Uudised
-
OSCE esindajad jäid visiidiga Tapa Väljaõppekeskusesse rahule10. oktoobril Tapa Väljaõppekeskusega tutvunud 36 OSCE liikmesriikide relvastuskontrolli agentuuride esindajat jäid nähtuga rahule.
OSCE visiidi eestkõneleja Kanada maaväe majori Daniel Thomas Davisoni sõnul oli tutvumisvisiit hästi korraldatud ning kõik Viini dokumendi nõuded täideti.
“Tutvumisvisiit oli informatiivne, positiivsena võib mainida, et OSCE liikmesriikide esindajad said lisaks relvade üldtutvustusele ka proovida relvasimulaatoreid ning jälgida demineerimismeeskonna demonstratsioonesinemist,” ütles major Daniel Thomas Davison. “Hästi korraldatud visiit annab oma panuse usalduse, julgeoleku ja üksteisemõistmise arengusse.”
OSCE Viini dokumendi 1999 raames tutvustati OSCE liikmesriikide esindajatele Tapa Väljaõppekeskuses kaitseväe relvastust, varustust, infrastruktuuri, väljaõppevahendeid- ja meetodeid. Samuti anti ülevaade kaitseväe üldisest struktuurist.
“OSCE liikmesriigina on Eesti võtnud endale kohustuse korraldada üks kord viie aasta jooksul ühe väeosa või sõjalise objekti külastus kõigile OSCE liikmesriikide esindajatele,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolligrupi ülem major Villu Tamul.
Lahingutoetusüksuste väljaõppekeskus Tapa Väljaõppekeskus koondab enda alla Pioneeripataljoni, Õhutõrjedivisjoni, Suurtükiväegrupi, Kaitseväe Keskpolügooni ja Tagalakeskuse.
9. – 11. oktoobrini läbiviidud tutvumisvisiidile oli registreerunud 36 OSCE liikmesriikide esindajat kahekümne kolmest riigist. Lisaks OSCE liikmesriikidele oli esindatud ka NATO relvastuskontrolli koordinatsioonisektsioon.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE kuulub 56 liikmesriiki, kõik Euroopa, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid, samuti USA ja Kanada.
1997. aastal korraldasid Eesti, Läti ja Leedu OSCE liikmesriikidele ühiselt tutvumisvisiidi Adaži treeningkeskuses paiknenud Balti Pataljoni. -
Karateka Marko Luhamaa võitis kaitseväe spordirühmale esimese MM-kullaTamperes peetavatel karate MM-võistlustel võitis meeste raskekaalus (üle 80 kg) kuldmedali kaitseväe spordirühma kuuluv kapral Marko Luhamaa alistades finaalis egiptlase Mohanad Mohamedi 6:0.
Oma tabelipoolel oli Luhamaa esimeses ringis vaba, edasi võitis ameeriklase Rodriguezi 3:0, iraanlase Elhamivarmezani 1:0 ja valgevenelase Safanovitši 3:0. Finaalipääsu otsustanud vastasseisus oli tartlane parem prantslasest Yan Baillonist 5:4.
Tartu klubi Falcot esindav Luhamaa on kaitseväes teeninud kümme aastat, alguses Tartu ÜJP spordiinstruktorina, hiljem juba elukutselise sportlasena.
Luhamaa on karatevõistlustel osalenud alates 1993. aastast ning tulnud korduvalt Eesti meistriks. Tiitlivõistlustel on ta jõudnud viis korda pronksikohtumiseni, kuid seni alati alla jäänud.
-
Koalitsioonivägede kindral külastas Eesti üksust IraagisEesti kergejalaväerühma Iraagis Estpla-13 külastas täna 14. oktoobril Iraagi rahvusvahelise korpuse ülema asetäitja kindralmajor Alessandro Montuori.
