Uudised
-
Kaitseväe juhataja inspekteerib Iraagis teenivaid kaitseväelasiKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteerib alates tänasest operatsioonil Iraagi Vabadus teenivat Eesti kergejalaväerühma ESTPLA-12 ja staabiohvitsere.
Kaitseväe juhataja külastuse eesmärgiks on isiklikult tutvuda operatsioonipiirkonnaga, olukorra ja arengutega Iraagis, Eesti sõdurite teenistusega ning veenduda oma silmaga sõdurite varustuse ja väljaõppe tasemes.
Lisaks Eesti kaitseväelastele kohtub viitseadmiral Kõuts ka Iraagi rahvusvahelise koalitsiooni juhtidega.
Kaitseväe juhatajat saadavad visiidil maaväe ülema kt kolonelleitnant Meelis Kiili ja Kaitsejõudude Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna operatiivjaoskonna ülem major Sten Reimann.
Kaitseväe juhataja jõuab Eestisse tagasi nädala lõpus.
Iraagis teenib 38 Eesti kaitseväelast: 4 staabiohvitseri ning 34-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-12.
Detsembris pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonil Iraagis kuni aasta võrra alates 1. jaanuarist 2006. Riigikogu otsusel on Eesti üksuste suuruseks kuni 40 kaitseväelast.
-
Esimesed kaitseväelased suunduvad välisoperatsioonile Lõuna-AfganistaniHomme, 15. veebruaril suunduvad esimeste kaitseväelastena operatsioonipiirkonda Lõuna-Afganistanis kolm staabiohvitseri.
Ohvitserid asuvad järgnevaks pooleks aastaks teenima Kandahari lennuväljal paikneva Kanada juhitava lõunaregiooni rahvusvahelise brigaadi (Multinational Brigade (South)) staabis.
Kapten Hando Tõevere asub teenima staabi operatiivosakonnas, samuti asub ta täitma Lõuna-Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste vanema kohuseid. Kapten Targo Lusti asub teenima staabi meditsiiniosakonnas ning kapten Taavi Tuisk teavitusosakonnas.
“Meie esmaseks eesmärgiks on toetada kohapeal Eesti üksuste saabumist operatsioonipiirkonda,” sõnas kapten Tõevere. “Soovime ka tõestada oma liitlastele, et Eesti sõdur on väga hästi ette valmistatud ja varustatud, nagu seda on meie kolleegid teinud teistel välisoperatsioonidel.”
Kaitsevägi valmistab ette jalaväerühma, sõjalise vaatlusmeeskonna, demineerimismeeskonna, luureüksuse, logistilise toetuselemendi ja staabiohvitseride lähetamist Lõuna-Afganistani, kuhu sel aastal laieneb ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel tegutsevate NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku tagamise jõudude ISAF (International Security Assistance Force) vastutusala.
Eesti kaitseväe üksused hakkavad teenima Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Suurbritannia üksuste koosseisus.
Afganistanis NATO üksuste koosseisus teeniva Eesti kontingendi suuruseks on praegu 22 kaitseväelast: üks staabiohvitser Kabulis, Kabuli rahvusvahelisel lennuväljal teeniv kolmeliikmeline perroonimeeskond ning Põhja-Afganistanis teenivad 10-meheline demineerimismeeskond, 6-liikmeline vaatlusmeeskond ja kaks staabiohvitseri.
Selle aasta lõpuks kavandab kaitsevägi kokku ligi 120 kaitseväelase lähetamist Afganistani.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.
Eesti osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aasta märtsist. -
BALTSQN-13 eelgrupp lendab Kosovosse13. veebruaril, lendab Kosovosse luurekompanii Baltsquadron (BALTSQN-13 ) kolmeteistliikmeline eelgrupp ja üks staabiohvitser.
BALTSQN-13 põhiosa lendab Kosovosse 17. veebruaril.
BALTSQN-13 hakkab tegutsema Taani pataljoni koosseisus, vahetades välja Läti kaitseväelastest koosneva luurekompanii BALTSQN-12.
BALTSQN-13 läbis väljaõppetsükli Taani instruktorite käe all, mille käigus ühtlustati juhtimisprotseduure, harjutati koostööd teiste üksustega ning treeniti tegutsemist asustatud alal.
BALTSQN-13 ülemaks on kapten Mait Müürisepp.
