Uudised
-
Prantslaste lennuk sooritab Eestis vaatluslendeJärgmisel nädalal teeb Eestis OSCE Avatud Taeva lepingu raames vaatluslende Prantsuse õhujõudude lennuk.
25. – 29. aprillini korraldatava Prantsuse - Eesti ühise treeningmissiooni eesmärgiks on valmistada Eesti kaitseväelased ette lepingujärgsete vaatluslendude läbiviimiseks.
“Lepingu täitmise osas langevad kohustused kaitseväele ning käesolev prantslaste treeningmissioon annab meile hea võimaluse personali koolitamiseks,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolligrupi ülem major Raivo-Albert Tilk.
Riigikogu ratifitseeris Avatud Taeva lepingu selle aasta veebruaris ning see jõustub mai lõpus. 2006. aastast peab Eesti valmis olema vaatluslendude vastuvõtuks.
Lisaks prantslastele osalevad treeningmissioonil ka kaks külalisvaatlejat Lätist ja Leedust. Eestist osalevad vaatluslennul kaitseväe relvastuskontrollispetsialistid, õhuväelased ja välis- ning kaitseministeeriumi esindajad.
Treeningmissiooni läbiviimiseks kasutab Prantsuse relvastuskontrolliüksus lennukit C-130 Hercules, millega kolmapäeval sooritatakse vaatluslend aerofotode tegemiseks. Lennuk on varustatud panoraamkaamera, vertikaal- ja külgfotokaameratega ning videokaameratega. Nelja turbopropellermootoriga transpordilennuk C-130 Hercules on 29,8 m pikk, 11,6 m kõrge, tiivaulatus 40,4 m, maksimaalne lennukiirus 602 km/h ja lennulagi 10 000 m.
Treeninglennu läbiviija on Prantsuse relvastuskontrolliüksuse Avatud Taeva osakond, lennumarsruudi planeerib ja esitab vaatlusmeeskond enne lendu.
Varem on Eesti kohal vaatluslende sooritanud Ameerika Ühendriigid, Norra, Rootsi ja Suurbritannia.
Avatud Taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Lepingu eesmärgiks on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest. Avatud taeva lepingus on määratletud protseduurid ning nii vastuvõtva kui ka inspekteeriva riigi õigused ja kohustused lendude sooritamisel. Leping kirjutati alla 24. märtsil 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. -
Vene lennuk rikkus Eesti õhupiiriTäna kell 13.49 sisenes Vene Föderatsiooni relvajõududele kuuluv lennuk An-26 ilma loata Eesti õhuruumi.
Kaliningradi suunas liikunud lennuk sisenes Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas enam kui ühe meremiili sügavuselt, viibides Eesti õhuruumis alla minuti.
Piiririkkumise registreeris Eesti Õhusuveräänsuskeskus Ämaris. Vene Föderatsiooni lennuk ei tulnud Tallinna lennujuhtimiskeskusega raadiosidesse.
3. detsembril 2004 sisenes Vene Föderatsioonile kuuluv An-26 Vaindloo saare juures loata Eesti õhuruumi.
24. novembri 2004 pärastlõunal sisenes Vene Föderatsioonile kuuluv lennuk TU-154 Naissaare ja Osmussaare juures kahel korral ilma loata Eesti õhuruumi.
19. novembril 2004 sisenesid Vene Föderatsioonile kuuluvad lennukid An-72 ja An-26 Vaindloo saare läheduses erinevatel aegadel ilma loata Eesti õhuruumi. -
Soomukid Pasi jõudsid EestisseTeisipäeval jõudsid Eestisse esimesed neli Soome armeelt ostetud soomustransportööri Pasi XA 180 EST.
Eestisse saabunud soomustransportööride baasil hakatakse korraldama erialast väljaõpet soomuki juhtidele. Esimene grupp kaitseväelasi on juba läbinud algtaseme kasutajakoolituse Soomes.
“Praegu on meie ülesanne suurendada esmase kasutajakoolituse saanud kaitseväelaste arvu, et olla valmis järgmiste soomukite saabumiseks,” ütles Maaväe Staabi jalaväeinspektor major Boris Püssa. “Soomuki juhtide koolitusele järgneb allüksuste taktikaline väljaõpe.”
Eesti kaitseväele ostetud kuuskümmend soomustransportööri lähevad Scoutspataljoni käsutusse ning nende ülesandeks on tagada ümberpaigutatavatele üksustele maismaaoperatsioonide mobiilsus ja kindlustada kiirreageerimisvõime operatsioonide teostamisel.
Käesoleval aastal jõuavad Eestisse 30 jalaväe- ja 4 meditsiinisoomukit.
