Uudised
-
NATO sõjalise komitee esimees tunnustas kaitseväe suutlikustEestis ametlikul visiidil viibiv NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Raymond Henault tunnustas Eesti kaitseväe arengut ning Eesti kaitseväelaste panust Afganistanis.
"Tänaste kohtumiste tulemusel on hea tõdeda, et Eesti kaitsevägi areneb koos NATOga," ütles kindral Henault. "Ka Eestis töötatakse suunal, kus üksused muutuvad kergelt ümberpaigutatavatemaks."
Samuti tunnustas NATO Sõjalise Komitee esimees Eesti panust alliansi operatsioonides, märkides eraldi Eesti sõdurite head väljaõpet ja ettevalmistust. "Ise Afganistanis mitmel korral käinuna tean, et Eesti sõdurid on professionaalid, keda kõik kiidavad.“
Kindral Henault’ sõnul NATO jätkab lähiajal Balti riikide õhuturbe teostamist. “Aga Eesti, Läti ja Leedu töötavad suunas, et teatud hetkel hakata ise oma õhuruumi kontrollima."
NATO Sõjalise Komitee esimees kohtus visiidi käigus kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsaga ning arutas koos kaitseväe ohvitseridega Eesti riigikaitse olukorra ja arengute üle.
Muuhulgas arutasid ohvitserid julgeolekuolukorda ja selle võimalikke arenguid Läänemere piirkonnas, Balti riikide õhuturbega seotud küsimusi ning NATO sõjaliste operatsioonidega ning NATO kiirreageerimisjõududega seotud küsimusi.
Kindral Henault tutvus ka kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskusega, mille baasil rajatakse Eestisse NATO küberkaitse oivakeskust. Samuti tutvus NATO sõjalise komitee esimees Mereväebaasiga ning külastas Eesti uusimat sõjalaeva, äsja Suurbritanniast saabunud miinijahtijat Admiral Cowan.
NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Raymond Henault lahkub Eestist teisipäeval.
-
Eestisse saabub visiidile NATO Sõjalise Komitee esimees
Täna õhtul saabub Eestisse ametlikule visiidile NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Raymond Henault.
Visiidi ametlik osa algab homme, esmaspäeva hommikul piduliku tseremooniaga Kaitsejõudude Peastaabi ees, millele järgnevad töökohtumised. NATO sõjalise komitee esimees kohtub kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsaga ning arutab koos kaitseväe ohvitseridega Eesti riigikaitse olukorra ja arengute üle.
Kindral Henault tutvub ka kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskusega, mille baasil rajatakse Eestisse NATO küberkaitse oivakeskust. Samuti tutvub NATO sõjalise komitee esimees Mereväebaasiga ning külastab Eesti uusimat sõjalaeva, äsja Suurbritanniast saabunud miinijahtijat Admiral Cowan.
Kindral Henault peab töise lõunasöögi peaminister Andrus Ansipiga ning kohtub kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidmaga.
NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Raymond Henault lahkub Eestist teisipäeva pärastlõunal.
NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilisele juhtkonnale ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes
NATO Sõjalise Komitee korralised istungid kaitseväe juhatajate tasandil viiakse läbi kaks korda aastas Brüsselis. Ülejäänud ajal esindavad kaitseväe juhatajaid Sõjalise Komitee juures alalised esindajad.
Kanada õhuväe kindral Raymond Henault alustas teenistust 1968. aastal helikopteripiloodina. Teenistuse jooksul on ta juhtinud mitmeid üksusi ja teeninud kõrgemates staapides. Aastatel 2001 kuni 2005 oli kindral Henault Kanada kaitseväe juhataja, NATO Sõjalise Komitee esimees on ta aastast 2005.
-
Eesti kaitseväelased osalevad Prantsusmaa rahvuspüha paraadilTäna Pariisis Prantsusmaa rahvuspüha puhul peetaval suurel sõjaväeparaadil marsivad teiste Euroopa riikide esinduste seas ka Eesti kaitseväge esindavad Kõrgema Sõjakooli kadetid ja õppejõud.
Eesti delegatsioon koosneb 12st Kaitseväe Ühendatud Õppetasutuste Kõrgema Sõjakooli põhikursuse kadetist ja kolmest ohvitserist. Eesti delegatsioon kannab paraadil kaitseväe pidulikku tavavormi. Paraadi ajal kantakse üksuse ees Kõrgema Sõjakooli lippu koos mõõkadega lipusaatjatega.
