Uudised
-
Scoutspataljoni hakkab juhtima kolonelleitnant Indrek SirelKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts määras alates 15. veebruarist Scoutspataljoni uueks ülemaks kolonelleitnant Indrek Sireli (35).
“Minu prioriteediks saab Scoutspataljoni plaanipärase väljaarendamise jätkamine, et üksus oleks valmis täitma talle püstitatud ülesanded,” sõnas kolonelleitnant Sirel.
Kolonelleitnant Sirel lõpetas jaanuaris pooleaastase teenistuse Afganistanis Kabulis paiknevate NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) staabi operatiivosakonna planeerimisjaoskonnas.
Enne NATO operatsiooni teenis Sirel Kaitsejõudude Peastaabis analüüsi- ja planeerimisosakonna ülema kohusetäitjana. Eesti kaitseväes teenib kolonelleitnant Sirel alates 1993. aastast, ta on olnud Viru Üksik-jalaväepataljoni ülem ning teeninud erinevatel ametikohtadel Kaitsejõudude Peastaabis.
Kolonelleitnant Sirel on lõpetanud Moskva Kõrgema Üldvägedekooli, läbinud kõrgema juhtkonna erikursused Soome Maakaitsekõrgkoolis ning õppinud Ameerika Ühendriikide Armee juhtimise- ja kindralstaabi kolledžis.
Paldiskis asuv Scoutspataljon on 2001. aastal taasloodud professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Pataljon on osalise koosseisuga alalises valmisolekus ning täiskoosseisu puhul kiirreageeriv üksus. Pataljon koosneb staabist, kolmest jalaväekompaniist, tuletoetuskompaniist, ning staabi- ja tagalakompaniist.
Vastavalt kaitsejõudude arengukavale peab Scoutspataljon olema välja arendatud 2005. aasta lõpuks. Tulevikus peab pataljon olema valmis osalema NATO, Euroopa Liidu või ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel.
Pataljoni senine ülem kolonelleitnant Artur Tiganik teenib alates 7. veebruarist NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Afganistanis.
-
Demineerijad osalesid Afganistani lennukatastroofi päästetöödesEesti demineerimis-meeskonna kaitseväelased osalesid eile, 13. veebruaril Afganistanis lennukatastroofi päästetöödel.
Kolm demineerijat koos julgestajatega Ungari mägiüksusest ning Saksa meedikutega valmistasid 3050 meetri kõrgusel mägedes asuvas õnnetuspaigas ette helikopteri maandumispaiga ja märgistasid turvalise ala katastroofi põhjuste uurijatele. Grupp oli üks esimesi, kes viibis õnnetuspaigal jalgsi.
“Operatsiooni raskendas oluliselt kuni 3,5 meetri paksune lumekiht ning tugev tuul,” sõnas operatsioonil osalenud demineerimismeeskonna ülem leitnant Vesse Põder. “Puhastasime viie tunni jooksul maandumisplatsi lumest ja ning märgistasime. Paksu lumekihi tõttu me miine ei leidnud.”
“Kuna õnnetuspaigal asus kunagi Nõukogude Armee positsioon, on tegu väga miiniohtliku alaga,” lisas leitnant Põder.
Lennukompaniile Kam Air kuulunud Boeing 737, mille pardal viibis 104 reisijat, kukkus alla 3. veebruaril Kabulist 30 kilomeetri kaugusel kagus asuvas mägipiirkonnas. Siiani takistasid ligipääsu õnnetuspaigale ning selle põhjuste väljaselgitamist halvad ilmastikutingimused.
Afganistanis teenib 12 Eesti kaitseväelast: kaks staabiohvitseri, üks erialaohvitser ning üheksa demineerijat. Eesti osaleb operatsioonil alates 2003. aasta märtsist.
-
Kosovost naasis Eesti luurekompaniiEile, laupäeva hilisõhtul jõudis pooleaastaselt rahutagamisoperatsioonilt Kosovosse tagasi Eesti kerge luurekompanii BALTSQN-10.
