Uudised
-
In memoriam major Benno Leesik 17. 01.1960 – 25.03.2006Täna, 25. märtsi varahommikul, suri Tartu Ülikooli Kliinikumis pärast lühikest rasket haigust Kaitseliidu ülem major Benno Leesik.
Kaitseliit jääb major Benno Leesikut mäletama kui isamaalist, pühendunud ja algatusvõimelist ohvitseri. Benno Leesik andis oma sihipärase ja väsimatu teenistusega Eesti suurima riigikaitseorganisatsiooni juhtimisel hindamatu panuse Eesti riigikaitse arengusse ning Eesti riikluse tugevdamisesse.
Benno Leesik sündis 17. jaanuaril 1960. aastal Haapsalus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees töötas Leesik aastatel 1982 –1998 Haapsalu rajooni siseasjade osakonnas, hiljem Lääne Politseiprefektuuris, tõustes korrapidaja abi ametikohalt ülemkomissariks.
Benno Leesik liitus Kaitseliiduga 1992. aastal, teenides vabatahtlikuna Kaitseliidu Lääne maleva rühmapealiku, malevkonnapealiku ja mereüksuste pealiku ametikohal.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo kursused erioperatsioonide läbiviimisest, vabatahtlikud reservohvitseride kursused ja Soome Riigikaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursused.
1998. aastal astus Benno Leesik kaitseväe tegevteenistusse Kaitseliidu Peastaabi ülema kohusetäitjana. 1999. aastal nimetas Vabariigi President Lennart Meri Benno Leesiku Kaitseliidu ülemaks.
Benno Leesiku inimlikkus ja võime keerulistes olukordades mitte pead kaotada ning igast olukorrast väljapääs leida, on teinud Kaitseliidust tänaseks edukalt toimiva, distsiplineeritud ja usaldusväärse riigikaitseorganisatsiooni. Rahva toetus Kaitseliidule on järjekindlalt kasvanud.
Major Benno Leesiku juhtimisel on pärast iseseisvuse taastamist Kaitseliit esmakordselt ületanud 10 000 liikme piiri. Kaitseliit valmistab regulaarselt ette sõjaaja üksuseid. Mittesõjaliste riskide maandamiseks ja kriiside lahendamiseks käib tihe koostöö jõustruktuuridega ja ametkondadega. Kaitseliidu eriorganisatsioonid on eraldi võttes omalaadsete seas Eesti suurimad. Kaitseliidu juhtimine on viidud uuele kaasaja nõuetele vastavale tasemele. Eelmisel aastal alustas Kaitseliit missiooniüksuste komplekteerimist, täna teenib rühm kaitseliitlasi Euroopa Liidu jõudude koosseisus Balkanil. Need on vaid mõned rajajooned, mille Kaitseliit major Benno Leesiku juhtimise all on ületanud.
Benno Leesik oli Eesti Laskurliidu asepresident ja Võimlemistreenerite Klubi KATREK president.
Major Leesikut jäid leinama ema, abikaasa, ja täisealised lapsed. Me avaldame Benno Leesiku lähedastele siirast kaastunnet ja langetame leinas pea.
Kaitseliit
Kaitsevägi
Kaitseministeerium
-
Kõuts autasustas meeste koorilaulu edendajat Jaan Otsa kaitseväe teenetemärgiga
Jaan Otsa tunnustust väärivate teenete hulka kuuluvad Eesti Meestelaulu Seltsi poolt Tartu rahu aastapäeva tähistamise algatamine, lauluõppe edendamine väljaõppekeskustes ja kaitseväe teenistuse propageerimine poistekoorides.
Teenetemärk antakse tänuks abi eest, innustuseks püüdlustes ja autasuks saavutuste eest. Teenetemärgi kavalerideks võivad olla nii Eesti Vabariigi kodanikud kui ka välismaalased. Kaitseväe teenetemärk on asutatud kaitseväe juhataja poolt Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks.
-
Kaitseväe juhataja autasustas endist Eesti Mereakadeemia rektoritKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas 21. märtsil endist Eesti Mereakadeemia rektorit Jüri Lemberit kaitseväe teenetemärgiga.