„Eesti üksuse puhul on oluline jätkusuutlikkus, rühmade väljaõpe on pidevalt ühtlaselt kõrgel tasemel ning varustus on tasemel ja kaasaegne,“ ütles Iraagi rahvusvahelise korpuse ülema asetäitja kindralmajor Alessandro Montuori. „Oluline on, et Eesti sõdurid on nii head võitlejad kui respekteeritud koalitsiooniesindajad kohalike elanike hulas“.
Kindral Montuori arutas Taji sõjaväebaasis toimunud kohtumisel Eesti rühma teenistusega seotud küsimusi. Rühma ülem leitnant Meelis Jõemaa andis kindralile ülevaate ülesannetest ja probleemidest oma vastutusalal.
Kohtumisel osalesid lisaks kindral Montuorile Eesti jalaväerühma juhtkond ja staabiohvitserid Iraagi rahvusvahelisest korpusest. Varem on kindralmajor Montuori külastanud Eesti üksust käesoleva aasta juulis. Augusti algul külastas Eesti jalaväerühma ülema asetäitja koalitsioonioperatsioonide alal brigaadikindral Pier Paolo Lunelli.
Viimase kolme nädala jooksul on Estpla-13 poolt kinni peetud 11 terrorismis kahtlustatavat isikut, avastatud kolm relvapeidikut, konfiskeeritud käsitulirelvi ning laskemoona.
Pärast kahenädalast puhkust Eestis on Estpla-13 pidevalt osalenud patrull- ja varitsusoperatsioonidel. Estpla-13 on patrullinud oma varasema vastutusala Sab-al-Boori linna ümbruses seoses pingestunud olukorraga piirkonnas ja süvenenud konfliktiga erinevate usulahkude vahel.
Leitnant Meelis Jõemaa juhitav Estpla-13 teenib Iraagis alates juuni algusest, teenistus Iraagis kestab detsembri keskpaigani. Teenistuse esimese kolme kuu jooksul osales Eesti jalaväerühm kokku viies lahingukontaktis ja kahes isevalmistatud lõhkekeha rünnakus, üksus pidas kinni 23 terrorismis kahtlustatavat isikut, avastas neli relvapeidikut ja konfiskeeris hulgaliselt relvi ning laskemoona.
34-liikmeline kergjalaväerühm on ette valmistatud läbi viima sõjalisi operatsioone jalaväe ja mehhaniseeritud üksuste koosseisus.
Estpla-13 teenib Bagdadist põhja pool asuva Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1. brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Eesti on andnud kergejalaväerühma operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Eesti osaleb operatsioonil Iraagis alates 2003. aasta juunist. -
Balti riigid on valmis looma ühist üksust NATO kiirreageerimis- jõududesseKolme Balti riigi kaitseväe juhatajad leppisid kokku, et Eesti, Läti ja Leedu on valmis hakkama arendama ühist mehhaniseeritud jalaväepataljoni NATO kiireageerimisjõudude NRF tarbeks, kui selline ettepanek Balti riikidele tehakse.
“Me otsustasime, et pataljon peaks olema mehitatud võrdsetel alustel kõigi kolme Balti riigi poolt, kui üksuse loomise otsus tuleb,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Pataljoni-suuruse üksuse puhul peab iga riik välja panema üle kahesaja kaitseväelase.”
11.-13. oktoobrini Vilniuses kohtunud kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajatest koosnev Balti Kaitsekomitee leidis, et ühine üksus võiks hakata kuuluma 2010. aastal valmiduse saavutava NRF-14 koosseisu. Praegu ei ole Eestile, Lätile ja Leedule jalaväepataljoni panustamise ametlikku ettepanekut tehtud.
Kaitseväe juhataja ütles, et vajadusel loodav pataljon saaks olema viie kuni 15-päevases valmisolekus ja seda saaks rakendada igas olukorras, mis NATO vajalikuks peab, 15 tuhande kilomeetri raadiuses Brüsselist.
Kaitseväe juhatajad otsustasid luua ühise töögrupi, mis hakkab välja töötama selle pataljoni struktuuri ja logistilise tagamise skeemi.