Bastille’ kindluse vallutamise aastapäeva paraad viiakse läbi Pariisi peatänaval Champs Elysées’l, kus kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi esindused läbivad umbes 800 meetrise teelõigu. Euroopa Liidu maad marsivad paraadil enne Prantsusmaa üksusi, Eesti marsib Euroopa üksustes umbes keskel, kõrvuti rootslaste ja soomlastega.
Paraadi kõrghetkeks on möödumine Prantsusmaa presidendi tribüünist, kus teiste hulgas jälgib paraadi kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.
Kõrgema Sõjakooli esindus sõitis Pariisi paraadiks harjutama juba eelmisel nädalal. Paraadiproovid viidi läbi hommikuti kella 4st keskpäevani nii sõjaväe lennuväljal kui ka peatänaval Champs Elysées’l. Proovidest vabal ajal tehti kaitseväelastele ekskursioone erinevate Pariisi huviväärsuste juurde.
-
„Ehh, uhhuuduur” külastas Kabulis Eesti kaitseväelasiEile, 9. juulil külastasid Aasia riike jalgratastel läbivad „Ehh, uhhuduuri” ratturid Afganistani pealinnas Kabulis teenivaid Eesti kaitseväelasi.
Kohtumisel kuulati rändurite reisikirjeldusi ning kaitseväelased rääkisid ränduritele omakorda enda Afganistani teenistuse muljetest.
„Eesti on teinud tohutu pikka sammu edasi, sest Eesti huvid ei piirdu üksnes Balti regiooniga vaid need on palju laiemad, nii nagu ka eestlaste huvid,” ütles jalgratturite meeskonna vanem Hannes Hanso. „Just seetõttu ei maksa imestada, et nii palju eestlasi satub kokku sellises kohas nagu Kabul,” leidis Hanso ning soovis oma meeskonna nimel Eesti kaitseväelastele õnne teenistuses.
Eesti Kabuli kontingendi vanem kolonelleitnant Mart Vendla soovis omakorda Eesti kaitseväelaste poolt jalgratturitele turvalist kojujõudmist. ”Usun, et tänu sellele panusele, mida ka Eesti riik ja Eesti kaitseväelased annavad Afganistani arengusse ja ülesehitusse, muutub Afganistan kunagi riigiks, kuhu tahavad ja julgevad tulla tavalised eesti inimesed,” ütles kolonelleitnant Mart Vendla.
Üritusel osalesid ka Eesti ajutine asjur Afganistanis Andres Kolk ja kaitseministeeriumi nõunik Afganistani valitsuse juures Aart Nõmm.
Afganistani pealinnas Kabulis teenib praegu 14 Eesti kaitseväelast, neist 11 rahvusvahelise julgeolekutagamisjõudude koosseisu ISAF peakorteris ja kolm lennuvälja perroonimeeskonnas.
„Ehh, uhhuuduuri” retkel sõidavad ratastel Hannes Hanso, Liivo Niglas, Priit Kuusk, Tanel Rütman, Mart Kuusk ja Kristjan Prii.
Aprillis alanud retkel on ratturid läbinud juba 3000 kilomeetrit ja jätnud selja taha Nepaali, India, Bangladeshi ja Pakistani. Afganistanist kavatsetakse lahkuda järgmisel nädalal Iraani ja sealtkaudu Türki ja Gruusiasse.
Linke:
-
Balti miinitõrjeeskaadrit asub juhtima Eesti mereväe ohvitserTäna Riias aset leidval tseremoonial võtab Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON juhtimise üle Eesti mereväe kaptenmajor Andrei Leit.
Kaptenmajor Leit vahetab sellel ametikohal välja Läti kaptenleitnant Juris Roze.
„Eskaadri jaoks on hetkel suurimaks eelseisvaks ettevõtmiseks Leedu vetes aset leidev miinitõrjeoperatsioon Open Spirit,“ ütles kaptenmajor Andrei Leit. Baltroni koosseisu kuuluvad praegu Läti staabi- ja toetuslaev Virsaitis ning Leedu miinilaev Kursis.
