Uudised
-
Sõjakooli patrullvõistluse võitis Kõrgema Sõjakooli II keskastmekursusKõrgema Sõjakooli 88. aastapäevale pühendatud patrullvõistluse võitis
Kõrgema Sõjakooli II keskastmekursus 201 punktiga, teiseks jäi
Tagalapataljoni võistkond 152 punktiga ja kolmandaks Kõrgema Sõjakooli 9.
põhikursuse kadettide võistkond 142 punktiga.
16 tundi kestnud võistluse lõpetasid kõik võistkonnad, katkestajaid ei olnud.
Meeskonnad lahendasid kontrollpunktides erineva raskusastmega ülesandeid,
need nõudsid nii nutikust kui sõjalisi teadmisi. Ülesannete hulka kuulusid
näiteks relva lahtivõtmine ja kokkupanek suletud silmadega, takistusribade
ületamine ja NATO tingmärkide tundmine. Ürituse korraldajate sõnul osutus
võistlejatele kõige raskemaks Kõrgema Sõjakooli kadettide vastutegevusega
rinda pistmine.
Neljaliikmelised võistkonnad startisid Kriimatsis, patrullvõistluse rada
oli linnulennult 25 kilomeetri pikkune, läbides erinevaid ajaloolisi
paiku.
Võistlusel osalesid Kõrgema Sõjakooli kadettide võistkonnad, Kõrgema Sõjakooli vilistlastest koosnev Tagalapataljoni võistkond, Pioneeripataljoni, Kaitseliidu Tallinna maleva, Järva maleva, Sakala Malevkonna, Eesti Reservohvitseride Kogu ning Paikuse Politseikooli võistkonnad.
Kõrgema Sõjakooli sünniks loetakse 3. aprilli 1919.a., mil tollane
sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja
nr. 25, pannes aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile.
-
Teenistust lõpetav kontingendi ülem andis kaitseväelastele üle missioonimedalid2. aprillil andis Afganistanis teenistust lõpetav Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Vahur Karus Camp Bastionis pidulikul rivistusel 105-le Estcoy-3, EOD ja NSE kaitseväelasele üle missioonimedalid.
Oma kõnes rõhutas kolonelleitnant Karus, et kuigi teenistus ei ole veel lõppenud, on ta kindel, et üksused jätkavad seda suurepärast tööd, mida on siiani tehtud.
“Suurbritannia lahingugrupi ülema sõnul olete te ühed parimad sõdurid, kes tema alluvuses teenivad ja isiklikult enda poolt tahan lisada, et olen teie üle uhke ja mul on olnud au teenida koos teiega sellel raskel missioonil,” ütles kolonelleitnant Karus. “Te olete tunnistuseks sellele, et Eestis leidub veel piisavalt häid sõdureid.”
Estcoy-3 alustas teenistust Afganistanis detsembris ja lõpetab teenistuse mais. Viie teenistuskuu jooksul on läbiviidud 13 lahingoperatsiooni, mille käigus on olnud arvukalt lahingkontakte, pikim lahingkontakt kestis 6 tundi. -
Tagalapataljon näitab 88. aastapäeval oma võimekust
Lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse Tagalapataljon tähistab algaval nädalal avatud uste päevaga oma 88. aastapäeva.
Tallinnas Marja tänav 4 paiknev väljaõppekeskus ootab neljapäeval, 5. aprillil kell 11.00 – 13.30 kõiki huvilisi tutvuma kaitseväes kasutusel olevate relvade, transpordivahendite ning varustusega.
Masinapargist on esindatud sõjaväemaasturid Mercedes-Benz 250 GD ja soomustransportöör Pasi XA-180 EST. Samuti saab tutvuda välitingimustes väeüksuste logistiliseks toetamiseks kasutatavate tankimismasinate, pääste- ja puksiiriveokite ning treileritega.
Külastajatele korraldatakse kaitseväe ja Tagalapataljoni teemaline viktoriin ning õhkrelvadest saab lasta täpsust. Väeosa ajateenijad tutvustavad huvilisetele teenistus- ja olmetingimusi ning õpetavad üksikvõitleja maskeerimist. Kõigile külastajatele pakutakse sõdurisuppi.
Lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse Tagalapataljon põhiülesanneteks on kaitseväelastele logistika-alase väljaõppe andmine, välisoperatsioonide toetusmeeskondade ettevalmistamine ja kaitseväe tsentraalsete transpordivedude läbiviimine.
Väljaõppekeskuses saab logistika-alase ettevalmistuse aastas kuni 200 ajateenijat. Väljaõppekeskuses on ka kool, mis tegeleb kogu kaitseväe allohvitseride individuaalse logistika-alase väljaõppega. Lisaks toimuvad ka transpordivahendite ning soomukite tüübi- ja kasutuskoolitused instruktoritele.
Tagalapataljoni loetakse 1919. aastal loodud Auto-Tanki rügemendi õigusjärglaseks. Vabadussõjas osales väeosa Soomusautode kolonni nime all, Lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse Tagalapataljoni nime kannab väeosa 2005. aastast.
Lisainfo: vanemseersant Toomas Pärnpuu (53426196, [email protected])
-
Balti riikide prioriteet on ühtse jalaväepataljoni loomineTäna Pärnus lõppenud Balti riikide kaitsejõudude peastaapide ülemate kahepäevane kohtumine keskendus muude koostööprojektide kõrval NATO kiirreageerimisjõudude NRF tarvis loodavale ühisele mehhaniseeritud jalaväepataljonile.
„Balti riigid panustavad loodavasse jalaväepataljoni võrdsetel alustel,“ ütles Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli.
Ühine üksus hakkab kuuluma 2010. aastal valmiduse saavutava NRF-14 koosseisu. Loodav pataljon saab olema viie kuni 15-päevases valmisolekus ja seda saab rakendada igas olukorras, mida NATO vajalikuks peab, 15 tuhande kilomeetri raadiuses Brüsselist.
Hetkel panustab Eesti NATO kiirreageerimisjõududesse NRF (NATO Response Force) sõjaväepolitseirühmaga. Sõjaväepolitseirühm on viiepäevases reageerimisvalmisolekus. 2006. aastal kuulus NRF koosseisu demineerimismeeskond ja mereväe miinijahtija Sulev.
NATO kiirreageerimisjõud loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO kiirreageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid. NRF-i isikkoosseisu arv on ligi 25 000 kaitseväelast.
Lisaks ühise jalaväepataljoni loomisele oli kohtumisel kõne all Balti ühine miinitõrjeeskaader BALTRON, Balti ühine õhuseiresüsteem BALTNET, Balti Kaitsekolledž BALTDEFCOL, Balti riikide õhuturve, Balti merevägede nooremstaabiohvitseride kursus ja maavägede doktriin.
Eestit esindas kohtumisel 13. märtsil Kaitsejõudude Peastaabi ülema ametisse nimetatud kolonel Neeme Väli, Lätit kolonel Ainars Ozolins ja Leedut brigaadikindral Vitalijus Vaikšnoras.
Peastaapide ülemate kohtumine Pärnus valmistas ette kaitseväe juhatajate kohtumise aprilliks. Balti Sõjaline Komitee, mis koosneb kaitseväe juhatajatest, kinnitab peastaapide ülemate ettevalmistatud koostööprojektide arenguplaanid ja ettepanekud. -
Eesti ohvitserid inspekteerivad Moldova relvajõude28. ja 29. märtsil inspekteerivad Eesti kaitseväe ohvitserid Moldova Vabariigi kesk- ja lõunaosas paiknevaid väeosi.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE poolt 1999. aastal vastuvõetud Viini dokumendi alusel korraldatud inspektsiooni eesmärgiks on saada ülevaade piirkonnas paiknevatest relvajõududest ja võimalikust sõjalisest tegevusest, mis hõlmab õppuseid ning vägede manöövreid.
Inspektsiooni piirkonda jääb ka Moldova Vabariigi Transnistria regioon, kus paikneb Vene Föderatsiooni relvajõudude operatiivgrupp ja rahuvalvejõud. Kolmapäeval annab inspekteerijatele operatiivgrupist ülevaate operatiivgrupi staabiülem.
Neljaliikmelist inspektsioonigruppi juhib Kaitsejõudude Peastaabi teavitusosakonna ülem major Peeter Tali, gruppi kuulub peale Eesti ohvitseride ka külalisinspektor Saksa Liitvabariigi relvajõududest.
