Uudised
-
Kaitsevägi sai juurde 38 vanemallohvitseriTäna lõpetasid 38 seersantõppurit Kaitseväe Võru Lahingukoolis vanemallohvitseride baaskursuse.
Õppuritele anti kursuse lõpurivistusel kätte sõjalise juhtimise eriala kutsekeskharidust tõendavad lõputunnistused ja nooremveebli sõjaväelised auastmed.
Järjekorras kolmekümnes vanemallohvitseride baaskursus algas möödunud aasta septembris. Õppeaasta jooksul omandati jalaväerühma rühmavanema ja instruktori teadmised, õpiti üldaineid ning läbiti erinevates väeosades teenistuspraktika. Üldaineid omandati enamjaolt Võrumaa Kutsehariduskeskuse baasil.
Lisaks õpingutele kasutati seersantõppureid edukalt vahekohtunikena jao- ja rühmasuuruste üksuste juures kaitseväe suurõppusel Kevadtorm 2005.
Septembris alustavad Kaitseväe Võru Lahingukoolis järgmisel vanemallohvitseride baaskursusel õpinguid 34 kaadrikaitseväelast ja reservväelast. Kursusele kandideeris 51 kandidaati, kandidaadid pidid edukalt läbima umbes 5 km pikkuse orienteerumisraja, sooritama kerges lahingvarustuses 3,2 km pikkuse kiirrännaku, sooritama teenistusrelvaga laskeoskustesti ja läbima kutsesobivusvestluse. -
Mereväe tuukrid tegid kahjutuks lõhkekehaMereväe miinituukrid lõhkasid täna Suur-Pakri saarel Teise maailmasõja-aegse nõukogude päritolu süütepommi.
1 m pikkuse süütepommi avastasid õhuväe helikopteri piloodid regulaarse ülelennu ajal Suur-Pakri saare rannalt umbes meetri kaugusel veepiirist. Pomm oli tõenäoliselt merest kaldale uhutud.
Mereväe tuukrid tegid kindlaks, millise lõhkekehaga on tegemist ning lõhkasid selle.
“Kui inimesed leiavad objekte, mille puhul on kahtlus, et tegemist võib olla lõhkekehaga, tuleks sellest kindlasti informeerida päästeameti häirekeskust,” ütles Mereväe tuukrigrupi ülem nooremleitnant Ivari Sarapuu.
Suur-Pakri saarel ei ole elanikke, samas külastavad Pakri saari suveperioodil turistid. Saar asub 3,5 meremiili kaugusel rannikust. Nõukogude Liidu relvajõud kasutasid Pakri saari polügoonina. Pakri saartelt on leitud Eesti Vabariigi ajal hulgaliselt lõhkekehi.
Igal aastal viib merevägi läbi miinitõrjeoperatsioone sõdadest jäänud lõhkekehade leidmiseks ja kahjutuks tegemiseks. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud 340 meremiini ja 63 muud lõhkekeha. Merevägi on läbi uurinud 524 ruutmeremiili suuruse ala.
Eesti Mereväes Miinilaevade Divisjoni tuukrigrupis teenib kokku 11 tuukrit, neist 8 on miinituukrid. Mereväe miinituukrid kasutavad miinituukrivarustust, mis võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts on andnud mereväele korralduse töötada välja kavad tuukrivõimekuse jätkuvaks arendamiseks. Kaitseväe juhataja sõnul peavad mereväe tuukrid olema valmis riiklikes päästeoperatsioonides osalemiseks.
Miinituukrid on treenitud teostama otsimisoperatsioone, identifitseerima lõhkekehi ning neid lõhkama, samuti on miinituukrid võimelised vee all filmima ja teostama objekti ülevaatust ning mitmeid parandus- ja remonditöid.
Koostöös politseiga on tuukrigrupi tuukrid otsinud ja pinnale toonud ka hukkunuid ning mitmeid asitõendeid. -
Miinijahtija Wambola õppusel Soome saarestikusSel nädalal osalevad Eesti ja Soome miinitõrjelaevad Soomes Hanko lähistel korraldataval õppusel “EST-FIN MCMOPS 2005”.
Õppuse peaeesmärk on harjutada miinitõrjet saarestiku kitsastes ja nõudlikes oludes. “Seal on kiirelt vahelduvad sügavused ja muu spetsiifika, mis nõuab head navigatsiooni,” iseloomustas õppuse sisu vanemleitnant Indrek Hanson Mereväe Miinilaevade Divisjoni ülema ülesannetes. “Eelmisel aastal oli samalaadsel õppusel miinitraaler Vaindlo,” ütles vanemleitnant Hanson.
