Uudised
-
“Kõikide laste isadepäeval” lustisid tuhanded eestimaalased
Eile, isadepäeval Eesti jõustruktuuride poolt Tartu Näituste paviljonis korraldatud viiendal heategevuslikul perepeol “Kõikide laste isadepäev” osales päeva jooksul ligikaudu 10 tuhat inimest.
Perepeo peaeesmärgiks oli isa rolli tähtsustamine oma pere ja riigi kaitsjana. “See tore rahvapidu on kujunenud paljude Eesti perede isadepäeva traditsiooni osaks,” sõnas ürituse peakorraldaja nooremleitnant Viljar Kurg Kaitsejõudude Peastaabist. “Tänavune perepidu läks taas korda ning jääb meelde nii osalejatele kui ka korraldajatele meeleoluka ja lõbusana.”
“Sel aastal Tartus korraldatud traditsiooniline pidu oli järjekorras viies ning iga aasta on külastajate arv olnud väga suur, nii ka tänavu. Jääb vaid tänada kohale tulnuid ning ootame uusi kohtumisi järgnevatel aastatel, “ lisas nooremleitnant Kurg.
Perepeo külalised said päeva jooksul tutvuda soomukite, helikopteri, jõustruktuuride sõiduvahendite, eritehnika, relvade, varustuse ja vormiriietusega. Külastajatele näidati piirivalve, päästeameti, politsei ja kaitseväe demonstratsioonesinemisi.
Päeva juhtisid reservohvitser lipnik Hannes Võrno ja Urmas Reitelmann ning perepeol esinesid ansamblid: Toe Tag, Slide 50, Kristjan Kasearu Paradise Crew, Piirivalveorkester, Eesti Kaitseväe Orkester, Politseiorkester, Tartu Rock tantsutüdrukud.
Üritust korraldasid Eesti Kaitsevägi, Siseministeerium, Eesti Politsei, Eesti Piirivalve, Päästeamet, Kaitseliit ja Eesti Reservohvitseride Kogu
Üritust toetasid Hasartmängumaksu nõukogu, Coca-Cola, If Eesti Kindlustus, Folger, Balbiino, Apollo raamatud.
Perepeo pildid: http://pildid.mil.ee
-
Kaitsejõudude ühendstaabi hoones taastati mälestustahvel Vabadussõjas hukkunud sõjaväearstideleTäna keskpäeval avasid kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Tallinna arstide liidu esimees Peeter Mardna kaitsejõudude ühendstaabi hoones taastatud mälestustahvli kümnele Vabadussõjas hukkunud arstile.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tänas oma sõnavõtus Peeter Mardnat, kelle eestvedamisel sai mälestustahvli taastamine ette võetud ning toonitas, et Eesti sõjaväemeditsiin on väga heal tasemel.
“Viimased sündmused Afganistanis näitavad, et Eesti meedikute tase lahingolukorras on väga hea ja esmatasandi abi andmist otse lahinguväljal hinnatakse meie liitlaste seas väga kõrgelt,” lisas viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Taastades täna siin ühendstaabi hoones sõjaväearstide mälestustahvli, teeme me kummarduse kõigile arstidele ja meedikutele, kes on Eesti eest võidelnud ja aidanud lahinguväljal haavata saanud sõdureid.”
Täna avatud mälestustahvel on taastatud 1925. aastal kaitseväe haigla vestibüülis avatud mälestustahvli järgi.
-
Eesti kaitseväelased asusid teele AfganistaniTäna, 12 novembri pärastlõunal saatsid Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman, Maaväe staabi ülem kolonelleitnant Indrek Sirel ja Suurbritannia suursaadik Eestis Nigel Haywood Afganistani NATO juhitavale missioonile 101 Eesti kaitseväelast.
Brigaadikindral Alar Laneman ütles Tallinna lennujaamas peetud rivistusel, et Eesti sõduri kohta on igal missioonil kehtinud sellised märksõnad nagu professionaalsus, julgus, kaalutletus ja distsipliin.
“Senised missiooniüksused on tõestanud, et meie õppeprogrammide lähtekohad on õiged ning väljaõppe tase on kõrge,” ütles brigaadikindral Alar Laneman. “Samuti võib julgelt öelda, et olete Afganistanis oma varustuse ja tehnikaga vähemalt samal tasemel kui meie liitlased.”