Vastuvõtutseremoonial andis BALTSQN-10 kaitseväelastele rahvusvahelisel missioonil osalenu medalid Maaväe staabi väljaõppe- ja rahvusvaheliste suhete jaoskonna ülem major Margus Kirsimäe.
Augustis operatsiooni alustanud 99 kaitseväelasest koosnev BALTSQN-10 kuulus Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) prantslaste juhitava kirderegiooni riikidevahelise brigaadi Taani pataljoni koosseisu. Üksuse vastutusala oli Mitrovica mägipiirkond. BALTSQN-10 ülem oli kapten Alo Valdna.
Luurekompanii ülesannete hulka kuulusid luure-patrullteenistus, NATO juhitavate stabiliseerimisjõudude kohaloleku demonstreerimine, vaatluspostide mehitamine, kohalike väeosade jälgimine, mitmesugustes humanitaarabiprojektides osalemine, erinevate operatsioonide julgestamine, isikute eskort, isikute ja sõidukite kontrollimine kontroll-läbilaskepunktides ja laagri valve.
Balti luureeskadroni komplekteerivad rotatsiooni käigus kolm Balti riiki. BALTSQN alustas teenistusülesannete täitmist Kosovos veebruaris 2003. Eesti kompanii vahetas välja Leedu üksus.
ÜRO kontrolli all olevas Kosovos peavad korda 17 tuhande sõduriga NATO juhitud rahvusvaheline rahutagamiskontingent (KFOR) ning kümme tuhat ÜRO ja kohalikku politseinikku.
Eestist on praegu Kosovos 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL–11 ning kolm staapides teenivat ohvitseri.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos alates 1999. aasta novembrist.
NB! Fotod vastuvõtutseremooniast leiate aadressilt http://pildid.mil.ee
-
Sõdurid harjutavad linnapatrulli Pärnu tänavatel
Järgmisel nädalal viiakse linnatänavatel läbi Pärnu Üksik-jalaväepataljoni koolitus “Üksuse liikumine linnamaastikul,” milles osaleb 149 sõdurit.
Kaitseväelased liiguvad Pärnu linna merepoolsetes kvartalites 14.-18. veebruarini õhtul kella 19 kuni keskööni jaosuuruste üksustena, jälgides linnapatrullile esitatud taktikalisi nõudeid.
Sõdurite väljaõppekavas on ette nähtud linnalahingu alane väljaõpe. “Soovime, et sõdurid saaksid reaalse ettekujutuse liikumisest linnalahingu tingimustes,” sõnas leitnant Priit Rööp jalaväe väljaõppekeskusest Pärnu Üksik-jalaväepataljon. “Pärnus on mõned mitmed piirkonnad, kus liikumine ning üksteise katmine on päris keerulised, näiteks Kuninga ja Aia tänava ristmik ning parkide ja sanatooriumide piirkond rannarajoonis.”
“Eks linnarahval on samuti võimalus näha, kuidas sõduritele väljaõpet läbi viiakse,” lisas leitnant Rööp.
Harjutusel ei kasutata imitatsioonivahendeid ja laskemoona.
Piiranguid tsiviilelanike liikumisele ei ole ette näha. Tegevus on kooskõlastatud Pärnu Linnavalitsusega ja politseiprefektuuriga.
Harjutuse kontrollimiseks on määratud vastutav ohvitser, kes viibib kogu tegevuse ajal koos üksustega linnamaastikul. Harjutuse kohta annab informatsiooni ka Pärnu Postimees.
-
Kosovost naaseb Eesti luurekompanii
Laupäeva keskööl vastu pühapäeva jõuab pooleaastaselt rahutagamisoperatsioonilt Kosovosse tagasi Eesti kerge luurekompanii BALTSQN-10.
Augustis operatsiooni alustanud 99 kaitseväelasest koosnev BALTSQN-10 kuulus Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) prantslaste juhitava kirderegiooni riikidevahelise brigaadi Taani pataljoni koosseisu. Üksuse vastutusala oli Mitrovica mägipiirkond.