1998.a loodud Balti miinitõrjeeskaadri peamiseks ülesandeks on valmistada mereväe laevade meeskondi ette osalemaks NATO miinitõrjeüksuste tegevuses.
Kaptenmajor Andrei Leit teenis seni Mereväe Staabi operatiivosakonna vanemstaabiohvitserina. Varem on ta teeninud ka BALTRON-i staabiülema ja operatiivohvitserina. Samuti on kaptenmajor Leit olnud seotud mitmete Eesti vetes aset leidnud miinitõrjeoperatsioonide korraldamisega.
Kaptenmajor Andrei Leit on lõpetanud Rootsi mereväeakadeemia ja enne ametisse asumist lõpetas ta kursuse USA mereväe staabikolledžis.
Viimati oli BALTRON-il eestlasest ülem 2004. aastal, kui eskaadrit juhtis kaptenmajor Sten Sepper.
Vaata lisaks:
-
Kaitsevägi ja Veeteede Amet allkirjastasid andmete vahetust võimaldava koostööleppeTäna hommikul allkirjastasid Veeteede amet ja Eesti Kaitsevägi koostöölepingu merekartograafia ja militaargeograafia alase info vahetamise kohta.
Lepingule kirjutasid alla kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ja veeteede ameti peadirektor Andrus Maide.
Kaitseväe ja Veeteede ameti koostöölepe hõlmab informatsiooni vahetust ning vastastikkust nõustamist merekartograafia ja militaargeograafia valdkonnas ning merekartograafiliste ja militaargeograafiliste andmete vahetust.
Ehkki andmete vahetus on toiminud ka varem, võimaldab sõlmitav lepe kasutada Veeteede Ametilt saadud infot ka näiteks NATOga suhtlemisel.
Lepe jõustus allkirjastamise hetkel ja on sõlmitud määramata ajaks.
-
Tuukri- ja toetuslaev Tasuja osaleb Kunda merepäevadelTuukri- ja toetuslaev Tasuja osaleb laupäeval, 7. juulil sõpruslinna Kunda 12. merepäevadel, kus huvilistel on võimalik laevaga Kunda sadamas tutvuda kella 11 kuni 14-ni.
Tasuja komandöri leitnant Erkki Silma sõnul on laeva sõpruslinna Kunda merepäevade külastamise näol tegu juba pikaaegse traditsiooniga. Kunda mereväe-poolseteks partneriteks on varasemalt olnud tänaseks teenistusest väljaarvatud miinitraalerid Kalev ja Vaindlo. „Sõpruslepingu jätkamise võttis Tasuja üle eelmisel aastal,” lisas leitnant Silm.
Kell 16.00 võistlevad Tasuja ja Kunda linna meeskonnad rannajalgpallis.
Tuukri- ja toetuslaev Tasuja on ehitatud Taanis. Laev on 44,5 meetrit pikk ja 9 meetrit lai. Laeva süvis on 2,9 meetrit ning veeväljasurve 577 tonni.
Tasuja pardal saavad mereväe ajateenijad madruse baaskursuse raames oma esimese merekogemuse. Samuti kasutatakse alust tuukrite baaslaevana. Laeval on põtkur, kaks 2,2-tonnise kandejõuga kraanat: üks vööri- ja teine ahtritekil, mahukas kinnine miinitekk, mida saab vajadusel kasutada nii staabiruumidena, väljaõppeks või tuukrite tegevuse toetuseks. Laeva luugid avanevad otse veepiirile, samuti on piisavalt ruumi tuukrite barokambri jaoks.
Mereväe laevadel on sõlmitud sõpruslepingud erinevate valdade ja linnadega ning meeskonnad püüavad vähemalt korra aastas külastada oma sõpruslinnu ja võimaldada sealsetel elanikel oma riigi sõjalaevadega tutvumist.
Mereväe laevadel on sõpruslinnadega ka mitmeid teisi traditsioone. Staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka näiteks korraldab regulaarselt korjandusi Rakvere Lille puuetega laste hooldekodu heaks. Kuressaare paneb aga igal aastal miinijahtija Sulevi parimale meeskonna liikmele välja Sulevipoja stipendiumi.
-
Miinijahtija Admiral Cowan jõuab kodusadamasseTäna, 5. juulil orienteeruvalt kell 10 sildub esimest korda Miinisadamas mereväe uus miinijahtija Admiral Cowan.