Seni teenis Kosovos 24 Eesti kaitseväelast: kaks staabiohvitseri ja 22-liikmeline eriotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-13. Alates 17. veebruarist teenib Kosovos kokku 89 Eesti kaitseväelast.
7. detsembril pikendas Riigikogu kaitseväele antud mandaati osalemaks NATO juhitavate rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus Kosovos kuni 150 kaitseväelasega 2007. aasta lõpuni.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos alates 1999. aasta novembrist.
-
Eestit külastas Soome peastaabi ülem
Eile, 9. veebruaril külastas Eestit Soome Kaitsejõudude Peastaabi ülem kindralleitnant Esa Tarvainen.
Kuu aega tagasi ametisse asunud kindralleitnant Tarvainen sai visiidi käigus Kaitsejõudude Peastaapi ülevaate Eesti kaitseväe olukorrast ja arengutest ning tutvus peastaabi situatsioonikeskusega.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Lanemani sõnul arutas ta Soome kolleegiga eelkõige kahe kaitseväe vahelise koostöö jätkamist. “Vaatasime üle senised koostöövaldkonnad ja täpsustasime edasist koostööd, näiteks EL lahingugruppides osalemisega seotud teemasid,” ütles brigaadikindral Laneman.
Soome Kaitsejõudude Peastaabi ülem tutvus pealelõunal Paldiski garnisoni väeosade Rahuoperatsioonide Keskuse ja Scoutspataljoniga. Kindralleitnant Tarvainen sai ülevaate väeosade ülesannetest ja tegevusest ning tutvus väeosade relvastuse, varustuse ning kasarmutega. Muuhulgas arutati ka missioonikogemuste vahetamist ja varustusealast koostööd.
-
Lahingukoolis lõpetas kursuse 103 reservrühmaülematTäna, 10. veebruaril lõpetas Kaitseväe Võru Lahingukoolis reservrühmaülemate väljaõppe 65 ajateenijat ja 38 vabatahtlikku.
Vabatahtlike reservohvitseride kursuse 55 vabatahtlikku alustas oma väljaõpet juba eelmisel aastal, kui nad läbisid kaks 12-päevast õppemoodulit aprillis ja oktoobris. Viimane ehk kolmas õppemoodul läbiti viimase kahe nädala jooksul.
Kursusel õpiti käsitsema erinevaid relvi: püstolit PM, automaati AK-4, tankitõrjerelvi M-69 ja Carl Gustav. Kiirkorras läbiti põhilised valdkonnad taktikast, õpiti jao- ja rühma pealetungi, viivituse- ja kaitsetaktikat ning planeerimist rühma tasandil.
Reservrühmaülemate baaskursusel ajateenijatele alustas 66 ajateenijat oma väljaõpet 2. jaanuaril. Kursus kestis kuus nädalat ja selle jooksul said ajateenijad jalaväerühmaülemate baasteadmisi, käsuandmise oskusi rännaku, rünnaku, kaitse ja viivituse planeerimisel ning läbiviimisel.
Alates 2005. aastast viiakse vabatahtlike reservohvitseride kandidaatide koolitus läbi samadel alustel nagu ajateenijatest reservohvitseride kandidaatidele. Vabatahtlike reservohvitseride kursuse väljaõppe eesmärk on reservohvitseri sõjaväelise hariduse andmine riigikaitseliselt oluliste erialade spetsialistidele ning luua eeldused edasiseks väljaõppeks rühmaülemana või erialaohvitserina täienduskursuste ning reservõppekogunemiste käigus.
-
Saadeti ära Vabadussõja veteran Ants IlusTäna, 8. veebruaril saadeti kaitseväelise matusetseremooniaga viimsele teekonnale Vabadussõja veteran Ants Ilus.
Peaminister Andrus Ansip ütles oma järelhüüdes mälestusteenistusel Kaarli kirikus, et Ants Ilusa elu jooksul läbis Eesti riik nii tõuse kui langusi.
“Ants Ilus on olnud Eesti Vabariigi sünni juures täienisti kaasas. Ta on seisnud Vabadussõja tandril relv käes, valmis ohverdama oma elu,” ütles Ansip. “Ants Ilusal oli koos väheste võitluskaaslastega õnne. Tema jõudis oma elupäevade sees, juba kõrges eas, näha sinimustvalge taastõusmise Pika Hermanni tippu.”