Lisaks soovis brigaadikindral Laneman kõigile missioonile suundujatele head sõduriõnne ning toonitas, et Eesti sõdur on parim ning lähedased võivad uhkust tunda, kui keegi nende perekonnaliikmetest kannab vormivarrukal sini-must-valget lippu ja teenib Eesti riiki nii kodus kui ka välismissioonidel.
Suurbritannia suursaadik Nigel Haywood pöördus Eesti kaitseväelaste poole eestikeelse sõnavõtuga ning soovis meie missiooniüksustele jõudu, jaksu ning meelekindlust.
Samuti tuletas ta meelde kuninganna Elizabeth II visiiti, kus Suurbritannia riigipea kinnitas, et Eesti tööd hinnatakse igal pool kõrgelt. “Meile – Suurbritanniale – olete usaldusväärsed partnerid. Kodumaal – Eestis – tõstetakse teie pingutusi õigustatult esile,” lisas Briti suursaadik Nigel Haywood.
Täna Afganistani teele asunud allüksused hakkavad teenima Hollandi poolt juhitava Rahvusvahelise Brigaadi koosseisu kuuluva Suurbritannia lahingugrupi alluvuses, mis tegutseb kuues Afganistani lõunaprovintsis.
Suurima Eesti üksusena hakkab Afganistanis teenima major Leo Käige juhitud 81-meheline motoriseeritud jalaväekompanii Estcoy-3. Lisaks suunduvad Afganistani 15-liikmeline kapten Üllar Luhaste juhitud demineerimismeeskond EOD-10 ning 10 mehe suurune logistiline toetuselement NSE. Samuti staapides teenivad ohvitserid ja allohvitserid. Eesti kontingendi suurus Afganistanis tõuseb sellega ligi 120 kaitseväelaseni.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistani NATO rahutagamisoperatsioonis alates 2003. aasta märtsist.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välismissioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.
-
Sõjaväekalmistul mälestati langenud Briti sõjaväelasiTäna kell 11 mälestasid Suurbritannia diplomaadid ja Eesti kaitseväe esindajad Tallinna Sõjaväekalmistul sõdades langenud Briti sõjaväelasi.
Suurbritannia suursaadik Eestis Nigel Haywood, Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant Leo Kunnas ja Eesti mereväe esindaja asetasid Tallinna Sõjaväekalmistul Vabadussõja käigus Läänemerel Eesti vabaduse eest hukkunud Briti mereväelaste haudadele pärjad.
11. november on Suurbritannias kujunenud erinevates relvakonfliktides hukkunud sõdurite mälestuspäevaks.
Eesti ja Briti kaitsevägede koostööd seob pikk ajalugu. Briti laevastiku saabumine Tallinna reidile 12. detsembril 1918. aastal kujunes Eesti Vabadussõja üheks pöördepunktiks. Tallinn sai kaitse mere poolt ning Eesti rahvavägi toetuse nii poliitilises kui sõjalises mõttes. Tol ajal maailmameresid valitsenud Briti merevägi viis Läänemerel läbi mereoperatsioone ja toetas maarinnet. Eluliselt tähtis oli ka laevastiku kohaletoodud moodne relvastus.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Briti laeva ning üle 250 Eesti aluse. Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mereväe- ja õhuväelast.
Lisaks viieteistkümnele Briti meremehe hauale Tallinna Sõjaväekalmistul on Briti sõjaväelased Eestis maetud veel Naissaarele, Vaindloo saarele ja Kuressaarde.
Koostöö on väga tihe ka tänapäeval. Käesoleval hetkel teenivad Eesti ja Briti kaitseväelased koos Afganistanis NATO operatsioonil. Käimasolevas sõjalises operatsioonis on Britid kandnud kaotusi võideldes koos Eesti kaitseväelastega. 2004. aastal hukkus Afganistanis koalitsioonivägede baasi naasvat masinate kolonni julgestanud Briti sõdur. Kolonni kuulunud Eesti demineerijad said rünnakus vigastada. -
Afganistanis suureneb Eesti kontingentPühapäeval, 12. novembri õhtul, lendab Afganistani 101 Eesti kaitseväelast, et asuda täitma teenistusülesandeid NATO juhitaval operatsioonil Lõuna-Afganistanis.
