Uudised

Täna õhtul saabub Eestisse kahepäevasele tutvumisvisiidile Prantsuse mereväe ülem admiral Alain Oudot de Dainville.

Admiral kohtub neljapäeval Eesti mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivaskiga. Mereväe Staabis antakse admiralile ülevaade Eesti mereväe arenguplaanidest. Samuti kohtub Prantsuse mereväe ülem Kaitseministeeriumi kantsleri Lauri Almanniga.

Pärastlõunal külastab admiral Oudot de Dainville Mereväebaasi ning Eesti Piirivalve merevalvekeskust Tallinnas.

Alain Oudot de Dainville asus teenistusse Prantsuse mereväkke 1966. aastal. Ta on lõpetanud Prantsuse mereväeakadeemia ja teeninud mereväe hävituslendurina erinevatel lennukikandjatel. Samuti on ta teeninud kogu Prantsuse mereväe lennuüksuse ülemana ning erinevate laevade, sealhulgas lennukikandja Clemenceau komandörina. Prantsuse mereväe ülemaks määrati admiral Alain Oudot de Dainville 15. juunil 2005.

Prantsuse mereväe laevad ja tuukrid on osalenud Eesti vetes läbiviidud miinitõrjeoperatsioonidel Mcopest ja Open Spirit. 2003. aasta suvel külastas Tallinnat Prantsuse mereväe õppelaevade eskaader. Möödunud nädalal osales Saaremaal Küdemaa lahes korraldatud Võidupüha mereparaadil Prantsuse mereväe miinitraaler Persee.

Täna, 27. juunil algab Tallinnas NATO Strateegilise Meretranspordi Koordinatsioonikeskuse konverents, kus jooksvate küsimuste kõrval arutatakse põhjalikumalt väljaõppe ja koolitusega seotud küsimusi.

“Eesmärk on üksteist aidata, eriti puudutab see väiksemaid riike nagu Eesti, kellel puuduvad võimalused korraldada suuremahulisi koolitusi,” selgitas meretranspordi koordinatsioonikeskuse staabiülem kolonelleitnant Bas Besters konverentsi teema valikut. Konverentsi esmane eesmärk on kolonelleitnant Bestersi sõnul meretranspordi alal tegutsejad ühise laua taha kokku tuua ja edaspidist koostööd lihtsustada.

Kahepäevasel konverentsil hotelli Radisson SAS konverentsikeskuses osaleb 25 sõjaväelast ja ametnikku viieteistkümnest NATO ja Euroopa Liidu riigist, Eestist osaleb konverentsil seitsmeliikmeline delegatsioon.

Strateegilise Meretranspordi Koordinatsioonikeskuse põhilisi ülesandeid on vabade vahendite ärakasutamine meretranspordis. “Kui laeval on näiteks vaba ruumi, antakse sellest teada, ja teistel liikmesriikidel on võimalik seda ruumi kasutada,” tõi kolonelleitnant Besters näite koostööst.

NATO Strateegilise Meretranspordi Koordinatsioonikeskuse konverentsid kogunevad regulaarselt iga kolme kuu tagant, seekordne kokkusaamine on järjekorras kuueteistkümnes.

26. juunist 30. juunini toimub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes dokumentide vastuvõtt Kõrgema Sõjakooli 10. põhikursusele ja keskastmekursusele.

Sisseastujate dokumente võetakse vastu 30. juunini õppeasutuse peahoone fuajees esmaspäevast reedeni kell 9.00 kuni 16.00. Sisseastumiskatsed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes toimuvad 17. juulist 21. juulini.

Õppeaeg KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel kestab kolm aastat. Kursuse lõpetajad omandavad rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Omandatav haridus võimaldab lõpetajal täita rühma- ja kompanii- või patareiülema ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal.

Sõjaväelise kõrghariduse II astmel ehk keskastmekursusel kestab õppetöö kaks aastat. Keskastmekursusel omandatakse pataljoni- ja brigaadistaabi nooremstaabiohvitseri oskused.

