Uudised
-
Kaitseväelased kustutavad juba neljandat tulekahju
Täna öösel reageeris kaitsevägi Päästeameti järjekordsele abipalvele ning saatis põlengualale Illukal Agusalus 54 jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljoni kaitseväelast.
Kaitseväelased jõudsid Agusalu põlengualale kell 1 öösel vastu 13. juulit ning lõpetasid töö täna hommikul kella seitsme paiku. Täna õhtul kell 21 alustavad kaitseväelased taas kustutustöödega.
“Kaitseväelased jõudsid kohale öösel ja hakkasid kohe tööle, võitlesid vapralt öö läbi praktiliselt käsitsi – ainult labidatega, sest veevoolikuid veel ei ole,” kirjeldas olukorda Agusalu põlengualal Lõuna-Eesti päästekeskuse korrapidamisbüroo juhataja Koit Haavel.
Agusalus põleb keerulisel maastikul ligi 40 ha, kustutustöid raskendab asjaolu, et läheduses puuduvad veesilmad.
Samuti jätkavad kaitseväelased kustutustöid Kurtna järvistu piirkonnas. Täna abistab Päästeteenistust Kurtna järvistu piirkonna põlengu kustutamisel 31 jalaväe väljaõppekeskuse Viru Üksik-jalaväepataljoni kaitseväelast.
Kokku on täna kella 10-se seisuga kustutustöödel 85 kaitseväelast.
Põleng Keskpolügoonil Kuusalus on kustutatud ning Päästeameti kustutajad on piirkonnast lahkunud. Eile varahommikul kontrollis Lennubaasi kopter Robinson 44 Päästeameti tellimusel põlenguala soojustundliku kaameraga, et avastada maa-aluseid tulekoldeid; täna kontrollivad LtVÕK Tapa Väljaõppekeskuse kaitseväelased leitud kõrgema temperatuuriga piirkondi visuaalselt.
-
Saksa hävitaja meeskond treenib koos Eesti õhuväelastegaTäna õhtul maandub Tallinna lennuväljal Saksa Liitvabariigi õhujõudude hävitaja Tornado F3, et reedel ja esmaspäeval võtta osa treeningmissioonidest Ämaris.
Saksa õhuväe hävitaja visiidi peamine eesmärk on aidata Eesti õhuväel läbi viia sihitajate ja pilootide väljaõpet ning tutvuda kohalike oludega.
“NATO riikides on laialt levinud praktika, et erinevate eskadrillide meeskonnad käivad liitlasriikides treeningutel,” ütles õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse sihitusohvitser leitnant Niels-Peter Rattiste.
“Saksa hävitaja roll reedesel treeningmissioonil on etendada sihtmärki, ehk siis mitte-NATO riigi lennukit, mis on sattunud meie õhuruumi ning ei oma selleks luba. Umbes tunniajase missiooni käigus harjutame nii õhuruumist välja eskortimist kui ka maanduma sundimist Ämari lennuväljale," ütles leitnant Rattiste.
Treeningmissiooni tulemusena saavad uue kogemuse nii Eesti sihitaja kui ka Eesti lennukimeeskonnad, kes harjutavad kahel L-39 tüüpi õppereaktiivlennukil.
Rahuaja õhuturbe missioonidel etendab maapealses juhtimispunktis töötav sihitaja olulist osa NATO õhuvägede juhtimisstruktuuri käsuliinis ning vastavalt tema korraldustele toimub hävituslennuki lend erinevatel õhuturbe missioonidel. Isegi kui lennukil on hea katteulatusega radar, on tema nägemisväli tavaliselt piiratud võimalusega näha ainult enda ette, mitte aga külgedele ja taha. Sihitajal on maapealsete või lennupõhiste sensorite abiga aga ülevaade tervest õhuruumist ning on seepärast vastutav lennuki turvalise juhtimise eest missioonipiirkonda või sihtmärgile.
Esimese Eestis kvalifitseeritud sihitaja leitnant Niels-Peter Rattiste sõnul on sihitaja õhulahingus justkui lennuki meeskonnaliige, orgaaniline osa ja ta täidab ülesannet omada kolmemõõtmelist pilti kõigest lennuki ümber toimuvast.
Praegu korraldatakse Eestis sihitajate väljaõppe esimest moodulit, mille eesmärgiks on kvalifitseerida sihitajad juhtima õhuturbemissioone. Väljaõppe eesmärgiks on koolitada ka instruktorid ja koordinaatorid, et juba järgmisel aastal viia läbi kogu väljaõppetsükkel Eestis. Eesti õhuväelased on seda siiani õppinud Taanis, Norras, Saksamaal ja Leedus.