BALTSQN-10 ülem on kapten Alo Valdna.
Luurekompanii ülesannete hulka kuulusid luure-patrullteenistus, NATO juhitavate stabiliseerimisjõudude kohaloleku demonstreerimine, vaatluspostide mehitamine, kohalike väeosade jälgimine, mitmesugustes humanitaarabiprojektides osalemine, erinevate operatsioonide julgestamine, isikute eskort, isikute ja sõidukite kontrollimine kontroll-läbilaskepunktides ja laagri valve.
Balti luureeskadroni komplekteerivad rotatsiooni käigus kolm Balti riiki. BALTSQN alustas teenistusülesannete täitmist Kosovos veebruaris 2003. Eesti kompanii vahetab välja Leedu üksus.
ÜRO kontrolli all olevas Kosovos peavad korda 17 tuhande sõduriga NATO juhitud rahvusvaheline rahutagamiskontingent (KFOR) ning kümme tuhat ÜRO ja kohalikku politseinikku.
Eestist on praegu Kosovos 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL–11 ning kolm staapides teenivat ohvitseri.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos alates 1999. aasta novembrist.
-
Võrus lõppes reservrühmaülemate baaskursus ajateenijateleKaitseväe Võru Lahingukoolis lõppes täna reservrühmaülemate baaskursus ajateenijatele.
6-nädalase kursuse lõpetanud 63 ajateenijale anti kursuse tunnistus ja rinnamärk.
Kursusel käsitleti mobilisatsiooniga seotud teemasid, juhtimise üldaluseid, taktikat, tulejuhtimist, pioneeriasjandust, topograafiat ja relvastust.
Praktilise kogemuse said ajateenijad väliharjutusel “Kompanii paiknemisalal ja kaitselahingus”, mis viidi läbi koos jalaväe väljaõppekeskusega Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Nursipalu ja Kohandupalu alal. -
ESTPLA-10 jätkab teenistust Bagdadis
Operatsioonil Iraagi Vabadus teeniv Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-10 saabus Bagdadi oma eelmiselt operatsioonialalt Põhja-Babüloonia provintsist, kus leiti suuri relvapeidikuid.
Jõulude eel Iraaki jõudnud ning seejärel Iraagi pealinnast edelas asuvasse baasi asunud Eesti kaitseväelased viisid kuu aja jooksul lisaks 13 operatsioonile läbi neli patrulli ja ühe eskortimise, valvasid kümnel korral laagrit ja pidasid kinni kaks kahtlusalust.
Senine suurim saavutus oli ESTPLA-10 kaitseväelastel ülemöödunud nädalal, kui operatsiooni käigus avastasid nad koostöös Ameerika Ühendriikide üksusega viimaste aegade suurima relvapeidiku. Leiti ja tehti kahjutuks ligi tuhat erineva kaliibriga suurtükimürsku, sadu granaate ja rakettide lõhkepäid, kastide kaupa erinevaid lõhkeaineid ja padruneid ning täies töökorras raketiseadmeid
Ka eelnevatel operatsioonidel õnnestus Eesti kaitseväelastel avastada peidikuid suure koguse relvade, laskemoona ja lõhkeainega.
“Erinevaid operatsioone ja leidusid oli päris palju,” ütles ESTPLA-10 ülem kapten Andrus Merilo. “Võib öelda, et töökoormuse vähesuse üle me küll nuriseda ei saanud.”
ESTPLA-10 teenis esimese kuu jooksul Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni (2-12 CAV) alluvuses, kelle vastutusala alates detsembri viimastest päevadest asus Bagdadist umbes 50 kilomeetrit edelas.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja löögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allus, on soomusüksus.
ESTPLA-10 jätkab Bagdadis teenistust USA 1. ratsaväediviisi mägibrigaadi (2-10 BCT) jalaväepataljoni (1-41 INF) koosseisus. Pataljoni koosseisu kuuluvad tanki-, soomusjalaväe ja motoriseeritud jalaväe kompaniid, üksuse vastutusala on Bagdadi linna edelaosa kesklinna ja rahvusvahelise lennujaama vahel, mida läbivad olulised liiklusmagistraalid.