Tänavu said KVÜÕA õppekavad positiivse hinnangu rahvusvaheliselt hindamiskomisjonilt, soovituse KVÜÕA õppekavad akrediteerida kinnitas 8. juunil ka Kõrghariduse Hindamise Nõukogu. Seni pole Läänemere piirkonnas ühtegi teist rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavadega sõjakooli.

Täpsemat informatsiooni dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta saab õppeasutuste koduleheküljelt aadressil www.ksk.edu.ee või järgmistelt telefonidelt: õppeosakond 7176131, personalijaoskond 7176105.

Kõrghariduse hindamise nõukogu akrediteeris täielikult Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhiõppe õppekavad ning tingimisi magistriõppe kava, lõplikust otsusest on puudu veel vaid ministri allkiri.

“Minu teada on meie kool ainus rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavaga sõjakool terves Läänemere piirkonnas, nii et ma usun, et oleme väga tublid olnud,” kommenteeris akrediteerimisnõuete täitmist KVÜÕA ülema kohusetäitja major Viljar Schiff.

Kõrghariduse hindamise nõukogu toetus otsuse langetamisel rahvusvahelisest välisekspertidest koosneva ajutise hindamiskomisjoni hinnangule, mille kohaselt vastasid ühendatud õppeasutuste põhiõppe kavad täielikult akrediteerimisnõuetele. Magistriõppe kavade tingimisi akrediteeritud õppekavad vaadatakse uuesti üle kolme aasta pärast.

“Hindamiskomisjoni otsus näitab, et see, mida me teeme, on õigesti ja hästi, aga on ka puudusi, mis tuleb kõrvaldada,” ütles KVÜÕA strateegia õppetooli juhataja Erik Männik ning lisas, et hindamiskomisjoni antud soovitused magistriõppe kvaliteedi tõstmiseks on juba kirjas ka KVÜÕA arengukavas.

“Tudengite jaoks on oluline tõsiasi, et nad saavad rahvusvaheliselt tunnustatud rakendusliku kõrghariduse,” märkis Erik Männik. Akrediteeritud kõrgharidus võimaldab õpinguid jätkata ning üle kanda ainepunkte kõrgkoolides üle maailma.

KVÜÕA põhiõppes õpib kokku 114 ja magistriõppes 9 üliõpilast. Dokumentide vastuvõtt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhiõppesse kestab 26. juunist 30.juunini.

Täna öösel suri Pärnumaal Sindis kaitseväe suurtükiväe taaslooja erukolonel Kuido-Uno Tiidolepp.

Kuido-Uno Tiidolepp sündis 18. juunil 1934. aastal Raplamaal, Väljamäe külas.

1949. aastal lõpetas ta Türi Põllumajandustehnikumi. 1956. aastal lõpetas ta Leningradi suurtükiväe kooli. Pärast suurtükiväe kooli lõpetamist teenis Kuido-Uno Tiidolepp erinevatel ametikohtadel Nõukogude Armees, teenistuskohtadeks Leningradi oblast, Kamtšatka ja Eesti.

1. detsembril 1991 astus Kuido-Uno Tiidolepp Eesti kaitseväe tegevteenistusse, ta määrati Kaitsejõudude Peastaabi väljaõppejaoskonna vanemohvitseri ametikohale. Aastatel 1994 – 1998 teenis Tiidolepp kaitsejõudude suurtükiväe ülemana ning aastatel 1998 – 2000 Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna suurtükiväeinspektorina. Pärast Maaväe Staabi loomist 2000. aastal, määrati Tiidolepp suurtükiväeosakonna ülemaks ja suurtükiväeinspektoriks.

21. veebruaril 2001 ülendas Eesti riigikaitse kõrgeim juht, Vabariigi President Kuido-Uno Tiidolepa koloneli auastmesse.

2004. aasta oktoobris määrati kolonel Tiidolepp seoses piirvanuse täitumisega erru.

Kolonel Tiidolepp oli relvaliigi taaslooja, tema eestvedamisel taasasutati Eesti kaitseväes 1998. aastal Suurtükiväegrupp. Tiidolepp arendas suurtükiväealaste väljaõpet ning hoidis tihedaid kontakte Soome suurtükiväelastega, kes toestasid Eesti relvaliiki relvastuse, varustuse ja väljaõppega.

