Uudised
-
Ameerika maavägi autasustas kaitseväe teabeohvitseri
Täna andis Ameerika Ühendriikide suursaadik Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserile leitnant Andres Sangale üle Ameerika Ühendiriikide Maaväe Tunnustusmedali teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus.
“Tänan Teid väga kodust kaugel ja vaenulikus keskkonnas hästi tehtud töö eest,” ütles suursaadik Aldona Wos medalit Kaitsejõudude Peastaabis korraldatud tseremoonial üle andes.
Leitnant Sanga sõnul ei ole saadud medal vaid tunnustus temale. “See on autasu kogu Eesti kontingendile Iraagis. See medal näitab, et meie, Eesti kaitseväelased suudame võrdsel tasemel teenida koos maailma tugevaima sõjaväe sõduritega,” ütles leitnant Sang. “Me ei käi enam mitte kogemusi omandamas, vaid oma oskusi teistega jagamas.”
Iraagi Rahvusvahelise Korpuse ülem kindralleitnant Thomas Metz autasustas leitnant Sanga Maaväe Tunnustusmedaliga (Army Commendation Medal) eeskujuliku teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus 21. jaanuaril.
Leitnant Andres Sang osales esimese kaitseväe teabeohvitserina välismissioonil Iraagis teenides Iraagi Rahvusvahelise Korpuse (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) teavitusosakonna meediaoperatsioonide ohvitserina möödunud aasta juulist detsembrini.
Ameerika Ühendriikide Maaväe Tunnustusmedaliga autasustati 2003. aastal kergejalaväerühma ESTPLA-7 kaitseväelast nooremseersant Erki Õimu.
-
Kaitseväe juhataja karistas auditi tulemuste põhjal Kaitseliidu juhteKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts otsustas pärast Kaitseliidu auditiga tutvumist karistada Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülem kapten Joel Kliimani valju noomitusega ning vabastada kapten Kliiman tegevteenistusest omal soovil. Kaitseliidu ülem major Benno Leesik sai noomituse.
Kapten Joel Kliimani karistas kaitseväe juhataja teenistuskohustustesse hoolimatu suhtumise, teenistusülesannete mittenõuetekohase täitmise ja talle antud käsu täitmatajätmise eest. Major Benno Leesikut karistas kaitseväe juhataja teenistusülesannete mittenõuetekohase täitmise eest.
Kaitseväe peaaudiitor Urmas Peterson esitas sellel nädalal kaitseväe juhatajale Kaitseliidu 2003 aasta finantstegevuse auditiaruande.
Auditeerimisel keskenduti eelarve kasutamise sihipärasusele ning selle tagamiseks vajalikule sisekontrollsüsteemi olemasolule ja toimimisele.
Kaitseväe peaaudiitori sõnul lasub vastutus puuduste eest eeskätt asutuse finantsjuhil.
Auditeerimisel tuvastati, et Kaitseliidul on küll olemas sisekontrollisüsteemid, kuid neis esineb teatud nõrkusi. Näiteks ei ole süsteemi jooksvalt kaasajastatud, samuti on see liialt ühe persooni keskne.
Kaitseliidu majandustehinguid auditeerides tuli ilmsiks, et Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülem kapten Joel Kliiman on ületanud oma ametivolitusi, makstes kehtivat makselimiiti ületades keskjuhatuse nõusolekuta välja arveid. Taolise käitumisega on kapten Kliiman kuritarvitanud oma ametiseisundit ja põhjustanud usalduse kaotuse.
“Auditeerimist raskendas kapten Kliimani koostöövalmiduse puudumine ning kokkulepitud menetlustähtaegade eiramine,” ütles kaitseväe peaaudiitor Urmas Peterson. “Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülem pole tänini esitanud 2003. aasta aastaaruande puuduvaid lisasid. See ei ole aktsepteeritav.”
Kaitseväe peaaudiitor tegi muuhulgas ettepaneku muuta arvete tasumise süsteemi, tagamaks kohustuste lahususe printsiip, nii et Kaitseliidu Peastaabi rahandusosakonna ülemal ei oleks võimalik ainuisikuliselt sooritada pangas ülekandeid. Kohustuste lahususe printsiibi kohaselt jagatakse olulise majandusprotsessi toimingud erinevate isikute vahel, vähendamaks ja avastamaks püüdeid ebasihipärasteks rahakasutusteks.
