Uudised
-
Kaitseväe juhataja tunnustas Tagalapataljoni pingutusi
Täna, 9. augustil Tallinnas lahingteenindustoetuse väljaõppekeskust Tagalapataljoni inspekteerinud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tõdes, et väeosa on hoogsalt arenenud.
„Tagalapataljonis on tugev juhtkond, kes on loonud hea meeskonna. Meeskond on teinud kõik, et ajateenijatest õppursõduritele vähegi inimväärsed tingimused tagada,” ütles viitseadmiral Kõuts “Väljaõppekeskuse kasutusel olev varustus ja tehnika on uus või väga uus. Selle tehnika juurutamisel on kaadrikaitseväelased olnud innovaatilised ja meie logistikud on juba jaganud oma kogemusi liitlastega Lätis ja Leedust.”
Kaitseväe juhataja sõnul ei toeta väeosa infrastruktuur väljaõppe eesmärke, sest väeosal puuduvad praeguses asukohas arenguvõimalused.
Viitseadmiral Kõuts kiitis väeosa saavutusi uue logistikaohvitseride koolkonna loomisel ja kasvatamisel. Kaitseväe juhataja kutsel Eestis tutvumisvisiidil viibinud NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatuse esindaja Euroopas kindralmajor Frank H. J. Hye tunnustas Eesti logistikute suutlikust reageerida kiiresti vägede vajadustele operatsionipiirkondades ning viia lahingutegevustest saadud kogemus koju, seda analuusida ja paindlikult arendada logistilisi lahendusi.
Tagalapataljoni ülesanneteks on ette valmistada jalaväebrigaadi lahingteenidustoetusepataljon, mille sisse on integreeritud elukutseline lahingteenidustoetuse kompanni, mis tagab Scoutspataljonist moodustatud lahingugrupi operatsioone ning transpordipataljoni ette valmistamine, mille sisse on integreeritud NATOle lubatud väevõimekus ehk transpordikompanii. Teiseks Tagalapataljoni oluliseks tegevusvaldkonnaks on logistikaallohvitseride ja -ohvitseride koolitamine ning logistikaalane arendustegevus.
Kaitseväe juhatajat saatsid inspektsioonil Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna ülema kohusetäitja kapten Tarmo Ränisoo, Kaitseväe Logistikakeskuse ülem major Paul Vaha ja kaitseväe peainspektor kolonelleitnant Jüri Järveläinen.
-
Kaitseväe juhataja tutvus mereväebaasi arengugaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts külastas täna Tallinna Miinisadamat, tutvus mereväebaasi arengukavaga ning ehitus- ja renoveerimistööde käiguga.
Mereväe staabiülem kaptenmajor Ahti Piirimägi tegi kaitseväe juhatajale ringkäigu Miinisadama kaidel ja hoonetes ning tutvustas mereväe plaane.
“Meie mereväe areng on silmaga nähtav,” ütles viitseadmiral Kõuts.
Kõutsi sõnul tuleb tunnustada Tallinna linnavalitsuse positiivset suhtumist ja panust riigikaitse arenemisesse. Osa Miinisadamast peab kindlasti jääma kinniseks, osa sadamast ja sadama akvatooriumist võiks olla Kõutsi sõnul avatum. Seal saaksid silduda meile sõbralike riikide laevad ja NATO mereväeeskaadrid ning neid laevu oleks seal tallinlastel võimalik külastada.
-
Kaitseväe juhataja austas laskmise maailmameistrit tammepärjagaKaitseväe juhataja ja Eesti Laskurliidu president viitseadmiral Tarmo Kõuts pani eile hilisõhtul Tallinna lennujaamas värskele jahilaskmise maailmameistrile Andrei Inešinile kaela tammelehtedest võidupärja.
„Eesti on 67 aastat oodanud oma uut maailmameistrit individuaalses laskmises,“ ütlesk kaitseväe juhataja ja Eesti Laskurliidu president viitseadmiral Tarmo Kõuts spordisangarit vastu võttes. „Tänan sind, Andrei, aastatepikkuse pingutuse, järjekindla töö ja selle hiilgava tulemuse eest. Võidetud maailmameistri tiitliga annad sa eeskuju sadadele noortele laskuritele, sa annad enesekindlust ja usku treeneritele, näidates, et kaks aastat tagasi alustatud olümpiaprojekt kannab oma esimesi vilju.“
Andrei Inešin tuli neljapäeval Horvaatia pealinnas Zagrebis toimunud 49. laskmise MM-võistlustel meeste kaarrajal 148 tabamusega 150-st maailmameistriks.