Hetkel panustab Eesti NATO kiirreageerimisjõududesse demineerimisgrupi ja miinijahtijaga. Alates 1. juulist on NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus viiepäevases valmisolekus 15-liikmeline kaitseväe demineerimisgrupp. Selle aasta augustist oktoobri lõpuni on NATO miinitõrjegrupi koosseisus Eesti mereväe miinijahtija Sulev.
NATO kiirreageerimisjõud loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO kiirreageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid. NRF-i isikkoosseisu arv peab selle aasta oktoobriks jõudma 25 000 kaitseväelaseni.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts, brigaadikindral Juris Maklakovs ja kindralmajor Valdas Tutkus arutasid oma kohtumisel ka õhuseiresüsteemi BALTNET, ühise miinitõrjelaevastiku BALTRON ning Balti Kaitsekolledži BALTDEFCOL tegevust ja arengukavasid. Samuti oli arutlusel maavägede doktriini arendusprojekt ja NATO õhuturbemissioon.
Balti Kaitsekomitee käib koos kaks korda aastas, viimati kohtusid kaitsevägede juhid selle aasta aprillis Lätis. -
Balti riikide kaitseväe juhid arutavad koostööprojekteTänasest reedeni Vilniuses kohtuv kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajatest koosnev Balti Kaitsekomitee arutab kaitsekoostööprojekte ning võimalikku ühist panustamist NATO raames.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts, brigaadikindral Juris Maklakovs ja kindralmajor Valdas Tutkus arutavad õhuseiresüsteemi BALTNET, ühise miinitõrjelaevastiku BALTRON ning Balti Kaitsekolledži BALTDEFCOL tegevust ja arengukavasid.
Samuti on arutlusel maavägede doktriini arendusprojekt, NATO õhuturbemissioon ning Leedu Vabariigi ettepanek panustada ühisüksusega NATO kiirreageerimisjõududesse NRF (NATO Response Force).
Hetkel panustab Eesti NATO kiirreageerimisjõududesse demineerimisgrupi ja miinijahtijaga Sulev. 15 kaitseväelasest koosnev NATO kiireageerimisjõudude NRF-7 kooseisus olev demineerimisgrupp on alates 1. juulist viiepäevases valmisolekus.
Selle aasta augustist oktoobri lõpuni on NATO miinitõrjegrupi koosseisus Eesti mereväe miinijahtija Sulev.
Balti Kaitsekomitee käib koos kaks korda aastas, viimati kohtusid kaitsevägede juhid selle aasta aprillis Lätis. -
Kaitseväe juhataja andis üle aumärgidKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis täna, 10. oktoobril Kaitsejõudude Ühendstaabis ühiskonnategelastele ja ohvitseridele üle möödunud Võidupühal ja vabariigi aastapäeval annetatud kaitseväe aumärgid.
Kaitseväe juhataja andis üle aumärgid neile, kes ei ole eelnevalt saanud võimalust neid märke vastu võtta. Kaitseväe teenetemärgi sai kätte endine Kaitseliidu Vanematekogu esimees Olari Taal, kaitseväe eriteeneteristi said Paldiski linnapea Kaupo Kallas, riigisekretär Heiki Loot ning Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Mari Pedak.
Kaitseväe eriteeneteristi said ka Balti kaitsekolledži õppejõud kolonelleitnant Albert Helme ja Scoutspataljoni ülemaks määratud major Aivar Kokka.
Kaitseväe juhtaja rõhutas aumärkide üleandmise tseremoonial, et kaitseväel on jõudu riiki kaitsta vaid koos Eesti rahvaga. “Ilma rahvata kaitsevägi riiki kaitsta ei suuda,” ütles viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Tänan, et olete toetanud riigikaitse ja Eesti rahva kaitsetahte arendamist.”