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles oma järelhüüdes, et Eesti iseseisvuse ime sai võimalikuks, sest oli mehi nagu Ants Ilus, kes noore riigi kutsel relva haarasid ja iseseisvust kaitsma tõttasid.
“Praegusel rahuajal tulevad noored mehed ajateenistusse õpinguid jätkama parematest oludes ja parematesse tingimustesse. Aga vastutus on sama,” rääkis viitseadmiral Kõuts. “Vastutus oma riigi ja selle hoidmise eest sunnib tänaseid õppursõdureid õppima sama innukalt kui Ants Ilus napi pooleteise kuu jooksul, mis sõdival riigil talle anda oli.”
“Vabadussõja vaim ei ole surnud. Vabadussõja vaim elab tänastes kaitseväelastes edasi,” ütles kaitseväe juhataja oma järelhüüdes
Mälestusteenistuse Kaarli kirikus viis läbi õpetaja Jaak Aus ja kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
Ants Ilus sängitati aupaukude saatel mulda Metsakalmistul.
Vabadussõja veteran Ants Ilus suri Tallinnas 3. veebruaril.
-
Kaitsevägi saadab ära Vabadussõja veterani Ants IlusaHomme, 8. veebruari saadetakse kaitseväelise matusetseremooniaga viimsele teekonnale Vabadussõja veteran Ants Ilus.
Mälestusteenistuse Kaarli kirikus viivad läbi õpetaja Jaak Aus ja kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, järelhüüetega esinevad peaminister Andrus Ansip ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. Jumalateenistusel osaleb ka riigikogu esimees Ene Ergma.
“Me saadame Ants Ilusa ära kui sõduri, sest koos tema lahkumisega saab läbi üks ajajärk Eesti ajaloos,” ütles Tallinna garnisoni ülem, maaväe ülema kt kolonelleitnant Meelis Kiili. ”Ants Ilus osales sõdurina Vabadussõjas, võideldes Eesti vabaduse eest.”
Ants Ilus sängitatakse aupaukude saatel mulda Metsakalmistul.
Vabadussõja veteran Ants Ilus suri 3. veebruaril 2006. aastal Tallinnas.
Ants Ilusa ärasaatmine algab Kaarli kirikus kell 13, uksed avatakse leinalistele kell 12.45.
-
Vabadussõja veteran Ants Ilus 1901-2006Eesti kaitsevägi leinab Vabadussõja veteran Ants Ilusat. Viimase Vabadussõja veteranina kandis Ants Ilus Vabadussõja vaimu tänasesse kaitseväkke.
Ants Ilus sündis Viljandi lähedal Pinska küla popsitalus 20. septembril 1901. aastal. 17-aastasena mobiliseeriti ta 1919. aasta suvel Eesti rahvaväe Viljandi kaitsepataljoni, kust ta Landeswehri üle saavutatud võidu järel koju lubati. Sügisel mobiliseeriti Ilus taas, mille järel ta teenis Läti piiril. 1920. aastal pärast demobilisatsiooni jäi Ants Ilus sõjaväkke edasi teenima kuni 1921. aasta sügiseni.
Aastatel 1923 kuni 1961 töötas Ilus raudteetöölisena ning remonditööde vanemana kitsarööpmelisel raudteel Mõisakülas, Tallinn-Sadama jaamas ning Hagudis.
1922. aastal autasustati teda Vabadussõja mälestusmedaliga. 1940. aastal autasustas Eesti Vabariik teda tubli töö eest Valgetähe II klassi medaliga.
2001. aastal autasustas Vabariigi President teda kui ühena toonastest vähestest Vabadussõja veteranidest Kotkaristi III klassi mõõkadega ordeniga.
Ants Ilus suri Tallinnas 3. veebruaril 2006. aastal Tallinnas.
Ants Ilus on 2004. aastal 102-aastasena öelnud: “Kui Vabadussõtta vaja minna, siis metsa ma küll ei läheks. Ikka omadega koos.”
Ants Ilus oli eeskujuks tänastele kaitseväelastele. Tema kehastatud Eesti kaitsetahe ja Vabadussõja vaim elavad edasi tänastes õppursõdurites – ajateenijates.
Mälestus Vabadussõja sangaritest ei kustu!
