Uudised
-
Kaitseväe ettevalmistus- meeskond sõitis AfganistaniEile sõitis Afganistani kaitseväe meeskond, mille ülesandeks on valmistada ette kaitseväe osaluse laiendamine NATO juhitaval operatsioonil ISAF.
Neljast ohvitserist koosnevat meeskonda juhib major Sten Reimann Kaitsejõudude Peastaabist.
Eesti kavandab osalemist Suurbritannia juhitava provintside taastamismeeskonna (Provincial Reconstruction Team, PRT) koosseisus.
Eile saabus Afganistanist koju ka 8-liikmeline kaitseväe demineerimismeeskond, kes lõpetas oma kuuekuulise osaluse NATO juhitavate jõudude koosseisus.
Praegu teenib Afganistanis 18 Eesti kaitseväelast: kaks staabiohvitseri, üks erialaohvitser, üks allohvitser ning 14-liikmeline demineerimismeeskond.
Oma 12. jaanuari otsusega pikendas riigikogu Eesti kaitseväelaste osalemist Afganistanis 2006. a septembrini. Riigikogu otsusega on missiooniüksuste suuruseks kuni 25 kaitseväelast.
-
Eesti ja Austria planeerivad koostööd Euroopa Liidu missioonilKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtus reedel ja laupäeval Austria kaitseväe juhataja kindral Roland Ertliga. Eesti ja Austria armeejuhid arutasid koostöövõimalusi ning eelkõige Eesti osalust Euroopa Liidu juhitavas rahutagamismissioonis Althea Bosnia- Hertsegoviinas.
Eesti planeerib saata Althea missioonile ühe jalaväerühma, mis komplekteeritakse Kaitseliidu baasil ning staabiohvitsere. Rühm hakkab tegutsema Austria alluvuses koos Tšehhi rühmaga.
"Austria pool on Eesti osalusest väga huvitatud,“ ütles viitseadmiral Kõuts. "Planeerime alustada rühma ettevalmistamisega suvel ning saata nad missioonile aasta lõpus. Esimene Kaitseliidu staabiohvitser alustab teenitust Bosnia-Hertsegoviinas suvel"
Althea on esimene välismissioon, mis komplekteritakse Kaitseliidu baasil. Praegu teenib Kaitseliidust üks ohvitser koalitsioonivägede koosseisus Iraagis. Hetkel osalevad operatsioonil Althea kaks Eesti kaitseväe staabiohvitseri ja üks staabiallohvitser.
Visiidi käigus sai kaitseväe juhataja ülevaate ka Austria kogemusest kaitseväe harjutusväljade alal. Tihedalt asustatud Austrial on harjutusväljade tegevuse korraldamisel pikaajaline kogemus nii omandiküsimuste lahendamisel kui koostöö arendamisel kohaliku
elanikkonnaga.
Viitseadmiral Kõuts sai ülevaate ka Austria armeereformist ning jagas Eesti kogemusi kaitseväe viimase aja arengutest.
Kaitseväe juhataja saabub Eestisse täna õhtul. -
Kaitseväe juhataja kohtus Austrias Eesti kaitsejõudude laskesuusatajategaAustrias ametlikul visiidil viibinud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtus
laupäeval, 5. märtsil Hochfilzenis laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel osalevate Eesti kaitsejõudude sportlastega.
Kaitseväe juhataja tundis huvi Janno Prantsi, Indrek Tobrelutsu ja Dimitri Boroviku ettevalmistuse kohta ning soovis kaitsejõudude sportlastele edu võistlustel.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts külastas Austriat oma Austria kolleegi kindral Roland Ertli kutsel.
Visiidil arutasid kahe riigi kaitsevägede juhid osalust Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil Althea Bosnia-Hertsegoviinas. Austria ohvitserid andsid viitseadmiral Kõutsile ülevaate Austria kaitseväe reformist. -
Kaitseväe juhataja sõitis ametlikule visiidile AustriasseKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõitis täna Austria kaitseväe juhataja kutsel kahepäevasele ametlikule visiidile Austria Vabariiki.
