Uudised
-
Kaitseväes alustab spordirühmEile, 1. veebruaril, loodi Üksik-Sidepataljoni juurde spordirühm, kuhu määrati seni kaitseväes hajutatult teeninud 13 tippsportlast. Vastloodud rühma hakkab juhtima vanemseersant Imre Tiidemann.
Kaitseväe Peastaabi Kehakultuuri- ja spordigrupi ülema kapten Heino Märksi sõnul muudab kaitseväes teenivate tippsortlaste koondamine spordirühma lihtsamaks sportlikest tulemustest lähtuvate soodustuste pideva ümbervaatamise.
Spordirühma kuuluvad:
Nooremseersant Margus Ader
Nooremseersant Richard Karelson
Nooremseersant Priit Viks
Nooremseersant Alvi Krusta
Kapral Kairi Heinsoo
Kapral Inna Rose
Kapral Anne Oberg
Kapral Anžela Voronova
Kapral Martin Padar
Reamees Pavo Raudsepp
Reamees Ain-Alar Juhanson
Reamees Marko Albert
Reamees Marko Luhamaa
-
Tapal selgusid kaitseväe meistrid sangpommi tõstmisesTapa Väljaõppekeskuses eile ja täna läbi viidud Kaitseväe 24-kilose sangpommi tõstmise meistrivõistlusel saavutas kõige raskemas kaalukategoorias esikoha nooremleitnant Tanel Kurisoo Üksik-vahipataljonist.
Kuni 60 kg kaalu klassis osutus parimaks kapten Ivar Aabner Tapa Väljaõppekeskusest. Kuni 70 kg kaalus võitis kapral Arvo Tikk Piirivalvest. Kuni 80 kg kaalu klassis võitis vanemseersant Edward Virkus Kaitseliidust. Kuni 90 kg kaalu klassis oli parim nooremseersant Martin Kalk ning 90 ja enam kg kaalu klassis oli parim tõstja nooremleitnant Tanel Kurisoo Üksik-vahipataljonist.
Meeskondlikult tuli võitjaks Üksik-sidepataljon, teise koha saavutas Viru Üksik-jalaväepataljon ja kolmanda koha võitles välja Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon. -
Eestil on täidetud 100 protsenti NATO ametikohtadestDetsembri lõpuks täitis kaitsevägi sada protsenti ettenähtud ametikohtadest NATO rahuaegsetes staapides.
Vastavalt NATO nõuetele peavad uued liikmesriigid oma NATO ametikohad mehitama selle aasta 30. juuniks 90 protsendi ulatuses, kuid Eesti mehitas kõik ametikohad juba eelmise aasta lõpuks.
Lisaks NATO staapidele teenivad Eesti kaitseväelased ka Euroopa Liidu sõjalises struktuuris ja teistes rahvusvahelistes üksustes. Kokku on Eesti kaitseväel välisteenistuses 43 ohvitseri, 22 allohvitseri ja 5 tsiviilametnikku.
Tegemist on küll rahuaegsetes staapides paiknevate ametikohtadega, kuid kõik NATO ametikohal teenivad kaitseväelased peavad olema 30-päevases valmisolekus ehk vajadusel lähetatakse nad NATO üksuse koosseisus välisoperatsioonile.
NATO ametikohad on jaotatud liikmesriikide vahel proportsionaalselt läbi kõikide juhtimistasandite.
Eesti kaitseväelastest teenib kõige kõrgemal NATO ametikohal endine maaväe staabiülem kolonel Peeter Hoppe, kes vastutab integratsiooni küsimuste eest Brunssumi Ühendväejuhatuse Staabis (Allied Joint Force Command HQ Brunssum).
Olulisematel positsioonidel teenivad ka kolonelleitnant Ilmar Tamm, kes Saksamaal Heidelbergis asuvas NATO maaväekomponendi staabis tegeleb sidealaste operatsioonide ja väljaõppega ning kolonelleitnant Riho Rõngelep, kes aitab tagada NATO Operatsioonide Ülemjuhataja esindatuse NATO Sõjalise Komitee (NATO Military Committee, MC) juures. Major Jaak Tarien aga teenib NATO Ümberkujundamise ja Arengu Juhatuse (Allied Command of Transformation, HQ SACT) ülema käsundusohvitseri ametikohal.
Kõige kõrgem kaitseväe ohvitser lähetatakse NATOsse teenima 2007. aastal, kui Eesti täidab rotatsiooni korras brigaadikindrali ametikoha NATO staabis Heidelbergis.
Allohvitseridest teenivad kõige kõrgematel ametikohtadel veebel Rando Randveer, kes on NATO Operatsioonide Ülemjuhataja protokolliallohvitser ja staabiveebel Gaido Nurmsalu, kes teenib Heidelbergis väljaõppeosakonnas ülemveebli ametikohal.