ESTPLA-10 majutuspaik on Bagdadis, koalitsioonijõudude sõjaväebaasis Camp Liberty.
ESTPLA-10 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Kolm Eesti staabiohvitseri jätkavad teenistust Iraagi koalitsioonivägede (Multinational Corps- Iraq, MNC-I) peakorteris.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu 2004. aasta 14. aprilli otsusega osaleb Eesti kaitsevägi kuni 55 kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
-
Endine Scoutspataljoni ülem alustab teenistust AfganistanisEsmaspäeval, 7. veebruaril sõidab endine Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Artur Tiganik (34) pooleaastasele rahutagamisoperatsioonile Afganistani.
Kolonelleitnant Tiganik asub teenistusse Kabulis paiknevate NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) staabi operatiivosakonna planeerimisjaoskonnas. Ühtlasi hakkab kolonelleitnant Tiganik Afganistanis täitma Eesti kontingendivanema kohuseid. Möödunud nädalal naasis Afganistanist senine kontingendivanem kolonelleitnant Indrek Sirel.
Koos kolonelleitnant Tiganikuga sõidab Afganistani ka major Indrek Parts (42), kes vahetab rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude staabis välja viimased kuus kuud teeninud major Merike Johansoni. Major Parts hakkab täitma ISAFi ülema meditsiininõuniku osakonnas meditsiini operatiivstaabiohvitseri ülesandeid.
Vastava ametikoha teenistusülesanded on meditsiinialase operatiivinfo töötlemine ja
edastamine kõrgematele staapidele; sidepidamine rahvuslike kontingentide meditsiiniüksustega ja nende tegevuse koordineerimine kogu ISAF tegevuspiirkonnas. Samuti vajalike meditsiiniplaanide koostamine, meditsiinialaste õppuste ettevalmistamine ja nende läbiviimine.
“Soovin jätkata major Johansoni tehtud tubli tööd,” ütles major Parts. “Hindan väga kogemust, mille NATO missiooniüksuse staabis töötamine annab.”
Kolonelleitnant Tiganik teenib Eesti kaitseväes alates 1992. aastast. Ta on teeninud Kalevi Üksik-jalaväepataljonis erinevatel ametikohtadel rühmaülemast pataljoni ülemani, Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonnas ning 2001. aastast kuni 2004. aasta lõpuni oli ta Scoutspataljoni ülem. Kolonelleitnant Tiganik on lõpetanud Rjazani Kõrgema Õhudessantkooli ning Balti Kaitsekolledži, samuti on ta osalenud erinevate välisriikide relvajõudude juhtimisalastel kursustel.
Major Parts on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, kaitseväes teenib ta alates 2001. aastast. Ta on teeninud Tartu Üksik-jalaväepataljoni arstina ning Kaitsejõudude Peastaabi meditsiiniteenistuses.
Vabariigi President andis 1. veebruaril Indrek Partsile rahutagamisoperatsiooni ajaks ajutise majori sõjaväelise auastme.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. Kokku teenib ISAFis 8000 kaitseväelast.
Afganistanis teeniva Eesti kontingendi suuruseks on 12 kaitseväelast: kaks staabiohvitseri, üks erialaohvitser ning üheksa demineerijat. Eesti osaleb operatsioonil alates 2003. aasta märtsist. -
Eesti ohvitser hakkab osalema NATO treeningmissioonil IraagisTäna sõitis Itaalias Napolis paiknevasse NATO väejuhatusse major Rudolf Jeeser, et esimese Eesti ohvitserina hakata osalema NATO treeningmissioonil Iraagis.
Major Jeeser hakkab kuuekuulisel missioonil teenima staabikolledži õppejõuna Bagdadis, Rahvusvahelises Tsoonis.
“Hakkan Iraagis õpetama samu asju, mida Eestis õpetatakse nooremstaabiohvitseride kursusel ja Balti Kaitsekolledžis,” sõnas major Jeeser. “Kui Bagdadis oma ülesannetega edukalt hakkama saan, näitab see Balti Kaitsekolledži kõrget taset.”