Eesti Kaitsevägi
-
Itaalia karabinjeerid harjutasid vastupidavust Eesti talvesTäna, 3. veebruaril lõppes Piirsalu metskonnas Itaalia karabinjeeride ja Eesti sõjaväepolitsei üksuste ühisharjutuse väljaõppeosa.
Ühisharjutuse Winter Siege 2006 peamiseks eesmärgiks oli anda ligi 20 mehest koosnevale Livorno langevarjurügementi kuuluvale karabinjeeride üksusele võimalus testida enda ja varustuse valmisolekut külmas keskkonnas. Sarnane ühisharjutus toimus ka eelmisel aastal.
Itaallaste kontaktohvitseri major Claudio Cappello sõnul püüdsid nad ka seekord kaasa võtta uusimat varustust ja tehnikat, mida siinsetes tingimustes testida. “Enne Eestisse tulekut tegid mehed läbi ka ettevalmistava laagri, kuna Eesti talv on meie jaoks suhteliselt karm,” lisas Cappello.
Ligi nädal aega kestnud ühisõppuse käigus tuli itaallastel läbi teha mitmeid erinevaid faase ja harjutada nii linnalahingu kui ka terrorismivastase võitluse elemente.
Näiteks eile läbi viidud harjutuse stsenaariumi kohaselt tuli itaallastel vabastada hoonest pantvang, milleks muuhulgas kasutati kahte soomukit Pasi ja õhuväe koptereid Robinson.
Tegevusse oli kaasatud nii Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei osakond ja jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljoni sõjaväepolitseiteenistuse sõjaväepolitseinikud.
Major Claudio Cappello märkis eestlaste head korraldust ja õpetamisoskust. “Oleme käinud talvistes tingimustes harjutamas ka Norras, aga erinev maastik seab nii varustusele kui ka meestele hoopis teistsugused väljakutsed,” lisas Cappello.
Itaalia karabinjeere ja Eesti kaitseväelasi seob juba pikaajaline koostöö, mis on alguse saanud 1999. aasta novembrist, mil esimene mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL alustas teenistust Kosovos NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil karabinjeeride juhitud riikidevahelise eriüksuse koosseisus.
-
Lõppeb Lõuna-Afganistani suunduvate üksuste õppus Herrick EagleTäna, 3. veebruaril lõppeb Suurbritannias õppus Herrick Eagle, mille eesmärgiks oli kontrollida Afganistani saadetavate üksuste valmisolekut viimaks läbi operatsioone Lõuna-Afganistanis.
Eestist osalesid õppusel jalaväerühm Estcoy-2, sõjaline vaatlusmeeskond (Military Observation Team, MOT-2), logistiline toetuselement (National Support Element, NSE) ja üks staabiohvitser. Samad üksused lähetatakse praeguste plaanide kohaselt selle aasta esimesel poolel teenima Helmandi provintsi Lõuna-Afganistanis.
Üle Suurbritannia saare läbi viidud õppusest võttis osa 2500 sõjaväelast 900 transpordivahendiga, lisaks helikopterid ja transpordi- ning tuletoetuslennukid.
Eesti jalaväerühm harjutas õppusel baasi julgeoleku tagamist, tegevust hoonestatud alal, patrulle ning viisid läbi rünnakuoperatsiooni Briti jalaväekompanii koosseisus.
Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ohvitseri major Sten Reimanni sõnul leidsid brittide poolt positiivse vastukaja eestlaste soomukid Pasi, mille läbisõit õppuse kestel ulatus tuhande kilomeetrini. “Briti pataljoniülem leidis, et Pasid annavad talle operatsioonide läbiviimiseks Lõuna-Afganistanis olulise lisaväärtuse,” sõnas major Reimann.
“Meie sõdurid olid samas rahul, et nende varustus on samal tasemel brittidega,” sõnas õppust külastanud major Reimann.
Lõuna-Afganistani lähetatavate üksuste väljaõpe jätkub Eestis õppusel Herrick Eagle saadud kogemusi arvesse võttes.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.
Hetkel Afganistanis teeniva Eesti kontingendi suuruseks on 23 kaitseväelast: kaks staabiohvitseri Kabulis, Kabuli Rahvusvahelisel Lennuväljal teeniv kolmeliikmeline perroonimeeskond ning Põhja-Afganistanis teenivad 10-meheline demineerimismeeskond, 6-liikmeline vaatlusmeeskond ja kaks staabiohvitseri. Eesti osaleb operatsioonil alates 2003. aasta märtsist.