Kohtumisel Austria kaitseväe juhataja kindral Roland Ertliga tulevad arutlusele Euroopa Liidu lahingugrupid ja Euroopa Liidu juhitud sõjaline operatsioon Althea Bosnia-Hertsegoviinas, millesse mõlemad riigid panustavad.
Kui hetkel osalevad operatsioonil Althea Eesti kaitseväe staabiohvitserid ja staabiallohvitser, siis sellel aastal suundub operatsioonile Kaitseliidu rühm, mis hakkab teenima Austria valvekompanii koosseisus.
Erilist rõhku pööratakse kohtumisel Austria harjutus- ja väljaõppealade korraldusele. Eestile on väärtuslik austerlaste kogemus, kuna Austria on tihedalt asustatud. Eesti delegatsioon saab ülevaate, kuidas on lahendatud kohaliku elanikkonnaga harjutusalade omandiküsimused ja millised on kasutamistingimused, kuidas tagatakse keskkonnanõuete täitmine, millised on keskkonnamõjud ja milliseid tsiviil-militaarkoostöö vorme Austria sõjaväelased elanikkonna toetuse saavutamiseks kasutavad. Eestis on harjutusalade küsimus veel lõpliku lahenduseta.
Kaitseväe juhatajale antakse ka ülevaade Austria kaitseväes käimasolevatest reformidest ja arenguplaanidest.
Austria kaitseväe juhataja külastas Eestit 2002. aasta mais.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts naaseb Eestisse pühapäeval, 6. märtsil. -
NATO kindral tunnustas Eesti panust Afganistani operatsiooniTäna tutvumisvisiidi Eestisse lõpetanud Brunssumis asuva NATO ühendväejuhatuse ülem kindral Gerhard W. Back tunnustas Eesti panust NATO Afganistani operatsiooni.
Kindral Back kohtus täna kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga. Kohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis andis kindral Back ülevaate NATO tegevuskavadest Afganistani operatsiooni (ISAF) laiendamisel ja NATO jõudude arenguplaanidest. Kõne all oli ka õhuturbe olukord Eestis.
Kindralile avaldas sügavat muljet Eesti avalikkuse kõrge toetus kaitseväele. “Te peaksite olema rahva kõrge toetuse üle väga uhked, ” sõnas kindral. ”See on suurim tunnustus, mis ühel sõjaväel saab olla.” Eurobaromeetri andmetel on kaitsevägi kõige usaldusväärsem institutsioon Eestis.
Peastaabi ohvitserid andsid kindral Backile ülevaate Eesti kaitsejõudude arenguplaanidest.
“Eesti eesmärk ei ole pakkuda NATO jõududesse ja operatsioonidele mitte suurt hulka vägesid, vaid võimekusi ja kvaliteeti,” rõhutas kohtumisel kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Teisipäeval kohtus Brunssumis asuva NATO ühendväejuhatuse ülem Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Sven Mikseri ja kaitseministeeriumi kantsleri Lauri Almanniga.
Hollandis, Brunssumis asuv ühendväejuhatus (Joint Force Command Brunssum) on NATO operatiivtasandi peakorter, vastutades muuhulgas ka NATO rahutagamisoperatsiooni eest Afganistanis.
Afganistanis teenib hetkel NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) koosseisus 18 Eesti kaitseväelast, neist kaks vanemstaabiohvitseri, üks erialaohvitser, üks õhuväe allohvitser ning 14-liikmeline demineerimismeeskond. Eesti osaleb operatsioonil alates 2003. aasta märtsist.
Brunssumis asuvas NATO ühendväejuhatuses teenib hetkel kaks Eesti kaitseväe vanemstaabiohvitseri ja kaks vanemstaabiallohvitseri.
Gerhard W. Back asus teenistusse Saksa õhuväkke 1965. aastal. Luurelendurina lendas ta lennukil Phantom RF-4E üle 3500 lennutunni. Pärast seda teenis ta mitmetel ametikohtadel Saksamaa õhuväes ja NATO staapides, tõustes Saksa õhuväe staabiülema ametikohani. Brunssumis asuva NATO ühendväejuhatuse ülemaks määrati kindral Back 15. jaanuaril 2004. -
Eestisse saabub visiidile kõrge NATO ohvitserHomme, 1. märtsil saabub Eestisse ametlikule tutvumisvisiidile Brunssumis asuva NATO ühendväejuhatuse ülem kindral Gerhard W. Back.