Eesti riik on vääristanud kolonel Tiidolepa teenistust ja pühendumust Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga.

Kolonel Tiidoleppa jäid leinama abikaasa, poeg ja tütar. Me avaldame Kuido-Uno Tiidolepa lähedastele siirast kaastunnet ja langetame leinas pea.


Eesti kaitsevägi

Täna, 22. juunil avati Eesti sõjaväelaste mälestuskirikus Toris peetud Võidupüha jumalateenistusel mälestusplaat kahele välismissioonidel hukkunud Eesti kaitseväelasele.

“Rahuoperatsioonide Keskus soovib mälestusplaadi avamisega langenud kaasvõitlejate Arre Illenzeeri ja Andres Nuiamäe nimed vääristada ajalukku, kus nad hakkavad kõrvuti seisma vabadusristi kavaleride, vangilaagrites hukkunud ohvitseride ja teistes armeedes teeninud eesti võitlejatega,” ütles Rahuoperatsioonide Keskuse ülem major Aare Tuvike.

Iraagis teeninud ESTPLA-8 nooremseersant Andres Nuiamäe hukkus teenistusülesannete täitmisel 28. veebruaril 2004, kui patrullimise käigus plahvatas isevalmistatud lõhkekeha. Vanemveebel Arre Illenzeer hukkus 25. oktoobril 2004, kui ebastandardse lõhkekehaga rünnati motoriseeritud patrullis osalenud kergejalaväerühma ESTPLA-9 veoautot.

Võidupüha jumalateenistusel Toris süüdati ka võidutuli, mis homsel paraadil maakondadesse laiali saadetakse.

Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kõne Võidupüha pidulikul vastuvõtul 22. juunil 2006 M/S Meloodia pardal.

Austatud Vabariigi President!
Härra Riigikogu esimees!
Ekstsellentsid!
Kaitseväelased ja kaitseliitlased!
Daamid ja härrad!

Tere tulemast Võidupüha mereparaadile.

Eesti on riik ja mitte lihtsalt riik, vaid mereriik. Eestit piirab põhjast ja läänest Läänemeri ning selle osad - Soome ja Liivi laht. Meie riigi territoriaalvete laius on kuni 12 meremiili. Eesti mandriosa rannajoone pikkus on 1242 ja saartel 2551, kokku 3793 kilomeetrit. Mereriigist Saaremast ja teistest meretagustest asjadest räägin ma eraldi. Aga kokku on Eestil 1521 meresaart. See lühike geograafiline eksurss aitab meil hoida õiget kurssi Saaremaale ja mereparaadile.

Vabadussõjas, mille võitu me homme tähistame, oli merel ja mereväel oluline roll. Toonane merede valitseja Suurbritannia tõi oma hävitajate eskaadri Läänemere piirkonda Tallinna lahele ning see muutis otsustavalt jõudude tasakaalu Läänemerel. Üle mere tuli varustus Inglismaalt, Ameerikast, Prantsusmaalt ning abiväed Soomest, Rootsit ja Taanist.

Eesti merevägi sündis Vabadussõja lahingutes. Meie mereväe loomise ja varustamise mootoriks oli kaugesõidukapten ja merendusärimees ning hilisem admiral Johan Pitka. Admiral osales isiklikult lahingutes. Eesti merevägi tegi Vabadussõja ajal üksi üle poolesaja dessandi. Rahuajal pettus aatemees Pitka pragmaatilises äris ja poliitikas ning kolis hoopis Kanadasse. Küllap oli ta toonase Eesti elu jaoks liiga sirgjooneline ja aus. Nõukogude okupatsiooni ajal sai Pitkast meie vastupanu sümboliks. 1944. aastal tuli ta Soomest tagasi võitlema Eesti vabaduse eest. Pitka jaoks oli see uus Vabadussõda. Mis sellest, et ta oli juba eakas mees, Pitka uskus Eesti riiki ja tal oli tahe vabaduse eest võidelda. Tahe, usk ja armastus kodumaa vastu tegid Pitkast legendi. Seepärast kannabki meie mereväe praegune lipulaev admiral Pitka nime.

