Uudised
-
Admiral Pitkal heisati NATO miinitõrjegrupi lippTäna keskpäeval heisati Hollandis Den Helderi sõjasadamas Eesti mereväe lipulaeval Admiral Pitka NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjegrupi lipp ning laev nimetati ametlikult üksuse staabi-ja toetuslaevaks.
Tseremoonial osalesid mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Ahti Piirimägi, Eesti suursaadik Hollandis Priit Pallum, Hollandi Mereväe ülem ning NATO miinitõrjegrupi eelmine ja praegune ülem.
Miinitõrjegrupi ülema Hollandi kaptenleitnant Nico Vasseuri sõnul on Admiral Pitkal ühtne, hästi kokku harjutanud meeskond ning Eesti laev on eelseisvaks missiooniks nii meeskonna kui tehnilise varustatuse poolest hästi valmistunud.
Initsiatiiv Admiral Pitka osaluseks NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus tuli hollandlastelt. “Külastasin aasta tagasi Eestis korraldatud miinitõrjeõppust ning nägin, milleks tollal Balti miinitõrjeeskaadri koosseisus teeninud Admiral Pitka on suuteline,” ütles Vasseur.
Admiral Pitka on esimene laev viimati alliansiga liitunud riikidest, mis alustab teenistust NATO eliitüksuse koosseisus. Tulevikus on planeeritud samasse üksusesse saata ka Eesti miinijahtijaid ning teiste Balti riikide laevu.
Admiral Pitka saadeti Eestist Hollandisse teele 4. mail. 23. mail asub laev NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus teele esimesele õppusele Sandy Coast. Miinitõrjegrupi ülema sõnul pööratakse üksuse õppustel suurt tähelepanu praegu aktuaalsete ohtude nagu terroriaktide ja asümmeetriliste ohtude vastu võitlemisel.
Admiral Pitka pardal asub NATO miinitõrjegrupi staap. Eesti laev korraldab ka kogu üksuse logistilise toetuse, varustamise kütuse ja veega ning sidevõimekuse.
Admiral Pitka komandör on vanemleitnant Jüri Saska, laeva meeskonnas on 41 liiget.
Eesti Mereväe lipulaev Admiral Pitka on ehitatud 1975. aastal Aalborgis. Staabi- ja varustuslaeva veeväljasurve on 1970 tonni, maksimaalne kiirus 18 sõlme, laev on 74,7 meetrit pikk ja 12,2 meetrit lai. Laeva relvastusse kuulub üks 76-mm kahur ja kaks 12,7-mm raskekuulipildujat Browning, lisaks on laeval helikopteritekk ning hospidal koos operatsiooniruumiga.
NATO kiirreageerimisjõud on 2003. aastal moodustatud üksus, mis peab olema võimeline paindlikult ja kiiresti reageerima ning mis oleksid võimelised läbi viima maa-, mere- ja õhujõudude ühisoperatsioone. Loodud kiirreageerimisjõud peab olema võimeline vastu seisma tänapäeva asümmeetrilistele ohtudele. -
Kaitseväe juhataja osaleb NATO Sõjalise Komitee istungilKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osaleb täna ja homme NATO Sõjalise Komitee istungil Brüsselis.
26 liikmesriigi kaitseväe juhatajatest koosnev NATO Sõjaline Komitee arutab kohtumisel koostööd partneritega, ühiseid õppusi ja operatsioone ning NATO transformatsiooniprotsessi.
Istungil on erinevad kohtumisformaadid: NATO Sõjaline Komitee, Euro-Atlandi partnerluse komitee, NATO-Ukraina, NATO-Venemaa ja NATO-Vahemere Dialoog.
Kõikidel kohtumisformaatidel on kaks korda aastas kohtumine kaitsevägede juhatajate tasandil. Muul ajal korraldatakse regulaarselt alalised kohtumised sõjaliste esindajate tasandil. -
Venemaa ohvitserid inspekteerivad Eesti kaitseväge11. – 12. maini teostavad Vene Föderatsiooni relvastuskontrollikeskuse ohvitserid OSCE Viini dokumendi täitmise raames relvastuskontrolli inspektsiooni Põhja-Eestisse.