Kahepäevase visiidi käigus kohtub kindral Back kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Sven Mikseri ja kaitseministeeriumi kantsleri Lauri Almanniga. Lisaks saab kindral Back Kaitsejõudude Peastaabis ülevaate kaitsejõudude arengust ja tutvub ühendstaabiga.
Hollandis, Brunssumis asuv ühendväejuhatus (Joint Force Command Brunssum) on NATO operatiivtasandi peakorter, vastutades muuhulgas ka NATO rahutagamisoperatsiooni eest Afganistanis. Brunssumis asuvas NATO ühendväejuhatuses teenib kaks Eesti kaitseväe vanemstaabiohvitseri ja kaks vanemstaabiallohvitseri. NATO teine ühendväejuhatus asub Itaalias, Napolis.
Gerhard W. Back asus teenistusse Saksa õhuväkke 1965. aastal. Luurelendurina lendas ta lennukil Phantom RF-4E üle 3500 lennutunni. Pärast seda teenis ta mitmetel ametikohtadel Saksamaa õhuväes ja NATO staapides, tõustes Saksa õhuväe staabiülema ametikohani. NATO põhjaregiooni keskväejuhatuse ülemaks määrati kindral Back 15. jaanuaril 2004. -
Kanada väliseestlased toetavad Tapa kabeli ehitustTäna hommikul andis Eesti Ohvitseridekogu Kanadas esimees leitnant Ülo Isberg Kaitsejõudude Peastaabis üle Toronto väliseestlaste annetused Tapa Väljaõppekeskuse kabeli ehitamiseks.
“Väliseestlased leiavad, et kaitseväelastele on kabel vajalik,“ ütles Toronto Eesti Maja tegevjuht, Eesti Ohvitseridekogu Kanadas esimees leitnant Ülo Isberg. “Riigi ühe tähtsama institutsiooni – kaitseväe tegevuse toetamine on meile tähtis.”
Väliseestlaste viimasest annetusest kogunes ligi 30 tuhat Eesti krooni.
Veebruari alguses külastasid Tapa Väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi ja kaplan leitnant Raivo Nikiforov Torontot, kus tutvustasid väliseestlastele Tapa Väljaõppekeskust ning rajatava kabeli ideed. Visiidil annetati väliseestlaste poolt kabeli ehituseks ligi 60 tuhat krooni.
Kohtumistel Torontos annetasid Tapa kabeli ehituseks Toronto Eesti Baptisti Kogudus, EELK Toronto Vana-Andrease Kogudus, Eesti Kesknõukogu Kanadas, Toronto Eesti Selts, Eesti Ohvitseridekogu Kanadas ja teised.
Tapa Väljaõppekeskuse kaplani leitnant Raivo Nikiforovi sõnul on kabeli ehitust toetanud lisaks Kanada väliseestlastele ka Saksamaa Bundeswehri õhuväe ajateenijad, mitmed Eesti ettevõtted ja eraisikud.
Kabeli ehituse mõttega tuldi Tapa Väljaõppekeskuses välja 2003. aastal. Ligi 1,5 miljonit maksma minev hoone kavatsetakse ehitada annetustest kogutud rahadega 2005. aastal. Väljaõppekeskuse kabeli hoone on projekteerinud arhitekt Harri Kivilo, selle mõõtmed on 6 x 11 meetrit, lisaks ühele suurele ruumile ehitatakse kabelisse ka mõned väiksemad abiruumid. -
NATO staap tähistas Eesti iseseisvuspäevaEesti Vabariigi iseseisvuspäeval 24. veebruaril viidi NATO Transformatsiooni Ülemjuhatuse peakorteris läbi Eesti lipu heiskamise tseremoonia.
