Uudised
-
Homme maetakse Afganistanis langenud kaitseväelased
Homme, 4. juulil saadetakse Tapa Väljaõppekeskuses viimsele teele 23. juunil Afganistanis langenud seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks.
Ärasaatmistseremooniast võtavad osa Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots, langetute teenistuskaaslased ja omaksed.
Pärast ärasaatmistseremooniat sängitatakse kaitseväeliste austusavaldustega seersant Torn Mõisaküla kalmistule ja nooremseersant Karuks Tõrma kalmistule.
Palume austada omaste soovi mitte suhelda meediaga.
-
Estguard-3 jõudis tagasi Eestisse
Eile hilisõhtul jõudis Eestisse viimane Bosnia-Hertsegoviinas Euroopa Liidu juhitud rahutagamisoperatsioonil teeninud valverühm Estguard-3.
Kaitseliidu baasil moodustatud missiooniüksuse Estguard-3 ülesandeks oli Tuzla lennubaasi valve ja kaitse Euroopa Liidu jõudude rahvusvahelise kompanii (Multinational Security Company) koosseisus koos austerlaste, tsehhide ja slovakkidega.
Uut üksust teenistuse lõpetanud 29-liikmelise leitnant Margus Muld’i juhitava jalaväerühma asemel Bosnia-Hertsegoviinasse ei saadeta.
Esimene Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Estguard-1 alustas Euroopa Liidu juhitud rahutagamismissioonil Bosnia ja Hertsegoviinas tegevust 2005. aasta detsembris.
Eesti üksused on osalenud Bosnia ja Hertsegoviina rahutagamismissioonidel alates 1996. aastast. Kergejalaväerühmad Estpla-3 kuni Estpla-6 osalesid Bosnias NATO rahutagamismissioonil Taani pataljoni koosseisus 1996. aasta aprillist kuni 1998. oktoobrini.
Üksused Baltcon 1, Baltcon 2 ja Baltcon 3 osalesid NATO rahutagamismissioonil Taani pataljoni koosseisus 1998. aasta oktoobrist kuni 2000. aasta märtsini. Balti luureeskadronid Baltsqn 1 - Baltsqn 6 osalesid Taani pataljoni koosseisus missioonil 2000. aasta märtsist 2003. aasta märtsini.
Eesti kaitseväge jäävad Bosnia-Hertsegoviinas esindama kaks ohvitseri ja üks allohvitser Eufori peakorteris Sarajevos.
-
Kõrgem Sõjakool pikendas dokumentide vastuvõtmise tähtaega
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli põhikursusele saab kandideerida kuni 13. juulini.
Sisseastujate dokumente oodatakse 13. juulini õppeasutuse peahoone fuajees Tartus, Riia 12 esmaspäevast reedeni kell 9 kuni 16. Sisseastumiskatsed Kõrgemasse Sõjakooli toimuvad 16. juulist 20. juulini.
Kõrgem Sõjakool on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille lõpetajad saavad kolmeaastase põhikursuse läbimise järel sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse ja nooremleitnandi auastme. Omandatav haridus võimaldab lõpetajal täita kaitseväes rühma- ja kompanii- või patareiülema ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal.
Lõpetanutel on võimalik pärast mõneaastast edukat teenistust kaitsejõududes jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel, kus omandatakse pataljoni- ja brigaadistaabi nooremstaabiohvitseri oskused.
Sõjaväelise kõrghariduse kolmandaks astmeks on vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeasutuses, ning edaspidi kõrgemate staabiohvitseride- ja kindralstaabikursused või muud vastava tasemega kursused välisriikide sõjaväelistes õppeasutustes.
Kõigile kadettidele tagatakse tasuta eluruum ja stipendium 7500 krooni kuus.
Täpsemat informatsiooni dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta saab õppeasutuste koduleheküljelt aadressil www.ksk.edu.ee või õppeosakonna telefonidelt: 717 6131 ja 50 911 47.
-
Kaitseväe orkester avab noorte laulu- ja tantsupeo rongkäiguEesti Kaitseväe Orkester esineb pühapäeval kell 9 algaval ning Vabaduse väljakult Lauluväljakule kulgeva X noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigu eesotsas.
