Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • Teisipäeval Tallinnasse saabunud NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaadri laevad on nädalavahetusel Admiraliteedi basseinis avatud külastajatele.

    Seitsmest miinilaevast koosnev NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaader (Mine Countermeasures Force Northern Europe, MCMFN) peatub Tallinna Vanasadamas. Rotermanni soolalao kõrval asuvas Admiraliteedi basseinis on laupäeval ja pühapäeval kella 14.00 kuni 16.00 külastajatele avatud Belgia miinijahtija Aster, Hollandi miinijahtija Makkum ja saksa miinitraalerid Herten ning Ensdorf. Laupäeval saabub Admiraliteedi basseini ka Norra miinijahtija Karmoey.

    Kokku viibib laevadega Eestis üle kolmesaja NATO mereväelase, kes nädalavahetusel tutvuvad Tallinna vanalinna vaatamisväärsustega.

    Eesti, Läti ja Leedu kontaktid NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaadriga said alguse 1999. aastal, kui Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadriga BALTRON viidi läbi õppus PASSEX 1999, millel harjutati taktikalist ja protseduurilist koostööd. 2001. aastal osales eskaader Eesti vetes läbi viidud miinitõrjeoperatsioonil MCOPEST 2001.

    NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaader formeeriti 1973. a Ostendes Belgias. Miinitõrjeüksus on NATO kiirreageerimisjõudude hulgas üks olulisemaid. Eskaadri peamiseks tegevuspiirkonnaks on eelkõige Põhja-Euroopa veed, vajadusel võidakse eskaadrit kasutada ka mujal kriisipiirkondades. Eskaadrisse kuuluvad laevad vahetuvad ja üksuse staabis töötavad ohvitserid roteeruvad NATO liikmesriikide vahel perioodiliselt, sarnaselt BALTRON-iga.

    Tallinnas veedab eskaader oma hooldus- ja puhkeperioodi. Enne Eestisse saabumist külastati Stockholmi ja Peterburi, 20. oktoobril võetakse kurss Riiga.


    Vaata ka NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaadri laevadest.
  • Kosovos teenivad Eesti sõdurid laulsid eilsel kontserdil koos ansambliga Meie Mees oma kompaniile kirjutatud laulu.

    "See oli fantastiline," ütles BALTSQN-10 Taanis väljaõppel olles laulu kirjutanud reamees Raini Tammann. "Ma ei oleks iialgi uskunud, et saan koos Meie Mehega esineda."

    Ansambli antud tasuta kontserdile elasid lisaks Eesti sõduritele kaasa taanlased, soomlased, leedulane ja prantslased. Täna annab Meie Mees eraldi kontserdi serblaste enklaavi lähedal laagris olevale luurekompanii ühele rühmale, mille sõdurid ei saanud teenistuse tõttu eilsel kontserdil osaleda.

    Leitnant Janek Lauri sõnul näitab Meie Mehe kontsert, et Eesti kaitsevägi ja riik hoolivad kodust kaugel teenivatest sõduritest. “Siin on teretulnud iga meelelahutus, mis toob vaheldust teenistusrutiini,” lisas leitnant Lauri.

    Kontsertide andmise kõrval tutvub 11.-14. oktoobrini Kosovot külastav ansambel kohalike elu-oluga, rahutagajate elu ja teenistusega ning osaleb patrullis.

    Meie Mees külastas Eesti rahutagajaid Kosovos ka eelmisel aastal. Varem on Eesti luurekompaniile Bosnia-Hertsegoviinas kontserdi andnud Ines.

    Kosovos on praegu missioonil 99-liikmeline Balti kerge luurekompanii BALTSQN-10, 22-liikmeline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-10 ning üks vanemstaabiohvitser.
  • Eestis viibiv NATO Põhja-Euroopa mereväekomponendi staabiülem kontradmiral Jaqcues Brandt tunnustas kohtumistel kaitseväe juhtkonnaga mereväe senist arengut.

    Kohtumistel Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Lanemani ja mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Ahti Piirimägiga arutati Eesti Kaitseväe ja mereväe arengut ning Eesti Mereväe rolli NATO ühtsete merejõudude koosseisus.

    Kontradmiral Brandt andis kiitva hinnangu senisele tegevusele mereväe arendamisel. “Eesti Mereväe arendamisel on tehtud märgatavaid pingutusi, kuid palju tõsisem töö koostöövõimelisuse arendamisel NATO mereväeüksustega seisab veel ees,” sõnas kontradmiral Brandt.

    Kontadmiral Brandt viibib Eestis seoses NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaadri külaskäiguga Tallinna sadamasse. Seitsmest miinilaevast koosnev eskaader jõuab Tallinna 12. oktoobri õhtul.

    Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kaitsejõudude arenguplaanile 2010 on mereväe üheks prioriteediks NATOga koostöövõimelisuse ja kiirreageerimisvõime tagamine eesmärgiga olla valmis osalema NATO poolt juhitavatel operatsioonidel.