Suurima Eesti üksusena hakkab Afganistanis teenima major Leo Käige juhitud 81-meheline motoriseeritud jalaväekompanii Estcoy-3, mis vahetab välja seni Afganistanis teeninud 37-liikmelise jalaväerühma Estcoy-2. Lisaks suunduvad Afganistani 15-liikmeline kapten Üllar Luhaste juhitud demineerimismeeskond EOD-10 ning 10 mehe suurune logistiline toetuselement NSE. Samuti staapides teenivad ohvitserid ja allohvitserid. Eesti kontingendi suurus Afganistanis tõuseb sellega ligi 120 kaitseväelaseni.
Eesti üksused hakkavad teenima Afganistanis Hollandi poolt juhitava Rahvusvahelise Brigaadi koosseisu kuuluva Suurbritannia lahingugrupi alluvuses, mis tegutseb kuues Afganistani lõunaprovintsis.
Pühapäeval Afganistani suunduvad üksused vahetavad välja seal teenistuse lõpetanud Estcoy-2, EOD-9 ja NSE. Teenistuse lõpetanud üksused jõuavad Eestisse tagasi esmaspäeval.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistani NATO rahutagamisoperatsioonis alates 2003. aasta märtsist.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välismissioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.
-
Jõustruktuurid korraldavad heategevusliku perepeoIsadepäeval, 12. novembril korraldavad Eesti jõustruktuurid Tartu Näituste paviljonis tasuta heategevusliku perepeo “Kõikide laste isadepäev”, mille eesmärgiks on pereväärtuste, eeskätt isa rolli väärtustamine.
“Soovime rõhutada isa rolli pere ja oma riigi kaitsjana, teeb ta seda siis kaitseväelase, kaitseliitlase, politseiniku, päästja, reservväelase või lihtsalt eeskujuliku kodanikuna,” sõnas ürituse peakorraldaja, nooremleitnant Viljar Kurg Kaitsejõudude Peastaabist.
Näituste paviljon on avatud kell 10.30-18.00. Perepeol saab osaleda erinevatel temaatilistel võistlustel, mis eeldavad isa ja lapse ühist pingutust. Võistlustel osalenute vahel loositakse välja auhinnareisi “Seiklusreis maal, õhus ja merel”.
Korraldajad võimaldavad Lõuna-Eesti lastekodulastele tasuta transpordi perepäevale ja tagasi ning pakuvad neile sõdurilõunat. Lisaks juhendavad korraldajad lastekodulapsi võistlusaladel.
Külastajatele näidatakse piirivalve, päästeameti, politsei ja kaitseväe demonstratsioonesinemisi. Võimalus on tutvuda soomukite, helikopteri, jõustruktuuride sõiduvahendite, eritehnika, relvade, varustuse ja vormiriietusega.
Perepeol esinevad ansamblid: Toe Tag, Slide 50, Kristjan Kasearu, Paradise Crew, Piirivalveorkester, Eesti Kaitseväe Orkester, Politseiorkester, Tartu Rock tantsutüdrukud. Mudilaste tähelepanu köidavad Lõvi Leo, Pritsu ja Nublu.
Päeva juhivad reservohvitser lipnik Hannes Võrno ja Urmas Reitelmann.
Üritust korraldavad Eesti Kaitsevägi, Siseministeerium, Eesti Politsei, Eesti Piirivalve, Päästeamet, Kaitseliit ja Eesti Reservohvitseride Kogu
Üritust toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, Coca-Cola, If Eesti Kindlustus, Folger, Balbiino, Apollo raamatud.
Esimest korda korraldati perepidu Tallinnas Eesti Näituste C- ja D-hallides 10. novembril 2002. Osales 6000-7000 inimest, võistlustel ligi 2000. 2003 aastal toimus isadepäev Tartu Ülikooli Spordihallis, kus osalejaid oli hinnanguliselt 15 000. Tegemist oli Lõuna-Eesti külma hooaja suurima rahvaüritusega. 2004 ja 2005 aastal oli isadepäev taas Tallinnas Saku Suurhallis. Tänu soodsale asukohale oli pidutsejaid rohkem kui kunagi varem. Traditsiooniks kujunenud pereüritust külastas eelmisel aastal kogu päeva jooksul hinnanguliselt ligi 20 000 inimest. Sel aastal on taas üritus suunatud just Lõuna-Eesti elanikele.