Neljaliikmeline Vene Föderatsiooni inspektorite grupp võib külastada Tallinnas, Paldiskis ja Tapal asuvaid kaitseväe üksusi-väljaõppekeskusi ning nende harjutusalasid.
Vastavalt OSCE Viini dokumendi julgeoleku- ja usaldusmeetmetele võivad organisatsiooni liikmesriigid sooritada kuni 48-tunniseid inspekteerimisvisiite.
Inspektsioonide eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. Inspekteerijad kontrollivad, kas ei korraldata Viini dokumendi raames etteteatamisele kuuluvaid sõjalisi õppuseid.
Raport inspektsiooni tulemustest saadetakse kõikidele OSCE liikmesriikidele.
Käesolev inspektsioon on kolmas Vene Föderatsiooni relvastuskontrolli inspektsioon või visiit Eestisse, eelmine korraldati 2004. aasta detsembris Lõuna-Eestisse.
Eesti kaitseväe relvastuskontrolli inspektorid on käesoleval aastal inspekteerinud Armeenia ja Venemaa relvajõude. -
Lõuna-Eestis algas suurõppus Kevadtorm 2005
Eile, 9. mail algas Lõuna-Eestis üksuste koondumisega kolm nädalat kestev kaitseväe selle aasta suurim õppus Kevadtorm 2005, mille käigus harjutavad koostegutsemist erinevad üksused ja staabid.
-
Kaitseväelased istutavad metsaTäna istutavad ligi 60 kaitseväelast ja ametnikku ühendstaabist Märjamaa metskonnas puid.
“Loodushoid ja mets on kaitseväelastele väga tähtis, puu on sõduri parim sõber, kuna see pakub varju ja kaitset,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman. “On tähtis, et kaitseväelased mitte ainult ei kasuta metsa õppuste ja harjutuste tarbeks, vaid annavad ka ise loodusele.”
Suurõppusel Kevadtorm osalejad istutavad 27. mail Valga maakonnas Aakre metskonnas ligi 15000 noort puud. Eelmisel aastal istutasid suurõppuse ajal Lääne-Viru maakonnas puid 200 kaitseväelast. -
Kaitseväe autokolonnid suunduvad Kevadtormile
Alates laupäevast liiguvad Eesti teedel kaitseväe sõidukite kolonnid väeosadest suurõppuse Kevadtorm 2005 piirkonda Lõuna-Eestis.
-
Eesti mereväe lipulaev alustas missiooniEesti Vabariigi lipulaev Admiral Pitka asus täna 4. mail Tallinna Vanasadamast teele Hollandisse, kus asub teenistusse esimese Eesti üksusena NATO Kiirreageerimisjõudude Miinitõrjegrupi staabi- ja toetuslaevana.
"Aastate eest oli NATO meie jaoks vaid salapärane tähekombinatsioon, seejärel välispoliitiline eesmärk, täna on NATO meie argipäev. Kuid Admiral Pitka NATO eskaadri lipulaevana kõlab eriti uhkelt ja näitab, et argielus on ka erilisi päevi," ütles kaitseminister Jaak Jõerüüt laeva
ärasaatmistseremoonial.
Kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi sõnul on algav missioon NATO eliitüksuses staabi- ja toetuslaev Admiral Pitkale nii tunnustuseks kui proovikiviks. "On sümboolne, et laev Admiral Pitka on taas jäälõhkuja või teenäitaja nagu oli oma eluajal ka Johan Pitka isikuna", ütles admiral Kõuts laeva meeskonnale.
Admiral Pitka pardal hakkab tööle NATO miinitõrjegrupi staap. Eesti laev korraldab ka kogu üksuse logistilise toetuse, varustamise kütuse ja veega ning sidevõimekuse.
NATO kiirreageerimisjõud on 2003.aastal moodustatud üksus, mis peab olema võimeline paindlikult ja kiiresti reageerima ning mis oleksid võimelised läbi viima maa-,mere- ja õhujõudude ühisoperatsioone. Loodud kiirreageerimisjõud peab olema võimeline vastu seisma tänapäeva asümmeetrilistele ohtudele.