Ameerika Ühendriikides Virginia osariigis Norfolkis asuvas Supreme Allied Commander Transformation peastaabis (HQ SACT) peetud tseremoonial kõnelesid
SACT staabiülem kindralleitnant Michel Maisonneuve ja Eesti esindaja HQ SACT’is kolonelleitnant Harri Ints.
ACT ohvitseride messis läbiviidud tseremoonial mängis USA mereväe Atlandi laevastiku orkester Eesti ja USA hümne ning laulu "Eesti lipp".
Rahvuspüha puhul lipuheiskamine on traditsioon, millega ACT avaldab austust ja lugupidamist kõigile liikmesriikidele. Iga liikmesriik saab selle au osaliseks kord
kolme aasta jooksul.
-
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kõne Eesti Vabariigi 87. aastapäeva paraadil Vabaduse platsilAustatav härra Eesti Vabariigi president!
Austatud Parlamendi spiiker!
Härra peaminister!
Ekstsellentsid!
Kaitseväelased!
Kaasmaalased!
“Meie Vabadussõda on näidanud, et mitte alati esmajärguline tähendus ei ole mitte relvades, vaid vaimus. Teiste sõnadega, mitte peaasjalikult relvade jõus, vaid vaimujõus peitub võit.” Nii kõneles legendaarne admiral Johan Pitka, keda tema kaasaaegsed nimetasid ka Vabadussõja hingeks. Pitka ei hoolinud isiklikust varandusest ei elust ega tervisest. Tema ülim eesmärk oli iseseisev Eesti. Ettevõtlik Pitka kasutas ebastandardseid lahendusi, vastandades võimekuse ja kvaliteedi hulgale ning oli edukas.
Praegu, osaledes NATO operatsioonidel ja NATO juhitud jõududes, teeb Eesti täpselt sedasama. Me kasutame oskuslikult piiratud ressursse ja meie tugevaid külgi. Eesti ei saa lubada endale marginaalseerumist, ei selles regioonis siin, ega NATOs tervikuna. Me saame olla ja olemegi edukad ennekõike kvaliteedi ja võimekuse, mitte hulgaga.
Minu arvates on samuti tähtis sümbol, et just Admiral Pitka, nüüd pean ma silmas meie mereväe lipulaeva, on esimene Eesti üksus, mis asub selle aasta mais teenima NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus. Admiral Pitka on taas eesliinil ja eeskujuks. Loodan siiralt, et Tallinna linn tasub auvõla Eesti legendaarse patrioodi admiral Pitka ees ja taaspüstitab tema monumendi, mis on kuskile kuurinurka piinlikult tolmuma jäänud.
Admiral Pitkalt on praegugi palju õppida. Pitka oli ja jääb ennastsalgava vabadusvõitluse võrdkujuks. 1944. aasta sügisel pöördus eakas Pitka välismaalt tagasi, ehkki olukord ei olnud võrreldav 1919. aastaga. Septembris 1944 lehvis viis lühikest päeva Saksa ja Nõukogude okupatsiooni vahel Pika Hermanni tornis meie sinimustvalge lipp. Eesti poliitikud Jüri Uluotsa ja Otto Tiefi juhtimisel ning kaitseväe juhataja kindralmajor Jaan Maide käsu alla koondunud Eesti sõdurid üritasid meie rahva teist vabadussõda. Admiral Pitka oli oma löögirühmaga taas eesliinil. Tema ja sajad võitlejad julgesid minna lõpuni, sest armastus oma riigi vastu, vabadusjanu ning au kaalusid rohkem kui inimlikud hirmud ja tungid. Tuhanded mehed ja naised jätkasid hiljem vastupanu metsavendadena.
Kaasmaalased!