Perepeo kodulehekülg on www.isadepaev.ee
-
Kindralid tutvuvad Eesti kogemustega NATOga liitumisel9.-13. novembrini viibivad Eestis tutvumisvisiidil Horvaatia ja Makedoonia sõjalised esindajad NATO juures ning NATO rahvusvahelise sõjalise staabi esindaja.
“Kolleegid Horvaatiast ja Makedooniast tunnevad suurt huvi Eesti NATOga liitumiskogemuste vastu,” ütles Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures kindralleitnant Johannes Kert. “Tutvumisvisiidil saavad kindralid põhjaliku ülevaate liitumisele eelnenud kaitseväe tegevusest ning hetkeseisust.”
Horvaatia sõjaline esindaja NATO juures kindralleitnant Darko Grdić, Makedoonia sõjaline esindaja NATO juures brigaadikindral Zdravko Popovski ning NATO rahvusvahelise sõjalise staabi koostöö- ja julgeolekuosakonna ülema asetäitja brigaadikindral Mark Ojrzanowski kohtusid reedel kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ning Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Lauri Lindströmiga.
Kaitsejõudude Peastaabis anti ohvitseridele ülevaade kaitseväe arenguplaanidest ja välisoperatsioonidest. Reede pärastlõunal tutvuvad kindralid Tartus Balti Kaitsekolledžiga ning laupäeval Võru garnisoni väeosadega. -
Kaitsejõudude Peastaap tähistab 15. taasasutamise aastapäevaKaitsejõudude Peastaap tähistas täna, 9. novembri keskpäeval piduliku rivistusega staabi 15. taasasutamise aastapäeva.
Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman tunnustas rivistusel peastaabis teenivaid kaitseväelasi ja ametnikke.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman ütles peastaabi rivistusel, et kaitseväe planeerimise põhisisuks peab olema esmase iseseisva kaitsevõime selge sidumine kollektiivsete kaitsesüsteemidega.
“Me ei saa oma piiratud ressursside tingimustes üles ehitada täiesti sõltumatut riigikaitset,” ütles brigaadikindral Laneman. “Kuid me ei saa ka vaid loota oma liitlastele, sest see lootus ei taga Eesti kaitset. Tähtis on tegelda mõlema suunaga pidevalt ja kooskõlas.”
Kaitsejõudude Peastaabi ülem rõhutas, et välisoperatsioonid on teadmiste ja kogemuste allikad, kus saavad selgeks kaitseväe tugevad ja nõrgad küljed. “Õppigem neist kogemustest, sest paremaid ja elulisemaid võimalusi selleks ei olegi olemas,” ütles brigaadikindral Laneman.
Kaitseväe juhataja tööorganina korraldab Kaitsejõudude Peastaap kaitseväe juhataja tööd, kaitseväe eelarve eelnõu koostamist, kaitseväe juhataja käskude ja juhiste ettevalmistamist ning suuniste andmist.
Peastaabi ajalugu algab 1917. aastal, mil tsaaririigi kokkuvarisemise järel moodustati Vene Ajutise Valitsuse loal Eesti Diviisi Staap. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist muudeti diviisi staabi nimi Eesti Sõjavägede Staabiks. Vabadussõja alguses moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja Staap, millele allusid Kindralstaap ja Korraldusvalitsus. 1929. aastal loodi Kaitsevägede Staap, mis võttis üle likvideeritud Kindralstaabi ja Korraldusvalitsuse funktsioonid ning sai 1938. aastal nimeks Sõjavägede Staap. Eesti okupeerimise järel 1940. aastal staap likvideeriti.
31. oktoobril 1991 moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega Kaitsejõudude Peastaap. -
Kaitseväe uus peakaplan on major Taavi LaanepereÜleeile, 6. novembril pühitseti Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus ametisse uus kaitseväe peakaplan major Taavi Laanepere.