Admiral Pitka komandör on vanemleitnant Jüri Saska (30), laeva meeskonnas on 43 liiget.
Eesti Mereväe lipulaev Admiral Pitka on ehitatud 1975. aastal Aalborgis. Staabi- ja varustuslaeva veeväljasurve on 1970 tonni, maksimaalne kiirus 18 sõlme, laev on 74,7 meetrit pikk ja 12,2 meetrit lai. Laeva relvastusse kuulub üks 76-mm kahur, lisaks on laeval helikopteritekk ning hospidal koos operatsiooniruumiga.
Laeva vastuvõtutseremoonia NATO Kiirreageerimisjõududesse on 12.mail Hollandis Den Heldenis. Laeva missioon kestab kokku 10 kuud. -
Mereväe lipulaev asub teenistusse NATO kiirreageerimis- jõudude koosseisusEesti Mereväe lipulaev Admiral Pitka asub kolmapäeval, 4. mail teele Hollandisse, et ühineda NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjegrupiga.
Admiral Pitka asub kümneks kuuks teenistusse NATO miinitõrjegrupi staabi- ja varustuslaevana, laeval hakkab tegutsema rahvusvahelise üksuse staap, kus teenivad erinevate riikide mereväelased. Staabilaevalt juhitakse miinitõrjegrupi tegevust. Miinitõrjegruppi kuuluvad lisaks Admiral Pitkale Briti, Norra, Hollandi, Saksa ja Belgia sõjalaevad.
“NATO kiirreageerimisjõud on vaieldamatult üks maailma eliitüksusi. Meie laeva kutsumine nende koosseisu tähendab tunnustust kui ka väljakutset Eesti mereväele,” ütles Mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Ahti Piirimägi. “Admiral Pitka osalus NATO kiirreageerimisjõududes on tunnustuseks mereväe pikaajalisele tööle nii väljaõppe alal kui logistika ja kogu toetava süsteemi loomisel.”
4. mail kell 13.00 Tallinna Vanasadama 17. kail korraldataval Admiral Pitka pidulikul lähetamistseremoonial osalevad kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja kaitseminister Jaak Jõerüüt.
NATO kiirreageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO kiirreageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid. NRF-i isikkoosseisu suurus on praegu 17 000 kaitseväelast, täisvõimsus on planeeritud saavutada 2006.a. sügiseks, mil jõudude suurus on kokku 21 000.
NATO miinitõrjegrupp kuulub NRFi merekomponendi koosseisu alates 2005. aasta algusest. Miinitõrjegrupp peab olema valmis lühiajalise etteteatamise järel täitma ülesandeid maailma erinevates paikades.
Admiral Pitka komandör on vanemleitnant Jüri Saska (30), laeva meeskonnas on 43 liiget.
Eesti Mereväe lipulaev Admiral Pitka on ehitatud 1975. aastal Aalborgis. Staabi- ja varustuslaeva veeväljasurve on 1970 tonni, maksimaalne kiirus 18 sőlme, laev on 74,7 meetrit pikk ja 12,2 meetrit lai. Laeva relvastusse kuulub üks 76-mm kahur, lisaks on laeval helikopteritekk ning hospidal koos operatsiooniruumiga.
Eesti Mereväe lipulaevaga Admiral Pitka on võimalik kõigil huvilistel tutvuda 4. mail kell 13.00 – 14.00 Tallinna Vanasadama 17. kail.
Lisainfo Eesti Mereväe lipulaeva Admiral Pitka kohta: -
ESTPLA-10 tabas kolm võimalikku terroristiOperatsioonil Iraagi Vabadus teeniv Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-10 pidas sel nädalal operatsiooni käigus kinni kolm koalitsioonivastastes rünnakutes kahtlustatavat isikut ja avastas suure relvapeidiku.
Koos Ameerika Ühendriikide soomusjalaväe üksuste ja Iraagi julgeolekujõududega ulatuslikul koalitsioonivastaste jõudude vastasel operatsioonil Bagdadi lääneosas osalenud ESTPLA-10 kaitseväelaste avastatud relvapeidik sisaldas 20 kastitäit laskemoona, kasti püssirohtu, raadiosaatjaid, juhtmeid, lüliteid ja muud improviseeritud lõhkekehade materjali.
