Uudised
-
Eesti osalus NATO Afganistani operatsioonil suureneb24. veebruari õhtul sõidab Afganistani pooleaastasele NATO juhitud rahutagamisoperatsioonile 13-liikmeline demineerimismeeskond ISAF-7.
Operatsioonile sõitvad kaitseväelased vahetavad välja Afganistanis viimased kuus kuud teeninud 9-liikmelise demineerimismeeskonna. Uus demineerimismeeskond on varasemast suurem kuna sinna kuuluvad lisaks demineerijatele ja meedikutele ka julgestajad. Julgestajate roll on vajalik demineerijate töö turvalisemaks täitmiseks.
Uue demineerimismeeskonna kaitseväelased on Scoutspataljonist, Tapa Väljaõppekeskusest, Lennubaasist ning Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskusest ja tagalapataljonist. Kõik ISAF-7 demineerijad on läbinud eelnevalt demineerimiskursused või osalenud varasematel operatsioonidel demineerijatena.
Vahetult enne operatsiooni läbisid demineerimismeeskonna liikmed Tapa Väljaõppekeskuses kolmenädalase ettevalmistuskursuse. Väljaõppe käigus harjutati operatsioonidel sagedamini ette tulevaid ülesandeid, õpiti tundma piirkonnas enamlevinud lõhkekehi ning tutvuti brigaadi teenistuskorraldusega. Kursuse viimasel nädalal harjutati teoreetiliselt õpitu praktikas läbi.
Demineerimismeeskonna ISAF-7 ülem on leitnant Raul Kütt, kes teenis ka möödunud aastal märtsist augustini samal operatsioonil demineerimismeeskonna ülemana.
Eesti demineerimismeeskond teenib Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) koosseisus. Eesti demineerimismeeskonna ülesandeks on puhastada ISAF vastutusala mahajäänud lõhkekehadest.
Meeskonna varustusse kuuluvad käsitulirelvad, metallidetektorid, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid. Meeskonna kasutuses on neli Lõuna-Aafrika Vabariigis toodetud ja Suurbritannialt ostetud ratassoomukit Alvis Mamba.
Koos demineerimismeeskonnaga sõidab operatsioonile nooremveebel Kaido Külasalu, kes hakkab teenima Kabuli rahvusvahelises lennujaamas lennukite teenindusmeeskonnas.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. Kokku teenib ISAFis umbes 8000 kaitseväelast.
Pärast demineerimismeeskondade vahetust hakkab Afganistanis teenima 17 Eesti kaitseväelast, neist kaks staabiohvitseri, üks erialaohvitser, üks õhuväe allohvitser ning 13-liikmeline demineerimismeeskond. Eesti kontingendi vanemaks on operatsioonil kolonelleitnant Artur Tiganik. Eesti osaleb operatsioonil alates 2003. aasta märtsist. -
Kaitseväe juhataja andis üle ohvitseride auastmed ja kaitseväe autasudKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis täna Laidoneri Muuseumis pidulikult üle ohvitseride auastmed, kaitseväe teenetemärgid ja eriteenete ristid.
“Ühiskonna laiapõhjaline toetus näitab, et kaitsevägi on oma arengus õigel teel ning et ühiskond vajav kaitseväge,” sõnas viitseadmiral Kõuts. “Kaitsevägi ei õpeta üksnes sõjakunsti, vaid õpetab ka inimeseks ja kodanikuks olemist.”
Kaitseväe juhataja andis brigaadikindrali auastme üle Kaitsejõudude Peastaabi ülem Alar Lanemanile.
Vabariigi Presidendi andis ohvitseride auastmed oma 21. veebruari käskkirjaga. Kaitseväe juhataja andis isiklikult üle kõrgemate ning vanemohvitseride sõjaväelised auastmed brigaadikindral, kolonel, kolonelleitnant, kaptenleitnant ja major. Viiele reservohvitserile andis ta kapteni ja leitnandi sõjaväelised auastmed. Teiste hulgas sai kapteni auastme Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe.
Samuti autasustas kaitseväe juhataja panuse eest Eesti Kaitseväe arengusse kaitseväe eriteeneteristiga ühiskonnategelasi, välisriikide sõjaväelasi ning kaitseväelasi.
Teiste hulgas autasustas kaitseväe juhataja Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksood, Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmetsa, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallikut, akadeemik Mihkel Veidermaad ning Eesti Panga president Vahur Krafti.
Samuti autasustas kaitseväe juhataja Eesti sõjalist esindajat NATO ja Euroopa Liidu juures kindralleitnant Johannes Kerti, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneotsa, Piirivalveameti peadirektor kindralmajor Harry Heina ning Kaitseliidu ülem major Benno Leesikut.