Taoliste inspektsioonide eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. Inspekteerijad kontrollivad, kas riikide esitatud andmed relvade, eelkõige raskerelvade kohta on täpsed ning kas väeosade asukohad vastavad esitatud koordinaatidele.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni kuulub 55 liikmesriiki, kõik Euroopa, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid, samuti USA ja Kanada.
Raport inspektsiooni tulemustest saadetakse kõigile OSCE liikmesriikidele. -
Väeosade ühisharjutus SirgalasAlates esmaspäevast osaleb ligi 300 kaitseväelast Scoutspataljoni, Viru Üksik-jalaväepataljoni ja Tagalapataljoni allüksustest Ida-Virumaal Sirgala karjääris harjutusel BAM-2.
Nädala jooksul harjutatakse ründetegevust, rahutagamisoperatsioonidele omaste ülesannete täitmist ning koostööd pataljoni koosseisuliste ja juurdeantud toetusjõududega. Samuti sooritatakse käsitulirelvadest lahinglaskmised.
Harjutusel järgitakse keskkonna-, liiklusohutus- ning tuleohutusnõudeid. Kaitsevägi palub kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist ning soovitab ajavahemikul 26. märtsist kuni 4. aprillini Sirgala karjääri ilma mõjuva põhjuseta mitte minna.
Samuti palutakse liiklejatelt mõistvat suhtumist sõjaväemasinatest ja soomukitest moodustatud kolonnide liikumisel 26. märtsil marsruudil Paldiski-Sirgala ja 3. aprillil marsruudil Sirgala-Paldiski. Scoutspataljoni kolonn stardib esmaspäeval kell 10.
Lisainfo: nooremleitnant Agu Karelsohn 53445295 -
Austria kaitseväe juhataja vahetas kogemusi reservarmeestAustria kaitseväe juhataja huvitus reservarmee korraldusest Eestis, Kaitseliidu rollist ja Eesti panustamisest Euroopa Liidu lahingugruppidesse ning NATO kiirreageerimisjõududesse.
Eileõhtusel kohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis sai kindral Roland Ertl põhjaliku ülevaate Eesti kaitsejõudude arenguplaanidest, NATO kiirreageerimisjõudude NRF14 jaoks loodavast Eesti, Läti ja Leedu ühisest jalaväepataljonist ning Eesti osalemisest rahvusvahelistel operatsioonidel.
Kuna Austria kaitsevägi tugineb ajateenistusele ja reservarmeele nagu Eesti riigikaitse korralduski, olid kõne all reservväelaste ja tulevaste reservväelaste motiveerimine.
“Austerlastele on väga oluline see, kuidas Austria relvajõud suudavad rahvast kaitsta erinevate, ka rahuaegsete julgeolekuriskide vastu,” ütles kindral Ertl. “Usun, et see on tähtis ka Eestis.”
Suurt osa päästeülesannetest, eriti Alpides, täidavad Austria kaitsejõud. Kindral Ertlit huvitas Kaitseliidu roll Eesti riigikaitse korralduses ja territoriaalkaitses eriti. Kaitseliitlastest koostatud rühm Estguard–3 teenib Euroopa Liidu missioonil Althea Austria kompanii koosseisus Bosnia-Hertsegoviinas. Kindral Ertl ütles, et mäletab hästi Eesti jalaväekompaniid, mis teenis 1996-1997 ÜRO vägede koosseisus Liibanonis.
Kõne all olid ka ettevalmistused osalemiseks Euroliidu Põhjala lahingugrupis ja Eesti õhuturve.
Austria kaitseväe juhataja kindral Roland Ertl saabus eile õhtul kahepäevasele ametlikule visiidile Eestisse.
Täna hommikul kohtus kindral Ertl Trivimi Vellistega. Pärastlõunal tutvub Austria kaitseväe juhataja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ning Balti Kaitsekolledžiga.
Kindral Ertl on seotud Austria relvajõududega alates 1967. aastast. Ta on teeninud erinevatel ametikohtadel ÜRO missioonide koosseisus Süürias. Samuti on ta täitnud relvajõudude varustamisega seotud ülesandeid Austria kaitseministeeriumis ning teeninud sõjalise nõunikuna Austria alalises esinduses ÜRO juures. -
Austria kaitseväe juhataja tutvus Eesti ohvitseride väljaõppesüsteemigaAustria kaitseväe juhataja kindral Roland Ertl külastas täna Eesti sõjalise haridussüsteemiga tutvumise eesmärgil Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi ja Balti Kaitsekolledžit.
