Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • Tallinna Garnisoni komandant leitnant Madis Morel asetas täna keskpäeval kaitseväe nimel Tallinna Sõjaväekalmistul asuva Vabadussõja ausamba jalamile pärja 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses hukkunute mälestuseks.

    Kõrgem Sõjakool Tartus korraldas nelja riigipöördekatses hukkunud kadeti mälestuseks piduliku rivistuse ning viis pärjad nende haudadele üle Eesti.

    Täna 81 aastat tagasi ründasid Venemaalt saadetud mässajad ja nende eestlastest seltsimehed Sõjaministeeriumi, 10. rügemendi staapi, soomusautode- ja tankide diviisi, Sõjakooli, Toompea lossi, Lasnamäe sõjaväelennuvälja ning teisi riigiasutusi. Vallutati ka peapostkontor koos seal asuva telefonikeskjaamaga, Balti ja Tallinn-Väike raudteejaam ning mitu politseijaoskonda.

    Oluline tähtsus kommunistide mässu mahasurumisel oli Kagu-Eestis paikneva 2. diviisi ülemal kindral Ernst Põdderil, kes viibis Tallinnas komandeeringus. Kindral Põdder juhtis mässajate kätte langenud hoonete tagasivõtmist. Kindral Põdder on maetud Tallinna Sõjaväekalmistule.

    Riigipöörajad mõrvasid kakskümmend üks inimest, neist kuus ohvitseri, neli kadetti ja kaks sõdurit.
  • Täna, 30. novembril kell 19 annab kaitseväe orkester koos kaitseväe segakooriga Estonia Kontserdisaalis kangelastele pühendatud kontserdi.

    Kontserdi kava on koostatud „uuemast“ puhkpilliorkestritele kirjutatud repertuaarist – vanim teos on loodud 1947. ja uusim 2002. aastal. Esitusele tulevad Edward Gregson’i pidulik avapala „Festivo“, James Barns’i Fantaasiavariatsioonid Paganini 24. kapriisi teemale, Jan van Der Roost’i sümfooniline poeem „Spartacus“, Alfred Reed’i „Vene jõulumuusika“ ja Otto M. Schwarz’i teos „Nostradamus“.

    Kontserdile pääsemiseks tuleb eelnevalt Estonia Kontserdisaali kassast välja võtta tasuta pilet.

    Eesti Kaitseväe Orkester moodustati riikliku esindusorkestrina 1993. aasta 1. veebruaril. Kõrvuti marsi- ja kontsertmuusikaga on orkestri repertuaaris tantsumuusika ja mitmed programmid koos laulusolistidega.
  • Neljapäeval, 1. detsembril mälestab Kõrgem Sõjakool Tartus piduliku rivistusega 1924. aastal kommunistide riigipöördekatses hukkunud kadette.

    Varahommikusel rivistusel Kaitseväe Ühendatud Õppeastutuste aulas esinevad sõnavõttudega Kõrgema Sõjakooli ülem major Margus Koplimägi ja kaplan leitnant Urmas Roosimaa. Mälestusrivistusel mängib puhkpilliorkester Forte.

    “Rivistus algab hommikul kell 5.26,” sõnas leitnant Roosimaa. “Teadaolevalt algas samal kellaajal riigipöörajate rünnak toona Tondil asunud Sõjakoolile.”

    Pärast rivistust viiakse mälestuspärjad hukkunud kadettide haudadele üle Eesti.

    Riigipöörajate rünnaku tagasitõrjumisel Tallinnas Tondil asunud Sõjakoolile 1. detsembril 1924 hukkus neli kadetti.
  • Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtus käesoleval nädalal Vabariigi Presidendi riigivisiidi raames Portugali kaitseväe juhatajaga ning külastas NATO staape ja asutusi Portugalis.

    Kohtumisel Portugali kaitseväe juhataja admiral José Mendes Cabeçadas’ga arutas viitseadmiral Kõuts käimasolevaid missioone Afganistanis ja Kosovos, koostöövõimalusi maavägede vahel, Portugali osalemisvõimalusi Balti Kaitsekolledži tegevuses ning NATO transformatsiooni.

    Samuti külastas viitseadmiral Kõuts Portugali Maaväe Staapi, kus peamiseks arutlusteemaks oli rahutagamisoperatsioon Afganistanis.

    Kaitseväe juhataja tutvus Portugalis paikneva NATO analüüsikeskuse (Joint Analysis and Lessons Learned Center) tegevusega. NATO analüüsikeskuse ülesandeks on koguda ja analüüsida NATO operatsioonide, õppuste ja väljaõppe jooksul saadud kogemusi ja soovitusi.