Saksa hävitaja jääb Eestisse kuni teisipäevani.
Hävitajast Tornado F3
Kahemootoriline ründelennuk Tornado on hea manööverdusvõimega ja võib lennata kiirusega kuni 2336 km/h. Tornadol on kahekohaline kokpit, kus üks meeskonnaliige täidab piloodi ja teine relvasüsteemide operaatori rolli. Ründelennuki relvastusse kuulub 27mm kuulipilduja ning mitmesugused pommid, sealhulgas laserjuhitavad ning radarite hävitamiseks mõeldud raketid. Enesekaitseks on Tornadol kasutada AIM-9 raketid. -
Põlengute kustutamisel on kuu jooksul osalenud ligi 700 kaitseväelast
Alates 18. juunist on Kuusalus ja Kurtna järvistu piirkonnas metsatulekahjude kustutustöödel osalenud pea 700 kaitseväelast panustades ligi 16 000 töötundi.
Põlengualadel on abiks käinud ligi 200 kaitseväelast nii Tapa Väljaõppekeskusest kui Scoutspataljonist, 180 kaitseväelast Viru Üksik-jalaväepataljonist ning kokku ligi 60 kaitseväelast Üksik-vahipataljonist ja Üksik-sidepataljonist.
Kuusalu polügoonil on põleng praeguseks kontrolli alla saadud, põlenguala kontrollimise ja koristustöödega tegeleb 33 Tapa Väljaõppekeskuse kaitseväelast.
Kurtna järvistu piirkonnas on täna kustutustöödega seotud ühes vahetuses ligi 30 Viru Üksik-jalaväepataljoni kaitseväelast.
Kokku on täna põlengualadel abis korraga üle 60 kaitseväelase.
Lisaks kaitseväelastele on kustutustöödel abiks käinud kokku pea 50 kaitseliitlast.
-
Parimad sideväelased selguvad sel aastal Peipsi järve ääresHomme, 12. juulil, algavad seitsmendad kaitseväe sidepäevad, kus kolme päeva jooksul selguvad parimad sidespetsialistid.
Sel aastal korraldatakse Kaitseväe sidepäevad 12.-14. juulini Jõgevamaal. Kolmeliikmeliste võistkondadega on registreerunud Scoutspataljon, staabi- ja sideüksuste väljaõppekeskus Üksik-sidepataljon, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, jalaväe väljaõppekeskus Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon, jalaväe väljaõppekeskus Pärnu Üksik-jalaväepataljon, õhuvägi ja Tapa Väljaõppekeskus.
Sidepäevi külastavad ka kolleegid Lätist ja Leedust, et näha Eesti kaitseväelaste sidealaseid oskusi ja avardada sidealase koostegutsemise võimalusi naaberriikide vahel.
Kolmel päeval toimuvad mitmesugused võistlused, kus kaitseväe sidespetsialistidel on võimalus demonstreerida oma sidealaseid teadmisi ja kaitseväelisi oskuseid, et lahendada erineva keerukusastmega ülesandeid.
Eelmise aasta sidepäevade võitja ning selle aasta peakorraldaja leitnant Andres Kuuse sõnul on see üritus olulisel kohal sideväelaste väljaõppes. Võistluste käigus suureneb ühtekuuluvustunne ning vahetatakse kogemusi kuidas lahendada sidealaseid ülesandeid.
“Teisel päeval toimuv kombineeritud mitmevõistlus paneb proovile iga võistkonnaliikme füüsilise vastupidavuse ning erialased oskused, samuti meeskonna koostegutsemisvõime,” ütles leitnant Andres Kuusk. “Võidavad need, kes on tugevamad, osavamad ja võimelised kiiresti tegutsema ootamatutes olukordades.”
Kaitseväe sidepäevasid on korraldatud alates 2000. aastast. Võistlusalad on aastate lõikes varieerunud, kuid põhiline osa on kombineeritud mitmevõistluse, kus maastikul tuleb läbida kindel arv kontrollpunkte ning täita korraldajate poolt antud ülesandeid. Esikolmikusse jõudnud võistkonnad pälvivad auhinnad ning võitja austavaks kohustuseks on korraldada järgmise aasta sidepäevad. -
Marko Albert võitis sõjaväelaste MM-il pronksmedaliRootsi Kuningriigis Satenas peetud 13. sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel triatlonis saavutas Marko Albert kolmanda koha.
Kuldmedali sai prantslane Stephane Poulat ning hõbemedali samuti prantslane Sylvain Sudrie.
Raimo Raudsepp saavutas 15. koha ning Eero Raudsepp 20. koha.
Võistkondlikult saavutas Eesti Prantsusmaa järel teise koha, neile järgnesid Venemaa, Hiina Rahvavabariik ja Saksamaa. Võistlustel oli esindatud kakskümmend üks riiki.
