Uudised
-
Kaitseväe juhataja autasustas endisi metsavendiTäna, 27. veebruaril andis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Laidoneri muuseumis kunagistele metsavendadele üle Relvastatud Vastupanu Teeneteristid.
Kaitseväe juhataja tänas pidulikul lõunasöögil endisi metsavendi selle eest, et just metsavendade kange vaim võitluses vaenlasega oli kogu okupatsiooni ajal vastupanu sümboliks.
“Järjekindlusega ning raudse tahtega oma aadete ja vabaduse eest seismisel olete te eeskujuks tänastele Eesti sõduritele,” ütles viitseadmiral Kõuts autasude kätteandmisel.
Kokku sai autasu 13 kunagist metsavenda. Relvastatud Vastupanu Teeneteristi I kassi medali sai Valjo Kattai, II klassi medali said Endel Kaljuste, Nikolai Kimask, Juhan Kirspalu ja Ellen Liiva.
III klassi Relvastatud Vastupanu Teeneteristi said Vahur Anderssoon, Villu Kiberna, Harald Krass, Juhan Lepasaar, Ludvig Nurmse, Elmerisa Pikat, Ilmar Tarto ja Aleksander Õismaa.
-
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kõne Iseseisvuspäeva paraadil
Eesti jaoks sai kolme nädala eest ümber üks ajajärk iseseisva riigi sõja-ajaloos. Aastal 2006, kui Eesti valmistub tähistama Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ja kaitseväe taastamise 15. aastapäeva, läks manalateed Vabadussõja veteran Ants Ilus.
Ants Ilus oli Eesti Vabariigi sünni juures ja koos väheste võitluskaaslastega oli tal õnne näha pärast poolt sajandit okupatsioone sinimustvalget lippu taas Pika Hermanni tipus.
Eesti iseseisvuse ime tegid võimalikuks Ants Ilusa ja tema kümnete tuhandete võitluskaaslaste kodumaa-armastus ning eneseohverdus. Nad vastasid noore riigi kutsele, haarasid relvad ja tõttasid iseseisvust kaitsma. Veendumusele, et just nõnda peab toimima, jäi Ants Ilus truuks elu lõpuni. Mõned aastad tagasi kinnitas ta: “Kui vabaduse eest vaja sõdida, siis metsa pakku ma küll ei läheks. Ikka omadega koos sõtta.” Vabadussõjas karastunud vaimuga sõdur teadis, mis on vabadus ja mida tuleb vabaduse kaitseks teha.
Ent Vabadussõja vaim ei ole kuhugi kadunud ega surnud. 80 protsenti Eesti meestest kinnitavad, et nad on vajaduse tekkides valmis, relv käes, kaitsma oma riiki ja oma vabadust. Ma olen veendunud, et nende jonn, trots ja pühendumus ei jää maha sellest meie rahvale omasest jonnist, trotsist ja pühendumusest, mis tõi Eestile 86 aasta eest võidu. Vabadussõja vaim elab edasi nendes kaitseväelastes, kaitseliitlastes ja piirivalvurites, kes on siia Vabaduse väljakule Iseseisvuspäeva paraadiks üles rivistunud.
Täna on Eestil uued kangelased. Nimetan neist mõnda. Kapten Eero Kinnunen, kes sisenes esimese üksusega Iraagi põrgukuumusesse. Kapten Lauri Abel ja tema meeskond, kes on koduteel NATO kõige tähtsamalt operatsioonilt Afganistanis. Kaptenmajor Jüri Saska ja NATO kiirreageerimisjõududes meie liitlaskohust eskaadri lipulaevana täitev Admiral Pitka meeskond. Samamoodi on kangelane reamees Kristjan Pütsepp Kuperjanovi pataljonist, kes hoidis oma otsustava ja julge tegutsemisega ära jultunud röövi ja pälvis selle eest kodanikujulguse aumärgi.
Aga veel laiemalt: meie tänase Eesti kangelased on ka sajad kaitseliitlased ja kaitseväelased, kes aasta tagasi päästsid Lääne-Eestis ja saartel üleujutuse kätte jäänud inimesi ja nende vara. Või sajad vabatahtlikud, kes ühel või teisel viisil osalesid ja osalevad õlireostuse kätte jäänud merelindude päästmisel.