Kaitseliidus tehtud auditi eesmärk oli vastata Riigikontrolli poolt Kaitseliidule 2003 aastal tehtud etteheidetele. Peaudiitor sai kaitseväe juhatajalt 2004. aasta kevadel ülesande viia Kaitseliidus läbi audit.
Petersoni sõnul on Kaitseliit osa vigu juba parandanud
Kaitsejõudude Peastaabi siseauditi osakonna auditiaruanne Kaitseliidu 2003 aasta finantstegevuse kohta asub aadressil: -
Õhutõrjujad sõidavad Soome lahinglaskmisteleHomme, 6. aprillil sõidab 119 Õhutõrjedivisjoni kaitseväelast Soome, et nädala jooksul läbi viia õhutõrje kahuripatarei lahinglaskmised.
15 kaadrikaitseväelasest ning 104 ajateenijast koosnev üksus sooritab Helsingist 500 km kaugusel asuval Lohtaja polügoonil laskmisi maa- ja õhusihtmärkide pihta.
Maaväe õhutõrjeinspektor kapten Gert Treu sõnul puudub Eestis võimalus selliste lahinglaskmiste läbiviimiseks. Eestist õhutõrjekahureid ning laskemoona kaasa ei viida, need saadakse Soome Kaitseväelt.
Laskmistel kasutatakse õhutõrjekahurit ZU 23-2, mis on ka Soome õhutõrjeüksuste relvastuses. Lahinglaskmisel lastakse spetsiaalsete mudellennukite ning lennukite poolt järelveetavate õhusihtmärkide pihta.
ZU 23-2 on 23mm kaliibriga kaheraualine õhutõrjekahur, mille meeskonda kuulub seitse kaitseväelast: meeskonnaülem, sihtur, suunaja, kaks laadurit, sidemees ja autojuht.
Tapa Väljaõppekeskuse koosseisu kuuluvas Õhutõrjedivisjonis välja õpetatava kahuripatarei ajateenijad saabusid teenistusse mullu juulis ja oktoobris, nende teenistus lõppeb pärast maikuist suurõppust Kevadtorm 2005.
-
Meegomäel algas vabatahtlike reservohvitseride kursusSellel nädalal algas Kaitseväe Võru Lahingukoolis Meegomäel kolmeetapiline vabatahtlike reservohvitseride kursus.
Kursusel alustas õpinguid 44 vabatahtlikku, teiste seas Politseiameti peadirektor Robert Antropov, Eesti Päevalehe uudistetoimetuse juhataja Jaanus Piirsalu ja saatejuht Hannes Võrno.
Kursus viiakse läbi aasta jooksul kolmes etapis, iga etapi pikkuseks on kuni 2 nädalat.
Esimese etapi jooksul läbivad kursuslased riviõppe, relvaõppe, laskeväljaõppe, meditsiiniõppe ja sideõppe tunnid ning neile tutvustatakse jalaväetaktikat. Samuti tutvustatakse kursusel osalejatele kaitseväe seadusandlust, viiakse läbi tiirulaskmised ja sooritatakse kiirrännak.
Kursuse eesmärgiks on anda reservväelastele jalaväerühma ülemale vastav koolitus, luues eeldused edasiseks väljaõppeks rühmaülemana õppekogunemiste käigus.
Kursuse jooksul harjutatakse läbi erinevaid taktikalisi situatsioone maketil, kaardil ja väliharjutustel. Kursuse edukalt lõpetanud reservväelased kandideerivad reservohvitseri auastmele.
Esimene reservohvitseride kursus korraldati 1997. aastal. -
Ameerika instruktorid õpetavad lahingustressiga toimetulekut
Täna Kaitseväe Tervisekeskuses alanud kolmepäevasel seminaril õpetavad Marylandi osariigi Rahvuskaardi instruktorid lahingstressiga toimetulekut.
“Idee seminari korraldamiseks tuli ameeriklastelt,” sõnas selle Eestipoolne korraldaja leitnant Targo Lusti Kaitsejõudude Peastaabist. “Kaitseväelaste hulk välismissioonidel suureneb ning täiendavad teadmised lahingustressiga toimetulekuks on meilegi üha rohkem vajalikud.”