NATO Treeningmissiooni Iraagis (NATO Training Mission- Iraq, NTM-I) eesmärgiks on Iraagi julgeolekujõudude kesk- ja kõrgema taseme personali väljaõpe ning nõustamine.
Major Jeeser on alates 1993. aastast teeninud Üksik-vahipataljonis ning õppejõuna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Balti Kaitsekolledži lõpetanud major Jeeser teenis enne missiooni Iraagis Maaväe Staabi väljaõppejaoskonnas.
Vabariigi President andis 1. veebruaril Rudolf Jeeserile missiooni ajaks Iraagi Vabariigis ajutise majori sõjaväelise auastme.
Koos major Jeeseriga teenib Iraagis 36 Eesti kaitseväelast. Kolm staabiohvitseri ning 32-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-10 osalevad koalitsioonijõudude koosseisus operatsioonil Iraagi Vabadus. -
Itaalia karabinjeerid õppisid eestlastelt talvist sõjapidamist20 Itaalia karabinjeeri oli alates esmaspäevast Tallinna lähistel metsalaagris. Ligi nädala pikkuse väliõppuse jooksul õpetasid Eesti sõjaväepolitsei instruktorid neile talvistes ilmastikuoludes tegutsemist.
Õppustel osalenud itaallased kuuluvad karabinjeeride Livorno langevarjurügementi, mis on karabinjeeride eriüksus. Eestis õpiti just vastusissi tegevust ja terrorismivastase võitluse elemente, sealhulgas patrullbaasi rajamist, varitsuse teostamist, hoonete ja objektide ründamist ning puhastamist.
Õppus toimus tänu kohalike sõjaväepolitsei üksuste tihedale koostööle. Tegevusse oli kaasatud nii Kaitsejõudude Peastaabi Sõjaväepolitsei- ja uurimisosakond kui ka JVÕK Üksik-vahipataljoni Sõjaväepolitsei Kompanii instruktorid ja ajateenijad.
Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei- ja uurimisosakonna ülema major Eduard Kikase sõnul oli õppus tähtis sellepoolest, et esmakordselt koolitasid Eesti sõjaväepolitseinikud iseseisvalt välisriigi sõdureid. “Tavaliselt on see ikka käinud vastupidi,” ütles major Kikas. “Kuid talvistes tingimustes tegutsemise kogemus on asi, mis paljude riikide sõduritel puudub.”
Itaallased jäid õppusega väga rahule. Karabinjeeride rühmaülema leitnant Emanuele Barbieri sõnul oli kõik hästi organiseeritud ja eestlaste nõuannetest oli palju kasu. “Siia tulemise üks eesmärke oli proovida, kuidas peab meie varustus vastu külmakraadidele. Selgus, et varustus on väga hea, kui seda õigesti kasutada,” rääkis leitnant Barbieri. Ta seletas, et esimesel päeval ei osanud nad näiteks õigeid riideid valida – panid külma kartes selga kõige paksemad asjad, higistasid need märjaks ja ikka külmetasid. “Eestlased andsid nõu, et ei tohi liiga paksult riietuda,” ütles leitnant Barbieri.
Major Claudio Cappello, itaallaste kontaktohvitseri ülesanne on teha õppuste järel ettekanne varustuse puuduste ja muude kogemuste kohta. “Ettekande põhjal hakkame planeerima uut õppust. Kuna Eestis on meeldiv asju ajada, on väga võimalik, et tuleme siia tagasi,” ütles major Cappello.
Karabinjeerid on Eestis veel selle nädala lõpuni. Laupäeval toimub varustuse hooldus ja pakkimine, millele järgneb ekskursioon Tallinnas. Koju sõidetakse pühapäeval.
Itaalia karabinjeeride ja Eesti kaitseväelaste koostöö on alguse saanud juba 1999. aasta novembrist, mil esimene mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL alustas teenistust Kosovos NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Riikidevahelise Eriüksuse koosseisus.