Eesti kaitsevägi on saanud õpetust ja on õppinud. Me oleme õppinud, et hädasolija peab ennast kõigepealt ise aitama, aga samas ei suuda keegi moodsas maailmas üksi püsti püsida. Kaitsevägi on õppinud olema ühtne ja edukas. Me oleme maksnud oma õppetundide eest verega. Kaotused Iraagis on hind, mida kaitsevägi on pidanud maksma lahingulise kogemuse eest. Kui sõduril ei ole lahingukogemust, ei ole võimalik teda sõdurina hinnata. Eesti sõdur on end taas murdnud rahvusvahelisse sõjameeste vennaskonda. Eesti sõdurit teatakse ja hinnatakse kui külmaverelist ning põhjalikku professionaali.
Vägede edukaks sõjalistel operatsioonidel hoidmiseks peab olema tagala korras, see tähendab, et iga välismissioonil viibiv sõdur ja üksus vajab kodu toetust ja mõistmist. Siinkohal tahan tänada kõiki kaitseväelaste lähedasi ja omakseid tagala kindlustamise eest.
Kaitseväele annab oma arengu sihtide saavutamiseks vajaliku tugevusvaru vaimsus, mida on kõige lihtsam seletada ühiste väärtuste jagamise kaudu. Riigile ja rahvale eluliste tõekspidamiste üle ei vaielda ega kaubelda, need sõnastatakse. Isamaalisuse alge ja valmidus kodumaad kaitsta elab eneseltmõistetavalt igas kaitseväelases. Seda on sõdurid oma higi ja vere hinnaga tõestanud. Eesti ei tohi hetkekski unustada oma sõdurit, kes riskib iga päev Eesti julgeolekuhuvide kaitsmise eest oma eluga erinevatel rahutagamismissioonidel. Nagu Eesti ei tohi unustada meie ühishuvide eest seisvat piirivalvurit, politseinikku ja päästeametnikku.
Kaitsevägi toimib mitmes mõttes ühiskonna eetikavaramu hoidjana. Kaitseväeteenistust saab käsitleda kui eetikavaramu külastust. Teenistuse käigus võtab kaitseväelane omaks sõduri eetika kõrged normid ja viib need normid reservi või erru minnes ühiskonda tagasi. Piirsituatsioonis, elu ja surma piiri tajudes, kirgastuvad sõdurites igavikulised väärtused. Taas ma kordan mõisteid au, mehisus, seltsimehelikkus, truudus, kohusetunne, sest moraal on sõdurile tähtis. Need väärtused hoiavad väge koos. Need mõisted ei ole sõjameestele pelgad sõnakõlksud.
Tundliku sotsiaalse närviga ajakirjanik Hans H. Luik on juhtinud tähelepanu ühele olulisele seigale. Teenistus annab noortele meestele ja naistele sotsiaalse kogemuse ning küpsuse, mis on laiem ja ühiskonnale olulisem kui lihtsalt sõdurioskuste omandamine. Raskused teevad tugevaks ja pärast sõdurikursust võivad noored mehed öelda: jää jumalaga puberteet! Need mitu tuhat noort, kes läbivad igal aastal iseseisvumise mehisusekooli, õpivad just siin allutama tänapäeval laiutavat egoismi ühiskonna huvidele ning asendama hedonistliku lõbujanu ühiskonna teenimisega.
Riiki ja rahvast tuleb õppida teenima. Kriisiolukorras on riigil ja rahval võimalik ellu jääda ainult siis, kui inimesed suudavad isikliku saamahimu kõrvale jätta ning vargamäelikust vägikaikaveost loobuda. Ma pean silmas nii sõjalisi kui ka mittesõjalisi kriise. Kriise õnnestub lahendada vaid ühel juhul. Kui selle nimel pingutab kogu ühiskond nende riigiametnike ja tippjuhtide omakasupüüdmatul eestvedamisel, keda rahvas on kutsunud ja seadnud riiki teenima.
Sest kui igaühel on suus vaid “mina” ja “minu”, kuhu jääb sel puhul “meie”? Oleme jõudnud halenaljakasse olukorda, kus lahinglaskmist peavad meie üksused käima harjutamas Soomes ja Lätis. Sõduriks ei saa küpseda ainult klassiruumis. Aasta kaob aasta järel, aga harjutusalade või riigikaitseliste objektide rajamine on takerdunud just selle meie armsate kaasmaalaste isikliku saamahimu ja ametkondlike traattõkete taha.