Viimati tuli Eesti sportlane individuaalselt laskmise maailmameistriks 1939. aastal.
Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann kinkis maailmameistrile olümpiamündi ning avaldas lootust, et pärast Pekingi olümpiat on Eesti olümpiavõitjate nimekirjas üks nimi rohkem.
Maailmameister Andrei Inešinit oli hilisest õhtutunnist hoolimata vastu võtma tulnud kümneid spordihuvilisi ja sõpru.
Eesti kaitsejõud koostöös Eesti Laskurliiduga on avanud kaitseväe kehakultuuri- ja spordigrupi ülema kapten Heino Märksi sõnul viimastel aastatel mitmeid lasketiire.
„Pärast 2004. aasta Ateena olümpiamänge käivitati olümpiaprojekt, mille raames valiti välja sportlased ja võistlused, kus osaleda ning viidi läbi vastav ettevalmistus,“ ütles Märks. Iga nelja aasta järgi toimuvad maailmameistrivõistlused olid tema sõnul peaprooviks Pekingi olümpiamängudeks. Maailmameistritiitel annab kinnitust, et ollakse õigel teel, sõnas Märks. -
NATO kõrge ohvitser on visiidil EestisKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kutsel viibib tänasest teisipäevani Eestis tutvumisvisiidil NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatuse esindaja Euroopas kindralmajor Frank H. J. Hye.
Kindral Hye kohtus täna hommikul Kaitsejõudude Peastaabis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga. Kohtumise käigus andsid peastaabi ohvitserid kindralile ülevaate kaitsejõudude arenguplaanidest ja Eesti osalemisest välisoperatsioonidel.
Samuti tutvustati kindralile välisoperatsioonidel kasutatavat tehnikat, relvastust ja varustust.
Esmaspäeval peab kindral Hye Balti Kaitsekolledžis Tartus loengu NATO ümberkujundamisest.
NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatuse esindaja Euroopas kindralmajor Frank H. J. Hye on sündinud 1949. aastal. Kaitseväeteenistust alustas ta 1966. aastal Belgia Kuninglikus Sõjaväeakadeemias.
Oma teenistuse jooksul on kindral Hye teeninud erinevatel ametikohtadel: rühma-, patarei- ja rügemendiülemana suurtükiväes, õppejõuna Belgia Kaitseuuringute Keskuses ning nõunikuna Belgia Kaitseministeeriumis. Kindral Hye oli 1998. aastal Belgia sõjaväelaste kontingendivanemaks Bosnias ja Horvaatias.
Samuti on ta vastutanud Belgia armee väljaõppe planeerimise eest ning 2001. aasta maist teeninud staabiülemana Heidelbergis Saksamaal paiknevas NATO staabis.
Alates 2004. aasta septembrist on kindral Hye määratud praegusele ametikohale. -
Kaitseväe juhataja asetas Utsali õppe- ja haldushoonele nurgakiviKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osales täna pärastlõunal Jõgevamaal Puurmanni vallas Jürikülas Utsali õppe- ja haldushoone pidulikul nurgakivi panekul.
“Kerkivas majas hakkavad külg külje kõrval tegutsema kaitseliitlased ja looduskaitsjad. Uue hoone tulevasi asukaid iseloomustab armastus looduse ja Eestimaa vastu ning tahe seda kaitsta,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Usutavasti toob ühine katus oma asukad üksteisele veelgi lähemale.”
Samuti märkis kaitseväe juhataja Keskkonnaministeeriumi ja kaitsejõudude ühisprojekti tähtsust NATO vaatenurgast. „NATOs peetakse väga tähtsaks keskkonnakahjustuste ärahoidmist,“ ütles viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Rajatav Utsali õppe- ja haldushoone kerkib Alam-Pedja kaitseala vahetusse lähedusse ja sellesse saavad ruumid Eesti Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Taru regioon ja Kaitseliidu Jõgeva Malev.