-
Soome kindral tutvub kaitseväe logistikasüsteemigaTäna hommikul saabus Eestisse kahepäevasele tutvumisvisiidile Soome kaitseväe tagalaülem kindralmajor Kalervo Vilho Sipi.
Kindralmajor Sipi kohtub visiidil kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ja Kaitsejõudude Peastaabi logistikaosakonna ülema major Raivo Tammega.
Eesti ohvitserid annavad kindral Sipile ülevaate logistikaalasest planeerimisest ning arengusuundadest. Samuti tutvustatakse kindralile Kaitseväe Logistikakeskust ning Tapa Väljaõppekeskust.
Kindralmajor Kalervo Vilho Sipi on teeninud erinevatel õhutõrjega seotud ametikohtadel, ta on olnud õhutõrjekooli ülem, õhutõrjerügemendi ülem ja õhutõrje inspektor, lisaks on kindral Sipi teeninud maaväe ülemana.
Soome kaitseväe tagalaülema ametikohal teenib kindral Sipi alates möödunud aasta augustist. Kindral Sipi on lõpetanud Soome Kõrgema Sõjakooli ja läbinud erinevad juhtimisalased kursused. -
Kaitseväe juhataja annab üle ohvitseride auastmed ja kaitseväe autasudKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts annab kolmapäeval, 23. veebruaril kell 10.00 Laidoneri Muuseumis pidulikult üle ohvitseride auastmed ning kaitseväe teenetemärgid ja eriteeneteristid.
Kaitseväe juhataja annab üle Vabariigi Presidendi 21. veebruari käskkirjaga antud kõrgema ohvitseri ja vanemohvitseride sõjaväelised auastmed.
Brigaadikindrali sõjaväelise auastme annab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts üle Kaitsejõudude Peastaabi ülem Alar Lanemanile.
Kaitseväe juhataja annab üle ka vanemohvitseride sõjaväelised auastmed kolonel, kolonelleitnant, kaptenleitnant ja major ning viiele reservohvitserile kapteni ja leitnandi sõjaväelised auastmed. Teiste hulgas saab kapteni auastme kätte Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe.
Viitseadmiral Kõuts autasustab kaitseväe teenetemärgiga kaitseväelasi ja kaitseliitlasi, teiste hulgas Kaitseliidu ülem major Benno Leesikut.
Samas autasustab kaitseväe juhataja seoses Eesti Vabariigi 87. aastapäevaga kaitseväe eriteeneteristiga ühiskonnategelasi, välisriikide sõjaväelasi ning kaitseväelasi. Teiste hulgas autasustatakse kaitseväe eriteeneteristiga Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksood, Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmetsa ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallikut. -
Kaitsejõudude paraad Eesti Vabariigi 87. aastapäevalNeljapäeval, 24. veebruaril algusega kell 10 tähistatakse Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi 87. aastapäeva kaitsejõudude paraadiga.
Paraadi võtab vastu Vabariigi President Arnold Rüütel ja paraadi juhatab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Paraadi rivistajaks on jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon ülem kapten Rene Brus, vaimuliku talituse viib läbi kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
Paraadrivistusel osalevad Eesti Vabariigi ja kaitseväe lippude toimkonnad, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseväe Võru Lahingukooli, Üksik-vahipataljoni, Üksik-sidepataljoni, Mereväe, Piirivalveameti, Kaitseliidu Harju ja Tallinna malevate üksused ning kaitseväe ja piirivalve orkestrid.
Kokku osaleb paraadrivistusel 712 meest ja naist ning 15 lippu.
Esmakordselt võtavad paraadist osa soomukid Mamba, mida kasutab kaitseväe demineerimismeeskond NATO juhitaval operatsioonil Afganistanis. Scoutspataljon on esindatud kahe soomustransportööriga BTR-80 ning kahe 120mm miinipildujaga.
Viru Üksik-jalaväepataljon näitab paraadil nelja tankitõrjeraketikompleksi Milan, Tapa Väljaõppekeskus kahte 155-mm haubitsat. Lisaks näidatakse paraadil kahte Kaitseliidu Tallinna maleva 90-mm tankitõrjekahurit. Paraadil osalevad ka neli Piirivalveameti maasturit Iltis koos piilkondadega.
Pärast paraadi on huvilistel võimalik tutvuda Vabaduse platsile rivistatud lahingutehnikaga ning Naiskodukaitse pakub suppi.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman asetab pärast paraadi Vabadussõjas langenud õpetajate ja kooliõpilaste ausambale mälestuspärja.
Paraadiüksused suunduvad pärast paraadi kaitseväelisele jalutuskäigule Tallinna kesklinnas.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseväe Võru Lahingukooli, Üksik-vahipataljoni ja Üksik-sidepataljoni rühmad liiguvad marsruudil Roosikrantsi - Pärnu mnt - Estonia pst - A. Laikmaa - Rävala pst.