Mul on isiklikult raske mõista randlasi, kes võitlevad radari paigaldamise vastu. Ometigi aitaks just see radar päästa neidsamu inimesi, kui nad peaksid merehätta sattuma ja selleks ongi ta määratud. Samasuguseid punnseise on ka paaris kohas sisemaal. Tundub, et suuresti on lahenduste leidmine seotud patriotismiga. Õigemini selle olemasolu või puudumisega
Toon siinkohal hoopis vastupidise näite. Ettevõtjast reservohvitser Toomas Luman on osalenud vabatahtlikult viimase aasta jooksul enamikul reservi treenivatel õppeüritustel. Lisaks sellele on ta Kaubandus-Tööstuskoja presidendina kutsunud ellu sihtasutuse, mis soetab meie väljaõppekeskustele moodsad arvutiklassid. Keegi ei sundinud teda. Peale tema enda sisemise sunni. See on vaid üks näide Eesti kodanikust, kes tahab isiklikult panustada turvalisse elu- ja ettevõtluskeskkonda.
Meie elanikel peab olema võimalus kriisisituatsioonis, ja ma ei pea taas ainult sõda silmas, kellegi järgi joonduda ja koonduda. Meie töökas rahvas on selle ära teeninud. Ma näen siin tõusvat Kaitseliidu rolli. Ja ma hindan kõrgelt seda jõudu ning otsustavust, mida innustab vaba tahe. Kaitseliit kui vabatahtlik organisatsioon peab olema suuteline kaitsma ja sidustama üha keerulisemaks muutuvat ühiskonda. Väljakutsed on vägevad, ja et nendega toime tulla, peab Kaitseliit arenema ja jaksama uuendustele avatud kaitseväega sammu pidada. Ma ei arva, et Kaitseliit vajab reforme iga hinna eest. Olen veendunud, et Kaitseliit leiab endas jõudu ja moraalset tahet arenguks.
Nii nagu on arenenud ja areneb kogu meie riigikaitse. Rahva toetusele tuginev tasakaalustatud riigikaitse mudel, mille Eesti on valinud, on ennast igati õigustanud. Ainuüksi see kaitsevägi, mis toetub reservile ja Kaitseliidule ning sisaldab elukutselisi väeüksusi, suudab Eesti elanikkonda ühendada ning tänapäeva järjest keerulisemaid riske ja ohte turvaliselt maandada.
Eesti kaitseväelase teenistusel saab olla ja on vaid üks eesmärk -- et isamaa oleks kaitstud. Eelmisel nädalal sain sellele tõdemusele kinnitust, kui vestlesin meie sõduritega Iraagis. Meie jalaväelaste jaoks on kõik selge -- nad teenivad Eestit ning on väljas meie riigi ja rahva julgeolekuhuvide eest.
Nii nagu kogu rahvas, nii tajuvad ka sõdurid vastutust oma riigi ja selle hoidmise ning püsimise eest. Vabadus on habras aare. Me oleme valmis seda kindlalt kaitsma.
Elagu Eesti Vabariik!
-
Vabadus on habras aare, mida me oleme valmis kindlalt kaitsmaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kõne Iseseisvuspäeva paraadil
Eesti jaoks sai kolme nädala eest ümber üks ajajärk iseseisva riigi sõja-ajaloos. Aastal 2006, kui Eesti valmistub tähistama Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ja kaitseväe taastamise 15. aastapäeva, läks manalateed Vabadussõja veteran Ants Ilus.
Ants Ilus oli Eesti Vabariigi sünni juures ja koos väheste võitluskaaslastega oli tal õnne näha pärast poolt sajandit okupatsioone sinimustvalget lippu taas Pika Hermanni tipus.
Eesti iseseisvuse ime tegid võimalikuks Ants Ilusa ja tema kümnete tuhandete võitluskaaslaste kodumaa-armastus ning eneseohverdus. Nad vastasid noore riigi kutsele, haarasid relvad ja tõttasid iseseisvust kaitsma. Veendumusele, et just nõnda peab toimima, jäi Ants Ilus truuks elu lõpuni. Mõned aastad tagasi kinnitas ta: “Kui vabaduse eest vaja sõdida, siis metsa pakku ma küll ei läheks. Ikka omadega koos sõtta.” Vabadussõjas karastunud vaimuga sõdur teadis, mis on vabadus ja mida tuleb vabaduse kaitseks teha.