Triatloni kavas oli 1,5 km ujumine, 40 km jalgrattasõit ning 10 km jooks. -
Kaitseväelased lähevad appi kustutustöödele Kurtna järvistu lähistel
Täna, 7. juuli pärastlõunal reageeris kaitsevägi Ida-Eesti Päästekeskuse abipalvele ja saatis kustutustöödele Illuka valda appi 18 kaitseväelast.
Täna ennelõunal esitas Ida-Eesti Päästekeskus Kaitsejõudude Peastaabile ametiabi taotluse, milles palus abi 115-hektari suuruse metsa ja turbapinnase tulekahju kustutustöödel Illuka vallas Kurtna järvistu piirkonnas.
Maaväe ülema käsu alusel suunati kustutustöödele 18 jalaväe väljaõppekeskuse Viru Üksik-jalaväepataljoni ajateenijat ning kaadrikaitseväelast.
“Päästeamet palus meie abi ja miks ei peaks me aitama ka tsiviilkriiside puhul,” ütles maaväe ülem kolonelleitnant Meelis Kiili.
Lisaks kaitseväelastele saabub täna pärast tööpäeva lõppu kustutustöödele abiks 20 Viru maleva kaitseliitlast.
Ligi 70 Tapa väljaõppekeskuse kaitseväelast on abis ka Kuusalu vallas süttinud polügooni kustutustöödel.
-
Kaitseväelased kustutavad koos Päästeametiga polügoonil süttinud raiesmikkuEile pärastlõunal Kuusalu vallas süttinud kaitsejõudude keskpolügooni sihtmärgiala kustutustöödel osalevad Tapa Väljaõppekeskuse kaadrikaitseväelased ja Üksik-sidepataljoni ajateenijad, kelle vahetavad peatselt välja Üksik-vahipataljoni ajateenijad.
“Kuigi tulekahju tekkepõhjus on endiselt ebaselge, on praeguseks kindlalt teada, et tulekahju ei põhjustanud samal päeval toimunud demineerimismeeskonna lõhkamisharjutus. Lõhkamisharjutuse käigus jälgiti rangelt kõiki ohutustehnika eeskirju,”ütles Tapa Väljaõppekeskuse pioneerikooli ülem kapten Janek Zõbin.
“Pärast harjutust kontrolliti kogu ohuala ning jälgiti seda veel tunni jooksul pärast harjutuse lõppemist, viiteid tule tekkimise kohta ei olnud. Kaheksa tundi hiljem, tulekahju kustutamise käigus peale tulefrondi murdumist õnnestus pääseda põlenguala lõunaservale, päeval toimunud lõhketööde alale, kuhu selleks ajaks tuli veel jõudnud ei olnud,”lisas kapten Zõbin
Päästeteenistuse poolse päästetööde juhi Marti Magnuse sõnul on praeguseks koostöös kaitseväelastega rajatud kahe kilomeetri pikkune voolikuliin, millega on tagatud vesivarustus põlengualale.
Kaitseväelaste põhiülesanne kustutustöödel on aidata tuletõrjemeeskondadel vedada veevoolikuid ning osaleda otseselt tulekustutustöödes.
Ligi 30 hektaril raiesmikul levinud tulekahju saadi kontrolli alla neljapäeva õhtul orienteeruvalt kell 21.40, praegu tegeletakse järelkustutustööde ja valvega.
Reede, 7. juuli hommikul osales koos päästeameti tuletõrjujatega kustutustöödel ligi 40 kaitseväelast.
-
Koalitsioonivägede kindral kiitis Eesti üksust IraagisIraagi mitmerahvuselise korpuse ülema asetäitja kindralmajor Alessandro Montuori külastas täna, 5. juulil Eestis jalaväerühma ESTPLA-13-ga Iraagis ja arutas eestlaste teenistusega seotud küsimusi.
Eesti jalaväerühma ülem leitnant Meelis Jõemaa andis Taji sõjaväebaasis toimunud kohtumisel kindralmajor Montuorile ülevaate Eesti üksuse ülesannetest, vastutusalast ja teenistusega seotud logistilistest aspektides.
Kohtumisele järgnenud briifingul arutasid Eesti kaitseväleased koalitsioonijõudude juhiga Eesti üksuse praegusi ja võimalikke uusi ülesandeid seonduvalt arengutega eestlaste vastutusalal.