Mereväe ja Piirivalveameti üksused liiguvad marsruudil Roosikrantsi - Pärnu mnt - Mere pst.
Kaitseliidu üksused liiguvad marsruudil Roosikrantsi - Pärnu mnt - Tõnismägi - Toompuiestee - Endla.
Paraadi eelproov viiakse läbi 23. veebruaril algusega kell 14 Kadrioru staadioni esisel väljakul, peaproov 23. veebruaril algusega kell 22 Vabaduse väljakul.
-
Religiooni ja poliitika konverents
Homme, 18. veebruaril kell 10 kuni 17 toimub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoones (Riia 12) teaduskonverents “Religioon ja poliitika”.
Konverentsil osalejad käsitlevad religiooni ja poliitika suhteid ning vastastikust mõju nii mineviku kui ka tänapäeva kontekstis.
Konverentsi esimeses pooles käsitletakse peamiselt seda, kuidas usutraditsioonid on mõtestanud vägivalla kasutamist ning sõja ja rahu küsimusi ajaloos. Esinevad Ain Riistan (TÜ usuteaduskond), Andres Saumets (KVÜÕA) ja Ago Lilleorg (Eesti Kristlik Nelipühikirik).
Konverentsi teine pool keskendub religiooni rollile ja eetilisele vastutusele tänapäeva poliitikas. Ettekannetega esinevad Alar Kilp (TÜ politoloogia osakond), monsignore Philippe Jourdan (Rooma Katoliku Kirik Eestis) ja Paul Goble (TÜ Euroopa Kolledž).
Konverentsi korraldab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste humanitaar- ja sotsiaalteaduste õppetool. Konverents on avatud kõigile huvilistele.
Täpsem informatsioon:
Andres Saumets
KVÜÕA humanitaar- ja sotsiaalteaduste õppetool
7314 139
55 620 803
-
Tapa sõdurid sai puuetega inimeste Aasta Teo laureaadiks
Teisipäeval, 15 veebruaril nimetas Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit traditsioonilise tänuüritusel Kadrioru Kunstimuuseumis üheks Aasta Teo 2004 laureaadiks Tapa Väljaõppekeskuse.
Tapa Väljaõppekeskuse sõdureid tänati abi eest väliüritustel. Tapa Väljaõppekeskuse esitas laureaadiks Lääne-Virumaa puuetega inimeste ühing Viru Valere, kellega väljaõppekeskus on teinud koostööd juba mitu aastat.
Väljaõppekeskuse noorsõdurid on abistanud puuetega inimesi nii suviti Rakveres toimuval spordipäeval kui ka talviti vastlapäeval liulaskmisel.
Tiia Sihver, Puuetega Inimeste Koja juhatuse esinaine julgustas ka teisi pöörduma abi saamiseks kaitseväe poole, kuna tema kogemused kaitseväega suhtlemisest on väga head ja abi osutati juba peale esimest pöördumist.
„Loodame et meie koostöö jätkub ka edaspidi,“ ütles auhinda vastu võttes Tapa VÕK kaplan nooremleitnant Silvester Jürjo.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritusel tunnustati ja tänati üksikisikuid ja organisatsioone, kes on liikumispuudega inimesi toetanud sõna või teoga 2004.aastal.
Tänuüritusel rääkisid liikumispuuetega inimesed ka oma elust ja probleemidest-tööst ja tööle saamisest, hariduse omandamisest, spordist, hobidest, eluga toimetulekust. Nimelise meene said 15 isikut ja organisatsiooni. Tänuüritusest võtsid osa ka president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel.
-
Merevägi tähistab admiral Pitka sünniaastapäeva raamatuesitlusegaReedel, 18 veebruaril tähistab Eesti Merevägi kontradmiral Johan Pitka 133. sünniaastapäeva pärjaasetamise tseremoonia ning raamatu “Eesti Merejõudude juhatajad 1918-1940” esitlusega.
Kell 14 Miinisadamas algaval pärjaasetamise tseremoonial osalevad lisaks mereväele ka Piirivalveameti, Veeteede Ameti, Kaitseliidu, Mereväelaste Kogu ning Soome Mereväes Teeninud Eestlaste Gildi esindajad.
Tseremooniale järgneb raamatu “Eesti Merejõudude juhatajad 1918-1940” esitlus, mille on koostanud Mereväe Staabis teeniv Reet Naber.
1872. aasta 19. veebruaril Järvamaal sündinud admiral Johan Pitka oli Kaitseliidu ja Eesti Merejõudude looja, samuti võib teda pidada tänase Veeteede Ameti ja Piirivalve väljakujundajaks. Admiral Pitka nime kannab Eesti Mereväe lipulaev.
