Uudised
-
Üksik-vahipataljon harjutab Pärnumaal23.-27. aprillini korraldab jalaväe väljaõppekeskus Üksik-vahipataljon Pärnumaal Kidisel väliharjutuse Pääsuke 2.
Harjutuse eesmärgiks on kontrollida jalaväekompanii allüksuste tegutsemist kompanii koosseisus rünnakul ning kaitse- ja viivituslahingus.
Jalaväekompaniisse kuuluvad ajateenijad alustasid teenistust möödunud aasta oktoobris ja käesolev harjutus valmistab kompanii ette kevadiseks suurõppuseks Kevadtorm 2007.
Kokku osaleb harjutusel ligi 200 kaitseväelast. Sõjaväemasinate kolonn liigub Tallinnast Pärnumaale 23. aprilli varahommikul.
-
Kaitseväe juhataja tutvub Rumeenia relvajõududegaKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots osaleb 16.-18. aprillil tutvumisvisiidil Rumeenia Vabariigis.
Esmaspäeval kohtub kindralmajor Laaneots Rumeenia kaitseväe juhataja admiral Gheorghe Marini ning Rumeenia Kaitseministeeriumi esindajatega.
Teisipäeval tutvub kindralmajor Laaneots Carol I nimelise riigikaitseakadeemia ning 21. mägipataljoniga. Kaitseväe juhataja saab ülevaate Rumeenia relvajõududes kasutusel olevast relvastusest, varustusest ning väljaõppevahenditest, sealhulgas simulatsiooniseadmetest. -
Eesti üksus Afganistanis naasis operatsiooniltReedel, 13. aprilli õhtul saabus Eesti jalaväekompanii ESTCOY-3 tagasi Briti Helmandi provintsi väekoondise peakorteri operatsiooni Achilles järjekordselt faasilt, operatsioonilt Silver.
Operatsiooni Silver eesmärgiks oli Sangini oru administratiivse keskuse puhastamine Talebani võitlejatest ja Afganistani valitsuse mõju taastamine piirkonnas. Sangini asulas asus Ühendkuningriigi tugipunkt, mida kevade jooksul igapäevaselt oli rünnatud, oru keskosa oli täielikult Talebani mõju all.
Operatsioonil Silver osalesid lisaks Helmandi provintsi väekoondis, mille koosseisus on ka Eesti kontingendi põhiosa, Ühendriikide, Kanada, Hollandi ja Afganistani rahvuslike julgeolekujõudude üksused. Silveril osales kokku umbes 2000 sõdurit nimetatud kontingentide üksustest.
Operatsioon oli edukas ja kulges vastavalt plaanile, ilma suuremate tagasilöökideta. Praeguseks on saavutatud kontroll Sangini keskuses ja Taleban on tõrjutud linnast 15 kilomeetri kaugusele kirdesse. Sangini keskuse hõivasid Briti merejalaväeüksused.
Eesti kompanii koos demineerimismeeskonnaga olid seekord taktikaliselt allutatud USA 1-508 langevarjurite pataljonile, tuntud Task Force Fury nime all. Pataljon ei tegutse tavaliselt Helmandis. Meie üksuste ülesanne oli esialgselt puhastada USA pataljoni maandumispiirkond, julgestada pataljoni esialgset konsolideerumist ja edaspidi kaitsta USA pataljoni lõunakülge.
Hiljem lisandusid Eesti üksustele konvoide saatmise operatsioonid olulisel lõigul Sanginist lõunas. Kompanii juhtkonna sõnul oli viimane ülesanne kõige raskem, kuna kulges perioodiliselt tule all Talebani tugipunktidest Sanginist lõunas ja konvoide tee viis läbi miini- ja improviseeritud lõhkekehade ohu piirkonna. Konvoid kandsid kaotusi tehnikas ja elavjõus, ESTCOY-3 kaotusi ei kandnud.
Eesti üksused täitsid ülesande edukalt, kokku oldi seekord tegevuses 9 päeva. Operatsiooni viimasel päeval päästsid kompanii meedikud Afganistani rahvuslike relvajõudude võitleja elu.
