Uudised
-
Kaitseväelased jätkavad kustutustöid Kurtnas
Täna, 25. juulil osaleb metsatulekahju kustutustöödel Vasaveres Kurtna Järvistu piirkonnas Ida-Virumaal 40 väljaõppekeskuse Viru Üksik-jalaväepataljon kaitseväelast.
Kaitsevägi osaleb päästetöödel Vasavere põlengualal alates 9. juulist.
Sel nädalavahetusel lõpetas kaitsevägi kustutustööd Agusalus Ida-Virumaal ja Männiku raba lähistel. Agusalus abistas Päästeametit alates 12. juulist iga päev keskmiselt 50 kaitseväelast, Männikul käis alates 18. juulist kustutustöödel iga päev 16 kuni 39 kaitseväelast.
Kaitsejõud on metsatulekahjude kustutamisel osalenud alates 18. juunist, selle aja jooksul on üle 700 kaitseväelase aidanud võidelda kokku viie metsatulekahjuga Kuusalu vallas, keskpolügoonil, Agusalus, Vasaveres ja Männikul.
-
Kaitseväelased võistlevad Balti sõjaväemängudelTäna algavad Lätis neljandad Balti sõjaväemängud, kus kolleegidega Lätist ja Leedust võtavad mõõtu 40 Eesti kaitseväelast.
Kolme Balti riigi kaitseväelased selgitavad selle nädala jooksul Adažis parimad sõjaväelises viievõistluses, jalgpallis, võrkpallis, males, laskejooksus, laskmises, orienteerumises, ning paintballis.
Sõjaväemängude põhialad on sõjaväeline viievõistlus (laskmine, takistusriba läbimine, ujumine, granaadivise, jooksukross), lisaks jalgpall ning võrkpall, ülejäänud võistlusalad muutuvad aastate lõikes.
Balti sõjaväemängud on traditsiooniks kujunenud sõjalis-sportlik üritus. Eelnevatel aastatel on sõjaväemängud toimunud Lätis, Leedus ja Eestis. Sel aastal on korraldamine taas Läti kaitseväelaste käes.
-
Eestlased tagavad julgeolekut Helmandi provintsipealinnasTeisipäeval, 18. juulil Lõuna-Afganistanis asuva Helmandi provintsipealinna Lashkargahsse saabunud Eesti kaitseväe jalaväerühm Estcoy-2 osaleb alates 19. juulist linna ja selle lähiümbruse julgeoleku tagamisel.
“Eile oli esimene linna tutvustav patrull, täna käisime koos brittidega juba pikemal patrullil linnast väljas,” sõnas jalaväerühma ülem leitnant Ain Tiidrus.
“Ülesanded on jõukohased ja mehed on väga hästi meelestatud,” lisas leitnant Tiidrus. “Selline baasist väljaskäimine ja patrullimine hoiab meelelolu üleval.”
Seni Lashkargah’st 30 km kirdes asuvas Gereshki linnas baseerunud jalaväerühm tegeles lisaks patrullimisele ka baasi julgeoleku tagamisega ning oli kiirreageerimisüksuseks.
Jalaväerühm kasutab operatsioonide läbiviimiseks nelja soomukit PASI. Rühm täidab Lashkargahs ülesandeid koos Suurbritannia ja Afganistani sõduritega.
“Briti kõrgemad ülemad olid rühma saabumisega ja Lashkargahs tegutsema asumisega väga rahul,” sõnas Eesti kontingendi ülem Afganistanis kolonelleitnant Raivo Tamm. “Linn on provintsi võtmepunktiks ning turvalisuse tagamine siin on Afganistani valitsuse jaoks väga oluline.”
Kolonelleitnant Tamme sõnul oli provintsikuberner Daud väga rahul sellega, kui kiiresti koalitsiooniüksused reageerisid, kui tulid teated Talibani tegevusest provintsipealinnast lõunas.