-
NATO vägede aseülemale avaldas muljet Eesti kaitseväelaste kõrge taseTäna Eestis ametlikul visiidil käinud NATO Euroopa vägede aseülem ja Euroopa Liidu sõjaliste operatsioonide ülem Briti kindral Sir John Reith tänas Eesti kaitseväge suure panuse eest rahvusvahelistel operatsioonidel.
“Olen vaimustunud sellest nimekirjast välisoperatsioonidest, kus Eesti kaitseväelased osalevad,” ütles kindral Reith. “Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine on oluline just Eesti jaoks, seal te harjutate oma koostöövõimet ja teie kaitseväelased saavad neilt operatsioonidelt väga palju kogemusi.
“Olen tänulik Eesti kaitseväele panuse eest NATO ja ELi operatsioonidel,” ütles kindral Reith. “Mul oleks heameel näha Eesti sõdureid ükskõik millisel operatsioonil, see on loomulikult Eesti otsus, kus te tahate osaleda.”
Kindral Reith tutvustas Kaitsejõudude Peastaabis lähiaastate NATO arengukavu operatsioonidel Afganistanis (ISAF) ja Kosovos (KFOR). Arutluse all olid raskuspunkide võimalik muutmine operatsioonidel Kosovos ja Afganistanis.
NATO jaoks omandab ISAF KFORi kõrval olulisema rolli. Eesti kavandab suurendada kaitseväe osalust Afganistanis ja hetkel planeerib koostööd Suurbritannia juhitava provintside taastamismeeskonnaga (Provincial Reconstruction Team, PRT).
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul saada Eesti sel aastal esimesed kaitseväelased PRTsse, need oleksid paar staabiohvitseri ja üks sõjaväeline vaatlusüksus (military observation team, MOT), kokku suureneks Eesti kaitseväelaste esindatus Afganistanis sel aastal umbes kümne võrra.
“On selge, et Afganistan vajab lisaks sõjalisele osalusele ka ülesehitavat osalust ja just ülesehituses me kavatsemegi osaleda,” ütles viitseadmiral Kõuts.
Eesti kaitseväelased arutasid kindral Reith’ga ka õhuturbe olukorda Eesti õhuruumis. Eesti ohvitserid andsid ülevaate Eesti üksustest, mis antakse NATO kiireageerimisüksuse NRF (NATO Response Force) koosseisu.
NATO Euroopa vägede aseülem kindral Sir John Reith lahkus Eestist täna, 16. veebruari õhtul.
John Reith alustas teenistust Suurbritannia langevarjurügemendis 1969. aastal. Suure osa oma teenistusajast asus Reith Saksamaal, lisaks on ta teeninud Põhja-Iirimaal, osales Lahesõjas ning rahutagamismissioonidel endises Jugoslaavias ja Albaanias. 2001. aastal asus ta Suurbritannia relvajõudude ühendoperatsioonide ülema ametikohale, juhtides kõiki riigi välisoperatsioone, muuhulgas operatsioone Iraagis, Afganistanis, Balkanil ja Sierra Leones.
Kindral Reith määrati NATO Euroopa vägede aseülema (Deputy Supreme Allied Command Europe, DSACEUR) ametikohale oktoobris 2004.
-
Eestit külastab kõrge NATO ohvitser
Täna, 15, veebruari õhtul saabub Eestisse ametlikule visiidile NATO Euroopa vägede aseülem, Briti kindral Sir John Reith.
Homme hommikul kohtub kindral Reith kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga, mille järel arutab NATO Euroopa vägede aseülem koos kaitseväe ohvitseridega viimaseid arenguid NATOs. Samuti tutvub kindral Reith Kaitsejõudude Ühendstaabi majaga ning ühendoperatsioonide juhtimiskeskusega.
Kaitseministeeriumis kohtub NATO Euroopa vägede aseülem kaitseminister Jaak Jõerüüdi ja kõrgete kaitseametnikega. Riigikogus kohtub kindral Reith Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Sven Mikseriga.
NATO Euroopa vägede aseülem kindral Sir John Reith lahkub Eestist 16. veebruari õhtul.
John Reith alustas teenistust Suurbritannia langevarjurügemendis 1969. aastal. Suure osa oma teenistusajast asus Reith Saksamaal, lisaks on ta teeninud Põhja-Iirimaal, osales Lahesõjas ning rahutagamismissioonidel endises Jugoslaavias ja Albaanias. 2001. aastal asus ta Suurbritannia relvajõudude ühendoperatsioonide ülema ametikohale, juhtides kõiki riigi välisoperatsioone, muuhulgas operatsioone Iraagis, Afganistanis, Balkanil ja Sierra Leones.
Kindral Reith määrati NATO Euroopa vägede aseülema (Deputy Supreme Allied Command Europe, DSACEUR) ametikohale oktoobris 2004.