Lisaks staapidele asuvad 2006. aastal teenistusse üks ohvitser ja neli allohvitseri Maastrichtis paiknevas NATO sidepataljonis, mille ülesandeks on NATO õppuste ja operatsioonide sidealane tagamine.
Teenistus NATO staapides kestab reeglina kolm aastat ja välisteenistusega seotud kulud katab Eesti Vabariik.
-
Vahetus Kaitsejõudude Peastaabi planeerimisülem
Alates eilsest, 23. jaanuarist, teenib Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna (J5/9) ülema ametikohal kolonelleitnant Riho Terras (38).
Kolonelleitnant Terras teenis eelnevalt analüüsi- ja planeerimisosakonna kaitseplaneerimise jaoskonna ülema ametikohal. Aastatel 1998-2000 oli Riho Terras Üksik-vahipataljoni ülem, 2000-2001 Kaitseliidu Peastaabi ülem. Aastatel 2001 kuni 2004 oli kolonelleitnant Terras Eesti kaitseatašee Saksamaa Liitvabariigis.
Eelmine planeerimis- ja analüüsiosakonna ülem kolonelleitnant Neeme Väli edutati Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitjaks.
-
Kaitseväe juhataja kohtub Taanis ja Rootsis kolleegidegaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõidab teisipäeva õhtul Kopenhaagenisse Põhja- ja Baltimaade kaitsevägede juhatajate kahepäevasele kohtumisele.
Iga-aastase kohtumise käigus arutavad Eesti, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome ja Taani kaitsevägede juhatajad osalemist välisoperatsioonidel, relvajõudude transformatsiooni ning NATO ja Euroopa Liidu sõjaliste struktuuridega seonduvaid küsimusi.
Kaitseväe juhatajad külastavad ka Taani Maaväe Akadeemiat, kus nad tutvuvad Taani ohvitseride haridussüsteemiga.
Kaitseväe juhataja kohtub Kopenhaagenis ka Eesti Vabariigi suursaadik Taavi Toomiga. Kaitseväe juhatajat saadavad Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid.
Mullu korraldati Põhja- ja Baltimaade kaitseväe juhatajate kohtumine Rootsis. 2003. aastal kohtusid kaitsevägede juhatajad Rakveres.
Neljapäeval osaleb kaitseväe juhataja Stockholmis Euroopa Liidu põhjala lahingugrupi arendamisega tegeleva töögrupi kohtumisel.
Lahingugrupid on Euroopa Liidu kiirreageerimisüksused. Rootsi juhtimisel välja arendatavasse põhjala lahingugruppi hakkavad kuuluma lisaks Soome, Norra ja Eesti kaitseväelased.
Plaanide kohaselt peab strateegilise ümberpaiknemisvõimega ning 15-päevases valmisolekus oleva lahingugrupp saavutama täieliku valmiduse operatsioonidel osalemiseks 2008. aasta alguseks.
Eesti osaleb põhjala lahingugrupis staabiohvitseride ja ühe mitmeotstarbelise kergejalaväerühmaga, mille peamiseks ülesandeks on lahingugrupi staabi kaitse tagamine.
Kaitseväe juhataja saabub tagasi Eestisse reedel, 20. jaanuaril.
-
Vahetub Eesti kontingendi vanem IraagisEsmaspäeval, 16. jaanuaril suundub Iraaki kapten Veljo Raide, et vahetada välja seal pool aastat teeninud Eesti kontingendi vanem kapten Tarmo Ränisoo.
Kapten Raide asub teenistusse Iraagi koalitsioonijõudude (Multinational Force- Iraq, MNF-I) staabis Bagdadis. Ühtlasi hakkab kapten Raide täitma Eesti Iraagi kontingendi vanema kohuseid.
Alates 1994. aastast kaitseväes teeniv kapten Raide on lõpetanud Soome Maakaitsekõrgkooli. Enne välisoperatsioonile asumist teenis ta Kaitseväe Võru Lahingukooli ülemana.
Kokku teenib Iraagis 38 Eesti kaitseväelast: 4 staabiohvitseri ning 34-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-12.
Detsembris pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonil Iraagis kuni aasta võrra alates 1. jaanuarist 2006. Riigikogu otsusel on Eesti üksuste suuruseks kuni 40 kaitseväelast. -
Kaitseväe möödunud aasta parim sportlane on Martin PadarTäna, 12. jaanuaril andis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kaitseväe 2005. a parimaks sportlaseks tunnistatud Martin Padarile üle hinnalise kingituse.
Kapral Martin Padar saavutas eelmisel aastal Moskvas toimunud Euroopa meistrivõistlustel judos kolmanda koha.
Eelmisel suvel Peterburis toimunud sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel judos kehakaalus üle 100 kg sai Padar samuti pronksmedali.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul on oluline, et väärtustaksime sporti ühiskonnas, millesse annab oma panuse ka kaitsevägi.