-
Estpla-13 jätkab terroristide kinnipidamistOperatsioonil Iraagi Vabadus osalev Eesti jalaväerühm Estpla-13 on viimase nädala jooksul korraldatud operatsioonide käigus kinni pidanud kuus terrorismis kahtlustatavat isikut ja konfiskeerinud neile kuulunud relvi, üks kinnipeetu oli koalitsioonijõudude poolt tagaotsitud äärmusliikumise Mahdi armee võitleja.
Käesoleva ja möödunud nädala jooksul on Estpla-13 patrullinud oma varasema vastutussalal Sab-al-Boori linna ümbruses toetamaks Iraagi armee tegevust süvenenud konfliktis erinevate usulahkude vahel. Rühma uuel vastutusalal Hor-al-Boshi küla ümbruses patrullivad praegu Ameerika Ühendriikide üksused.
Olukorra pingestumine tegevusalal on seotud eelkõige moslemite püha kuu Ramadani ajal iga-aastaselt intensiivistuva vägivallaga, samuti on Bagdadis ja selle ümbruses viimastel kuudel sagenenud usuvägivald.
Leitnant Meelis Jõemaa juhitav Estpla-13 teenib Iraagis alates juuni algusest, teenistus Iraagis kestab detsembri keskpaigani. Teenistuse esimese kolme kuu jooksul pidasid Eesti kaitseväelased kinni 23 terrorismis kahtlustatavat isikut, avastasid neli relvapeidikut ja konfiskeerisid hulgaliselt relvi ning laskemoona.
34-liikmeline kergjalaväerühm on ette valmistatud läbi viima sõjalisi operatsioone jalaväe ja mehhaniseeritud üksuste koosseisus.
Estpla-13 teenib Bagdadist põhja pool asuva Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Eesti osaleb missioonil Iraagis alates 2003. aasta juunist.tud üksuste koosseisus.
-
OSCE liikmesriikide esindajad tutvuvad Tapa VäljaõppekeskusegaTeisipäeval, 10. oktoobril tutvub 36 OSCE liikmesriikide relvastuskontrolli agentuuride esindajat OSCE Viini dokumendi raames Tapa Väljaõppekeskusega.
Tapa Väljaõppekeskuses tutvustatakse OSCE liikmesriikide esindajatele kaitseväe relvastust, varustust, infrastruktuuri, väljaõppevahendeid- ja meetodeid.
“OSCE liikmesriigina on Eesti võtnud endale kohustuse korraldada üks kord viie aasta jooksul ühe väeosa või sõjalise objekti külastus kõigile OSCE liikmesriikide esindajatele,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolligrupi ülem major Villu Tamul. “Tegemist on vastutusrikka ja laia rahvusvahelise osalusega üritusega, mis kujundab korraldajariigi ning tema kaitseväe mainet pikemaks ajaks.”
Lahingutoetusüksuste väljaõppekeskus Tapa Väljaõppekeskus koondab enda alla Pioneeripataljoni, Õhutõrjedivisjoni, Suurtükiväegrupi, Kaitseväe Keskpolügooni ja Tagalakeskuse.
9. – 11. oktoobrini läbiviidavale tutvumisvisiidile on registreerunud 36 OSCE liikmesriikide esindajat kahekümne kolmest riigist. Lisaks OSCE liikmesriikidele on esindatud ka NATO relvastuskontrolli koordinatsioonisektsioon.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE kuulub 56 liikmesriiki, kõik Euroopa, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid, samuti USA ja Kanada.
1997. aastal korraldasid Eesti, Läti ja Leedu OSCE liikmesriikidele ühiselt tutvumisvisiidi Adaži treeningkeskuses paiknenud Balti Pataljoni. -
Iraagi valitsuse esindaja palus Eesti kaitseväe jäämist IraakiEile ja üleeile Varssavis läbi viidud Iraagi koalitsioonijõudude konverentsi raames Kaitsejõudude Peastaabi ülema brigaadikindral Alar Lanemaniga kohtunud Iraagi valituse esindaja palus Eesti kaitseväe osaluse jätkamist Iraagis.