Õppusel osaleb Mereväe miinijahtija Wambola koos 37-liikmelise meeskonnaga, mille hulgas on ka miinituukrid. Soome poolelt võtab osa üks miinitraaler samuti tuukritega.
Eesti Mereväe miinijahtija Wambola on osalenud arvukatel rahvusvahelistel operatsioonidel ja õppustel. Wambolal on varustus, sealhulgas allveerobotid, mis võimaldavad tuvastada merepõhjas asuvaid objekte ning neid kahjutuks teha.
Laeva pikkus on 47,1 m, laius 8,3 m, süvis 3 m, kiirus kuni 15 sõlme. Relvastuses on 40 mm Bofors kahur, statsionaarne sonar, lõhkelaengutega robotsonar, kaamerarobot. Laeval on miinitraalimise ja –veeskamise võimalused.
Wambola on ehitatud 1957. aastal, moderniseeritud 1970-tel ja 1990-tel aastatel. Eesti mereväelipp heisati laeval 22. märtsil 2000.a. Oma nime sai miinijahtija Wambola aastatel 1919-1933 Eesti Merejõududes teeninud samanimelise aluse järgi. -
Kaitsevägi lähetab Afganistani sõjaliste vaatlejate grupiNeljapäeval, 25. augusti õhtul lendavad Afganistani NATO juhitud rahutagamisoperatsioonile sõjaliste vaatlejate grupp MOT-1 ja demineerimismeeskond EODT-6.
Mõlemad Eesti üksused hakkavad teenima Põhja-Afganistani Mazar-e-Sharifi provintsis Suurbritannia provintsi ülesehitusmeeskonna (Provincial Reconstruction Team, PRT) koosseisus.
Sõjaliste vaatlejate grupi MOT-1 (Military Observation Team) suuruseks on 6 kaitseväelast. Eesti kaitsevägi saadab selle üksuse operatsioonile esmakordselt. MOT-1 ülem on kapten Lauri Abel.
Vaatlejate ülesandeks on patrullimine, info kogumine ning kohtumine kohalike võimu- ja jõustruktuuride esindajatega. Vaatlejate kogutud informatsiooni kasutatakse rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) poolt provintsi ülesehitamiseks. Sõjaliste vaatlejate grupp hakkab ülesannete täitmiseks kasutama kahte kohapealt renditavat maasturit Toyota Land Cruiser. Vaatlejate grupp on varustatud vaatlus- ja sidevahenditega, käsitulirelvadega ning metallidetektoritega.
Demineerimismeeskonna EODT-6 suuruseks on 9 kaitseväelast, kellest neli on juba alates möödunud nädalast kohapeal teenistusülesandeid üle võtmas. EODT-6 ülem on nooremleitnant Helgo Lauk.
Demineerimismeeskond koosneb demineerijatest ja meedikutest. Eesti demineerimismeeskonna ülesandeks on puhastada vastutusala mahajäänud lõhkekehadest.
Meeskonna varustusse kuuluvad käsitulirelvad, metallidetektorid, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid.
Pärast demineerimismeeskondade rotatsiooni ning sõjaliste vaatlejate grupi missiooni algust teenib Afganistanis kokku 22 Eesti kaitseväelast.
Pealinnas Kabulis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude staabis teenivad kaks vanemstaabiohvitseri, Kabuli rahvusvahelisel lennuväljal 3-liikmeline perroonimeeskond, Mazar-e-Sharifi provintsis ülesehitusmeeskonnas kaks ohvitseri, 9-liikmeline demineerimismeeskond ja 6-liikmeline sõjaliste vaatlejate grupp. Eesti kontingendi vanemaks on major Urmas Nigul.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO rahutagamisoperatsioonis alates 2003. aasta märtsist.
12. jaanuari otsusega pikendas Riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist NATO rahutagamisoperatsioonis Afganistanis 2006. aasta septembrini. Riigikogu otsusega on Eesti missiooniüksuste koosseis kuni 25 kaitseväelast.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. Kokku teenib ISAFis umbes 8000 kaitseväelast. -
Eestit külastab kõrge NATO ohvitserNeljapäeval, 25. augustil külastab Eestit Balti riikide visiidi raames NATO põhjaregiooni õhuväe ülema asetäitja kindralleitnant Horst Martin.
Kindralleitnant Martin kohtub kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi, õhuväe ülema kohusetäitja kolonel Valeri Saare ning õhuväe ohvitseridega. Ämaris tutvub kindralleitnant Lennubaasi ja Õhuseirekeskusega.