Kaitseliit kasutab kaitsealast väljapoole jäävaid alasid õppuste korraldamiseks. Looduskaitsekeskus soovib uude majja üles panna Alam-Pedjat tutvustava põhjaliku ekspositsiooni ning kasutada tulevase hoone ruume looduskaitsealase õppetöö korraldamiseks.
Utsali haldus- ja õppehoone kahel korrusel on ruumi kokku 1650 ruutmeetrit. Hoonesse tuleb 83 ruumi, sealhulgas õppeklassid, toitlustus- ja majutusruumid ja saun. Tuleva aasta aprillis-mais valmiva õppekeskuse ehituseks kulub ligi 23 miljonit krooni. -
Relvajõudude ülema asetäitja kohtus Eesti kaitseväelastega Iraagis
Täna, 2. augustil külastas Eesti jalaväerühma Iraagis ESTPLA-13 Iraagi mitmerahvuselise relvajõudude ülema asetäitja koalitsiooni operatsioonide alal brigaadikindral Pier Paolo Lunelli.
Kindrali visiidi eesmärgiks oli tutvuda Eesti üksuse ülesannete ja relvastusega ning kohtuda Eesti kaitseväleastega.
Brigaadikindral Lunelli rõhutas koalitsiooni tugevuse tähtsust, arvestades, et eri riikide osalus annab operatsioonile vajaliku legitiimsuse. “Samas annab osalus reaalses konfliktis sõduritele võimaluse panna proovile oma ettevalmistus, süvendada oskusi ja kogemusi ning panna end proovile reaalses konfliktis” ütles brigaadikindral Lunelli.
Kindral rõhutas, et Iraagi konfliktis, kus vastaspool kasutab laialdaselt isevalmistatud lõhkekehasid, mängib suurt rolli sõjaväelaste väljaõpe ning kinnitas, et eestlaste väljaõpe ja tegevus on igati võrreldav lääneriikidega.
Eesti jalaväerühma ülem leitnant Meelis Jõemaa andis Taji sõjaväebaasis toimunud kohtumisel brigaadikindral Lunellile ülevaate Eesti üksuse ülesannetest ja vastutusalast.
Kohtumisel osalesid lisaks kindral Lunellile Eesti jalaväerühma juhtkond ja Iraagis teenivad staabiohvitserid. Juuli algul külastas Eesti üksust korpuse ülema asetäitja kindralmajor Montuori.
34-liikmeline kergjalaväerühm ESTPLA-13 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ja motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
ESTPLA-13 teenib Bagdadi lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat
Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Riigikogu pikendas detsembris Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis kuni 2006. aasta lõpuni.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil alates 2003. aasta juunist.
-
Mereväe ülema kohusetäitja õpingutelt tagasiLigi aasta Ameerika Ühendriikides kõrgematel staabiohvitseride kursustel õppinud kaptenmajor Ahti Piirimägi jätkab alates 31. juulist teenistust mereväe ülema kohusetäitjana.
Kaptenmajor Piirimägi õppis USA National War College's riikliku julgeolekustrateegia kursusel.
Kaptenmajor Piirimägi on lõpetanud Eesti Merehariduskeskuse ja täiendanud end erinevatel Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia relvajõudude erialastel kursustel. -
Peastaabi ülem kogus NATO arengustaabis teavet ja trende Eesti sõjalise arenguplaani kaasajastamiseksKaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman tutvus Ameerika Ühendriikides Norfolkis NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatuses ACT (Allied Command Transformation) NATO arendustegevusega.
Stažeerimise ja kõrgetasemelise kursuse eesmärgiks oli koguda informatsiooni loomaks eeldused kaitsejõude keskpika arengukava ülevaatamiseks sellel sügisel, et kaitsejõude veelgi paremini lõimuda alliansi arenguprotsessidega.
„Kaitseväe senine areng ja arengukavad on olnud adekvaatsed ka ACTist vaadates,“ ütles brigaadikindral Alar Laneman. „Tõstan eriti esile meie kübervaldkonna ja lõhkekehade vastu võitlemise projekte.“
Arendustegevus on olnud sõjalises valdkonnas edukas, kuid ka teised valdkonnad lisaks sõjalisele peavad kaasa minema. Eriti efektipõhised operatsioonid, sest just need operatsioonid eeldavad kõigi kaitsevaldkondade arengut ja sünergiat, sõnas brigaadikindral Laneman.