Operatsioon Achilles algas 6. märtsil ja on suurim NATO rünnak, mis seni Afganistanis toimunud. Operatsiooni eesmärk on ajada Talibani võitlejad Helmandi provintsi põhjaosast välja ning anda võimalus taastada Kajaki tamm, mis suudaks varustada elektriga suurt ala Lõuna-Afganistanis.
Operatsiooni Achilles algfaasis osales 4500 NATO ja 1000 Afgaani sõdurit. Alates operatsiooni algusest on olnud üle 200 erineva suurusega kontakti Talibani võitlejatega. -
Eestis korraldatakse NATO rahandusalane kohtumine16.-20. aprillini korraldatakse Tallinnas, Olümpia hotellis NATO rahandusalase komitee (NATO Training Group Financial Sub Group) seminar. Komitee tegeleb NATO mitmerahvuseliste rahaliste põhimõtete ja standardite väljatöötamisega.
Arutlusele tulevad teemad, mis puudutavad operatsioonide riikidevahelise rahanduse korraldamise põhimõtteid, kui ka õppustel ja treeningutel NATO standardeid rahastamise korraldamisel.
Samuti vahetatakse infot teemadel, mille osas mõned riigid omavad juba teatud kogemust, mida oleks kasulik edasi anda ka teistele riikidele. Näiteks võib tuua automatiseeritud tarkvarade kasutuselevõtmisega seotud küsimused, kus osad riigid on juurutamise lõppfaasis, teised alles alustavad.
Konverentsi läbivaks jooneks on ühtsete põhimõtete välja töötamine, mille järel koondatakse need riikidevahelise rahanduse korraldamiseks mõeldud ühtsesse dokumenti koos vajalike täiendustega.
Lisaks analüüsitakse NATO kompetentsikeskuste rahastamist puudutavaid küsimusi ja erinevate väljaõppe ning hindamisalaste dokumentide rahanduspeatükkide sisu. Seminarile on oodatud kuni 50 NATO liikmes- ja partnerriigi esindajaid. -
Balti sõjaline komitee kinnitas Balti kaitsekoostöö jätkuNeljapäeval ja reedel Valgamaal Leigo talus kogunenud Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatest koosnev Balti sõjaline komitee kinnitas Balti riikide ühisprojektide arengukavad.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots sai koos Läti kolleegi brigaadikindral Juris Maklakovsi ja Leedu kolleegi kindralmajor Valdas Tutkusega ülevaate Balti riikide ühiste kaitsealaste projektide hetkeolukorra üle ning langetasid otsuseid projektide edasiste arengusuundade üle.
Balti sõjaline komitee kinnitas NATO kiirreageerimisüksuse NRF (NATO Response Force) tarvis 2010. aastaks lahinguvõime saavutava ühise jalaväepataljoni üldise struktuuri ning kinnitasid pataljoni arendamise tegevusplaani.
Kaitseväe juhatajad otsustasid jätkata Balti kaitsejõudude ühist tegevust õhuturbevõimekuse tagamiseks ning paluda NATO praeguse õhuturbelahenduse jätkumist vähemalt kuni aastani 2018.
Eesti mereväe staabi ülem kaptenmajor Ahti Piirimägi tutvustas kolme riigi kaitseväe juhatajatele Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRONi eelmise aasta tegevusi ning selleks aastaks planeeritud üritusi. Kaitseväe juhatajad otsustasid määrata BALTRONi uueks ülemaks alates juulikuust Eest mereväe vanemleitnant Andrei Leiti.
Samuti tutvusid kaitseväe juhatajad Balti Kaitsekolledži tulevase võimalike struktuuri ja pikaajaliste arenguplaanidega ning täpsustasid kooli eelarveküsimusi.
Balti sõjaline komitee otsustas ka luua kolme riigi ühine töögrupp uurimaks võimalusi ühiste õhuseireradarite hankeks.
Balti sõjaline komitee kohtub kaks korda aastas. Järgmisel korral koguneb komitee sügisel Lätis. -
Balti sõjaline komitee koguneb LeigolNeljapäeval ja reedel viiakse Valgamaal Leigo talus läbi Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatest koosneva Balti sõjalise komitee regulaarne töökohtumine.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots arutab koos Läti kolleegi brigaadikindral Juris Maklakovsi ja Leedu kolleegi kindralmajor Valdas Tutkusega Balti riikide ühiste kaitsealaste projektide hetkeolukorda ja tulevikuplaane.