Marylandi Rahvuskaart lähetas seminari läbi viima psühholoogi, kaplani ning arsti. Seminarist võtab osa ligi 50 psühholoogi, kaplanit ning meedikut kaitseväest, Kaitseliidust ning Vanglate Ametist.
Seminari viimasel päeval käsitletakse HIV/AIDSiga seonduvaid riske ning preventsiooni.
Seminari lõpetab neljapäeval oma ettekandega Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Aldona Wos.
-
Eestisse saabub visiidile NATO kindral
Täna õhtul saabub kahepäevasele tutvumisvisiidile Eestisse NATO Heidelbergis asuva maaväe komponendi ülema asetäitja kindralleitnant Karl-Heinz Lather.
Kindral Lahter kohtub maaväe ülem major Meelis Kiiliga ning külastab Kaitseväe Keskpolügooni aladel väljaõppel viibivat Scoutspataljoni. Samuti on arutluse all novembrikuine Scoutspataljoni kontrollõppus.
Heidelbergi maaväekomponent on Eesti Maaväe peamine koostööpartner NATOs.
Kindralleitnant Lather astus teenistusse Bundeswehris 1967. aastal. Praegusel ametikohal teenib ta alates 2004. a juunist.
-
Tallinnas õpivad ÜRO vaatlejate koolitajadKahe järgmise nädala jooksul osalevad pea 30 riigi kaitseväelased Tallinnas korraldataval ÜRO vaatlejate instruktorite kursusel.
Kursuse Radisson SAS hotellis avab esmaspäeval kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
4. – 15. aprillini kestev kursus on mõeldud ÜRO vaatlejate koolitajatele täiendõppeks, et end kurssi viia uusimate ÜRO regulatsioonide ja arengutega, et muuta ÜRO vaatlejate ettevalmistust paremaks.
Kursusel räägitakse rahuvalveoperatsioonidel kogutud teadmistest, väljaõppemeetoditest ja -standarditest, koostööst teiste ÜRO asutuste ning mittetulundusühingutega. Samuti harjutavad kursusel osalejad väljaõppeplaanide koostamist.
Kursusel on instruktoriteks ÜRO spetsialistid Indiast ja Poolast, samuti aitavad neid Etioopia, Austria, Soome, Ghana, Kameruni, Prantsusmaa, Keenia ja Norra spetsialistid.
ÜRO vaatlejate kursusel osalevad kaitseväelased Indiast, Poolast, Etioopiast, Austriast, Soomest, Ghanast, Kamerunist, Prantsusmaalt, Keeniast, Norrast, Tšiilist, Horvaatiast, Nigeeriast, Bangladeshist, Brasiiliast, Saksamaalt, Jordaaniast, Nepalist, Nigeeriast, Pakistanist, Salvadorist, Senegalist, Uruguaist, Hiinast, Egiptusest ja Eestist.
ÜRO korraldab vaatlejate instruktorite täienduskursusi iga-aastaselt, sel aastal võttis kursuse korraldamise enda peale Eesti.
Tänavu kevadel täitus kümme aastat Eesti osalemisest rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel. Esimesed Eesti sinikiivrid teenisid ÜRO lipu all rahuvalvemissioonidel Horvaatias, Bosnia-Hertsegoviinas ja Liibanonis.
Hetkel osaleb kaks kaitseväe ohvitseri ÜRO juhitud vaatlusmissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Lähis-Idas. Eestist lähetatud vaatlejad teenivad Iisraeli - Liibanoni sektoris. Aastane teenistus sisaldab patrullimist kahe vaenutseva poole vahelises turvaalas, vaatluspostide mehitamist ja tööd staabis.
Eesti Vabariik on esindatud UNTSO-s alates 1997. aastast. ÜRO vaatlejate missioon UNTSO on loodud 1948. aastal ülesandega jälgida Iisraeli ja nelja naaberriigi, Egiptuse, Jordaania, Liibanon ja Süüria rahvusvahelistest lepetest kinnipidamist. -
Sõjakool marsib läbi TartuTartus asuv Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool tähistab reedel oma 86. aastapäeva kadettide jalutuskäiguga Tartu kesklinnas ja kadetiballiga.
Keskpäeval Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest algav jalutuskäik liigub marsruudil Võru tn. – Akadeemia tn. – Vanemuise tn. – Ülikooli tn. – Munga tn. – Vabaduse pst. – Riia tn. – Võru tn. Rivis on Kõrgema Sõjakooli kadetid ja Piirivalve Orkester, kokku ligi 150 kaitseväelast.