Nädalavahetusel teatati Talibani võitlejate sisenemisest kahte Lashkargah’st lõunas asuvasse piirkonnakeskusesse. Teisipäeval-kolmapäeval koos Afganistani Armee ja politseiüksustega asulatesse liikunud koalitsiooniüksused Talibani vastupanu ei kohanud.
“Jõudude tasakaal Lashkargah’s on kindlalt Afganistani valitsuse ning koalitsiooniüksuste kasuks ning PASidel patrullivad eestlased aitavad sellele kõvasti kaasa,” ütles kolonelleitnant Tamm.
Lashkargah’s täidavad oma ülesandeid ka Eesti kaitseväe vaatlus- ja patrullmeeskond ning demineerimismeeskond.
Kuues Afganistani lõunaprovintsis juhib koalitsioonijõude rahvusvaheline brigaad (Lõuna), brigaadi alluvuses on ka Helmandi provintsis tegutsev Suurbritannia lahingugrupp, mille koosseisu kuuluvad teiste seas Eesti kaitseväe üksused.
Selle aasta lõpuks on planeeritud suurendada Eesti kontingenti Lõuna-Afganistanis 120 kaitseväelaseni.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist operatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. -
Täna võitleb tulekahjudega 100 ajateenijatTäna, 20. juuli hommikupoolikul võitleb tulekahjudega põlengualadel Vasaveres Kurtna järvistu piirkonnas, Agusalus Illukal ja Männikul kokku 105 kaitseväelast.
Kõige rohkem kaitseväelasi tegutseb Agusalu põlengualal Ida-Virumaal Illukal, kus päästeametit abistab kustutustöödel 48 ajateenijat ja kaks kaadrikaitseväelast Üksik-vahipataljonist.
Põlengualal Kurtna järvistu piirkonnas Vasaveres võitleb tulekahjuga 37 Viru Üksik-vahipataljoni ajateenijat ja kaks kaadrikaitseväelast ning Männikul 15 ajateenijat ja üks kaadrikaitseväelane Tagalapataljonist.
Kaitsejõud on metsatulekahjude kustutamisel osalenud alates 18. juunist, selle aja jooksul on üle 700 kaitseväelase aidanud võidelda kokku viie metsatulekahjuga Kuusalu vallas, keskpolügoonil, Agusalus, Vasaveres ja Männikul.
-
Ligi 90 ajateenijat jätkab võitlust metsatulekahjudega
Koos uuel põlengualal Tammemäe karjääri ja Männiku raba vahelises metsas kustutustöödel osalevate ajateenijatega võitleb täna, 19. juulil tulekahjudega ligi 90 ajateenijat.
Päästeamet esitas järjekordse ametiabi taotluse eile kell kaks päeval, paludes metsatulekahju kustutamiseks Tammemäe karjääri ja Männiku raba vahelises metsas abi füüsilise tööjõu näol. Kaitsejõud reageerisid palvele ning kell viis õhtul osales kustutustöödel 6 kaadrikaitseväelast ja 32 Tagalapataljoni ajateenijat.
Ajateenijad jätkavad kustutustöid ka Agusalus, kus Päästeametit abistab 32 jalaväe väljaõppekeskuse Viru Üksik-jalaväepataljoni kaadrikaitseväelast ning Vasaveres, kus tulekahjuga võitleb 26 kaadrikaitseväelast jalaväe väljaõppekeskusest Üksik-vahipataljon. Pärastlõunal sõidab Agusalu põlengualadele appi 50 Üksik-vahipataljoni ajateenijat.
Täna pärastlõunal on kustutustöödel kokku 93 kaitseväelast.
Viimase kuu jooksul on kustutustöödel käinud üle 700 kaitseväelase.
-
Kapten Madis Morel teenib Liibanonis konfliktikeskmesÜRO juhitud rahuvalvemissioonil UNTSO Lähis-Idas teeniv kapten Madis Morel on viimane nädal olnud kõige teravamate rünnakute keskmes.
Kapten Moreli teenistuskoht on praeguste sündmuste kõige tulisemas punktis Liibanoni sektoris, kaardilt vaadatuna Naharyia ja Rameshi vahel.