Kindral Ertl tõi positiivselt esile kolme Balti riigi koostööd vanemohvitseride õpetamise vallas. „See on parim näide Euroopa akadeemilis–sõjalisest koostööst,” rõhutas kindral.
Täna hommikul kohtus kindral Ertl Trivimi Vellistega. Teisipäeval sai kindral Roland Ertl Kaitsejõudude Peastaabis põhjaliku ülevaate Eesti kaitsejõudude arenguplaanidest, NATO kiirreageerimisjõudude NRF14 jaoks loodavast Eesti, Läti ja Leedu ühisest jalaväepataljonist ning Eesti osalemisest rahvusvahelistel operatsioonidel.
Kindral Ertl on seotud Austria relvajõududega alates 1967. aastast. Ta on teeninud erinevatel ametikohtadel ÜRO missioonide koosseisus Süürias. Samuti on ta täitnud relvajõudude varustamisega seotud ülesandeid Austria kaitseministeeriumis ning teeninud sõjalise nõunikuna Austria alalises esinduses ÜRO juures. -
Võrus algavad sõjaväelaste maailma- meistrivõistlused murdmaa- ja laskesuusatamisesTäna, 20. märtsil avatakse Võrus kolm päeva kestvad 49. Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu Maailmameistrivõistlused murdmaa- ja laskesuusatamises.
22. ja 23. märtsil võisteldakse laskesuusatamises ja patrullsõidus Haanjas, raja säästmiseks viiakse murdmaavõistlus 21. märtsil läbi Otepääl Tehvandi suusakeskuses.
Haanja suusaradade eest kannavad hoolt Haanja spordiklubi, Võru Biathlon
ning Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon, kes vaatamata soojale ilmale on võistlusraja
suutnud hästi taastada. Raja lumekihi paksus on tänase seisuga 25 -30 cm ja vajadusel on võimalus lund ka juurde tuua.
Võistlused avatakse sportlaste paraadiga Võru linna Vabaduse väljakult Kandle aeda, kus koos tuleshow'ga toimub võistluste avadefilee. Sõna võtavad CISM'i Euroopa asepresident Bengt Nylander, kaitseminister Jürgen Ligi, Võru linnapea Ivi Eenmaa ja Haanja vallavanem Jüri Gotmans.
Sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel osalevad 20 riigi suusatajad. Suurtest suusamaadest on esindatud Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Norra, Austria, Venemaa ja Itaalia. Sarnaselt olümpiamängudele näeb suusatippude kõrval rajal ka eksootilisi suusariike nagu Liibanon ja Brasiilia.
Registreerunud sportlaste hulgas on olümpiavõitjad Florence Baverel-Robert, Katrin Apel ja Vincent Defrasne, maailmameistrid Raphael Poiree, Vincent Vittoz, Kristen Skjeldal ja paljud teised. Samuti Vasaloppeti maratoni võitjad Jerry Ahrlin ja Oskar Svärd. Eestlaste au kaitsevad Eveli Saue, Indrek Tobreluts ja Priit Narusk.
-
Eestit külastab Austria kaitseväe juhataja
Täna pärastlõunal saabub Eestisse kahepäevasele ametlikule visiidile Austria kaitseväe juhataja kindral Roland Ertl.
Kindral Ertl kohtub visiidi raames kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsaga. Kohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis antakse kindralile teisipäeval ülevaade Eesti kaitseväe arengusuundadest, osalusest välisoperatsioonidel ning panustamisest NATO jõududesse. Kõne all on võimalik kahepoolne koostöö väljaõppe vallas.
Kolmapäeval tutvub Austria kaitseväe juhataja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ning Balti Kaitsekolledžiga.
Kindral Ertl on seotud Austria relvajõududega alates 1967. aastast. Ta on teeninud erinevatel ametikohtadel ÜRO juhitud vaatlusjõudude koosseisus Süürias. Samuti on ta täitnud relvajõudude varustamisega seotud ülesandeid Austria kaitseministeeriumis ning teeninud sõjalise nõunikuna Austria alalises esinduses ÜRO juures.