Ent Vabadussõja vaim ei ole kuhugi kadunud ega surnud. 80 protsenti Eesti meestest kinnitavad, et nad on vajaduse tekkides valmis, relv käes, kaitsma oma riiki ja oma vabadust. Ma olen veendunud, et nende jonn, trots ja pühendumus ei jää maha sellest meie rahvale omasest jonnist, trotsist ja pühendumusest, mis tõi Eestile 86 aasta eest võidu. Vabadussõja vaim elab edasi nendes kaitseväelastes, kaitseliitlastes ja piirivalvurites, kes on siia Vabaduse väljakule Iseseisvuspäeva paraadiks üles rivistunud.
Täna on Eestil uued kangelased. Nimetan neist mõnda. Kapten Eero Kinnunen, kes sisenes esimese üksusega Iraagi põrgukuumusesse. Kapten Lauri Abel ja tema meeskond, kes on koduteel NATO kõige tähtsamalt operatsioonilt Afganistanis. Kaptenmajor Jüri Saska ja NATO kiirreageerimisjõududes meie liitlaskohust eskaadri lipulaevana täitev Admiral Pitka meeskond. Samamoodi on kangelane reamees Kristjan Pütsepp Kuperjanovi pataljonist, kes hoidis oma otsustava ja julge tegutsemisega ära jultunud röövi ja pälvis selle eest kodanikujulguse aumärgi.
Aga veel laiemalt: meie tänase Eesti kangelased on ka sajad kaitseliitlased ja kaitseväelased, kes aasta tagasi päästsid Lääne-Eestis ja saartel üleujutuse kätte jäänud inimesi ja nende vara. Või sajad vabatahtlikud, kes ühel või teisel viisil osalesid ja osalevad õlireostuse kätte jäänud merelindude päästmisel.
Eesti kaitsevägi on saanud õpetust ja on õppinud. Me oleme õppinud, et hädasolija peab ennast kõigepealt ise aitama, aga samas ei suuda keegi moodsas maailmas üksi püsti püsida. Kaitsevägi on õppinud olema ühtne ja edukas. Me oleme maksnud oma õppetundide eest verega. Kaotused Iraagis on hind, mida kaitsevägi on pidanud maksma lahingulise kogemuse eest. Kui sõduril ei ole lahingukogemust, ei ole võimalik teda sõdurina hinnata. Eesti sõdur on end taas murdnud rahvusvahelisse sõjameeste vennaskonda. Eesti sõdurit teatakse ja hinnatakse kui külmaverelist ning põhjalikku professionaali.
Vägede edukaks sõjalistel operatsioonidel hoidmiseks peab olema tagala korras, see tähendab, et iga välismissioonil viibiv sõdur ja üksus vajab kodu toetust ja mõistmist. Siinkohal tahan tänada kõiki kaitseväelaste lähedasi ja omakseid tagala kindlustamise eest.
Kaitseväele annab oma arengu sihtide saavutamiseks vajaliku tugevusvaru vaimsus, mida on kõige lihtsam seletada ühiste väärtuste jagamise kaudu. Riigile ja rahvale eluliste tõekspidamiste üle ei vaielda ega kaubelda, need sõnastatakse. Isamaalisuse alge ja valmidus kodumaad kaitsta elab eneseltmõistetavalt igas kaitseväelases. Seda on sõdurid oma higi ja vere hinnaga tõestanud. Eesti ei tohi hetkekski unustada oma sõdurit, kes riskib iga päev Eesti julgeolekuhuvide kaitsmise eest oma eluga erinevatel rahutagamismissioonidel. Nagu Eesti ei tohi unustada meie ühishuvide eest seisvat piirivalvurit, politseinikku ja päästeametnikku.
Kaitsevägi toimib mitmes mõttes ühiskonna eetikavaramu hoidjana. Kaitseväeteenistust saab käsitleda kui eetikavaramu külastust. Teenistuse käigus võtab kaitseväelane omaks sõduri eetika kõrged normid ja viib need normid reservi või erru minnes ühiskonda tagasi. Piirsituatsioonis, elu ja surma piiri tajudes, kirgastuvad sõdurites igavikulised väärtused. Taas ma kordan mõisteid au, mehisus, seltsimehelikkus, truudus, kohusetunne, sest moraal on sõdurile tähtis. Need väärtused hoiavad väge koos. Need mõisted ei ole sõjameestele pelgad sõnakõlksud.