Enne Eestisse jõudmist modifitseeritakse kõik soomukid tootjafirma Patria Vehicles OY tehases. Kuuekümnest soomustransportöörist kohandatakse 51 jalaväesoomukiks, 2 juhtimissoomukiks, 3 sidesoomukiks ja 4 meditsiinisoomukiks.
Modifitseerimise käigus paigaldatakse soomukite meeskonnaruumile täiendav soomuskaitse, jalaväesoomukid varustatakse kuulipildurit kaitsva soomusplaadiga ja uuendatakse pidurisüsteemi. Samuti lisatakse Pasidele rattatuled, et hõlbustada pimedas manööverdamist ning lisapeeglid. Meditsiinisoomukitele lisatakse põrandasoojendus ja konditsioneer.
Eestis paigaldatakse soomukitele NATO standarditele vastavad 12,7 mm kaliibriga raskekuulipildujad Browning ja digitaalsed raadiojaamad Harris.
Jalaväejao kiireks transportimiseks mõeldud soomukid PASI XA 180 on turvalised, hea manööverdusvõimega ja neid on lihtne hooldada. Soomuki juhtimine on kiirelt ja lihtsalt omandatav. Soomukid pakuvad kindlat kaitset teele paigaldatud miinide eest, soomuki kliirens aitab vastu seista miiniplahvatustele. Soomuki kuulikindlusstandard on 7,62 mm. Läbilastud rehvidega suudab soomuk sõita vähemalt 200 kilomeetrit kiirusega üle 70 kilomeetri tunnis. PASI XA 180 on võimeline ületama veekogu, vees liikumiseks on soomukil spetsiaalsed propellerid. Soomukil on sama käigukast, mida kasutavad Eesti teedel liikuvad Sisu veoautod.
Soomustransportööre PASI XA 180 kasutavad välisoperatsioonidel Soome, Rootsi, Norra ja Hollandi kaitsejõud.
Soome armeelt ostetud soomukid on toodetud aastatel 1987 – 1989. Enamik masinaist on maha sõitnud 10 000 kuni 30 000 kilomeetrit, mootori elueaks arvestatakse keskmiselt 120 000 – 130 000 kilomeetrit. Eestile ostetavast kuuekümnest soomukist kümme on osalenud operatsioonil Liibanonis, osa on kasutatud väljaõppes ja osa soomukeid on seisnud laos. -
Kaitseväe juhataja külastab NATO mereväeõppustKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõidab täna Taani Kuningriiki, et külastada NATO mereväeõppust Loyal Mariner 2005.
Õppuse külalistepäeval tutvustatakse NATO kindralitele ja admiralidele Hispaania dessant-varustuslaeval Castilla õppuse eesmärke ja kulgu. Samuti jälgivad külalised laevade, lennukite ja helikopterite koostegutsemist.
Eestist osaleb NATO miinitõrje ja patrull-laevade õppusel miinijahtija Wambola. Balti riikidest osalevad õppusel Leedu miinijahtija Suduvis ning Läti staabi- ja varustuslaev Virsaitis, kus hetkel paikneb Balti miinitõrjeeskaadri BALTRON staap. Balti miinitõrjeeskaadrit juhib kuni juunini Eesti mereväe ohvitser kaptenmajor Sten Sepper.
Õppuse peamiseks eesmärgiks on harjutada merevägede vahelist koostööd osalemaks NATO kiirreageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus. Loyal Mariner 2005 annab võimaluse kontrollida eelneva väljaõppe taset ning analüüsida tegevust. Õppuse käigus harjutatakse tegevust kriisisituatsioonis, kus rahvusvaheliste jõududega on vaja viia ellu ÜRO resolutsiooni.
11. – 29. aprillini Norra, Rootsi ja Taani vetes korraldatav Loyal Mariner 2005 on üks suurimaid NATO õppusi Läänemerel, millest võtab osa 85 laeva 19-st NATO liikmesriigist ja partnerriikidest. Lisaks osalevad õppusel NATO merejõudude alalised kiirreageerimisüksused, lennukid, kopterid, abilaevad, logistikaüksused ja Taani merekaitseliit.
Alates maist saadab Eesti merevägi oma lipulaeva Admiral Pitka NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaadri koosseisu, sellega hakkab Eesti osalema NATO kiirreageerimisjõududes. Vastavalt kaitsejõudude arenguplaanile on Eesti alates 2006. aastast valmis saatma NATO kiirreageerimisjõudude koosseisu ka ühe miinijahtija.
Miinijahtija Wambola on 47,1 meetrit pikk, laeva sõidukiirus on 16,5 sõlme. Laeval on 37 meeskonnaliiget, neist kuus ohvitseri. Laeva komandör on leitnant Marek Mardo. -
Kaitsevägede juhid arutasid Euroopa Liidu liikmesmaade sõjalisi võimekusiTäna Brüsselis kogunenud Euroopa Liidu Sõjaline Komitee arutas liikmesriikide sõjalisi võimekusi, Euroopa Kaitseagentuuri hetkeolukorda ning käimasolevat rahutagamisoperatsiooni.