Lemberit autasustati märkimisväärse panuse eest merehariduse arendamisel ning tulemusliku koostöö eest Eesti mereväe ja mereakadeemia vahel.
Eesti Mereakadeemias on hariduse saanud mitmed Eesti mereväe ohvitserid, samuti on mereväelased osalenud mereakadeemias erialastel täienduskursustel.
Kaitseväe teenetemärk on asutatud kaitseväe juhataja poolt Eesti rahvuslike kaitsejõudude ja Vabariigi 80. aastapäeva äramärkimiseks ning Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks. Teenetemärk on tänuks abi eest, innustuseks püüdlustes ja autasuks saavutuste eest. -
ESTPLA-12 arreteeris arvatava pommipanija koos kaasosalistegaOperatsioonil Iraagi Vabadus osalev Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-12 võttis läinud nädalal kinni kolm teeäärsete lõhkekehade valmistamises ja paigutamises kahtlustatavat isikut.
Ajutises liikluse kontrollpunktis märkasid sõdurid, et üks sõiduauto püüab kontrollpunkti vältida. Auto läbiotsimisel leiti isevalmistatud lõhkekeha, mis on Iraagi terrorivõitlejate lemmikrelv. Juht tunnistas süü omaks ja andis üles ka oma kaaslased, kelle kinnivõtmisel tekkis tulevahetus.
Ükski koalitsiooni sõdur kannatada ei saanud, kahtlusalused anti uurimise läbiviimiseks üle Iraagi võimudele. Kahtlustavate elamute läbiotsimisel leidsid USA ja Eesti sõdurid veel hulga kahtlasi esemeid.
“18. märtsist kujunes meie jaoks senise missiooni kõige tegusam päev,” ütles rühmaülem kapten Margus Kuul. ”Selle eduka operatsiooni tulemusena on meie vastutusalas jälle veidi rohkem julgeolekut”.
Kapten Kuuli sõnul pöörduvad kohalikud elanikud üha sagedamini koalitsioonijõudude poole palvega kaitsta neid terroristide eest, mis näitab iraaklaste usalduse kasvu ka Eesti sõdurite suhtes.
Sel nädalal sõidab ESTPLA-12 Iraagist koju kahenädalasele puhkusele. Viimase kuu jooksul viidi läbi enam kui 60 patrulli, läbiotsimisi ja muid operatsioone.
34-liikmeline Eesti kergejalaväerühm tegutseb Bagdadist põhjas asuvas umbes Võru- suuruses Sahab Al Boori linnas, viies seal läbi öiseid ja päevaseid patrulle nii jalgsi kui
motoriseeritult.
ESTPLA-12 teenib Bagdadi lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1.
brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Lisaks teenivad praegu erinevates koalitsiooni staapides neli Eesti staabiohvitseri.
Detsembris pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonil Iraagis kuni aasta võrra alates 1. jaanuarist 2006. Riigikogu otsusel on Eesti üksuste suuruseks kuni 40 kaitseväelast.
-
Scoutsrännak 2006Scoutspataljon korraldab 30. märtsil Paldiskis Scoutspataljoni taasloomise viiendale aastapäevale pühendatud Scoutsrännaku.
Rännaku eesmärgiks on demonstreerida riigi tsiviil- ja militaarstruktuuride ühtsust läbi sõjalis-sportliku ürituse.
Pakri poolsaarel korraldataval 30-kilomeetri pikkusel Scoutsrännakul võivad osaleda kõik soovijad, kes hindavad sportlikke ja tervislikke eluviise. Osalejate sugu, vanus ja auaste ei ole olulised. Distantsi viie tunniga läbinuid autasustatakse rännakumedaliga.
Rännakule saab registreeruda kuni 27. märtsini telefonidel 717 2733 või 53 428 677. Täiendav informatsioon ja rännaku juhend: -
Miinijahtija Sulev osaleb NATO kiirreageerimisjõudude kontrollõppuselMereväe miinijahtija Sulev osaleb 24. märtsist kuni 6. aprillini Taani, Saksa, Hollandi, Norra ja Rootsi territoriaalvetes läbiviidaval mereväeõppusel Brilliant Mariner 2006.