„Rongkäigul mängime lõbusat ja kaasakiskuvat ning kaasalauldavat muusikat,“ ütles Eesti Kaitseväe Orkestri peadirigent major Peeter Saan. „Riikliku esindusorkestrina on noorte laulu- ja tantsupeo rongkäiku juhtida auasi.“
Kokku osaleb X noorte laulu- ja tantsupeol 47 orkestrit.
Eesti Kaitseväe Orkester moodustati riikliku esindusorkestrina 1993. aasta 1. veebruaril. Orkestri põhiülesanneteks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad, võtta vastu ja saata ära kõrgeid riigitegelasi, aga samuti kontserdid nii väeosades kui ka tsiviilelanikkonnale. Kõrvuti marsi- ja kontsertmuusikaga on orkestri repertuaaris tantsumuusika ja mitmed programmid koos laulusolistidega. -
Afganistanis langenud jõuavad tagasi Eestisse
23. juunil Afganistanis langenud seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi põrmud jõuavad Eestisse tagasi täna pärastlõunal, esialgsetel andmetel kella 15 paiku.
Tallinna Lennujaama jõudvad langenud kaitseväelaste põrmud võtavad vastu teenistuskaaslased.
Teenistuskohuste täitmisel langenud kaitseväelaste põrmud saadeti Lõuna Afganistanist Camp Bastionist Eesti poole teele kolmapäeva õhtul läbiviidud tseremooniaga. Põrmud toob Eestisse kaitseväe Afganistani kontingendi ülem kolonelleitnant Paul Vaha.
Langenud kaitseväelaste ärasaatmistseremoonia viiakse läbi 4. juulil Tapa Väljaõppekeskuses. Kaitseväeliste austusavaldustega sängitatakse nooremseersant Karuks Tõrma kalmistule ja seersant Torn Mõisaküla kalmistule.
Palume meedial respekteerida omakeste soovi mitte suhelda ajakirjanikega.
-
Afganistanis langenud allohvitserid jõudsid kodumaaleTäna kell 15.30 jõudsid Eestisse Afganistanis langenud allohvitseride seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi põrmud.
Lennuväljal oli langenute auks üles rivistatud spaleer.
Eesti riigilipuga kaetud kirste kandsid hukkunute teenistuskaaslased Tapa Väljaõppekeskusest.
Allohvitserid Kalle Torn ja Jako Karuks langesid laupäeval Lõuna-Afganistanis raketirünnakus.
Langenud kaitseväelaste ärasaatmistseremoonia viiakse läbi 4. juulil Tapa Väljaõppekeskuses. Kaitseväeliste austusavaldustega sängitatakse seersant Torn Mõisaküla kalmistule ja nooremseersant Karuks Tõrma kalmistule. -
Afganistanis langenud saadeti kodumaa poole teeleEile, kolmapäeva õhtul Lõuna-Afganistanis Camp Bastioni sõjaväebaasis läbiviidud hüvastijätutseremoonial mälestasid Eesti ja teiste liitlasvägede kaitseväelased 23. juunil teenistuskohuste täitmisel langenud allohvitsere Kalle Torni ja Jako Karuksit.
Rivistusel avaldasid teenistuskaaslased langenutele viimast austust ning Eesti kaitseväe kaplan kapten Peeter Parts pidas mälestuspalvuse. Tseremoonia lõpuks kandsid Eesti kaitseväelased langenud relvavendade kirstud lennukisse, mis suundus Euroopa poole.
Samal rivistusel avaldati austust ka ühes teises rünnakus langenud Suurbritannia kaitseväelasele.
Langenud jõuavad Eestisse lähipäevil. -
Langenud kaitseväelaste mälestuseks avati kaastunderaamatudEile, 25. juuni pärastlõunal avati kaitseministeeriumis 23. juunil Lõuna-Afganistanis teenistuskohuste täitmisel langenud kaitseväelaste mälestuseks kaastunderaamatud.
Seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi kaastunderaamatutesse saavad kõik soovijad kaastundeavaldusi kirjutada selle nädala lõpuni kella 9st 16ni kaitseministeeriumi hoones Sakala 1. Järgmisel nädalal viiakse kaastundeavalduste raamatud sissekannete tegemiseks Tapa Väljaõppekeskusesse, Scoutspataljoni ja Kaitsejõudude Peastaapi.
Samuti on avatud .