“Eesti toetab selget ülesannete püstitamist ja vastutuse jagamist Euroopa Liidu liikmesriikide ning struktuuride vahel vastavalt võimekuste arendamise mehhanismile,“ ütles Euroopa Liidu Sõjalise Komitee istungil osalenud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Oluliseks on sõjaline koostöö ja koordineerimine NATO ning Euroopa Liidu vahel, mille eesmärgiks on saavutada ühildatavad sõjalised võimekused.“
Eesti väljendas kohtumisel oma seisukohta, et NATO ja Euroopa Liidu sõjaliste võimekuste arendamise protsessis tuleb vältida dubleerimist. Eesti jätkab Euroopa Liidu kiirreageerimisvõimekuste arendamisel, mille raames peetakse konsultatsioone Rootsi, Soome ja Norraga ühise Põhja lahinggrupi formeerimiseks.
Samuti saadi kohtumisel ülevaade Euroopa Liidu juhitud rahutagamisoperatsioonist Althea Bosnia-Hertsegoviinas. Eesti on valmis suurendama osalust operatsioonil selle aasta lõpus rühma suuruse üksuse võrra, hetkel teenib Bosnia-Hertsegoviinas EUFORi staabis üks staabiohvitser ja üks staabiallohvitser. Kaitseliitlastest komplekteeritav rühm alustab teenistust Tuzlas koos Austria üksusega.
Kohtumisel saadi ülevaade Euroopa Kaitseagentuuri hetkeolukorrast, agentuur on komplekteerimisfaasis ja peab saavutama oma töövõime 2005. aasta lõpuks. Euroopa Kaitseagentuur (European Defence Agency, EDA) on loodud Euroopa Liidu sõjaliste võimekuste väljaarendamiseks ja sõjalise koostöö koordineerimiseks liikmesriikide vahel. Kaitseagentuuri loomisega on Euroopa Liidu liikmesriigid soovinud vältida fragmenteeruvat tegutsemist sõjaliste võimakuste arendamisel. Agentuur koosneb neljast direktoraadist, mis tegelevad võimekuste arendamise, relvastusküsimuste, uurimis- ja arendusküsimuste ning hangetega.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, iganädalaselt peetakse kohtumised sõjaliste esindajate tasemel.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee annab liikmesriikidele võimaluse konsultatsioonideks ning koordinatsiooniks sõjalistes küsimustes. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida Euroopa Liidu Sõjalise Staabi tegevust.
Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees on kindral Rolando Mosca Moschini. -
Jalaväebrigaad korraldab Võrumaal õppuseSel nädalal korraldab 1. Jalaväebrigaad Võrumaal Urvastes lahingjuhtimisõppuse “Kindel Kaitse 2005”, kus osaleb 160 kaitseväelast.
Õppuse käigus harjutatakse lahingtoetuse planeerimist, käskude andmist ja viiakse läbi sõjamäng. Õppusest võtavad osa jalaväebrigaadi staabi tuumik, brigaadi logistika- ning kolmanda jalaväepataljoni staap ja neid toetavad üksused.
“Soovime viia läbi maastikuluuret selleaastase suurõppuse Kevadtorm piirkonnas ning täpsustada oma maikuuse tegevusega seonduvaid plaane,” sõnas jalaväebrigaadi ülem major Toivo Treima. “Õppuse jooksul keskendume brigaadi kolmanda pataljoni staabi treenimisele, mis Kevadtormil toetab oma ülemat ajateenijatest moodustatud jalaväepataljoni juhtimisel.”
“Läbiviidav õppus annab ka kohalikele võimaluse kaitseväelaste toimetamistega harjuda,” lisas major Treima. “Seekord oleme paigal, kuid Kevadtormi ajal on Võru- ja Valgamaal kokku mitu tuhat kaitseväelast sadade transpordivahenditega. ”
“Tänan väga kohalikku ettevõtjat Voldemar Kulda, kes meil Urvaste külje all lubab oma maad kasutada ja samuti RMKd,” lisas major Treima.
Õppus Kindel Kaitse 2005 lõpeb neljapäeval, 14. aprillil.
Kaitseväe suurõppus Kevadtorm 2005 korraldatakse 20.- 28. maini Võru- ja Valgamaal Õru, Võru, Sõmerpalu, Urvaste, Sangaste ja Tõlliste valdade territooriumidel. -
ELi kaitsevägede juhatajad kohtuvad Brüsselis
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osaleb homme, 12. aprillil Brüsselis Euroopa Liidu Sõjalise Komitee korralisel istungil.