Tundliku sotsiaalse närviga ajakirjanik Hans H. Luik on juhtinud tähelepanu ühele olulisele seigale. Teenistus annab noortele meestele ja naistele sotsiaalse kogemuse ning küpsuse, mis on laiem ja ühiskonnale olulisem kui lihtsalt sõdurioskuste omandamine. Raskused teevad tugevaks ja pärast sõdurikursust võivad noored mehed öelda: jää jumalaga puberteet! Need mitu tuhat noort, kes läbivad igal aastal iseseisvumise mehisusekooli, õpivad just siin allutama tänapäeval laiutavat egoismi ühiskonna huvidele ning asendama hedonistliku lõbujanu ühiskonna teenimisega.
Riiki ja rahvast tuleb õppida teenima. Kriisiolukorras on riigil ja rahval võimalik ellu jääda ainult siis, kui inimesed suudavad isikliku saamahimu kõrvale jätta ning vargamäelikust vägikaikaveost loobuda. Ma pean silmas nii sõjalisi kui ka mittesõjalisi kriise. Kriise õnnestub lahendada vaid ühel juhul. Kui selle nimel pingutab kogu ühiskond nende riigiametnike ja tippjuhtide omakasupüüdmatul eestvedamisel, keda rahvas on kutsunud ja seadnud riiki teenima.
Sest kui igaühel on suus vaid “mina” ja “minu”, kuhu jääb sel puhul “meie”? Oleme jõudnud halenaljakasse olukorda, kus lahinglaskmist peavad meie üksused käima harjutamas Soomes ja Lätis. Sõduriks ei saa küpseda ainult klassiruumis. Aasta kaob aasta järel, aga harjutusalade või riigikaitseliste objektide rajamine on takerdunud just selle meie armsate kaasmaalaste isikliku saamahimu ja ametkondlike traattõkete taha.
Mul on isiklikult raske mõista randlasi, kes võitlevad radari paigaldamise vastu. Ometigi aitaks just see radar päästa neidsamu inimesi, kui nad peaksid merehätta sattuma ja selleks ongi ta määratud. Samasuguseid punnseise on ka paaris kohas sisemaal. Tundub, et suuresti on lahenduste leidmine seotud patriotismiga. Õigemini selle olemasolu või puudumisega
Toon siinkohal hoopis vastupidise näite. Ettevõtjast reservohvitser Toomas Luman on osalenud vabatahtlikult viimase aasta jooksul enamikul reservi treenivatel õppeüritustel. Lisaks sellele on ta Kaubandus-Tööstuskoja presidendina kutsunud ellu sihtasutuse, mis soetab meie väljaõppekeskustele moodsad arvutiklassid. Keegi ei sundinud teda. Peale tema enda sisemise sunni. See on vaid üks näide Eesti kodanikust, kes tahab isiklikult panustada turvalisse elu- ja ettevõtluskeskkonda.
Meie elanikel peab olema võimalus kriisisituatsioonis, ja ma ei pea taas ainult sõda silmas, kellegi järgi joonduda ja koonduda. Meie töökas rahvas on selle ära teeninud. Ma näen siin tõusvat Kaitseliidu rolli. Ja ma hindan kõrgelt seda jõudu ning otsustavust, mida innustab vaba tahe. Kaitseliit kui vabatahtlik organisatsioon peab olema suuteline kaitsma ja sidustama üha keerulisemaks muutuvat ühiskonda. Väljakutsed on vägevad, ja et nendega toime tulla, peab Kaitseliit arenema ja jaksama uuendustele avatud kaitseväega sammu pidada. Ma ei arva, et Kaitseliit vajab reforme iga hinna eest. Olen veendunud, et Kaitseliit leiab endas jõudu ja moraalset tahet arenguks.
Nii nagu on arenenud ja areneb kogu meie riigikaitse. Rahva toetusele tuginev tasakaalustatud riigikaitse mudel, mille Eesti on valinud, on ennast igati õigustanud. Ainuüksi see kaitsevägi, mis toetub reservile ja Kaitseliidule ning sisaldab elukutselisi väeüksusi, suudab Eesti elanikkonda ühendada ning tänapäeva järjest keerulisemaid riske ja ohte turvaliselt maandada.
Eesti kaitseväelase teenistusel saab olla ja on vaid üks eesmärk -- et isamaa oleks kaitstud. Eelmisel nädalal sain sellele tõdemusele kinnitust, kui vestlesin meie sõduritega Iraagis. Meie jalaväelaste jaoks on kõik selge -- nad teenivad Eestit ning on väljas meie riigi ja rahva julgeolekuhuvide eest.