Tegu on esimese sellelaadse NATO kiirreageerimisjõudude kontrollõppusega., mille peamiseks eesmärgiks on testida erinevate üksuste lahinguvalmidust.
Muuhulgas harjutatakse õppusel erinevaid evakueerimis-, kriisireguleerimis-, terrorismivastaseid- ja embargooperatsioone. Samuti treenitakse taktikalist ja protseduurilist koostööd ning logistilise toetuse osutamist osalevatele üksustele.
“Meie mereväe jaoks võib õppust käsitleda ühe olulisema osana miinijahtijate liitumisel NATO kiirreageerimisjõududega, mille koosseisus staabi- ja toetuslaeva ülesandeid Admiral Pitka viimase kümne kuu jooksul täitis,” ütles Mereväe staabiülema kohusetäitja vanemleitnant Ivo Värk.
Õppusest võtavad osa 17 NATO liikmesriigi: Belgia, Kanada, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti, Leedu, Hollandi, Norra, Poola, Portugali, Hispaania, Türgi, Suurbritannia, USA ja NATO kolme partnerriigi Rootsi, Soome ning Ukraina üksused. Õppuste üldjuht on Hispaania merejõudude ülem viitseadmiral Jose A. Martinez Sainz-Rozas.
Brilliant Mariner on üks suuremaid NATO kiirreageerimisjõudude (NRF) mereväekomponendi õppuseid käesoleval aastal. NATO on 2002. a Praha kohtumisel vastu võtnud otsuse, et kiirreageerimisjõud peavad saavutama täisvalmiduse 2006. aastaks.
NATO kiirreageerimisjõud loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid.
Miinijahtija Sulev on üks kahest Eesti mereväes hetkel kasutusel olevast Lindau-klassi miinitõrjelaevast. Miinijahtija Sulev on 47,1 meetrit pikk, laeva sõidukiirus on 16,5 sõlme. Laeva komandör on Rootsi kuningliku mereväeakadeemia lõpetanud leitnant Tarmo Sepp. Miinijahtija Sulev on Kuressaare sõpruslaev.
-
NATO miinitõrjeüksuse ülem tänas Admiral Pitka meeskonda eesti keelesMereväe lipulaev Admiral Pitka lõpetas täna, 20. märtsil ametlikult teenistuse NATO Miinitõrjeeskaadris andes oma kohustused üle Saksa mereväe alusele Rhein.
Norras Bergenis korraldatud pidulikul tseremoonial tänas üksuse ülem Hollandi kaptenleitnant Nico Vasseur Pitka meeskonda eesti keeles: “Täna on mul lipulaev enesekindla ja alati valmis meeskonnaga. Vaadates teile silma, tahan teid tänad raske töö eest möödunud aastal. Mul oli au teenida koos Eesti mereväega.”
Vasseur meenutas esimest kohtumist Admiral Pitka meeskonnaga veidi üle aasta tagasi ja tunnustas Eesti laeva tugevat tööd.
Pärast tseremooniat Bergenis asub Admiral Pitka teele Hollandisse, kus jätab hüvasti laeval töötanud minitõrjeeskaadri staabiga. Eestisse jõuab Admiral Pika märtsi lõpus.
Admiral Pitka liitus NATO kiirreageerimisjõududega ametlikult möödunud aasta 12. mail. Tegelik koostöö üksuse juhtkonnaga algas sama aasta veebruaris.
Eesti laevalt juhiti miinitõrjeeskaadri tegevust. Samuti korraldas Admiral Pitka teiste üksusesse kuuluvate aluste sidealast ja logistilist toetust, sealhulgas varustamist kütuse ja veega.
Kümne kuu jooksul läbis Eesti alus koos NATO miinitõrjeeskaadriga pea 25 000 meremiili, osaleti viiel suuremal rahvusvahelisel riikidevahelisel õppusel ja miinitõrjeoperatsioonil. Kõige põhjapoolseima sadamana külastas eskaader Harstadi Põhja-Norras ning kõige lõunapoolseimana St.Malod Prantsusmaa rannikul.