Homset merepaaraadi tuleb käsitleda kui mereväe operatsiooni. Piisab kui loetleda üles vaid mõned valdkonnad: erinevate Euroopa Liidu ja NATO liitlaste laevade ning ka meie tsiviillaevade, juhtimine, kommunikatsioon, vastuvõtva riigi toetus, kohaliku omavalitsuste ja tsiviilametkondade kaasamine. Paraadi korraldustöö põhiraskuse on kandnud ja kannavad vabatahtlikud kaitseliitlased. Ka see on Eestile kui mereriigile omane. Rahasumma, mille Kaitseliit selle operatsiooni läbi viimiseks panustab, ei kaalu üles kogemusi ning enesekindlust, mille Kaitseliit, Merevägi, Kaitsejõud ja Eesti riik ning rahvas tervikuna pärast homset saavad.

Kaitseliidu varalahkunud ülem major Benno Leesik oli ideede generaator. Ta põles heleda leegiga ja näitas teed. Ka merepaaraadi korraldamine Saaremaal oli tema idee. Tunnistan ausalt, meremehe ja laevajuhina suhtusin sellesse ideesse alguses pessimistlikult. Mul on täna hea meel, et olin toona põhjendamatult skeptiline. Major Leesikul oli õigus - Kaitseliit on siiani saanud mereparaadi korraldamisega hästi hakkama. Usun, et ka homme kõik sujub. Paraku ei saa Benno Leesik seda paraadi enam ise juhtida. Sellest on kahju. Tõsiselt kahju. Palun mälestada major Benno Leesikut!

Tänan.

Kaasmaalased ja külalised!

Eesti kaitsevägi on arenenud sel aastatuhandel hallist keskpärasusest ja postsovjetlikust ühiskonnast Euroopa Liidu ja NATO arvestatavaks partneriks. Eesti ei ole mitte väike, vaid on riik. Võrdväärne riik teiste riikide seas. Ma räägin muuhulgas sõjalisest tasandist.
Eesti tasakaalustatud riigikaitse mudelit tuuakse juba meie liitlaste hulgas eeskujuks. Viimased avaliku arvamuse uuringud näitavad, et meie rahvas toetab seda ja usub, et riigi teenimine on auasi. Tervelt 85% meie rahvast usaldab kaitseväge. Meie ohvitsere, allohvitsere ja sõdureid teatakse kui hästi koolitatud ning kõrgelt motiveeritud professionaale. "Saatke meile veel selliseid mehi ja naisi," on minult küsinud ülemad liitlasvägede staapidest ja operatsioonialadel tegutsevatest üksustest. Seda on meeldiv kuulda. Ajakiri Economist toob esile meie sõdurite vaimse ja füüsilise kvaliteedi, paindlikud lahingureeglid ja mõõdukad rahvuslikud piirangud ning rahva toetuse. "Boots with brains" iseloomustab Economist meie sõdureid. Kui Eesti sõdur on saadetud missioonile, siis ta on sõdur ja võitleb. Kui tarvis, siis lõpuni nagu võitlesid Iraagis allohvitserid Illenzeer ja Nuiamäe.

Riik on usutav, kui tema vägi on usutav. Kaitsevägi on tõestanud ja tõestab iga päev oma usutavust. Täna teevad seda sajad kaitseväelased, kes teenivad Eesti julgeolekuhuve kriisipiirkondades ja NATO juhtimiskeskustes. Me oleme juba täitnud Istanbuli tippkohtumisel esitatud kriteeriumid. Kaitseminister Jürgen Ligi on valimiste-eelsel aastal suutnud kindlameelselt seista kaitsekulutuste tõusu eest 1,84 protsendini SKPst. Ka see on üks liitlastele antud lubaduse täitmine. Ja mitte vähetähtis. Kaitsejõudude Peastaap on võtnud aasta tagasi üle mobilisatsiooniarvestuse ja täna rakendatakse õppustelt saadud esimesi kogemusi süsteemi korrastamiseks. Varsti toimib ka see valdkond korralikult, nagu reservüksuste väljaõpe praegu.