Nii nagu kogu rahvas, nii tajuvad ka sõdurid vastutust oma riigi ja selle hoidmise ning püsimise eest. Vabadus on habras aare. Me oleme valmis seda kindlalt kaitsma.
Elagu Eesti Vabariik!
-
Kaitseväe juhataja andis üle kaitseväe autasud ja ohvitseride auastmedTäna, 23. veebruaril andis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Laidoneri Muuseumis pidulikult üle ohvitseride auastmed ning kaitseväe teenetemärgid.
“Kaitsevägi toimib iseseisva koolina meeskodanikele tänu sellele, et peale riigikaitselise vajaduse on kaitseväel ja tema eesmärkidel lai ühiskondlik toetus,” ütles viitseadmiral Kõuts autasude ja auastmete pidulikul kätteandmisel. “Selle toetuspinna loomisel isetult vaeva näinud inimesed väärivad äramärkimist.”
Viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas kaitseväe teenetemärgiga panuse eest kaitseväe arengusse 26 kaitseväelast, kaitseliitlast ja ühiskonnategelast, teiste hulgas Kaitseliidu vanematekogu esimeest Olari Taali.
Kaitseväe eriteenete risti said 24 kaitseväelast, kaitseliitlast ja ühiskonnategelast, teiste hulgas kapten Erik Niiles Kross, nooremleitnant Aivar Riisalu, sotsioloog Juhan Kivirähk ja Tartu linnapea Laine Jänes.
Kaitseväe juhataja andis üle ka Vabariigi Presidendi 20. veebruari käskkirjaga antud kõrgema ohvitseri ja vanemohvitseride sõjaväelised auastmed kolonelleitnant ja major.
-
ESTPLA-12 on teenistuses ka vabariigi aastapäeval
Operatsioonil Iraagi Vabadus osalev Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-12 on veebruari jooksul läbi viinud kümmekond patrulli ning osalenud mitmetel operatsioonidel, ka Eesti Vabariigi 88. aastapäev 24. veebruar on ESTPLA-12 jaoks tavaline teenistuspäev.
ESTPLA-12 kaitseväelased on muuhulgas otsinud võimalikke relvapeidikuid, osalenud läbiotsimisoperatsioonidel ja eskortinud kinnipeetavaid. Samuti on rühm taganud mitme ööpäeva jooksul erinevate objektide julgeolekut ning teostanud vaatlusoperatsioone.
34-liikmelise Eesti kergejalaväerühm tegutseb põhiliselt Bagdadi-lähedases Sab Al Boori linnas, viies seal läbi öiseid ja päevaseid patrulle nii jalgsi kui motoriseeritult.
ESTPLA-12 teenib Bagdadi lähistel Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1. brigaadi võitlusgrupi pataljoni 7-10 CAV (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus. ESTPLA-12 ülem on kapten Margus Kuul.
Lisaks teenivad erinevates koalitsiooni staapides neli Eesti staabiohvitseri. Teabeohvitserina jätkab Iraagis teenistust kapten Neeme Brus.
Detsembris pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonil Iraagis kuni aasta võrra alates 1. jaanuarist 2006. Riigikogu otsusel on Eesti üksuste suuruseks kuni 40 kaitseväelast.
-
Kuperjanovlased näitavad Võrus lahingutehnikat24. veebruaril kell 11 algab Võrus Jüri tänavalt kaitseväeline jalutuskäik, millega jalaväe väljaõppekeskus Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon tähistab Vabariigi aastapäeva.
Võru tänavatel liigub formatsioonis 150 kaitseväelast ja ligi 40 kaitseliitlast Kaitseliidu Võru malevast.
Pärast jalutuskäiku, kell 12 kuni 14.30 näidatakse linnarahvale Vabaduse platsil kaitseväe tehnikat ja relvastust ning pakutakse kohapeal valmistatud sõdurisuppi.
-
Kaitsejõudude paraad Eesti Vabariigi 88. aastapäevalReedel, 24. veebruaril algusega kell 10 tähistatakse Tallinnas vabaduse väljakul Eesti Vabariigi aastapäeva kaitsejõudude paraadiga.