“Üldine olukord on väga pinev, inimesed põgenevad Süüriasse,” ütles kapten Madis Morel. “Iisraeli õhujõud pommitavad külades asuvaid maju, kus arvatakse elavat Hezbollah liikmeid.”
Kapten Moreli sõnul puutuvad sõjalised vaatlejad igapäevaselt kokku põgenikega, samuti tuleb lahendada olukordi, kus kohalikud paluvad ÜRO kaitset.
Kapten Moreli sõnul on ÜRO vaatlejate baas täpselt Iisraeli armee ja Hezbollah võitlejate positsioonide vahel, sisuliselt tulistatakse üksteise pihta üle sõjaliste vaatlejate peade. Laupäeval, 15. juulil loendas kapten Morel 483 väljatulistatud tanki- ja kahurimürsku.
UNTSO missioonil osaleb hetkel kaks Eesti kaitseväe ohvitseri. Kapten Morel on teenistuspiirkonnas alates selle aasta aprillist ning Iisraeli sektoris Damaskuses teeniv major Ove Voore selle aasta juunist.
Eesti ohvitserid on osalenud sõjaliste vaatlejatena ÜRO rahuvalvemissioonil UNTSO () Lähis-Idas alates 1997. aasta märtsist. Vaatlejad teenivad Iisraeli - Liibanoni sektoris. Aastane teenistus sisaldab patrullimist kahe vaenutseva poole vahelises turvaalas, vaatluspostide mehitamist ja tööd staabis.
ÜRO esimene rahuvalvemissioon UNTSO on loodud 1948. aastal ülesandega
jälgida Iisraeli ja nelja naaberriigi, Egiptuse, Jordaania, Liibanoni ja Süüria rahvusvahelistest lepetest kinnipidamist.
Eestist lähetatavad sõjalised vaatlejad läbivad missioonieelsed ettevalmistavad kursused, tavaliselt Soome Vabariigi Niinisalo rahvusvaheliste operatsioonide ettevalmistuskeskuses ja Eestis Rahuoperatsioonide Keskuses. Kapten Morel läbis märtsis Saksamaal korraldatud ÜRO sõjalise vaatleja kursuse.
Kapten Madis Morel teenis enne operatsiooni jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljoni ülema asetäitjana ning Tallinna garnisoni komandandina. -
Kustutustöödel on abiks 83 kaitseväelastIda-Virumaal abistab Päästeametit metsatulekahju kustutamisel Kurtna järvistu piirkonnas 31 Viru Üksik-jalaväepataljoni kaitseväelast ning metsatulekahju kustutamisel Illukal Agusalus 52 Üksik-vahipataljoni kaitseväelast.
Jalaväe väljaõppekeskuse Viru Üksik-jalaväepataljon kaitseväelased osalevad kustutustöödel Kurtna järvistu piirkonnas alates 9. juulist, ametiabi taotluse esitas Päästeamet 7. juulil.
Jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-Vahipataljon kaitseväelased alustasid kustutustöid Agusalus 12. juulil, kui kaitsevägi reageeris samal päeval Päästeameti esitatud abipalvele.
Kokku on viimase kuu aja jooksul osalenud kustutustöödel erinevatel põlengualadel ligi 700 kaitseväelast.
-
Kaks kaitseväe väljaõppekeskust saavad uue ülemaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts määras Rahuoperatsioonide Keskuse ülemaks alates 17. juulist major Urmas Nigula ning alates 31. juulist Viru Üksik-jalaväepataljoni uueks ülemaks major Urmet Reimanni.
Major Nigul teenis seni Kaitseväe Logistikakeskuse staabiülema ametikohal. Väljaõppekeskuse Rahuoperatsioonide Keskuse senine ülem major Aare Tuvike siirdub augustist Kaitsejõudude Peastaabi operatiiv-ja väljaõppe osakonda.
Jalaväe väljaõppekeskuse Viru Üksik-jalaväepataljoni uus ülem major Reimann teenis varem jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon staabiülemana. Viru Üksik-jalaväepataljoni senine ülem major Neeme Kaarna suundub välisteenistusse Kirdekorpuse staapi Poola Vabariigis.