Selle kuu alguses lõhkusid meie logistikud metallipurustajas tuhandeid vanu Nõukogude päritolu TT ja Makarovi püstoleid. Neid asendavad moodsad Heckler & Koch relvad. See on sõdurile sama tunne, kui taksojuht istuks Zaparožetsi või Moskvitši roolist uude Audisse. See on vaid üks näide varustuse ja relvastuse moderniseerimisest. Meie juhtimissüsteemid, logistika ja relvastus ühilduvad meie liitlaste omadega. Need olid taas vaid mõned näited.

Meil kõigil on veel palju teha riigi ja rahva julgeoleku tagamiseks. Nimetan vaid mõned olulised valdkonnad: infotehnoloogiakaitse; õhuseire ja õhuturve ning Ämari lennuvälja renoveerimine; pataljoni lahingugrupi ja jalaväebrigaadi ettevalmistamine; maaväe harjutusalade rajamine; mereväebaasi renoveerimine; miinisõja võimekuse edasiarendamine merel, uute tehnoloogiate ja innovatiivsete lahenduste juurutamine. Globaliseeruv maailm muutub kiiresti, aga me peame suutma neid muutusi tajuda ja nendeks valmis olla. Oht ei ole enam kuskil kaugel väljas. Oht tuleb ise meie juurde koju. Nii nagu ka meie liitlaste juurde Euroopa Liidus ja NATOs. Uut tüüpi ohud puudutavad meid kõiki. Olgu selleks küberrünnakud, AIDS, terrorism, linnugripp, infooperatsioonid, metsatulekahjud, looduskatastroofid või inimtegevusest keskkonnale põhjustatud kahju, kõik need mõjutavad otseselt inimesi. Moodne, hoogsalt arenev infoühiskond või isegi postinfoühiskond pakub tohutult võimalusi, aga on ka kergesti haavatav. 21. sajandil peame valmis olema katsumusteks rohkem vaimselt kui füüsiliselt. Meie riigi ja rahva elujõu aluseks on tahe siin elada ja oma elukeskkonda ning muidugi ka meid endid kui osa sellest keskkonnast kaitsta.

Näen siin Kaitseliidu tõusvat rolli ühendada meie rahvast. Meie inimeste vaba tahet ei saa ega tohi alahinnata. Usun, et Kaitseliit suudab liita, koolitada, varustada ja tagada kõik need vabatahtlikud, kes tahavad aidata õlireostuse kätte jäänud linde, võidelda metsatulekahjuga või päästa õnnetusse sattunud kaasmaalasi. Nad ei pea tingimata kandma relva ja välivormi. Taolistes ettevõtmistes osaledes tekib rahvale oluline meie tunne. Osaledes riigi tegemistes - päästetöödes ja kriiside reguleerimisel -ületades raskusi, hakkavad inimesed paratamatult koostööd tehes hindama oma riiki ja oma kaasmaalasi, kelle eest nad pingutavad. Loomulikult peab Kaitseliitu jääma ka lisaks sisejulgeolekut tagavale ja uusi riske maandavale poolele klassikaline sõjaline pool. Kui ma andsin eelmisel nädalavahetusel korralduse saata Scoutspataljon Kuusalu metsatulekahjuga võitlema, mõtlesin, et miks ei võiks me pakkuda põhiseaduse paragrahvis 124 sätestatud asendusteenistust neile, kes ei soovi eetilistel kaalutlustel kanda relva või ei saa seda teha mõnel muul põhjusel. Nendest kodanikest saaks Siseministeerium formeerida päästeüksused. See oleks omakorda taimelavaks päästeametile, politseile, keskkonnakaitsjatele ja Kaitseliidu mittesõjalisele osale. Nii saaks riik maandada sisejulgeolekuriskid ning looks reservi suuremate kriiside tarvis.

Teisalt seoks üldine riigiteenistus, kas siis relvaga või relvata, kõiki kodanikke ja õpetaks neid jagama samu, ühiskonnale ja meie rahvale olulisi väärtusi. See õpetaks noortele seadma ühiskonna huve kõrgemale oma isiklikest ja tihti ainult materiaalsetest ning hedonistlikest huvidest. Nii nagu teevad seda kaitseväelased ja ma usun, et ka kõik teised riigiametnikud. Arusaadavalt eeldab see mõte põhjalikku analüüsi.