Visiidi eesmärgiks on tutvuda Balti riikide õhuvägede olukorraga, kohtumistel käsitletakse õhuturbega seonduvaid teemasid. Enne Eestisse saabumist külastab kindralleitnant Leedut ja Lätit.
Horst Martini sõjaväelase karjäär algas 1967. aastal. Ta on teeninud erinevatel juhtivatel ametikohtadel Saksamaa õhuväes. Piloodina on kindralleitnant Martinil üle 3500 lennutunni. Kindralleitnant Martin määrati NATO põhjaregiooni õhuväe ülema asetäitja ametikohale jaanuaris 2004. -
Kaitsevägi saab kontradmiral Johan Pitka portreemaaliTeisipäeval, 23. augustil kell 11.00 annab kunstnik Erik Schmidt Kaitsejõudude Peastaabile üle enda maalitud admiral Johan Pitka portree.
Portree võtab vastu kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. Portree hakkab asuma peastaabi hoones.
Legendaarse admirali portree maalinud 80-aastane kunstnik Erik Schmidt on pärit Naissaarelt, lahkunud sõja ajal Rootsi ja elanud suure osa oma elust Hispaanias Mallorcal. Kunstnik on portreteerinud muu hulgas ka Hispaania troonipärijat Felipet ja president Lennart Meri.
Admiral Pitka portreteerimine on seotud nii kunstniku kaugsõidukaptenist isa kui tema enda noorpõlveaegsete meremehekogemustega.
Kontradmiral Johan Pitka oli üks Eesti Vabadussõja juhtfiguure, merejõudude ja Kaitseliidu rajaja. 1944. aastal püüdis Pitka organiseerida relvastatud vastupanu nõukogude võimu vastu. Viimased teated tema kohta pärinevad sama aasta septembrist. Pitkat peetakse ühkes Eesti vabadusvõitluse sümboliks. Tema nime kannab mereväe praegune lipulaev.
Erik Schmidt on lisaks maalimisele kirjutanud mitmeid raamatuid, neist tuntuimad on autobiograafiline “Pagana eestlane” ning tema onu – tuntud leiutaja ja optiku Bernhard Schmidti elu käsitlev teos “Minu onu Bernhard Schmidt” ning Naissaare elu käsitlevaid teoseid.
Erik Schmidtist on kirjutanud elulooraamatu Einar Sanden, kunstniku leiutajast ja optikust onu Bernhard Schmidti elukäiku käsitleb Jaan Krossi teos “Vastutuulelav.” -
Väliseestlasest kunstnik maalis kaitseväele admiral Johan Pitka portreeKunstnik Erik Schmidt andis täna Kaitsejõudude Peastaabis kaitseväele üle enda maalitud kontradmiral Johan Pitka portreemaali.
“Mul oli austav ja südamelähedane ülesanne maalida meie Vabadussõja kangelast, kellele me oleme tänu võlgu oma kodumaa vabanemise eest,” ütles kunstnik Erik Schmidt.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tänas kunstniku suurepärase teose eest ning rõhutas, et taolised teosed aitavad kaitseväel taastada sidet minevikuga.
Portree hakkab asuma peastaabi hoones.
Legendaarse admirali portree maalinud 80-aastane kunstnik Erik Schmidt on pärit Naissaarelt, lahkunud sõja ajal Rootsi ja elanud suure osa oma elust Hispaanias Mallorcal. Kunstnik on portreteerinud muu hulgas ka Hispaania troonipärijat Felipet ja president Lennart Meri.
Erik Schmidt on lisaks maalimisele kirjutanud mitmeid raamatuid, neist tuntuimad on autobiograafiline “Pagana eestlane” ning tema onu – tuntud leiutaja ja optiku Bernhard Schmidti elu käsitlev teos “Minu onu Bernhard Schmidt” ning Naissaare elu käsitlevaid teoseid.
Admiral Pitka portreteerimine on seotud nii kunstniku kaugsõidukaptenist isa kui tema enda noorpõlveaegsete meremehekogemustega.
Kontradmiral Johan Pitka oli üks Eesti Vabadussõja juhtfiguure, merejõudude ja Kaitseliidu rajaja. 1944. aastal püüdis Pitka organiseerida relvastatud vastupanu nõukogude võimu vastu. Viimased teated tema kohta pärinevad sama aasta septembrist. Pitkat peetakse üheks Eesti vabadusvõitluse sümboliks. Tema nime kannab mereväe praegune lipulaev. -
Noorukid õpivad sõjaväetarkusiMereväebaas korraldab 22.-26. augustini koostöös Põhja-Tallinna alaealiste komisjoniga 12 kuni16-aastastele poistele mereväge ja ajateenistust tutvustava laagri.