Paraadi võtab vastu Vabariigi President Arnold Rüütel ja paraadi juhatab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, vaimuliku talituse viib läbi kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
Paraadrivistusel osalevad Eesti Vabariigi ja kaitseväe lippude toimkonnad, Scoutspataljoni, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Üksik-vahipataljoni, Üksik-sidepataljoni, Tapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegrupi, mereväe, Piirivalveameti, Kaitseliidu Harju ja Tallinna malevate allüksused ning kaitseväe ja piirivalve orkestrid.
Kokku osaleb paraadrivistusel 12 lippu ja 767 inimest.
Esmakordselt võtavad paraadist osa kuus soomustransportööri Pasi. Soomustransportöörid on Scoutspataljoni kasutuses, Pasi soomukeid hakkab kasutama ka Lõuna-Afganistani suunduv üksus.
Lisaks saab paraadil näha ka nelja Piirivalveameti maasturit “Iltis” koos piilkondadega, nelja 120-mm miinipildujat, nelja 90-mm tankitõrjekahurit, neli maasturit tankitõrjesüsteemidega Milan ja nelja 155-mm haubitsat.
Kaitseväe üksused kannavad paraadil esmakordselt uut talvevormi, mille märgatavamad uuendused on karvamütsi asendamine nokkmütsiga ja karvase krae asendamine fliiskraega.
Kaitseliidu üksused kannavad paraadil vana talvevormi, Üksik-sidepataljoni kaitseväelased on paraadil täisvarustuses ja valges maskeerimisülikonnas. Liputoimkonnad kannavad Kaitsejõudude Peastaabi, maaväe, mereväe ja õhuväe tavavorme, samuti kannab tavavormi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste allüksus.
Enne paraadi jagavad kaitseliitlased linnakodanikele riigilipu värvides paberlippe, pärast paraadi on huvilistel võimalik tutvuda Vabaduse platsile rivistatud lahingutehnikaga ja maitsta Naiskodukaitse pakutavat suppi.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman asetab pärast paraadi Vabadussõjas langenud õpetajate ja kooliõpilaste ausambale mälestuspärja.
Paraadiüksused suunduvad pärast paraadi kaitseväelisele jalutuskäigule Tallinna kesklinnas.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Üksik-vahipataljoni ja Üksik-sidepataljoni rühmad liiguvad marsruudil Roosikrantsi – Pärnu mnt – Estonia pst – A.Laikmaa – Rävala pst.
Scoutspataljoni, Mereväe ja Piirivalveameti üksused liiguvad marsruudil Roosikrantsi – Pärnu mnt – Mere pst.
Kaitseliidu üksused liiguvad marsruudil Roosikrantsi – Pärnu mnt – Tõnismägi – Toompuiestee - Endla
Paraadi peaproov viiakse läbi 23.veebruari hilisõhtul Vabaduse väljakul.
-
Kaitseväe juhataja autasustas rahvusvahelise korpuse ülematOma Iraagi-visiidi teisel päeval andis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Bagdadi lähistel asuvas sõjavaebaasis Camp Victory üle kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest Iraagi rahvusvahelise korpuse (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) ülemale kindralleitnant Peter W. Chiarellile.
Kindral Chiarelli oli enne praegusele ametipostile asumist Ameerika Ühendriikide maaväe 1. ratsaväediviisi ülem, mille alluvuses teenisid 2004. aasta jooksul Bagdadis ja selle ümbruses Eesti kergejalaväerühmad ESTPLA-8, ESTPLA-9 ja ESTPLA-10.
Kaitseväe teenetemärk lahinguliste teenete eest on kaitseväe kõrgeim autasu sõjalistel operatsioonidel kordasaadetud tegude eest.
Kindral Chiarelli ütles viitseadmiral Kõutsile, et mäletab eestlasi hästi ja hindab eestlasi suurepäraste sõduritena, keda iga Ameerika ohvitser võiks enda alluvusse ainult soovida. “Tähtis pole niivõrd teie sõdurite arv siin, vaid teie professionaalne ja kaalukas panus,” ütles Chiarelli.
Kindrali sõnul on iraaklastel oluline tunda, et demokraatiat nende maal aitavad ehitada ja korda ning stabiilisust luua peale USA vägede ka teiste riikide üksused.