Nüüd meretagustest asjadest ja Saaremaast kuhu me teele asume. Muinasajal ja varasel keskajal ei õnnestunud eestlaste esiisadel oma riiki luua. Siit vanast Rävalast vaadates olid meretagusel Saaremal asjad toona teisiti. Muinasajal pidid ettevõtlike ja sõjakate saarlastega arvestama kõik naabrid. Just saarlased olid need, kes õhutasid mandri-eestlasi
ristisõdijatele vastu panema, sest uute isandate tulek jõgede suudmetesse ohustas otseselt saarlaste kaubateid. Mõned ajaloolased ja kirjanikud on nimetanud saarlasi isegi Läänemere isandateks.

Muistsed saagad jutustavad rootsi ja taani sugu viikingitest, kelle sõjakäigud Saaremaale edutult lõppesid ning sõjapealikest, kes sinna oma elu jätsid. Juba muinasajal oli igas Saarema kihelkonnas üks või isegi kaks maalinna. Seda on oluliselt rohkem kui mandri-Eestis. Saarlased oskasid ehitada sõjamasinaid, nad pidasid tihedat kaubavahetust ja nende kultuur oli arenenum kui näiteks Sakala meestel.

1241. aastal, kui kogu Eesti oli juba Taani ja Mõõgavendade Ordu võimu all, sõlmisid saarlased ordumeistriga lepingu, milles kohustusid teda teatud hulga laevade ning sõjameestega toetama, kui ordut on ebaõiglaselt rünnatud. Rõhutan siin sõna ebaõiglaselt.
Minu kodukandi Vätta poolsaare Kailuka sadama mehi tundsid Taani ja Rootsi valitsejad kui riisikeid - Saaremaa hilisviikingeid. Rootsi kuningas asustas toona Vättale rannarootslased, et mereteed ohutud oleksid, ent jonnakad saarlased õpetasid ka rootslased kaaperdama ning kuningal oli muret veel rohkem. Nii kanged mehed olid saarlased.

Kangeks ja ettevõtlikuks on saarlasi kasvatanud meri ning meresõit. Mere tagant toodi teadmisi ja tehnoloogiaid. Saarlaste kangekaelsus ja visa vastupanu vaenlastele oli tingitud oma rauatööstuse olemasolust, arvavad ajaloolased. 12-14 sajandil toodeti Tuiu rauasaatmemägedes tolle aja kohta hiigelkogused rauda, mis ületasid kohalikku vajadust kordades. Meretagune asi, ütlevad mandriinimesed tihti saarlaste kohta ja kehitavad õlgu. Nad ei saa saarlastest ja saare lugudest kunagi päris lõpuni aru. Saarlased on olnud ja on erilised. Mitte ainult sellepärast, et meil on kõige kangem õlu, kõige ilusamad naised, kõige kangemad meremehed ja kõige kavalamad vigurijutud. Ega mitte sellepärast, et ma ise olen saarelt ja Pihtla vallast pärit.

Soovin teile kena jaanipäeva Saaremaal ja ehk saate jaaniööl aimu, mispärast saarlased siis erilised on. Ning algatuseks soovin, et tunneksite järgmistel päevadel end hästi, saarlasele harjumuspärases keskkonnas laeval ja merel.

Elagu Eesti Vabariik!
Elagu Saaremaa!

Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas täna Laidoneri Muuseumis seoses Võidupühaga kaitseväe arengule kaasaaidanud kaitseväelasi, kaitseliitlasi, piirivalvureid, ühiskonnategelasi ja ametnikke ning andis üle vanemohvitseride auastmed.

“Kaitsevägi ei saa olla kinnine klubi, ülejäänud ühiskonnast väljas- ja ülevalpool olev klass,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Me ei või oma teenistuse jooksul hetkekski unustada, kelle heaks ja kelle nimel me langetame otsuseid. Eesti riigi nimel ja Eesti rahva jaoks.”

Riigikaitse kõrgeima juhi Vabariigi Presidendi antud sõjaväelisi auastmeid üle andes rääkis kaitseväe juhataja inimeste tähtsusest kaitseväes ning vanemohvitseride vastutusest. Viitseadmiral Kõutsi sõnul on vanemohvitserid kaitseväelise mõtte ja olemuse kandjad ning kaitseväe eliidina moodustavad nad ka osa ühiskonna eliidist.