Selle valguses on mõistlik ja vajalik käivitada transformatsioon vajaduste põhjalikuks ja järjekindlaks analüüsiks. Liikmesriikide, sealhulgas Eesti roll ja panus arendustegevusse on Alar Lanemani sõnul oluline, sest Eesti peamine julgeoleku instrument NATO on ümberkujundamises ja arengus.
Oluline on paremini mõista eri ametkondade ja struktuuride rolli planeerimises. „Seni on võimekustele keskendumine olnud liiga abstraktne,“ ütles brigaadikindral Alar Laneman. „Peame paremini mõistma ohtude olemust. Kui me ei mõista ohte, siis ei oska me luua võimekusi nende tõrjumiseks.“ Arendatavad sõjalised võimekused peavad Lanemani sõnul olema paindlikud, ent samas robustsed.
NATO ootab riikidelt selget sõnumit, mida ohtude tõrjumiseks riigid NATOlt ootavad ja vajavad. NATO ei defineeri riikide vajadusi, riigid defineerivad vajadused NATOle. Seepärast on oluline riikliku kaitsestrateegia selge sõnastamine.
Brigaadikindral Alar Lanemani sõnul on kasulik tutvuda ka teiste riikide vajadustega, et Eesti saaks ühistöös võimekuste loomisel ja arendamisel ning kaitsevajaduste rahuldamisel standardiseerida lahendused või luua ühilduvad võimekused.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts leppis ACT ülema kindral Lance L. Smithiga kokku brigaadikindral Alar Lanemani stažeerimise NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatuses sel kevadel. Brigaadikindral Laneman kohtus stažeerimise käigus korduvalt NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatuse aseülema admiral sir Mark Stanhopega. Eesti näitas ühe esimesena tõsist huvi NATO sõjalise ümberkujundus- ja arendustegevuse vastu ning avaldas sellele toetust.
Pärast neli nädalat väldanud stažeerimist NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatuses, osales brigaadikindral Alar Laneman rahvusvahelisel kõrgetasemelisel ressursside planeerimise kursusel, mille kuulajad olid peamiselt NATO liikmesriikide kindralid ja admiralid.
Alates juunist lähetuses viibinud brigaadikindral Alar Laneman asub taas teenistusse Kaitsejõudude Peastaabi ülemana esmaspäevast. -
Balti Sõjaväemängudelt kolm kulda kahe päevagaEesti kaitseväelased võitsid kolmapäeval ja neljapäeval Balti Sõjaväemängudel laskmise, teateorienteerumise ja lasketeatejooksu.
Laskemeeskond Kauri Kõiv, Dimitri Borovik, Priit Viks ja Jevgeni Sarri võitsid kolmapäeval väikesekaliibrilise sportpüssi harjutuse (10 lasku lamades, püsti ja põlvelt). Sama meeskond saavutas esikoha ka järgmisel päeval lasketeatejooksus. Neljapäeval tõid Eestile meeskondliku kulla ka Rain Eensaar, Silver Eensaar nind Armo Hiie, kes olid parimad teateorienteerumises. Lisaks said Eesti kaitseväelased kolmanda koha males ning neljanda võrkpallis. Täna võistlevad kolme Balti riigi kaitseväelased sõjaväelises viievõistluses ning paintballis -
Balti Sõjaväemängudel selgusid parimad orienteerumisesTäna lõppes neljandatel Balti sõjaväemängudel esimese võistlusalana orienteerumine. Meeste arvestuses saavutasid Eesti kaitseväelased auhinnalise kolmanda koha ning noorte neidude arvestuses väga hea teise tulemuse.
Meeste arvestuses sai 8,5 kilomeetrisel rajal Eesti kaitseväelastest parima koha Rain Eensaar kaitseliidust, kes saavutas kolmanda koha kahe Läti kolleegi järel. Esimese kuue hulka mahtusid ka Silver Eensaar ning Armo Hiie, vastavalt neljas ja viies koht. Noorte neidude arvestuses saavutas Liis Viigipuu teise koha, jäädes alla vaid Leedu esindajale.
Neljandad Balti Sõjaväemängud peetakse kuni laupäevani Adažis. Järgnevatel päevadel võistlevad kolme Balti riigi kaitseväelased veel sõjaväelises viievõistluses, jalgpallis, võrkpallis, males, laskejooksus, laskmises, ning paintballis.