Viie päeva jooksul saavad 20 poissi ülevaate ajateenistusest, omandavad rivioskusi ja baasteadmisi sõdurioskustest.
Mereväelased tutvustavad poistele mereväe laevu, miinituukrite tegevust ja muuseum-allveelaeva Lembit. Laagrikavas on arvutiõpe ning üldfüüsiline test, teisipäeval peetakse maha jalgpallivõistlus ning neljapäeval osalevad poisid rännakul.
“Loodame, et tänavusest pilootprojektist saab traditsioon,” ütles Mereväebaasi ülem vanemleitnant Iigor Kukkur. ”Usun, et esmatutvus kaitseväe ja mereväe teenistusega on noormeeste jaoks huvitav ja annab mõtlemisainet oma tulevaste valikute tegemisel, samuti ei saa alahinnata kaitseväelaste isiklikku eeskuju”.
Mereväebaas on Tallinna koolide ja noorsooorganisatsioonide hulgas populaarne, kuna on üks väheseid Tallinnas asuvaid väeosi, mis võimaldab anda ülevaate eri väeliikide tegevusest. “Oleme noortega seotud koostööprojekte alati oluliseks pidanud, need on ka heaks võimaluseks linnaosa ja väeosa vahelise koostöö arendamisel,” ütles Kukkur.
Mereväe laevadel on sõlmitud koostöökokkulepped erinevate Eesti linnade ja kohalike omavalitsustega. Mereväe lipulaeva Admiral Pitka meeskond toetab regulaarselt sõpruslinna Rakvere Lille lastekodu. -
Kaitsevägi tähistab taasiseseisvumis- päevaEesti Reservohvitseride Kogu eestvedamisel tähistatakse 20. augustil Tori Eesti sõjameeste mälestuskirikus jumalateenistuse ja relvanäitusega taasiseseisvumise päeva.
Juba traditsiooniks kujunenud taasiseseisvumispäeva tähistamine Toris algab kell 11.00 Eesti sõjameeste mälestuskirikus piduliku jumalateenistusega.
Pärast jumalateenistust annab Eesti Kaitseväe Orkester kontserdi ning huvilistel on võimalik tutvuda kaitseväe lahingutehnikaga. Tori kiriku õuel saab näha jalaväe väljaõppekeskuse Pärnu Üksik-jalaväepataljon relvastust, üksikvõitleja varustust ja sidevahendeid.
Samuti on võimalik tutvuda Scoutspataljoni kasutuses olevate soomukitega Pasi XA-180 EST.
Pärnu Üksik-jalaväepataljoni väliköök pakub kõigile sõdurisuppi. -
Üksik-vahipataljoni linnavõitlusüksus näitab oma oskusi15.-19. augustini viib jalaväe väljaõppekeskus Üksik-vahipataljon läbi harjutuse “Säde 3”, kus kontrollib oma linnavõitlusüksuse lahinguoskusi. Õppus lõppeb reedel näidislahinguga.
“Väljaõppekeskuse kaaderkoosseisu ja peatselt reservi minevate ajateenijate jaoks on tegemist aasta tähtsaima õppusega. Tahame näidata, mida meie sõdurid on ligi aastapikkuse teenistuse jooksul õppinud ning milline on meie võimekus,” ütles Üksik-vahipataljoni staabiülem major Urmet Reimann.
Mullu oktoobris ja selle aasta jaanuaris teenistusse tulnud kahesajast ajateenijast moodustatud jalaväekompanii peab viiepäevase õppuse jooksul sooritama mitu rünnakut, kaitselahingut ja ümberpaiknemist. Vastutegevust teevad Scoutspataljon ja sõjaväepolitsei rühm, kus on samuti ajateenijad. Kokku osaleb õppusel ligi 300 kaitseväelast.
Õppelahinguid peetakse Ämari ja Rummu vahelisel alal. Üksuste tegutsemist hindavad vahekohtunikud.
Tallinnas asuv jalaväe väljaõppekeskus Üksik-vahipataljon annab väljaõpet linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksustele.
Linnalahingu üksuste peamine ülesanne sõja ajal on Tallinna kaitsmine. Nende väljaõpe sisaldab teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud sõjategevuseks hoonestatud piirkonnas – hoonesse sisenemine, tubade “puhastamine” vaenlasest, kindlustuste ehitamine jms.
Sõjaväepolitsei ülesanneteks on üksuste liiklemise tagamine, politseiluure, korra tagamine, tsiviilisikute kontrollimine, oluliste objektide valve, kuritegude uurimine ning sõjavangide konvoeerimine ja valve.