Kapral Padari sõnul on teenimine kaitseväes aidanud tal oluliselt kaasa ka võimalusele ennast paremini treenida.
Kapral Martin Padar on jalaväe väljaõppekeskuses Viru Üksik-jalaväepataljon teeninud veidi üle poole aasta. Ajateenistuse läbis kapral Padar StSVÕK Üksik-sidepataljonis.
2004. aasta kaitsejõudude edukaim sportlane oli staabi- ja sideväljaõppekeskuse Üksik-sidepataljoni triatleet kapral Marko Albert.
-
Vahetub Eesti kontingendi vanem Afganistanis
Neljapäeval, 5. jaanuaril läheb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonile Afganistani major Kaido Vaher, et vahetada välja seal pool aastat teeninud Eesti kontingendi vanem major Urmas Nigul.
Major Vaher asub teenistusse NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) Kabulis paikneva staabi operatiivosakonnas. Ühtlasi hakkab major Vaher täitma Eesti Afganistani kontingendi vanema kohuseid.
Major Vaher astus teenitusse kaitseväes 1992. aastal. Enne välisoperatsioonile asumist teenis major Vaher Kaitseministeeriumis.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel tegutsev organisatsioon, mille ülesandeks on toetada Afganistani valitsust julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel. Kokku teenib ISAFis 9000 kaitseväelast 35 riigist.
Afganistanis teeniva Eesti kontingendi suuruseks on 23 kaitseväelast: kaks staabiohvitseri Kabulis ISAF staabis, Kabuli Rahvusvahelisel Lennuväljal teeniv kolmeliikmeline perroonimeeskond ning Põhja-Afganistanis teenivad 10-meheline demineerimismeeskond, 6-liikmeline vaatlusmeeskond ja kaks staabiohvitseri. Eesti osaleb operatsioonil alates 2003. aasta märtsist.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välismissioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega. -
Kaitsejõud mälestavad Vabadussõja relvarahuTeisipäeval, 3. jaanuaril kell 10.30, 86 aastat pärast Vabadussõja relvarahu jõustumist peavad kaitseväelased mälestusseisaku meenutamaks Vabadussõjas langenuid.
“Usun, et tänase Eesti sõdurid teavad vajadusel iseseisvuse hinda sama hästi nagu nende ajalootunnist ja filmist “Nimed marmortahvlil” tuntud Vabadussõja-aegsed eelkäijad,” sõnas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts oma pöördumises kaitseväelastele. “Olen veendunud, et nad on sama vaprad, visad, kohusetundlikud ja Eestile truud.”
Kaitseväe nimel asetab Tallinna Garnisoni komandant leitnant Madis Morel 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu mälestuseks pärja Tallinna Sõjaväekalmistul asuva Vabadussõja ausamba jalamile.
3. jaanuaril möödub 86 aastat päevast, mil jõustus relvarahu Nõukogude Venemaaga ja lõppes ohvriterohke Vabadussõda. Vabadussõja lahingutes 1918 – 1920 hukkus 3588 Eesti sõdurit.
-
Luurekompanii BALTSQN-13 sõitis väljaõppele Taani
Teisipäeva, 3. jaanuari varahommikul sõitis Taani ligi kuu kestvale missioonieelsele väljaõppele kaitseväe 72-liikmeline kerge luurekompanii BALTSQN-13, et valmistuda välismissiooniks Kosovos.
Väljaõppe käigus Taani lääneosas asuvas Oksbøl’i väljaõppealal harjutatakse koostööd Taani üksustega ning teenistusülesannete täitmist arvestades missioonipiirkonna eripära. Kaitseväelased harjutavad patrullimist ja tegutsemist tihedalt asustatud piirkondades.
Eestisse tagasi jõuab üksus 29. jaanuaril.
Luurekompanii BALTSQN-13 lähetamine pool aastat kestvale missioonile on planeeritud veebruari keskel. BALTSQN-13 hakkab tegutsema Taani pataljoni koosseisus, vahetades välja Läti kaitseväelastest koosneva luurekompanii BALTSQN-12.
Peamiselt Scoutspataljoni baasil komplekteeritud üksuse ülemaks on kapten Mait Müürisepp.
Luurekompanii väljaõpe Eestis algas koos Taani Kaitseväe instruktoritega 21. novembril.
Hetkel teenib Kosovos 24 Eesti kaitseväelast: kaks staabiohvitseri ja 22-liikmeline eriotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-13.
7. detsembril pikendas Riigikogu kaitseväele antud mandaati osalemaks NATO juhitavate rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus Kosovos kuni 150 kaitseväelasega 2007. aasta lõpuni.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos alates 1999. aasta novembrist.