Täna, 60 aastat hiljem, on Eesti sõdur end taas tõestanud kõige keerulisemates olukordades, kui eeskujulikult treenitud ja varustatud, julge ning külmavereline sõjamees. Eesti sõdur on pärast võidukat Vabadussõda ja häbiväärset nõukogude okupatsiooni tagasi rahvusvahelises sõjameeste vennaskonnas. Paraku on Eesti ja meie kaitsevägi maksnud selle eest kõrget hinda. Kriisipiirkonnas on esimest korda pärast Vabadussõda võidelnud ning langenud Eesti vormis ja Eesti riigi huve kaitstes kaks meie kaitseväelast. Samamoodi, nagu 3588 Vabadussõtta läinud Eesti mehel lõppes käidud tee ebaõiglaselt äkki, jäi sõjamehe tee lühikeseks ka Iraagis Eestit teeninud nooremseersant Andres Nuiamäele ja vanemveebel Arre Illenzeerile. Samamoodi kui Vabadussõjas võidelnud sõdurid, andsid seersant Nuiamäe ja veebel Illenzeer Eestile kõige kallima, mis neil oli – oma elu. Selle nimel, et meie lapsed saaksid elada vabas Eestis. Ma ei karda võrdlust Vabadussõjaga. See on õiglane võrdlus.
Sõduri kaotus peab panema ühiskonna hindama meie riiklikku iseseisvust. Oma riik on tõsine asi. Liiga tõsine selleks, et oma riigiga mängida. Riik luuakse ja riiki ehitatakse põhimõttel, et riik on igavene ja ta on tugev. Vastasel korral ei oleks omariiklusel mõtet. Lääne kultuuriruum, mille lahutamatu koostisosa Eesti on, õpetab, et inimelu on püha. Kui sõdur on riigi eest valmis andma kõige pühama, mis inimesel on, oma elu, siis saab riik selle ohverduse kaudu pühaks. Pühaks meie kõigi jaoks.
Eestit teenivad sõdurid juhinduvad kindlatest väärtustest ning põhimõtetest. Lihtsad, aga olulised väärtused nagu - ausus, ustavus, distsipliin - on saanud nüüd sõdurite jaoks veelgi selgemaks. Seon ühise nimetaja sõdur alla kõik kaitseväelased - alates madrusest kuni kindralini.
Ajaleht “Postimees” valis Eesti sõduri Iraagis aasta 2004 inimeseks. Säärane valik on tunnistuseks, et teie, kaasmaalased, hindate Eesti sõdurit kõrgelt. Värske avaliku arvamuse uuring hindab kaitseväe usaldusväärsust üheks kõrgemaks meie riigi institutsioonide hulgas. Rahva toetus ja kaitseväe usaldusväärsus on üks Eesti olulisemaid julgeolekutegureid, sest kaitsevägi on rahvavägi. See ei ole pelgalt kaitseministeeriumi, kaitseväe juhtkonna ega tänaste ja eilsete kaadrikaitseväelaste teene. See on selge märk ühiskondlikust kokkuleppest. Üksmeel kaitseküsimuses tähendab selget ühiskondlikku kokkulepet. Ma ei tea ühtegi teist valdkonda, milles avalik arvamus oleks niivõrd üksmeelne kui kaitseküsimuses.
Riigi poliitiline juhtkond on aastaid tagasi sõlminud kokkuleppe viia ja hoida kaitsekulutused kahe protsenti tasemele sisemajanduse koguproduktist. Osakem sellist riigimehelikku hoiakut hinnata, sest küllap on alati kiusatusi suunata raha mõnda, hetkel päevapoliitiliselt valulikumasse valdkonda. Kuid need kaks protsenti ei ole lihtsalt kindel ühik maksumaksja rahast, vaid see on ka meie usaldusmõõde liitlaste ees, meie garantii kaitseväe kvaliteedile. Selle lubaduse pidamine on aidanud Eestil kasvada tõsiseltvõetavaks partneriks.
90 protsenti Eesti elanikkonnast toetab tasakaalustatud sõjalise riigikaitse mudelit. Me ei ole seda kuskilt kopeerinud. Kaitsejõudude ühendstaabis välja töötatud mudelis on arvestatud ohuhinnanguid, arenguid maailmas, meie riigi ressursse ja arengutaset. Eesti oma mudelis on kombineeritud jõuliselt arenevad elukutselised üksused, traditsioonilised reservüksused ning Kaitseliit. Selline mudel on ennast täna juba õigustanud ning kindlustab meid jätkusuutlikkusega välismissioonidel. Samuti näiteks loodusõnnetuste ohvrite päästmisel siin kodus Eestis nagu näitas jaanuarikuu üleujutus.