Muude koostööprojektide kõrval keskenduvad kaitseväe juhatajad NATO kiirreageerimisjõudude NRF tarvis loodavale Balti riikide ühisele mehhaniseeritud jalaväepataljoni loomise küsimustele. Lisaks arutatakse kolme riigi õhuseiresüsteemi BALTNET, miinitõrjeeskaadri BALTRON ja Balti Kaitsekolledži BALTDEFCOL tegevust ja arengukavasid. Samuti räägitakse õhuturbest, maavägede doktriinist ning erinevatest koolitusprogrammidest.
Balti sõjaline komitee kohtub kaks korda aastas. Viimati kogunes komitee möödunud aasta oktoobris Leedus. -
Vahetus Eesti kontingendi ülem AfganistanisTäna keskpäeval andis kolonelleitnant Vahur Karus Afganistanis Kandahari lennuväljal Eesti kontingendi ülema kohustused üle kolonelleitnant Paul Vahale.
Kolonelleitnant Karus rõhutas oma kõnes sõduritele ühtekuuluvustunde olulisust ning avaldas neile hea teenistuse eest tunnustust.
“Te olete minu jaoks kangelased ning teiega koos olen ma valmis minema kuhu iganes,” ütles Afganistanis teenistust lõpetav kolonelleitnant Vahur Karus rivistusel. “Ma tean, et te olete senini oma kaaslaste eest hästi hoolitsenud ning loodan, et te teete seda ka siis, kui saatused meid mööda maailma laiali paiskavad.”
Eesti kontingendi ülema kohustesse asunud kolonelleitnant Paul Vaha sõnul saavad teiste ülesannete kõrval tema prioriteetideks olema Eesti üksuste administratiivne juhtimine ja logistilise toetuse juhtimine.
Lisaks peab kolonelleitnant Vaha tähtsaks Eesti üksuste otstarbekat kasutamist, operatiivolukorra jälgimist ja sellele omapoolse hinnangu andmist ning infovahetust kaitseväe juhtkonnaga.
Kolonelleitnant Paul Vaha on teeninud kaitseväes alates 1993. aastast, ta lõpetas 1994. aastal ohvitseride kursuse. Aastatel 1994-1995 oli Paul Vaha Üksik Põhjakompanii miinpilduja rühma ülem. 1995. aastal liitus ta vastmoodustatud Eesti Rahuvalve Üksikkompaniiga ning oli esimese Eesti rahuvalveüksuse, Estpla-1 rühmaülem, mis teenis ÜRO jõudude koosseisus Horvaatias.
Pärast missiooni määrati Vaha Balti Pataljoni tagalaülemaks. 1999-2001 teenis Vaha Balti Pataljoni tuletoetuskompanii ülemana.
Aastal 2001 teenis Paul Vaha Suurtükiväegrupi staabiülemana ning ajavahemikus 2001-2005 Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna planeerimisjaoskonna ülemana. 2003-2004 täiendas Vaha end Balti Kaitsekolledžis ning pärast seda määrati ta 2005. aastast Kaitseväe Logistikakeskuse ülema ametikohale. -
Kaitseväe juhataja inspekteeris Võru garnisoniTäna inspekteeris kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots Võru garnisonis asuvaid jalaväe väljaõppekeskust Kuperjanovi pataljon, Lahingukooli ja Kaitseliidu Võru malevat.
Kindralmajor Laaneots tutvus oma ringkäigul jalaväe väljaõppekeskuse Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni väeosa infrastruktuuriga, vaatas üle erinevad kasarmud, laod ja muud hooned. Kuperjanovi pataljoni ohvitserid andsid ülevaate väljaõppest ja väeosa arenguplaanidest.
Kaitseväe juhataja tegi ringkäigu Kaitseväe Võru Lahingukoolis, tutvus õpinguolude ja erinevate tugistruktuuridega. Samuti tutvus kindralmajor Laaneots Kaitseväe Logistikakeskuse Võru piirkonna rajatistega ja Kaitseliidu Võru malevaga.