Koloneli sõjaväelisse auastmesse ülendati Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja Neeme Väli, Piirivalveameti peadirektor Roland Peets ja Hollandis Brunssumis NATO ühendväejuhatuses teeniv Peeter Hoppe.

Ainsa välisriigi kaitseväelasena autasustati kaitseväe teenetemärgiga Hollandi mereväe kaptenleitnant Nico Vasseuri. Kaptenleitnant Vasseur oli selle aasta märtsi kuuni NATO miinitõrjeeskaadri ülem, samal perioodil teenis eskaadri staabilaevana Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka. Kaptenleitnant Vasseur andis NATO miinitõrjeeskaadri ülemana märkimisväärse panuse Hollandi ja Eesti merevägede vaheliste suhete arendamisse ning koostöö tõhustamisse.

Kaitseväe eriteenete ristiga autasustas kaitseväe juhataja teiste seas Tartu Ülikooli professorit Marju Lauristini kaitseväe sidustamise eest ühiskonnaga, akadeemik Juhan Peegelit kaitseväe ajaloolise sideme alalhoidmise eest, Eesti kaitseväelaste teenistuse ja Eesti kaitseväe vaimu meisterliku kujutamise eest oma teostes ning kaitsetahte kasvatamise eest.

Kaitseväe eriteenete ristiga autasustas kaitseväe juhataja ka Eesti aukonsulit Kanadas Laas Leivatit Eesti kaitseväelaste ja riigiametnike keeleõppe ja täiendõppe toetamise eest Kanadas. Bruno Paod merenduse ajaloo uurimise ja meresõidu populariseerimise eest ning politseipeadirektor Raivo Aegi koostöö eest riigi julgeoleku tagamisel.

Kaitseväe juhataja ülendas seoses Võidupühaga auastmes 270 allohvitseri kaitseväest, Kaitseliidust ja Piirivalveametist.

Teisipäeva öösel lõpetasid Scoutspataljoni kaitseväelased Kuusalu vallas kustutustööd ning naasid väeossa Paldiskisse.

Scoutspataljoni kaitseväelased osalesid kustutustöödel alates pühapäeva õhtust, esmaspäeval likvideerisid tulepesi 208 Scoutspataljoni kaitseväelast. Pühapäeval osalesid kustutustöödel ka 21 jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljoni ajateenijat.

“Kaitsevägi hoiab alati suurõnnetuste puhul sündmuste kulgemisega end kursis, et vajadusel oleks võimalik kiiresti reageerida,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna operatiivjaoskonna ülem major Sten Reimann.

Kuusalu vallas puhkes metsatulekahju kolmapäeval.

Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts avas täna, 20. juunil Tartus Balti Kaitsekolledžis NATO rahupartnerlusprogrammi (NATO/PfP) haridus- ja väljaõppevõrgustiku konverentsi.

"NATO arengu ja tuleviku suutlikkuse võti peitub hariduse ja teadmiste vahetuses. Tarkuse omavaheline jagamine nii juhtkondade kui ka erineva taseme õppeasutuste vahel tagab meie kõigi efektiivsema toimimise," ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts konverentsi avamisel peetud kõnes. "Sellega tekib teadmiste sünergia, me kõik ainult võidame sellest. Me saame ühendada oma teadmised kokku ja sellega me teeme teineteist tugevamaks ja samas kasvatame ka usaldust."

Tänasest kolmapäevani kestva konverentsi eesmärk on süvendada vastavate haridus- ja õppeasutuste koostööd ning koordineerida nende tegevust.

Konverentsist võtab osa enam kui 90 osalejat NATO/PfP sõjalistest haridus- ja
väljaõppeasutustest, liikmesriikide kaitsekolledžitest, kaitsejõududest ning ministeeriumidest.

Kolmandat aastat toimuva konverentsi korraldamine usaldati esmakordselt Eestile, eelmised konverentsid toimusid NATO koolis Oberammergaus, Saksamaal.