Istungi käigus arutatakse ELi sõjalise võimekuse arendamist, Euroopa Kaitseagentuuri arendamist ja operatsiooni “Althea”, ELi esimese rahutagamisoperatsiooni kulgemist Bosnia-Hertsegoviinas.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, iganädalaselt peetakse kohtumised sõjaliste esindajate tasemel.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee annab liikmesriikidele võimaluse konsultatsioonideks ning koordinatsiooniks sõjalistes küsimustes. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida Euroopa Liidu Sõjalise Staabi tegevust.
Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees on kindral Rolando Mosca Moschini.
-
Soome Reservohvitseride kool külastab LahingukooliJärgmisel nädalal külastavad Kaitseväe Võru Lahingukooli 13 Soome Reservohvitseride kooli osakonna- ja allüksuseülemat. Külastuse eesmärk on tutvuda Lahingukooli ja seal läbiviidavate reservohvitseride kursustega.
Reservohvitseride kooli esindus eesotsas kooli ülema kolonelleitnant Vesa Nissineniga saabub Eestisse esmaspäeval. Teisipäeval külastatakse Lahingukooli ja käiakse Nursipalus, kus tutvutakse välilaagris oleva vabatahtlike reservohvitseride kursuse tegemistega. Külastus lõppeb kolmapäeval.
Külaskäik on osa Soome Reservohvitseride kooli ja Kaitseväe Võru Lahingukooli pikaajalisest koostööst, mis sai alguse 1996. aastal. Alates 1997. aastast on Soome reservohvitseride kursustel õppinud 73 eestlast.
Soome Reservohvitseride kooli esindajad on Lahingukooli külastanud ka 1998. ja 2000. aastal Seekordse külastusega soovivad soomlased saada eestlastelt kogemusi ja vastukaja Reservohvitseride kooli väljaõppe kohta. Samuti tähistatakse visiidiga eestlaste koolitamise lõppemist, sest viimastel aastatel pole Eesti kaitseväelased enam Soome reservohvitseride kursustel osalenud.
Lahingukooli ülema kapten Veljo Raide sõnul on Soome Reservohvitseride koolist olnud väga palju abi Eesti enda reservohvitseride väljaõppe loomisel. “Lahingukooli reservohvitseride baaskursuse käivitasid just need kaitseväelased, kes läbisid esimeste eestlastena Soome reservohvitseride kursused. Nad said soomlastelt abi õppekavade ja õppematerjalide koostamiseks,” ütles kapten Raide.
Kaitseväe Võru Lahingukoolis on hetkel käimas kaks reservohvitseride kursust. Sel nädalal alustasid 44 vabatahtliku õpinguid kolmeetapilisel vabatahtlike reservohvitseride kursusel. Lisaks sellele õpivad 11 jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon ajateenijat reservrühmaülemate baaskursusel. -
Liiklusõnnetuse põhjustanud allohvitser lahkub teenistusest
Veebruaris alkoholijoobes olles teenistussõidukiga liiklusõnnetuse põhjustanud Üksik-vahipataljoni nooremseersant Risto Sikk lahkub alates homsest tegevteenistusest.
“Nooremseersant Siku käitumine kahjustas kaitseväe mainet ning ei ole kaitseväelasele kohane,” ütles Üksik-vahipataljoni ülem kapten Rene Brus.
Nooremseersant Sikk peab hüvitama liiklusõnnetuse põhjustamisega tekitatud kahju sõiduki jääkväärtuse ulatuses. Üksik-vahipataljoni ülem karistas teda distsiplinaarkorras kolme ööpäeva pikkuse arestiga.
Nooremseersant Siku juhitud Jalaväe Väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon kasutuses olev rendiauto Volkswagen Caddy sõitis teelt välja 16. veebruaril Viljandi maakonnas Kõpu vallas. Õnnetuses said juht ja temaga kaasa sõitnud teine nooremseersant kergelt vigastada. Juhil tuvastati õnnetuse järgselt alkoholijoove. Õnnetuses osalenud auto muutus sõidukõlbmatuks ning kantakse maha.
-
Ebaväärikalt käitunud allohvitser vabastatakse teenistusest
Eelmisel laupäeval Paldiskis luige tapnud Rahuoperatsioonide Keskuse allohvitser Priit Bürkland vabastatakse teenistusest alates esmaspäevast.
“Sellised inimesed ei saa teenida kaitseväes,” sõnas Rahuoperatsioonide Keskuse ülem major Aare Tuvike.
Rahuoperatsioonide Keskuse ülem karistas teda noomitusega seoses ebaväärika käitumisega.
Vanemseersant Bürkland tuli teenistusse kaitseväkke veebruaris.