Päev päeva kõrval õpetab ja kasvatab kaitsevägi kodanikeks sadu poegi, vendi ning isasid, sõltumata rahvusest ja usutunnistusest. Paljudele neist kujuneb kaitsevägi hüppelauaks iseseisvasse ellu.
Kaitsevägi on arenenud eluterveks, ühiskonnaga tihedalt põimunud organismiks. Meie vägi toodab end ise, koolitades ja kasvatades sõdureid, kes jagavad sama väärtussüsteemi ja on patrioodid selle sõna kõige paremas tähenduses. Kaheldamatult ongi meie suurim saavutus ja õnnestumine Eesti sõdur. Sõdur, keda tunneme ja usaldame kui oma ala professionaali. Eesti sõdur, kes täna seisab Eesti riigi ja rahva huvide kaitsel kodugarnisonides, aga ka Iraagis, Liibanonis, Afganistanis, Kosovos ja Bosnias. Eesti sõdur, kes seisab siin täna teie ees rivis ja on valmis iseseisvuspäeva paraadiks. Eesti sõdur, kelle teenistuse ülim eesmärk on järgida legendaarse admiral Pitka elu põhimõtet: toimida ausa tahtega isamaa heaks.
Elagu Eesti Vabariik! -
Iraagis teenivaid Eesti kaitseväelasi õnnitles vabariigi aastapäeval koalitsioonijõudude juhataja24. veebruaril tähistas operatsioonil Iraagi Vabadus osalev Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-10 koos koalitsiooni staabis teenivate Eesti ohvitseridega vabariigi aastapäeva piduliku rivistusega.
Rühmaülem kapten Andrus Merilo õnnitles võitlejaid ja teavitas neid eelolevast tööpäevast, sest ESTPLA-10 jätkas oma tavapärast teenistust ka 24. veebruaril. “Oleme siin soojal lõunamaal täna mõtetes oma kaasvõitlejatega, kes just praegusel hetkel alustavad paraadi talvisel Vabaduse väljakul,” ütles Merilo.
Tervituse Eesti Vabariigi aastapäevaks saatis Iraagis teenivatele Eesti kaitseväelastele koalitsioonijõudude juhataja USA kindralleitnant John R. Vines. Ta tänas eestlasi eeskujuliku teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus ja andis kogu koalitsiooni nimel edasi südamlikud õnnitlused meie riigi pidupäeval. “Teie pühendunud teenistus on andnud oma panuse meie missiooni õnnestumisse selleks, et Iraagist saaks jälle vaba ja demokraatlik riik,” kirjutas kindral Vines. “Me kindlustame siin kõik koos ka Iraagi rahvale needsamad pühad ja puutumatud inimõigused, mida me seostame Eesti Vabariigi iseseisvuspäevaga.”
Eesti sõdureid tervitas rivistusel nende lähim lahingupartner, USA pataljoni tankikompanii komandör kapten Jean Hinman. “Ma olen teid kõiki ühisoperatsioonidel lähedalt tundma õppinud ja usaldama hakanud,” ütles Hinman. “Ameerika sõdurid teavad, et Eesti relvavendade peale võib igas olukorras kindel olla.” Kapten Hinman andis ESTPLA-10 võitlejatele tänuks hea koostöö eest üle pataljoni mälestusesemed.
ESTPLA-10 jätkab teenistust Bagdadis USA 1. ratsaväediviis mägibrigaadi (2-10 BCT) jalaväepataljoni (1-41 INF) koosseisus. Pataljoni kuuluvad tanki-, soomusjalaväe ja motoriseeritud jalaväe kompaniid, üksuse vastutusala on Iraagi pealinna edelaosa. ESTPLA-10 majutuspaik on koalitsioonijõudude sõjaväebaasis Camp Liberty.
ESTPLA-10 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ja motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet. Eesti kaitseväelased teevad Iraagis operatsioone koostöös USA ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Kolm Eesti staabiohvitseri jätkavad teenistust Iraagi koalitsioonivägede peakorteris. Üks Eesti ohvitser teenib Bagdadis NATO treeningmissiooni koosseisus.