-
Õhuväe lendurid harjutavad käitumist veekogusse hädamaandumise puhulEesti, Läti ja Leedu õhuväelased treenivad Ämaris ja Paldiskis korraldatava merepäästeõppuse Baltic Bikini 2006 käigus tegevust lennuõnnetuse korral veekogudel.
Esmaspäeval, 17. juulil algava ja neli päeva kestva õppuse Baltic Bikini 2006 eesmärgiks on koolitada lendureid veekogude kohal lendamiseks ja harjutada tegevust võimaliku lennuõnnetuse korral.
Õppus algab teoreetiliste loengutega tegevustest ja protseduuridest lennuõnnetuse korral ning õpetusega, kuidas kasutada päästevarustust. Teoreetilisele osale järgnevad praktilised harjutused Rummu järvel, mille käigus omandatud oskusi kasutatakse treeningul Paldiski lahel.
Lennubaasi langevarjuinstruktori vanemveebel Janek Taurami sõnul lastakse piloodid õppuse viimases osas lennuki kokpitti imiteerivas konteineris merre. “Vee all peavad lendurid tegema läbi eelnevalt õpitu ning väljuma merepinnale. Pinnalt korjatakse õppusel osalejad üles pinnaltpäästjate poolt, kes harjutavad samal õppusel pääste- ja otsimisalaseid tegevusi.”
Vanemveebel Tauram lisas, et sellised harjutused on kohustuslikud lendurite kvalifikatsiooni säilitamiseks.
Õppuse Baltic Bikini 2006 korraldaja on Lennubaas, õppusel osalevad mereväe tuukri- ja toetuslaev Tasuja ning mereväe tuukrigrupp.
Kokku koolitatakse õppuse käigus 45 Eesti, Läti ja Leedu õhuväelast. Vaatlejatena osalevad kolm spetsialisti Taani Kuningriigist.
Baltic Bikini õppus on alguse saanud püüdlustest ühtlustada Läänemere õhu- ja mereruumi päästesüsteem. Taani abiga on koolitatud esimesed Baltimaade instruktorid ning käivitatud ühtlustusprogramm päästetehnika ja väljaõppe osas. Esimene õppus Baltic Bikini korraldati 2004. aastal Leedus, eelmisel aastal korraldas sama õppuse Läti õhuvägi. Varasemad õppused on näidanud, et koostöö merepääste alal toimib edukalt, seda tänu ühtsele väljaõppele ning ühilduvale tehnikale.
-
ESTPLA-13 pidas kinni kahtlusaluseid ja konfiskeeris relvi
Eesti kergjalaväerühm Iraagis ESTPLA-13 pidas eile,13. juuli varahommikul Sab-al-Boori linna lähistel läbi viidud operatsiooni käigus kinni seitse terrorismis kahtlustatavat isikut ja konfiskeeris relvi.
ESTPLA-13 kaitseväelased konfiskeerisid kahtlustatavatelt kokku 9 automaati ja neli kuulipildujat, lisaks laskemoona ja käsigranaate.
Operatsiooni eesmärgiks oli ennetada koalitsioonivastaste jõudude rünnakuid Sab-al-Boori linna ja koalitsioonijõudude vastu. Eesti üksust toetasid operatsiooni läbiviimisel USA helikopterid.
“Operatsioon oli edukas tänu täpsele planeerimise ja olemasoleva info oskuslikule kasutamisele. ESTPLA-13 on viimase operatsiooni läbi viimisel näidanud end professionaalse üksusena hoolimata sellest, et on Iraagis viibinud vaid veidi üle kuu aja,” ütles Eesti kontingendi vanem Iraagis major Aron Kalmus.
Leitnant Meelis Jõemaa juhitav 34-liikmeline kergjalaväerühm ESTPLA-13 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ja motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
ESTPLA-13 teenib Bagdadi lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat
Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Riigikogu pikendas detsembris Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis kuni 2006. aasta lõpuni.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil alates 2003. aasta juunist.