Tegu on esimesega kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Briti kuninglikus mereväes Sandowni nime kandnud laeval heisati Eesti lipp käesoleva aasta 26. aprillil Šotimaal. Lipuheiskamistseremoonial viibisid ka Briti esimene merelord admiral Sir Johnaton Band ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.
Uusi miinijahtijaid hakkab Eesti merevägi kasutama siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest. Samuti asuvad miinijahtijad osalema NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.
Admiral Cowan lasti Šotimaal, Rosythi sadamas vette 20. veebruaril. Laeva Eestile üleandmiseks asuti ettevalmistusi tegema eelmise aasta sügisel. Paralleelselt alustati Admiral Cowani meeskonnaliikmete väljaõpetamist Suurbritannias.
Vaata lisaks:
-
Miinijahtija Admiral Cowan sildus MiinisadamasTäna hommikul sildus esimest korda Miinisadamas mereväe uus miinijahtija Admiral Cowan.
Pärast meeskonna rivistust laeva vööritekil said meeskonnaliikmed sadamas kohtuda neid tervitama tulnud lähedastega.
„Miinijahtijate puhul on kõige olulisemad neile paigaldatud miinide ja muude lõhkekehade otsimise ning kahjutuks tegemise süsteemid. Eesti merevägi on ainuüksi Admiral Cowani teenistusse arvamisega selles osas läbi teinud märkimisväärse arengu,” ütles Mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivask.
Uusi miinijahtijaid hakkab Eesti merevägi kasutama siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest. Samuti asuvad miinijahtijad osalema NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.
Admiral Cowanile paigaldatud hüdrolokaatorit saab kasutada ankru- ja põhjamiinide avastamiseks ning identifitseerimiseks. Seejärel saab lõhkelaengu pardal oleva Seafox süsteemi allveerobotiga viia lõhkekeha juurde, kus see kahjutuks tehakse.
Sandown-klassi alused on ehitatud mittemagnetilisest komposiitplastikust ja varustatud ripplabadega, mis koos vööripõtkuriga tagavad miinijahtijatele väga hea manööverdamisvõime.
Meeskondade jaoks on seni kasutusel olnud Saksa päritolu miinilaevadega võrreldes suurimateks erinevusteks kinnine sild, mis tähendab, et laeva vahiohvitser ja vaatlejad ei pea iga ilmaga laevaga opereerimiseks väljas seisma. Samuti asuvad kõik meeskonna olme- ja eluruumid pealpool veeliini.
Tegu on esimesega kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Admiral Cowan lasti Šotimaal, Rosythi sadamas vette 20. veebruaril. Laeva Eestile üleandmiseks asuti ettevalmistusi tegema eelmise aasta sügisel. Paralleelselt alustati Admiral Cowani meeskonnaliikmete väljaõpetamist Suurbritannias.
Praeguseks on Šotimaal alustatud teise Eestile müüdud Sandown-klassi miinijahtija Sakala (endine Inverness) dokkimistöödega ja meeskonnaliikmete koolitamisega.
Vaata lisaks:
-
Kaitsevägi saatis ära Afganistanis langenud allohvitserid
Täna ennelõunal saadeti Tapa Väljaõppekeskusest viimsele teele Võidupühal Lõuna-Afganistanis langenud seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks, pärastlõunal maeti nad kodukalmistutele.
Ärasaatmistseremoonia Tapa Väljaõppekeskuses algas Johann Sebastian Bachi flöödipalaga “Siciliana”, pärast mida luges kaitseväe peakaplan major Taavi Laanepere Gustav Suitsu luuletuse “Mehed”:
“Tormi ees murduvad tammepuud:
kindlad on mehed aatele truud.
Välkugu teras ja raiugu raud:
Mehi ei kohuta surm ega haud.
Kaartesse maaha langegu hein:
mehed seisavad nii kui sein.
Seisavad. Tuld aga tuksatab rind:
Suur on elu ja surma hind.”
Seejärel sai sõna Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes tuletas meelde kohtumist seersant Torni ja nooremseersant Karuksiga enne nende missioonile minekut. “Ütlesin siis, et olen uhke teie julguse ja mehisuse üle teenida Eesti julgeolekupoliitiliste huvide eesliinil, teenida Eesti eest. Soovisin teile ka sõduriõnne. Ometi olete nüüd siin, Eesti lipuga kaetult. Ebaõiglaselt vara ja Võidupühal langenud. Kuulid ja killud ongi ebaõiglaselt pimedad, nagu sõda üldse.”
