Uudised
-
Kaitseväe juhataja Kodanikupäeva pöördumine ajateenijateleKaitseväe juhtaja kohuseid täitev Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman tunnustas Kodanikupäeval ajateenijate panust Eesti riigi kaitsel.
„Ma usun, et igaüks teist on märganud, kuidas teenistus teid on muutnud. Teenistus kaitseväes sunnib karastama end vaimselt ja kehaliselt. Lihtsal lausungil: ajateenistus teeb tugevaks, on sisu taga,“ ütles brigaadikindral Alar Laneman. „Te olete kodanikud, kelle üle on rahval põhjust uhkust tunda.“
Brigaadikindral Laneman lisas, et ajateenistuses saavutatud küpsus ei kao kuhugi ka pärast õppursõdurite reserviarvamist. „Oskused teistega arvestada, meeskonnatööd teha, võtta kiiresti vastu olulisi otsuseid, juhtida meeskonda, saate te omale ellu kaasa.“
Kaitseväe juhataja kohusetäitja sõnul on Eesti riik olemas kodanike jaoks ja Eesti kodanikud on põhiseadust heaks kiites kinnitanud oma riigi hoidmise olulisust, võttes iga põlve kodanikele kohustuse riigikaitses osaleda. „Eesti ei ole militariseeritud riik. Ühiskonna jätkusuutlik areng nõuab, et kodanikud saaksid rahuajal ennast teostada valitud elualadel. Sellisel mõistlikul viisil talitame me rahvuseepose kangelase Kalevipoja kombel, kel käes adrakurg, aga mõõk vööl.“ -
Eesti merevägi tähistab 88. aastapäeva
Eesti merevägi tähistab täna, 21. novembril oma 88. aastapäeva.
Aastapäevaüritused algavad hommikul kell 9 piduliku rivistusega Mereväebaasis Miinisadamas, kus osalevad mereväe allüksused ja külalised.
Mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Ahti Piirimägi annab rivistusel üle mereväe teenetemärgid Usk ja Tahe ning mereväe NATO kontingendi medalid miinijahtija Sulev meeskonnale. Miinijahtija Sulev naasis 1. novembril teenistusest NATO miinitõrjeeskaadris (SNMCMG1).
Kell 10 pannakse nurgakivi Miinisadama 6. kaile. Kell 14.30 pühitsetakse Tallinna Hiiu-Rahu kalmistul Eesti Merejõudude Traalerite Divisjoni esimese ülema kaptenleitnant Aleksander Jekimovi hauatähis.
Hauatähise pühitsemise korraldavad Eesti mereväe Miinilaevade Divisjon ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, pühitsemisel osalevad arhidiakon Justinus Kiviloo ja Piirivalveameti orkester.
Kaptenleitnant Aleksander Jekimov (1872-1949) oli Vabadussõja ajal Eesti Merejõududes miinitraalimise organiseerija ning praktiliste tööde juhataja.
Hariduselt oli Jekimov kaugesõidukapten, kes saanud ka miinialase väljaõppe ning praktilise traalimistöö juhtimise kogemused Vene laevastikus. Vabadussõja algusest peale rakendas ta oma energia ja teadmised traalimistööde käivitamiseks Eesti vetes. 1919.a. sai temast esimene Traalerite divisjoni ülem.
Merevägi loeb oma sünnipäevaks mereosakonna asutamise aastapäeva Kaitsejõudude Peastaabi juurde 1918. aastal. Vastloodud mereväe üksused tegid kontradmiral Johan Pitka juhtimisel aktiivselt koostööd Tallinna reidile saabunud Briti eskaadriga ning korraldasid alates 1918. aasta detsembrist dessante põhjarannikule. Vabadussõja käigus osalesid mereväe laevad võitlustes Riia all, dessantides Soome lahe idaosas, ning ka Peipsil.
Tänane Eesti merevägi taasasutati mereväe osakonna loomisega peastaabi juurde 1993. aastal. Praegusel mereväel on kaks väeosa, Mereväebaas ja Miinilaevade Divisjon, viimasele alluvad ka mereväe laevad.
-
Suurbritannia peaminister kohtus Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelastegaAfganistanis visiidil viibiv Suurbritannia peaminister Tony Blair kohtus täna hommikul Camp Bastionis teenivate Eesti kaitseväe demineerijatega.