“Koalitsiooniüksused on koos Iraagi julgeolekujõududega aktiivselt ja agressiivselt avastamas ning maha surumas terroristide ja kurjategijate tegevust Iraagis,” ütles Task Force Baghdad’i pressiesindaja kolonelleitnant Clifford Kent operatsiooni kommenteerides.
Viimastel nädalatel on Bagdadis Ameerika Ühendriikide maaväe andmetel kinni peetud 97 kahtlusalust isikut ning konfiskeeritud ligi kaks tonni relvastust ja lõhkematerjale. Järjest rohkem saavad koalitsioonijõud rünnakute korraldajate kohta käivaid vihjeid iraaklastelt endilt, kes püüavad sel moel kaasa aidata rahu kindlustamisele.
ESTPLA-10 teenib Ameerika Ühendriikide 3. jalaväediviisi alluvuses, kelle vastutusalas on Iraagi pealinna Bagdadi erinevad piirkonnad.
USA 3. jalaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja löögiüksus.
ESTPLA-10 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased teevad operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide maaväe ja Iraagi julgeolekujõudude üksustega eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja pidada kinni tagaotsitavaid isikuid.
Lisaks ESTPLA-10 võitlejatele teenivad kolm Eesti staabiohvitseri Bagdadis Rahvusvahelise Korpuse staabis ja üks Eesti ohvitser Bagdadi rahvusvahelises tsoonis NATO treeningmissioonil.
ESTPLA-10 lõpetab oma teenistuse missioonil “Iraagi Vabadus” juunikuus, mil neid vahetab välja järgmine kergejalaväerühm ESTPLA-11.
Riigikogu pikendas Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis kuni selle aasta lõpuni. -
Kolonel Saar asub õhuväge juhtimaVastavalt kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi otsusele asub alates 3. maist õhuväge juhtima kolonel Valeri Saar (49).
“Õhuväe ülesandeks on NATO poolt püstitatud võimekuste nagu õhukaitse ja õhuseire edasiarendamine,” ütles kolonel Valeri Saar. “Väeliik liigub rahvusliku õhuturbe juhtimise võimekuse saavutamise suunas.”
Kolonel Saare sõnul jätkatakse tööd õhuväe personali- ja väljaõppesüsteemi edasiarendamisel.
Õhuväe Staabi ülema kohale määratud kolonel Saar on teeninud Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitjana, Õhuväe Staabi ülemana ja Üksiku raadiotehnilise õhukaitsepataljoni ülemana.
Kolonel Saar on lõpetanud Zhitomiri Kõrgema Õhukaitse Raadioelektroonika Sõjakooli, Bundeswehri juhtimisakadeemia Saksamaal ning täiendanud end NATO kaitsekolledžis Itaalias.
Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja ametikohal teenides vastutas kolonel Saar muuhulgas Eesti NATO integratsiooniprotsessi eest.
Seni Õhuväe Staabi ülema kohuseid täitnud kapten Mart Vendla jätkab teenistust Õhuväe Staabi operatiiv- ja planeerimisosakonna ülemana.
Reedel, 29. aprillil ühendstaabi rivistusel andis kapten Vendla uuele staabiülemale pidulikult üle väeliigi lipu.
Väeliigi üksustes Õhuväe Staabis, Lennubaasis ja Õhuseiredivisjonis teenib ligi 250 õhuväelast. Õhuväe rahuaja põhiülesandeks on õhuruumi kontroll, mille rahuaegne meetod on õhuturve. Õhuväe prioriteediks on õhuseire, õhuturbe ja vastuvõtva riigi toetuse funktsioonide väljaarendamine. Õhuväe õhuseiresüsteem on osa NATO integreeritud õhukaitse süsteemist NATIENADS. Eesti õhuväe suurimaks rahvusvaheliseks koostööprojektiks on kolme Balti riigi ühine õhuseiresüsteem BALTNET.