Esimesed sissekanded kaastunderaamatutesse tegid eile kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots kirjutas seersant Torni mälestusraamatusse: „ Sõda on karm ja tihti ebaõiglane. Ebaõiglane oli ka tubli Eesti sõduri enneaegne surm. Kuid ta ei hukkunud asjatult vaid kaitstes Eesti julgeolekuhuve kaugel kodumaast. Eesti sõjameeste meheteod liitlaste toetamisel väljaspool meie väikest kodumaad sünnitavad solidaarsuse meie partnerite poolt NATOs ja Euroopa Liidus. Eesti rahvas võib kindel olla, et ka meile tullakse appi meie jaoks raskel ajal. Hukkunut leinab kogu kaitsevägi.”
Kaitseväe demineerimismeeskonna kaitseväelased seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks langesid teenistuskohuseid täites NATO juhitaval operatsioonil Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Sangini orus 23. juunil.
-
Täna algas õppuse Amber Hope 2007 aktiivne faasRahvusvahelisel rahutagamisõppusel Leedus Amber Hope 2007 algas täna, 25. juunil aktiivne faas, mille käigus harjutavad kümne riigi sõjaväelased koostööd rahutagamisoperatsioonil.
Üksustel tuleb vastavalt stsenaariumile lahendada kriisiolukordi patrullides ja läbiotsimisoperatsioonidel, olla valmis miiniohtudesks, andma esmaabi ja reageerima rünnakutele.
„Siiani on õppus kulgenud meie jaoks edukalt, oleme tegelenud planeerimise ja ettevalmistustöödega järmiseks faasiks,” ütles õppuse 1. rahvusvahelise pataljoni tagalaohvitser major Tiit Sillam, kes igapäevaselt täidab tagalaohvitseri ülesandeid Scoutspataljonis. „Alates tänasest on meie päevad on väga tihedad, tegeleme aktiivselt planeerimisega,” kinnitas major Sillam.
Eesti osaleb õppusel nelja Scoutspataljoni ohvitseriga, kes täidavad rahvusvahelise pataljoni staabis Soomlaste alluvuses luure-, side-, planeerimis- ja tagalaohvitseri ülesandeid.
Lisaks sellele osaleb üks Eesti ohvitser õppuse staabi ja üks tsiviilteenistuja õppuse teavitusteenistuse töös.
Õppusel osaleb kokku ligi 1700 sõjaväelast ja tsiviiltenisutjat 10 riigist.
Esmakordselt on kaheksandat korda toimuva õppuse stsenaarium kirjutatud spetsiaalselt Iraagi ja Afganistani praegusi olukordi silmas pidades.
Õppus algas 18. juunil ja lõppeb 30. juunil.
Eesti osales õppusel Amber Hope esmakordselt 1997. aastal, eelmisel õppusel Amber Hope 2005. aastal osales Eesti rühmasuuruse üksusega.
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes alustati täna dokumentide vastuvõttuTänasest kuni 29. juunini võetakse vastu dokumente Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli 11. põhikursusele (bakalaureuseõpe) ja keskastmekursusele (magistriõpe) õppima asumiseks.
Sisseastujate dokumente oodatakse 29. juunini õppeasutuse peahoone fuajees Tartus, Riia 12 esmaspäevast reedeni kell 9.00 kuni 16.00. Elektrooniline dokumentide esitamine toimub Eesti kõrgkoolide sisseastumise infosüsteemi (SAIS) vahendusel hiljemalt dokumentide esitamise perioodi viimasel päeval kell 12.00.
Sisseastumiskatsed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes toimuvad 16. juulist
20. juulini.
Õppeaeg KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel kestab kolm aastat. Kursuse lõpetajad omandavad rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Omandatav haridus võimaldab lõpetajal täita rühma- ja kompanii- või patareiülema ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal.
Sõjaväelise kõrghariduse II astmel ehk keskastmekursusel kestab õppetöö kaks aastat. Keskastmekursusel omandatakse pataljoni- ja brigaadistaabi nooremstaabiohvitseri oskused.
Sõjaväelise kõrghariduse kolmandaks astmeks on vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeasutuses, ning edaspidi kõrgemate staabiohvitseride- ja kindralstaabikursused või muud vastava tasemega kursused välisriikide sõjaväelistes õppeasutustes.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Kõigile kadettidele tagatakse tasuta eluruum ja stipendium 7500 krooni.
Täpsemat informatsiooni dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta saab õppeasutuste koduleheküljelt aadressil www.ksk.edu.ee või järgmistelt telefonidelt: õppeosakond 717 6131, 50 911 47.