Peaministri päevakavas oli kohtumine Briti lahingugrupi baasis teenivate briti kaitseväelastega. Koalitsioonipartnerina oli kohtumisel esindatud Eesti kaitseväe demineerimismeeskond EOD-10 ja motoriseeritud jalaväekompanii Estcoy-3 ülem major Leo Käige. -
Kaitsejõud avaldasid viitseadmiral Tarmo Kõutsile austustTäna pärastlõunal avaldasid kaitsejõud piduliku rivistusega austust kaitseväe juhataja ametist lahkunud viitseadmiral Tarmo Kõutsile.
Kaitsejõudude ühendstaabi ees rivistusid 45 lipuga kaitseväe väeliikide, väeosade ja asutuste, piirivalve ja Kaitseliidu esindajad.
“Tänan teid omakasupüüdmatu teenistuse eest, üheskoos oleme me kaitseväge viimase kuue aasta jooksul tundmatuseni muutnud. Eesti kaitsevägi on moodne, paindlik ja arenev vägi,” ütles viitseadmiral Tarmo Kõuts rivistusel. “Eesti on kaitstud ja rahva kaitsetahe on kõrge. Kaitsevägi on riigi üks olulisi instrumente, üks riigi alustugesid ja meie rahvast sidustav institutsioon. Kaitseväe kohus on olla kompromissitult põhiseadusliku korra kaitsel. Nii riigi sees kui ka väljas, ükskõik, millise hinnaga.”
Riigikogu vabastas viitseadmiral Tarmo Kõutsi tema enda soovil kaitseväe juhataja ametikohalt 14. novembril. Viitseadmiral Tarmo Kõuts teenis kaitseväe juhataja ametikohal aastatel 2000 – 2006. -
Estlpa-13 pidas kinni usulahkude vahelises konfliktis osalenudEesti jalaväerühm Iraagis Estpla-13 pidas eile, 15. novembril Sab-al-Boori linna lähistel teostatud patrulloperatsiooni käigus kinni viis usulisel pinnal tekkinud kokkupõrkes osalenud isikut.
Eesti rühm avastas kokkupõrke tänu patrulli käigus kuuldud laskmisele. Sündmuskohale jõudnud patrull leidis eest kohalike šiiitide pihta tulistava paarikümneliikmelise sunniidi päritolu võitlejate grupi. Eesti jalaväerühma sekkumisel tulistamises osalenud põgenesid. Hilisemal ümberkaudsete hoonete läbiotsimisel pidasid rühma liikmed kinni viis rünnakus osalenut.
Lisaks tulevahetuses osalenute kinnipidamisele konfiskeeris Eesti üksuse patrull võitlejatele kuulunud relvi ja laskemoona.
Kaitseväe juhataja kohusetäitja brigaadikindral Alar Laneman avaldas Estpla-13 liikmetele tänu eduka ülekaaluka vastase vastu läbi viidud operatsiooni eest.
”Olime õigel ajal õiges kohas, saime ära hoida suurema verevalamise usulahkude vahel,” ütles Eesti jalaväerühma ülem leitnant Meelis Jõemaa. ”Varem oleme samas piirkonnas näinud nelja-viiemehelisi grupeeringuid, 20-liikmeline grupp viitab organiseeritumale tegevusele.”
Juunist alates on Eesti jalaväerühm Iraagis kinni pidanud 53 terrorismis kahtlustatavat isikut, avastanud kuus relvapeidikut, kolm isevalmistatud lõhkekeha ning üle saja käsitulirelva.
Leitnant Jõemaa juhitav 34-liikmeline kergjalaväerühm on ette valmistatud läbi viima sõjalisi operatsioone jalaväe ja mehhaniseeritud üksuste koosseisus.
Estpla-13 teenib Bagdadist põhja pool asuva Sab-al-Boori lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Eesti osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist.
-
NATO Sõjaline Komitee tunnustab laiapõhjalist lähenemist kriisireguleerimiseleNATO Sõjalise Komitee istungil arutasid NATO ja partnerriikide kaitsevägede juhatajad ühe olulise teemana laiapõhjalist julgeolekukäsitlust ja efektipõhiste operatsioonide kontseptsiooni.
15. ja 16 novembril läbi viidud kohtumiste käigus leidsid NATO liikmesriikide ja partnerriikide kaitsevägede juhatajad, et tänapäevases julgeolekupildis peab kriisireguleerimises lisaks sõjalistele meetmetele kasutama ka poliitilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid vahendeid saavutamaks soovitud lõppeesmärki.