    “Tähtis on analüüsida käimasolevaid operatsioone ja õppida nendest ning vastavalt sellele viia sisse muudatusi,” sõnas kaitseväe juhataja. “Saadud kogemuste kasutamine tõstab oluliselt sõjalist kompetentsi.”

    Kaitseväe juhataja külastas NATO Lissaboni staabi (Joint Headquarters Lisbon) poolt läbi viidavat NATO kiirreageerimisjõudude (NATO Response Force, NRF) staabiõppust Allied Warrior 2005.

    “Taoliste õppuste korraldamine viib NATOt kiiremini edasi, kuna proovitakse erinevaid uusi lahendusi operatsioonide planeerimiseks ja läbiviimiseks,” sõnas viitseadmiral Kõuts.

    Lissaboni staap on üks NATO kolmest operatiivtasandi peakorterist. Tänavu on ta juhtinud NATO kiirreageerimisjõudude osalemist orkaan Katrina ja Pakistani maavärina tagajärgede likvideerimisel.

    Lissaboni staabi poolt juhitavate NATO kiirreageerimisjõudude koosseisu kuulub hetkel ka Eesti Mereväe lipulaev Admiral Pitka.

    Järgmisel aastal on Eesti ja Portugali relvajõududel plaanis kogemuste vahetamine maavägede varustuse ja staabiimitaatorite kasutamise alal.
  • Esmaspäeval, 5. detsembril alustab kuuekuulist teenistust Iraagis lipnik Merle Ott, kes vahetab välja Iraagi Rahvusvahelises Korpuses (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) pool aastat teeninud teabeohvitseri kapten Ülo Isbergi.

    Seni Kaitseliidu Peastaabis välis- ja avalike suhete osakonna pressiohvitserina teeninud lipnik Ott on esimene naissoost Eesti kaitseväelane, kes saadetakse teenima Iraaki.

    “Minu kõige olulisemaks ülesandeks on Eesti avalikkuse teavitamine meie sõdurite tegevusest Iraagis, aga püüan loomulikult ergutada ka rohkem rahvusvahelist meediat Eesti sõduritest rääkima,” ütles Ott.

    Ott on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsioloogia erialal ning töötanud alates 2000. aastast Kaitseliidu Peastaabi välis- ja avalike suhete osakonnas.

    Ta on läbinud jaopealike baaskursuse Kaitseliidu Koolis, reservrühmaülema kursuse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ning lõpetanud Ameerika Ühendriikide relvajõudude teabeohvitseride kursuse.

    Ott sõidab Iraaki koos Estpla-12 eelgrupiga, kelle ülesandeks on valmistada ette kergjalaväerühma Estpla-12 saabumine missioonipiirkonda.

    Praegu viibivad Iraagis rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus 34-meheline kergejalaväerühm Estpla-11, kolm staabiohvitseri rahvusvahelise korpuse staabis ning üks ohvitser Bagdadi kesklinnas NATO Iraagi koolitusmissiooni koosseisus.

    Riigikogu otsusega osaleb Eesti kaitsevägi rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus operatsioonis Iraagi Vabadus kuni 2005. aasta lõpuni. Välismissiooni pikendamine kuni 2006. aasta lõpuni on Riigikogus arutlusel.


  • Homme, 30. novembril korraldavad Austria relvastuskontrolli ohvitserid OSCE Viini dokumendi täitmise raames hindamisvisiidi Scoutspataljoni.

    Kaheliikmeline Austria inspektorite grupp tutvub Scoutspataljoni ja Rahuoperatsioonide Keskusega Paldiskis ning külastab Klooga harjutusvälja.

    Vastavalt OSCE Viini dokumendi julgeoleku- ja usaldusmeetmetele võivad organisatsiooni liikmesriigid sooritada inspektsioone ja hindamisvisiite.

    Hindamisvisiitide eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. Inspekteerijad kontrollivad, kas Eesti poolt Viini dokumendi kohaselt esitatud info kaitsejõududest vastab tegelikkusele.

    Raport inspektsiooni tulemustest saadetakse kõikidele OSCE liikmesriikidele.

    Käesoleval aastal on Eestisse inspekteerimisvisiite korraldanud Venemaa ja Valgevene ohvitserid.

    Tegemist on Austria relvastuskontrolli esimese visiidiga Eestisse.

    Eesti kaitseväe relvastuskontrolli inspektorid on käesoleval aastal inspekteerinud Armeenia, Soome ja Venemaa relvajõude.
  • Justiitsminister Rein Lang autasustas täna, 28. novembril jalaväe väljaõppekeskuse Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon ajateenijat reamees Kristjan Pütsepa kodanikujulguse aumärgiga.

    Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas Kristjan Pütsepa kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks otsustava ja julge tegutsemise eest, millega ta hoidis ära avaliku varguse.

    Reamees Pütsep pidas koos sõbraga oktoobri alguses Tartus kinni mobiiltelefoni varga ja andis kurjategija üle politseile.

    Reamees Pütsepa sõnul on iga noor inimene võimeline sellise teoga hakkama saama.

    Kodanikujulguse aumärk antakse tähelepanuväärse teo eest, millega näidatakse ülesse julgust ja vastutustunnet kaaskodanike aitamisel.

  • Justiitsminister Rein Lang autasustab homme, 28. novembril, jalaväe väljaõppekeskuse Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon ajateenijat reamees Kristjan Pütseppa kodanikujulguse aumärgiga.

    Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas Kristjan Pütsepa kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks otsustava ja julge tegutsemise eest, millega ta hoidis ära avaliku varguse. Reamees Pütsep pidas kinni mobiiltelefoni varga ja andis kurjategija üle politseile.

    Kodanikujulguse aumärk antakse tähelepanuväärse teo eest, millega näidatakse ülesse julgust ja vastutustunnet kaaskodanike aitamisel.

    Reamees Pütsepa autasustamistseremoonia viiakse läbi justiitsministeeriumi suures saalis kell 15.

  • 27. novembrist 3. detsembrini viib Scoutspataljon Läti Vabariigis Adaži polügoonil läbi taktikalise õppuse Teraskilp 05 koos lahinglaskmistega.

    Õppuse käigus harjutab pataljon tegevust kaitselahingu erinevates etappides, näiteks jalaväekompaniide omavahelist koostööd ning koostööd tankitõrje- ja miinipildujarühmadega. Samuti harjutatakse kompaniide toetamist ja tegevust tagalas.

    Lahinglaskmiste käigus tulistatakse nii seisvaid kui ka tõusvaid sihtmärkide automaatidest, kuulipildujatest, tankitõrjerelvadest ning jalaväe soomustransportööride Pasi pardakuulipildujatest.

    Jalaväekompaniide kaitselahingut toetab miinipildujarühm 120-mm miinipildujatega ning tankitõrje rühm tankitõrje-raketikompleksidega MILAN.

    Lisaks Scoutspataljonile osalevad õppustel 33 kaitseväelast Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonist, 21 kadetti ja instruktorit Kõrgemast Sõjakoolist, kümme kaitseväelast Tagalapataljonist ning 21 kaitseliitlast Kaitseliidu Pärnu malevast. Lisaks on õppusele kaasatud kaitseväelased Pärnu ÜJP-st ja Üksik-Vahipataljonist. Kokku võtab õppustest osa ligikaudu 300 inimest.

    Taktikalise õppuse Teraskilp 05 üldjuhiks on Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Sirel.

  • Tallinnas Miinisadamas toimunud tseremoonial andis lipu ametlikult üle Vabariigi President Arnold Rüütel, tseremoonial osalesid Riigikogu esimees Ene Ergma ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.

    Mereväebaasile annetatud lipul on kujutatud Mereväebaasi vapp taustaks kaks kuldset ristatud ankrut - meremeeste kaitsepühaku Nikolause atribuuti ning paljastatud teraga mõõk – Püha Miikaeli tunnus. Lipu on kujundanud heraldik Priit Herodes.

    Tallinnas Miinisadamas asuva mereväebaasi ülesandeks on korraldada mereväe allüksuste logistilist ja administratiivset toetust ning väljaõpet. Mereväebaasi territooriumil paiknevad Miinilaevade Divisjon, Balti Miinitõrjeeskaader, Mereväe sidekeskus, Balti Merevägede ühine sidekool, Mereväe väljaõppekeskus ja laod.

    “Lipp kannab endas liitunud meeskonna hoiakuid ja püsiväärtusi ning on väeosa kõrgeimaks identiteedi tunnuseks, samuti liidab ta ühtseks vennaskonnaks väeosas teenivaid sõjaväelasi,“ ütles lipu annetaja, Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni pealik reservvanemleitnant Toomas Peek.

    Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjon koondab endas üle 160 kaitseliitlase. Divisjoni kuulub reservmereväeohvitsere, sadamate esindajaid ja kutselisi meremehi. Meredivisjon teeb aktiivselt koostööd Mereväega täites toetavaid ülesandeid Eestis korraldatavatel rahvusvahelistel mereväeõppustel.
Keri üles