Bergenist võtab Admiral Pitka peale lennukompanii SAS poolt annetatud Eesti lastekodudele määratud humanitaarabi.
-
Esimesed kaitseväe sõidukid jõudsid KandahariPühapäeval, 19. märtsil jõudsid Kandahari Lennuväljale Lõuna-Afganistanis
esimesed kaitseväe sõidukid, nende hulgas kaks kaitseväe demineerimismeeskonna soomusautot Mamba.
Kandahari naaberprovints Helmand Lõuna-Afganistanis saab kaitseväe lähiaastate üheks peamiseks välisoperatsioonipiirkonnaks. Eesti üksused hakkavad NATO juhitaval operatsioonil tegutsema Suurbritannia lahingugrupi koosseisus.
Kaitsevägi valmistab ette jalaväerühma, demineerimismeeskonna, luuremeeskonna, sõjalise vaatlusmeeskonna, demineerimismeeskonna ja logistikaüksuse lähetamist Lõuna-Afganistani. Selle aasta lõpus teenib Lõuna-Afganistanis praeguste plaanide kohaselt ligi 120 Eesti kaitseväelast
Soomusautosid Mamba kasutas Eesti demineerimismeeskond senini Põhja-Afganistanis Mazar-e-Sharifi piirkonnas. -
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused korraldab lahtiste uste päevaKaitseväe Ühendatud Õppeasutused korraldab 21. märtsil kell 10 kuni 16 lahtiste uste päeva, et tutvustada õpinguvõimalusi ja olemtingimusi.
Teabepäeval on võimalik kuulata ettekandeid ohvitseri karjääri perspektiividest kaitseväes, kaitsejõudude ees seisvatest ülesannetest, julgeolekust tänapäeva maailmas ja teistest teemadest.
Avatud uste päeva raames tutvustavad Kõrgema Sõjakooli kadetid oma õppeklasse, ühiselamut ja raamatukogu, samuti saab tutvuda kaitseväes kasutusel oleva relvastusega.
Õppeasutuste muuseumis on väljapandud näitus sõjaväelise hariduse andmise ajaloost Eestis nii II maailmasõja eelsel perioodil kui ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.
Lahtiste uste päev on suunatud eelkõige gümnaasiumite ja põhikoolide õpilastele ning ajateenijatele, noorkotkastele ja kodutütardele.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused asub Tartus, Riia tänav 12. Täpsemat informatsiooni lahtiste uste päevast saab telefonidel 7176128 ja 7176197.
-
ESTPLA-12 leidis suure koguse lahingumoonaOperatsioonil Iraagi Vabadus osalev Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-12 avastas mahajäetud Saddami-aegse relvalao lähistelt mitusada 57-mm ja 11 125-mm mürsku, sellist lahingumoona kasutavad Iraagi terroristid teede-äärsete külgmiinide ja autopommide valmistamiseks.
“Mürsud olid peidetud ja ootasid üleskorjamist. Õnneks leidsime need meie, vastasel korral oleksid samad lõhkekehad oodanud tee ääres oma ohvreid,” ütles ESTPLA-12 ülem kapten Margus Kuul.
Pärast mürskude leidmist hakkasid Eesti sõdurid julgestama USA armee demineerimismeeskonda, kes lõhkematerjali kokku korjab ja kahjutuks teeb.
34-liikmeline Eesti kergejalaväerühm tegutseb Bagdadist põhjas asuvas umbes Võru- suuruses Sahab Al Boori linnas, viies seal läbi öiseid ja päevaseid patrulle nii jalgsi kui motoriseeritult.
ESTPLA-12 teenib Bagdadi lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1. brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus.
Lisaks teenivad praegu erinevates koalitsiooni staapides neli Eesti staabiohvitseri.
Detsembris pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonil Iraagis kuni aasta võrra alates 1. jaanuarist 2006. Riigikogu otsusel on Eesti üksuste suuruseks kuni 40 kaitseväelast.