“Kolmapäevasel kohtumisel tänas Iraagi valitsuse eriesindaja Eestit ülesehitustöös osalemise eest,” ütles brigaadikindral Alar Laneman. Samas rõhutasid nii operatsiooni Iraagi Vabadus juhtiva Ameerika Ühendriikide Keskregiooni Väejuhatuse ju ka Iraagi valitsuse ja relvajõudude esindajad, et koalitsiooniriigid võiksid jätkata osalust Iraagi ülesehitusel saavutamaks lõplikku edu Iraagi ülesehitusel ja rahu taastamisel.
Konverentsil osalenud Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna vanemstaabiohvitseri major Sten Reimanni sõnul on alla poole aasta tegutsenud Iraagi valitsus end alles kehtestamas ja Iraagi julgeolekujõud ettevalmistusfaasis iseseisvaks tegutsemiseks. Iraagi relvajõududele on juba üle antud korra tagamine ühes koalitsiooni vastutusalas üheksast, ülejäänud kaheksa loodetakse üle anda järgmise aasta jooksul.
Konverentsil arutasid koalitsioonipartnerid ja Iraagi valitsuse esindajad muuhulgas Iraagi julgeolekujõudude väljaõpetamise ja varustamisega seotud küsimusi. Praegu viivad koalitsioonijõud läbi ühisoperatsioone Iraagi üksustega, samuti aidatakse neid nii väljaõppe kui ka varustusega.
Konverentsist võtsid osa pea 80 riigi esindajad, sealhulgas hulgas nende 26 riigi relvajõudude esindajad, kes osalevad sõjaliste üksustega operatsioonil Iraagi Vabadus.
Eesti osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist. Praegu teenib Iraagis koalitsioonijõudude koosseisus neli staabiohvitseri ja 34-liikmeline kergejalaväerühm Estpla-13. Lisaks teenib Iraagis NATO juhitaval treeningmissioonil NTM-I kaks Eesti staabiohvitseri.
Eesti on operatsioonil osalemise algusest andnud kergejalaväerühma Estpla operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide Keskregiooni väejuhatusele.
-
Iraagi koalitsioonijõud arutavad tulevikuplaaneKaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman osaleb 4. ja 5. oktoobril Varssavis korraldataval Iraagi koalitsioonijõudude ja Ameerika Ühendriikide Keskregiooni Väejuhatuse konverentsil.
“Kolmapäevasel kohtumisel tänas Iraagi valitsuse eriesindaja Eestit ülesehitustöös osalemise eest,” ütles brigaadikindral Alar Laneman. “Eelkõige arutatakse konverentsil Iraagi hetkeolukorda ja koalitsioonijõudude edasist strateegiat riigi ülesehitustöö jätkamisel.”
Brigaadikindral Lanemani sõnul oli kolmapäeval juttu ka ühisest panustamisest Afganistanis, kuna enamik koalitsioonijõudude riike osaleb ka NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus.
Konverentsil keskendutakse Iraagi julgeolekuolukorrale ja koalitsioonijõudude edasisele tegevusele. Samuti on arutluse all Iraagi ülesehitusplaanid ning Iraagi armee ja politsei arendamine.
Konverentsist võtavad osa operatsiooni Iraagi Vabadus juhtiva Ameerika Ühendriikide Keskregiooni Väejuhatuse (US CENTCOM) ülem kindral John Abizaid ja Iraagi rahvusvaheliste jõudude (Multinational Force-Iraq, MNF-i) ülem kindral George Casey. Samuti osalevad konverentsil Iraagi valitsuse ja relvajõudude esindajad.
Eesti osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist. Praegu teenib Iraagis koalitsioonijõudude koosseisus neli staabiohvitseri ja 34-liikmeline kergejalaväerühm Estpla-13. Lisaks teenib Iraagis NATO juhitaval treeningmissioonil NTM-I kaks Eesti staabiohvitseri.
Eesti on operatsioonil osalemise algusest andnud kergejalaväerühma Estpla operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide Keskregiooni väejuhatusele.