Raekoja platsil tervitavad kadette Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots ning Tartu linnavalitsuse esindaja.
Õhtul korraldatakse Kõrgema Sõjakooli aastapäevale pühendatud traditsiooniline kadetiball.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülema kohusetäitja on major Margus Koplimägi. Õpingud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes jagunevad põhikursuseks, keskastmekursuseks ning täiendõppeks.
Ohvitseride süsteemne õpetamine ja kasvatamine Eesti oma relvajõudude tarbeks sai alguse 3. aprillil 1919. aastal, mil tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja nr. 125, pannes sellega aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile.
Õppetöö jalaväe-, suurtükiväe- ja ratsaväekursustel algas 14. aprillil 1919. aastal Tallinnas Tehnika tänaval. Kursuste lõpetajad olid suureks abiks Vabadussõja rinnetel valitseva kaadripuuduse leevendamisel.
1921. aastal rajati Kõrgem Sõjakool Vabadussõjas võidelnud ohvitseride haridustee jätkamiseks ning 1923. aastal moodustati Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused, mis koondas sõjalist haridust andvad institutsioonid üheks organisatsiooniliseks tervikuks. Kokku jõuti enne Nõukogude okupatsiooni Sõjakoolis koolitada 2000 kaadriohvitseri ja 10 000 reservohvitseri.
17. märtsil 1998. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse määrusega Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledži ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Väljaõppekeskuse baasil taas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. -
Kaitseväe orkester osaleb Hispaanias rahvusvahelisel festivalilEesti Kaitseväe Orkester sõitis täna Hispaaniasse, et osaleda Murcias 2. aprillini kestval rahvusvahelisel sõjaväemuusikafestivalil.
Eesti Kaitseväe Orkester ja tantsutrupi DanceAct tantsijad esinevad kolmel päeval korraldatavatel paraadidel ning annavad ka eraldi ühe kontserdi. Laupäeval kulmineeruva festivali peaparaadil osaleb ligi 25 erinevate riikide sõjaväeorkestrit.
Festivalile oodatakse kuni kolmsada tuhat pealtvaatajat.
Riiklik esindusorkester Eesti Kaitseväe Orkester on moodustatud 1993. aasta 1. veebruaril. Orkestri põhiülesanneteks on esineda kõigil riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel, võtta vastu ja saata ära kõrgeid riigitegelasi, samuti kontserdid nii väeosades kui ka tsiviilelanikkonnale.
Orkester on 45-liikmeline ja koosneb professionaalsetest muusikutest. Orkestri ülemaks ja peadirigendiks on major Peeter Saan ning tseremooniadirigendiks kapten Indrek Toompere.
Kaheteistkümne tegevusaasta jooksul on esinetud Itaalias, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias, Venemaal, Soomes, Rootsis, Lätis ja Poolas. Igal aastal on orkestril ca 150 esinemist. Orkestri relvastuses on showprogramm (tattoo) ja mitmed kontsertprogrammid nii süva- kui kergemast muusikast. Kõrvuti marsi- ja kontsertmuusikaga on orkestri repertuaaris tantsumuusika ja mitmed programmid koos laulusolistidega. Orkester on välja andnud üheksa CD-plaati. -
NATO logistikud peavad Tallinnas nõu30. – 31. märtsil korraldab NATO logistilise planeerimise nõustamiskomitee Tallinnas korralise istungi.
Reval hotell Olümpia konverentsikeskuses korraldataval istungil tulevad arutusele vägede logistilise toetusega seotud teemad, samas vaadatakse läbi NATO liikmesriikide logistilised võimekused.
NATO logistilise planeerimise nõustamiskomitee (Logistics Force Planning Advisory Committee) istungil osalevad NATO liikmesriikide, NATO rahvusvahelise sõjalise staabi ning NATO arendusstaabi Euroopa staabielemendi esindajad.
Eesti kaitsevägi osaleb istungil kolme ohvitseriga eesotsas Kaitsejõudude Peastaabi vanemstaabiohvitseri kapten Madis Toompaluga.
Logistilise nõustamiskomitee istungit peetakse neli korda aastas, iga kord erinevas NATO liikmesriigis. Eestis korraldatav istung valmistab ette iga-aastast NATO logistika vanemohvitseride konverentsi.