“Eestlasi hinnatakse korpuse tasemel väga kõrgelt. On oluline, et praeguses
rühmas on varem Iraagis kainud mehi ja rühm on hästi kokku harjutanud,” ütles kindralmajor Alessandro Montuori Eesti rühmaga kohtudes
Kindral rõhutas Eesti sõduritega vesteldes iga üksiku võitleja olulisust
operatsioonide läbiviimisel ning vajadust arvestada kohaliku elanikkonna
ja nende probleemidega.
Kohtumisel osalesid lisaks kindral Montuorile Eesti jalaväerühma juhtkond ja Iraagis teenivad staabiohvitserid.
34-liikmeline kergjalaväerühm ESTPLA-13 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ja motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
ESTPLA-13 teenib Bagdadi lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat
Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Riigikogu pikendas detsembris Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis kuni 2006. aasta lõpuni.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil alates 2003. aasta juunist.
-
Estpla-13 leidis relvapeidikuEesti kergejalaväerühm Iraagis ESTPLA-13 avastas nädalavahetusel Sab-al-Boori linna lähistel asuvas külas läbi viidud patrulloperatsiooni käigus relvapeidiku.
ESTPLA-13 patrull leidis relvapeidiku isevalmistatud lõhkekehade valmistajate kohta info kogumise käigus.
Maa sisse kaevatud peidiku leidmisel kasutati miiniotsijat, mis on Eesti jalaväerühma käsutuses alates selle aasta märtsist. Peidikust leiti granaadiheitja RPG koos laskemoonaga. Täiendava kontrollimise käigus leidis patrull ka käsirelvi. Patrull pidas kinni ülekuulamiseks kaks kahtlusalust, kellest üks vabastati pärast küsitlemist.
“Relvapeidiku avastamine näitab, et ESTPLA-13 teeb tööd korralikult. Rühm on olukorda hästi sisse elanud, poisid on harjunud 12-tunniste operatsioonidega täisvarustuses ja rühma sisekliima on hea,” ütles Eesti kontingendi ülem Iraagis kapten Veljo Raide.
ESTPLA-13 operatsioonid toetavad brigaadi tasandil läbi viidavaid info- ja tsiviil-militaar operatsioone, mille eesmärgiks on saavutada võimalikult lähedane kontakt rühma vastutusalal asuvate hõimujuhtide ja perekondadega. Ka relvapeidiku leidmisel tugines ESTLPA-13 patrull kohalikelt saadud vihjele.
Leitnant Meelis Jõemaa juhitav 34-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-13 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ja motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
ESTPLA-13 teenib Bagdadi lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1. brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. Riigikogu pikendas detsembris Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis kuni 2006. aasta lõpuni.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil alates 2003. aasta juunist. -
Prantsusmaa mereväe ülem tutvus Eesti mereväegaEile ja täna Eestis tutvumisvisiidil viibinud Prantsuse mereväe ülem admiral Alain Oudot de Dainville sai ülevaate Eesti riigikaitsest ja mereväe olukorrast ning plaanidest.
Täna mereväe staapi külastanud Admiral Oudot de Dainville’ile tutvustati Eesti mereväe arengu- ja väljaõppeplaane. Osapooled lubasid jätkata vastastikusi laevade visiite ning arendada väljaõppe-alast koostööd. Prantsuse mereväel on praktilist oskusteavet laiast valdkonnast mereväeoperatsioonidest, mida nad on valmis ka teistega jagama.
Arutluse all oli ka merekeskkonna turvalisus, sellealane infovahetus ja mereseire, samuti Läänemere riikide ja Põhja-Euroopa riikide omavaheline koostöö.
Prantsuse mereväe ülem kohtus ka kaitseministeeriumi kantsleri Lauri Almanniga ning külastas Mereväebaasi ning Eesti Piirivalve merevalvekeskust Tallinnas.
Prantsuse mereväe laevad ja tuukrid on osalenud Eesti vetes läbiviidud miinitõrjeoperatsioonidel Mcopest ja Open Spirit. 2003. aasta suvel külastas Tallinnat Prantsuse mereväe õppelaevade eskaader. Möödunud nädalal osales Saaremaal Küdemaa lahes korraldatud Võidupüha mereparaadil Prantsuse mereväe miinitraaler Persee. Prantuse merevägi võtab osa ka sel sügisel Eesti vetes läbiviidavast miinitõrjeoperatsioonist Open Spirit 06.
Alain Oudot de Dainville asus teenistusse Prantsuse mereväkke 1966. aastal. Ta on lõpetanud Prantsuse mereväeakadeemia ja teeninud mereväe hävituslendurina erinevatel lennukikandjatel. Samuti on ta teeninud kogu Prantsuse mereväe lennuüksuse ülemana ning erinevate laevade, sealhulgas lennukikandja Clemenceau komandörina. Prantsuse mereväe ülemaks määrati admiral Alain Oudot de Dainville 15. juunil 2005.