Efektipõhiste operatsioonide kontseptsiooni kohaselt on sõjaliste meetmete rakendamine vajalik, et luua keskkond teiste, mittesõjaliste meetmete rakendamiseks, kuid edu peitub siiski kõikide meetmete koosmõjul. Tugevam koostöö tsiviil-militaarvaldkonna vahel on hädavajalik, et saavutada edu asümmeetriliste riskide maandamiseks, kus sihtmärkideks ja kannatajateks on peamiselt tsiviilelanikkond.
Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonel Neeme Väli sõnas, et üheks huvitavamaks ja olulisemaks ettekandeks selles valdkonnas oli NATO Sõjalise Komitee kohtumise laiendatud koostööformaadis Soome esindaja ettekanne Soome riigi kogemusest kriisireguleerimise vallas ning riigi võimekusest koordineerida tsiviil ja militaarametkondade tegevust kriiside lahendamisel.
“Võib öelda, et Alliansi lai julgeolekukäsitlus ühtib Eesti riigikaitsemudeliga ning Eesti kaitseväe arenguprioriteedid on lähtunud just laiapõhjalisest arusaamast julgeolekule. Me panustame ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjalistesse ja tsiviilsetesse kriisireguleerimise meetmetesse ning oleme paindlik reservis ja tegevteenistuses olevate kaitseväelaste kaasamisega operatsioonidele, “ lisas kolonel Väli. “Meie üksuste tootmine, ajateenistusel põhineva reservi pidev ettevalmistamine, osalemine rahvusvahelistel missioonidel ja NATO struktuurides ning tihe koostöö tsiviilstruktuuridega on perspektiivikas ja õige tee stabiilse ja turvalise ühiskonna loomisel.”
Lisaks arutasid NATO riikide kaitsevägede juhatajad kohtumisel NATO transformatsiooniga seotud valdkondi, mis tulevad arutlusele Riia tippkohtumisel kahe nädala pärast ning käimasolevate välisoperatsioonide jätkumisega seotud küsimusi.
Samuti pidas NATO sõjaline komitee meeles ametist lahkunud viitseadmiral Tarmo Kõutsi, keda tänati eduka töö eest Eesti kaitseväe arendamisel võrdseks partneriks NATO liitlaste seas.
Eestit esindasid NATO Sõjalise Komitee istungil Eesti sõjaline esindaja NATO ja EL juures kindralleitnant Johannes Kert ning Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonel Neeme Väli.
NATO Sõjalise Komitee korralised istungid kaitseväe juhatajate tasandil viiakse läbi kaks korda aastas Brüsselis.
NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilisele juhtkonnale ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes
-
Brüsselis kohtuvad NATO ja partnerriikide kaitsevägede juhatajadTäna ja homme kohtuvad NATO Sõjalise Komitee istungil NATO ja partnerriikide kõrgemad ohvitserid, et arutada Riia tippkohtumisel käsitletavate küsimuste sõjalisi aspekte.
NATO peakorteris, Brüsselis 15. ja 16. novembril läbiviidavate kohtumiste käigus arutatakse aasta jooksul toimunud arenguid sõjalistes kontseptsioonides, initsiatiivides ning ka poliitikates.
Keskseteks küsimusteks NATO tippkohtumisele eelneval nõupidamisel on käimasolevad välisoperatsioonid, kiirreageerimisüksuste arendamine ning küsimused, mis seonduvad vahendite ja meetmete rakendamisega käimasolevate operatsioonide jätkamiseks.
Eesti kaitseväge esindavad NATO Sõjalise Komitee istungil Eesti sõjaline esindaja NATO ja EL juures kindralleitnant Johannes Kert ning Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonel Neeme Väli.
NATO Sõjalise Komitee korralised istungid kaitseväe juhatajate tasandil viiakse läbi kaks korda aastas Brüsselis.
NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilisele juhtkonnale ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes
-
Major Ristisaar saavutas Bagdadi maratonil neljanda kohaBagdadis teeniv Eesti kaitseväe ohvitser, major Argo Ristisaar saavutas nädalavahetusel peetud Bagdadi maratonil oma vanuseklassis teise koha ajaga 3 tundi 14 minutit ning jäi üldarvestuses neljandaks.
Tänavu kolmandat korda korraldatud maratonil osales kokku 535 jooksjat seitsmest riigist. 137 jooksjat läbisid maratoni individuaalselt kogupikkuses ja 398 teatejooksus osaliselt 2-5 liikmelise meeskonna koosseisus. Maratoni võitis USA Mereväe kaptenleitnant Matthew Simms ajaga 2 tundi 44 minutit.
Bagdadi maratoni rada asus turvatud piirkonnas, rohelises tsoonis ning jooksjad läbisid 21 km pikkuse raja kaks korda.