Kaitseväe juhataja sõnul on Võru garnisoni infrastruktuur üks parimaid kogu kaitseväes. “Kuperjanovi pataljon on parim väeosa, kuid tööd on siiski veel palju vaja teha,” ütles kindralmajor Laaneots. “Samuti tuleb mõelda, kuidas paremini ära kasutada Lahingukooli võimekused.”
Kaitseväe juhtaja tutvub täna õhtul ka Kaitseliidu Põlva malevaga. -
Lätis viiakse läbi Scoutspataljoni õppus Gungnir 2007Scoutspataljon viib koostöös teiste kaitseväe üksustega 08.-14. aprillini Lätis Adaži polügoonil läbi taktikalise õppuse koos lahinglaskmistega.
Gungnir 2007 õppuse põhieesmärgiks on saavutada juunikuus Afganistani operatsioonile siirduva kompanii Estcoy-4 väljaõppetase, mis kindlustaks kompanii juhtimise ja tegutsemise pataljoni koosseisus. Lisaks harjutatakse pataljoni juhtimissüsteemi loomist ja allüksuste juhtimist ning treenitakse pealetungitegevuse erinevaid etappe ja koostööd nii koosseisuliste kui juurdeantud toetusjõudude ning vahenditega. Samuti hinnatakse väljaõppe taset.
Jalaväekompaniide pealetungioperatsioone toetavad kaks miinipildujarühma 81-mm ja 120-mm miinipildujatega. Lahinglaskmiste käigus tulistatakse nii seisvaid kui liikuvaid sihtmärke automaatidest, kuulipildujatest, tankitõrjerelvadest ja soomustransportööride pardakuulipildujatest.
Õppus Gungnir 2007 korraldatakse Lätis Adaži polügoonil, sest Eestis ei ole võimalik pataljoni suurusel üksusel viia normaaltingimustel läbi harjutust koos lahinglaskmistega.
Lisaks Scoutspataljonile on õppusele kaasatud kaitseväelasi maaväe staabist, 1. jalaväebrigaadi staabist, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest, Kaitseväe Võru Lahingukoolist ja Rahuoperatsioonide Keskusest. Samuti võtavad õppusest osa jalaväe väljaõppekeskuse Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni miinipildujarühm ning Kaitseväe Logistikakeskuse ja Kaitseliidu üksused. Kokku osaleb õppusel ligikaudu 300 kaitseväelast ja kaitseliitlast.
Sõjaväemasinatest ja soomukitest koosnev kolonn hakkab Paldiskist liikuma pühapäeval, 08. aprilli hommikul kell 8.00 marsruudil Paldiski – Kanama – Harutee – Pärnu - Ikla. Kolonnis on 70 masinat ning seda julgestavad siniste vilkuritega sõjaväepolitsei ekipaažid. Scoutspataljon palub kõigilt liiklejatelt mõistvat suhtumist. -
Kaitseväe juhataja autasustas Belgia sõjaväespordi ülematKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots autasustas kaitseväe eriteenete ristiga Eesti kaitseväe spordi toetamise eest Belgia kaitsejõudude spordiülemat kapten Marcel Van Dammet.
Kaitseväe autasu annab kapten Marcel Van Dammele neljapäeval, 5. aprillil Belgias kätte Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures kindralleitnant Johannes Kert.
Kaitsejõudude Peastaabi kehakultuuri- ja spordigrupi ülema kapten Heino Märksi sõnul on Belgia sõjaväespordi eest vastutav Van Damme aidanud ja toetanud Eesti kaitseväge alates 1998. aastast.
“Belgia armee on toetanud meie sportlasi sõjaväe lennutranspordi ning elamis- ja treeningvõimaluste loomisega,” ütles kapten Heino Märks. “Samuti on Belgia sõjaväesportlased aktiivselt osalenud Eestis korraldatavatel ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu CISM regionaalsetel võistlustel.”
Belgia kaitsejõudude spordiülem kapten Marcel Van Damme läheb reservi.
Kaitseväe eriteenete rist on asutatud kaitseväelaste ja tsiviilisikute riigikaitselises töös osutatud eriliste ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teeneteristi antakse tänuavaldusena Eesti Vabariigi või välisriikide kodanikele, kes on kaitseväe arengule ja tegevusele kaasa aidanud.