“Aasta 2006 peaks Iraagi tuleviku suhtes olema otsustav,” hindas USA kindral julgeolekupoliitilist olukorda riigis. “Kui Iraagi valitsus suudab ellu viia olulisi muudatusi turvalisuse ja majanduse arengu suunas, peaksid kõige selgemad märgid ilmnema just alanud aastal,” ütles Chiarelli.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteeris eile ja üleeile Iraagis teenivaid Eesti kaitseväelasi ning kohtus koalitsiooni juhtkonnaga. Kaitseväe juhataja kohtus lisaks kindralleitnant Peter W. Chiarellile liitlaste relvajõudude ülema kindral George W Caseyga, Iraagi koalitsiooniüksuste vanema Itaalia brigaadikindral Alessio Cecchettiga, USA 4. jalaväediviisi ülema kindralmajor James D Thurmaniga, 1. brigaadi ülema kolonel James F. Pasquarette'i ja pataljoni 7-10CAV ülema kolonelleitnant David Thompsoniga.
Eesti kaitseväest osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus 34-liikmeline ESTPLA-12, mis teenib Bagdadi lähistel Taji’s Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1. brigaadi võitlusgrupi 10. ratsaväerügemendi 7. pataljoni (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus. Lisaks teenivad erinevates koalitsiooni staapides neli Eesti staabiohvitseri.
Kaitseväe juhatajat saatsid visiidil maaväe ülema kt kolonelleitnant Meelis Kiili ja Kaitsejõudude Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna operatiivjaoskonna ülem major Sten Reimann.
Detsembris pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonil Iraagis kuni aasta võrra alates 1. jaanuarist 2006. Riigikogu otsusel on Eesti üksuste suuruseks kuni 40 kaitseväelast.
-
Kosovos alustab teenistust Eesti luurekompanii
Reedel, 17. veebruari varahommikul lendab Kosovosse luurekompanii BaltSquadron-13 52 kaitseväelast.
Esmaspäeval, 13. veebruaril lendas Kosovosse kompanii 13-liikmeline eelgrupp, sealhulgas kompaniiülem kapten Mait Müürisepp.
BALTSQN-13 põhiülesandeks on luure-patrullteenistus, vajadusel ka vahipostide mehitamine, hoonete läbiotsimine, autode ja isikute kontroll ning erinevate operatsioonide julgestamine tihedalt asustatud Mitrovica piirkonnas.
Taani pataljoni koosseisu kuuluvat Balti Luureeskadroni komplekteerivad rotatsiooni käigus kolm Balti riiki. Enne eestlasi teenis Kosovos Läti kaitseväe BALTSQN-12.
Eestist on praegu Kosovos 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL–13 ning kaks staabiohvitseri.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos alates 1999. aasta novembrist.
-
Kaitseväe juhataja on uhke Eesti sõdurite üle IraagisKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts külastas eile, 14. veebruaril Iraagis teenivat Eesti kergejalaväerühma ESTPLA-12 ja kohtus Iraagi koalitsioonivägede juhtkonnaga.
Kohtumisel ESTPLA-12 kõrgemate üksuste juhtidega anti viitseadmiral Kõutsile ülevaade olukorrast operatsioonialal, Iraagi julgeolekusituatsioonist tervikuna ja Eesti ning USA üksuste koostööst.
“Pärast kohtumisi Ameerika ohvitseridega on mul taas kord uhke olla Eesti kaitseväe juhataja," ütles viitseadmiral Kõuts. "Eesti sõdurite kohta anti palju asjalikke ja kiitvaid hinnanguid ning see ei olnud kindlasti mitte ainult viisakus,” ütles kaitseväe juhataja.
Kaitseväe juhataja kohtus 4. jalaväediviis ülema kindralmajor James D Thurmaniga, 1. brigaadi ülemaga ja 7-10 pataljoni ülemaga. Viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteeris ESTPLA-12 teenistust relvastust ja varustust.
34-liikmeline ESTPLA-12 teenib Bagdadi lähistel Taji’s Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 1. brigaadi võitlusgrupi 10. ratsaväerügemendi 7. pataljoni (4th Infantry Division 1st Brigade Combat Team 7-10 Cavalry Regiment, 4ID 1BCT 7-10CAV) koosseisus. Lisaks teenivad erinevates koalitsiooni staapides neli Eesti staabiohvitseri.
Kaitseväe juhatajat saadavad visiidil maaväe ülema kt kolonelleitnant Meelis Kiili ja Kaitsejõudude Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna operatiivjaoskonna ülem major Sten Reimann.
Kaitseväe juhataja jõuab Eestisse tagasi nädala lõpus.
Detsembris pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonil Iraagis kuni aasta võrra alates 1. jaanuarist 2006. Riigikogu otsusel on Eesti üksuste suuruseks kuni 40 kaitseväelast.