Maratoni korraldati sel aastal kolmandat korda Bagdadis teenivate USA ohvitseride eestvedamisel. ”Veteranide päeval toimunud maraton oli pühendatud kõigile langenutele, kuid samas oli selle eesmärgiks ka pakkuda lühikeseks ajaks võimalust end välja lülitada oma tööst ohupiirkonnas,” ütles maratoni korraldaja USA mereväekapten Hank Domeracki.
Maraton algas hommikul kell viis, et vältida liiklust ja võimaldada osalejatel täita samal päeval teenistusülesandeid.
Major Argo Ristisaar teenib Bagdadis NATO treeningmissiooni staabi administratsiooni ülema (director of staff) ametikohal. Talle allub kogu 210-liikmelise treeningmissiooni administratiivne tegevus.
-
Eestis viibivad sõjaväeatašeed tegid austusvisiidi kaitseväe juhatajaleTäna hommikul tegid Eestis viibivad kaitseatašeed austusvisiidi ametist lahkuvale kaitseväe juhatajale viitseadmiral Tarmo Kõutsile.
Tallinnas asuvate kaitseatašeede assotsiatsiooni esimees, Soome kaitseatašee kaptenleitnant Risto Haimla andis kaitsejõudude ühendstaabi hoones kõigi atašeede nimel viitseadmiral Tarmo Kõutsile üle assotsiatsiooni vapiga lipsu, mis sümboliseerib auliikme staatust ning sõnas, et koostöö kaitseatašeede ja Eesti kaitseväe vahel on viitseadmiral Kõutsi juhtimise all sujunud suurepäraselt.
“Koostööaastad viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ja kogu kaitseväega on olnud väga head ja tulemusrikkad ning meie visiidi eesmärk oli tänada lahkuvat kaitseväe juhatajat selle tulemusrikka töö eest, mida ta on teinud juhtides Eesti kaitseväge,” sõnas kaptenleitnant Haimla.
Tallinnas asuvate kaitseatašeede assotsiatsioon ühendab ja esindab kõiki Tallinnasse akrediteeritud kaitseatašeesid.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts vabastati riigikogu otsusega täna kaitseväe juhataja kohalt. Oma lahkumispalve kaitseväe juhataja ametikohalt esitas viitseadmiral Tarmo Kõuts Vabariigi Presidendile 24. augustil.
-
“Kõikide laste isadepäeval” lustisid tuhanded eestimaalased
Eile, isadepäeval Eesti jõustruktuuride poolt Tartu Näituste paviljonis korraldatud viiendal heategevuslikul perepeol “Kõikide laste isadepäev” osales päeva jooksul ligikaudu 10 tuhat inimest.
Perepeo peaeesmärgiks oli isa rolli tähtsustamine oma pere ja riigi kaitsjana. “See tore rahvapidu on kujunenud paljude Eesti perede isadepäeva traditsiooni osaks,” sõnas ürituse peakorraldaja nooremleitnant Viljar Kurg Kaitsejõudude Peastaabist. “Tänavune perepidu läks taas korda ning jääb meelde nii osalejatele kui ka korraldajatele meeleoluka ja lõbusana.”
“Sel aastal Tartus korraldatud traditsiooniline pidu oli järjekorras viies ning iga aasta on külastajate arv olnud väga suur, nii ka tänavu. Jääb vaid tänada kohale tulnuid ning ootame uusi kohtumisi järgnevatel aastatel, “ lisas nooremleitnant Kurg.
Perepeo külalised said päeva jooksul tutvuda soomukite, helikopteri, jõustruktuuride sõiduvahendite, eritehnika, relvade, varustuse ja vormiriietusega. Külastajatele näidati piirivalve, päästeameti, politsei ja kaitseväe demonstratsioonesinemisi.
Päeva juhtisid reservohvitser lipnik Hannes Võrno ja Urmas Reitelmann ning perepeol esinesid ansamblid: Toe Tag, Slide 50, Kristjan Kasearu Paradise Crew, Piirivalveorkester, Eesti Kaitseväe Orkester, Politseiorkester, Tartu Rock tantsutüdrukud.
Üritust korraldasid Eesti Kaitsevägi, Siseministeerium, Eesti Politsei, Eesti Piirivalve, Päästeamet, Kaitseliit ja Eesti Reservohvitseride Kogu
Üritust toetasid Hasartmängumaksu nõukogu, Coca-Cola, If Eesti Kindlustus, Folger, Balbiino, Apollo raamatud.
Perepeo pildid: http://pildid.mil.ee