Esmaspäeva õhtul läbiviidud ametisse pühitsemise tseremoonia algas Kaitseväe Orkestri kontserdiga ning jätkus jumalateenistusega, kus senine kaplaniteenistuse vanemkaplan major Taavi Laanepere pühitseti Kaitseväe peakaplaniks.
Major Laanepere näeb oma peamiseks ülesandeks jätkata kaplaniteenistuse arendamist ning igapäevase teenistuse toetamist. “Minu esmane eesmärk on jätkata seda head tööd, mida kolonel Nõmmik on teinud,” lisas major Laanepere.
Senine kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik on arvatud alates 6. novembrist kaadrikaitseväelaste reservi.
Major Laanepere on sündinud 1969. aastal. Ta lõpetas 1995. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna bakalaureusekraadiga ning sai 2004. aastal usuteadustes ka magistrikraadi. Hetkel jätkab ta õpinguid usuteaduste doktorantuuris.
EELK õpetajaks pühitseti Major Laanepere 1996. aastal.
Major Laanepere läbis ajateenistuse Nõukogude Liidu relvajõududes. Eesti kaitseväes on major Laanepere läbinud erinevaid kaplaniteenistuse kursusi ning samuti reservohvitseride ja nooremstaabiohvitseride kursuse. Lisaks on ta osalenud mitmetel täienduskoolitustel USAs ja Kanadas.
Major Laanepere teenis aastatel 1996-2000 Õhutõrjedivisjonis kaplanina ning Kaitseväe vanemkaplanina alates 2000. aastast. Major Laanepere viibis enne peakaplani ametikohale määramist välismissioonil Euroopa Liidu vägede (EUFOR) staabis Bosnias.
-
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee soovib muuta sõjalist rahutagamismissiooni BosniasEile, 6 novembril Brüsselis kogunenud Euroopa Liidu Sõjaline Komitee arutas Bosnia- ja Hertsegoviinas läbi viidava rahutagamismissiooni Althea muutmist politseimissiooniks.
ELi Sõjalise Komitee kohtumise käigus andis Euroopa Liidu jõudude (EUFOR) operatiivülem kindral John Reith ELi liikmestriikide kaitsevägede juhatajatele ülevaate rahutagamismissioonist Althea Bosnia- ja Hertsegoviinas, kus Eesti osaleb rühmasuuruse Kaitseliidu baasil moodustatud üksusega ESTGUARD. Operatiivülema sõnul kaalutakse lähimas tulevikus sõjalise missiooni muutmist politseimissiooniks, sest EUFORi roll võitluses kuritegevuse vastu on vähenenud ja ülesanded antakse üle Euroopa Liidu Politseimissioonile (EUPM).
Lisaks Bosnia- ja Hertsegoviina missioonile andis ELi Sõjaline Komitee ülevaate ka ELi operatsiooni kohta Kongo Demokraatliku Vabariigi valimiste toetamiseks ja jätkuvast Sudaani missioonist.
Samuti arutati kohtumisel ka ELi sõjaliste võimete välja arendamise plaani koostamist ja osalemist kriisireguleerimisoperatsioonides.
“Eestile on tähtis sõjaline koostöö ja koordineerimine NATO ning ELi vahel, mille eesmärgiks on vältida dubleerimist ja saavutada ühildatavad sõjalised võimed,“ ütles ELi Sõjalise Komitee istungil osalenud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Eesti jätkab tööd ELi kiirreageerimisvõimekuste arendamisel koos Rootsi, Soome ja Norraga, kellega koos formeeritakse ühine Põhjala Lahingugrupp.
Samuti viidi kohtumisel läbi ELi Sõjalise Komitee esimehe vahetustseremoonia. Sõjalise Komitee uueks esimeheks sai kindral Henry Bentegeat, endine Prantsuse kaitseväe juhataja. Lahkuv ELi Sõjalise Komitee esimees kindral Rolando Mosca Moschini jätkab teenistust Itaalia presidendi sõjalise nõunikuna.
ELi Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, iganädalaselt peetakse kohtumised sõjaliste esindajate tasemel. ELi Sõjaline Komitee annab liikmesriikidele võimaluse konsultatsioonideks ning koordinatsiooniks sõjalistes küsimustes. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes ELi Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida ELi Sõjalise Staabi tegevust.