“Ent Eesti sõdurid ei lähe Afganistani sõjasõnumiga. Eesti riik saadab teid sinna selleks, et Afganistan võiks elada rahus, tema inimesed turvaliselt ja see maa ei oleks ohtlik teistele riikidele. Eesti riik saadab teid sinna selleks, et te oleksite toeks meie liitlastele, sest Eestigi loodab oma liitlaste abile siis, kui meie seda vajame.”
“Elu läheb edasi, edasi meie leinast ja kaastundesõnadest. Jäävad mälestus ja tänutunne ning teadmine, et me ei unusta neid sõjamehi.”
Pärast presidenti kõneles kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots, kes ütles, et seersant Torni ja nooremseersant Karuksi võitlusel oli selge siht ja eesmärk. “Need sajad Eesti sõjamehed, kes koos meie liitlastega püüavad taastada rahu, inimeste normaalset elu Kosovos, Iraagis ja Afganistanis, teavad hästi, et peale selle ülla missiooni, teenivad nad ka meie väikese rahva julgeoleku huvisid. Solidaarsus NATO ja Euroopa Liidu relvavendadega seal kaugel sünnitab nende poolse solidaarsuse meiega siin, Eestis. Tänu sellele võime olla kindlad, et ka meile tullakse appi meie jaoks rasketel aegadel.”
“Ma tean, et ükskõik millised sõnad ja kaastunne ei suuda korvata kõige lähedasema inimese kaotust, ei suuda äratada teda ellu tagasi. Nad on läinud ja sinna ei ole midagi parata. Kuid nad jäävad alati elusaks meie mälestustes. Hoidkem neid mälestusi.”
“Alates käesolevast aastast on Võidupühal, jaanilaupäeval, meie jaoks hoopis teine tähendus. See ei ole enam pelgalt kunagi ammu peetud ja meile vabaduse toonud võiduka sõja meenutus. Nüüdsest hakkame Võidupühal mälestama ka oma tänapäeva sõdades langenud kamraade. Me ei tohi kunagi unustada neid, kes täitsid kaitseväelase vannet lõpuni, ohverdades oma elu meie väikese isamaa huvide ja julgeoleku eest.”
“Sõda on julm ja ülekohtune. Olen seda julmust ja ülekohut isiklikult kogenud. Aga me oleme elusad inimesed, me peame oma elu edasi elama, peame täitma edasi oma kohustusi. Juba lähipäevil asuvad uued kaitseväelased täitma oma hukkunud võitluskaaslaste, seersant Torni ja nooremseersant Karuksi ülesandeid. Sõjamehe missioon on seista relvaga käes oma riigi ja rahva huvide eest ning kui vaja, teha seda ka oma elu hinnaga.“
Pärast kõnesid lausus major Laanepere Karl Ristikivi read:
“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
Jääb kuhugi alles.”
Seejärel said ärasaatmisele kogunenud avaldada hukkunud kaitseväelastele viimast austust ning kirstud kanti teenistuskaaslaste õlgadel läbi kaitseväelaste ja kaitseliitlaste spaleeri autodele. Seersant Torni matuserong suundus Mõisakülasse, nooremseersant Karuksi matuserong Rakverre.
Ärasaatmistseremooniast võtsid teiste hulgas osa Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kaitseministeeriumi kantsler Lauri Allmann, Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste, diplomaatilise korpuse, kaitseväe väeliikide ja väeosade ning kohalike omavalitsuste esindajad, teenistuskaaslased, sõbrad, kaaslased ja sugulased.
Kalmistutel viidi läbi kaitseväeline matus. Kirst asetati haua kohale, kirstu katnud riigilipp volditi kokku ning anti koos kirstul olnud vormimütsi ja langenute kaitseväeliste autasudega omastele üle. Kirstu hauda lastes kõlasid kolm kogupauku, mille järel mängis trompet öörahusignaal “Last post”. Seejärel viskasid leinajad hauda kolm peotäit mulda. Kalmuküngas kaeti pärgade ja lilledega.