    Suurbritannias Northwoodis asuv NATO Põhja-Euroopa mereväekomponent juhib kahe NATO alalise mereväeüksuse tegevust ning toodab Atlandi ookeani merepilti. Staap on Eesti Mereväe üks peamiseid koostööpartnereid NATOga lõimumisel. Northwoodi staabis teenib alates 2003. aasta suvest Eesti mereväe ohvitser kaptenleitnant Igor Schvede.

    Kontradmiral Brandt on alates 1968. aastast teeninud Hollandi mereväes. Praegusele ametikohale asus ta 1. juunil 2004.
  • Peaminister Juhan Parts tutvub teisipäeval, 12. oktoobril Ämaris Lennubaasi ja Õhusuveräänsuskeskusega.

    Tutvumisvisiidil annavad õhuväelased peaministrile ülevaate õhuturbe hetkeolukorrast ja Ämari lennuvälja arenguperspektiividest.

    Samuti külastab peaminister aprillis avatud lühimaaradarit ASR-8 ning saab ülevaate õhuväe väeosade funktsioonidest ja infrastruktuurist.

    Õhuväe üksustes Õhuväe Staabis, Lennubaasis ja Õhuseiredivisjonis teenib ligi 250 kaitseväelast.

    Õhuväe rahuaja põhiülesandeks on õhuruumi kontroll, mille rahuaegne meetod on õhuturve. Seoses NATO liikmelisusega on õhuväe prioriteediks ühildumine NATO integreeritud õhukaitse süsteemiga NATIENADS ning vastuvõtva riigi toetuse funktsioonide väljaarendamine.

    Eesti õhuväe suurimaks rahvusvaheliseks koostööprojektiks on kolme Balti riigi ühine õhuseiresüsteem BALTNET.
  • Algaval nädalal saabub Eestisse NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaader (Mine Countermeasures Force Northern Europe, MCMFN).

    Esmaspäeval, 11. oktoobril saabub Eestisse ka NATO Põhja-Euroopa mereväeüksuse Norhtwoodi (Allied Maritime Component Command Northwood) staabiülem kontradmiral Jacques Brandt.

    Kontradmiral Jacques Brandt kohtub visiidi raames kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almanni, Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel Alar Lanemani ja mereväe staabiülemaga mereväe ülema ülesannetes kaptenmajor Ahti Piirimägiga ning külastab 12. oktoobril visiidile saabuvaid laevu. Kontradmiral Brandti saadab visiidil Northwoodi staabis teeniv Eesti mereväe ohvitser kaptenleitnant Igor Schvede. Kontradmiral Brandt viibib Eestis kuni 14. oktoobrini.

    Seitsmest miinilaevast koosnev NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaader peatub Tallinna Vanasadamas, enamuses Admiraliteedi basseinis. Üksuse staabilaev on Norra miiniveeskaja Vidar, mille pardal on üksuse komandör kaptenleitnant Per Kartvedt ja üksuse staap, lisaks kuuluvad eskaadrisse laevad Suurbritanniast, Saksamaalt, Hollandist ja Belgiast. Kokku saabub laevadega Eestisse üle kolmesaja NATO mereväelase. Eskaader on Eestis esmakordselt kui ühes oma kodusadamas ehk NATO riigi sadamas.

    Eesti, Läti ja Leedu kontaktid NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaadriga said alguse 1999. aastal, kui Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadriga BALTRON viidi läbi õppus PASSEX 1999, millel harjutati taktikalist ja protseduurilist koostööd. 2001. aastal osales eskaader Eesti vetes läbi viidud miinitõrjeoperatsioonil MCOPEST 2001.

    NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaader formeeriti 1973. a Ostendes Belgias. Miinitõrjeüksus on NATO kiirreageerimisjõudude hulgas üks olulisemaid. Eskaadri peamiseks tegevuspiirkonnaks on eelkõige Põhja-Euroopa veed, vajadusel võidakse eskaadrit kasutada ka mujal kriisipiirkondades. Eskaadrisse kuuluvad laevad vahetuvad ja üksuse staabis töötavad ohvitserid roteeruvad NATO liikmesriikide vahel perioodiliselt, sarnaselt BALTRON-iga.

    Eesti, Läti ja Leedu mereväed on teinud aastaid koostööd, et NATO-ga liitudes osaleda eskaadri tegevuses. See eeldab laevadele esitatavate meeskondade väljaõppe ning laevade tehnilise taseme kriteeriumite täitmist.

    Tallinnas veedab eskaader oma hooldus- ja puhkeperioodi. Enne Eestisse saabumist külastati Stockholmi ja Peterburi, 20. oktoobril võetakse kurss Riiga.

    NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaadri laevadega on võimalik kõigil huvilistel tutvuda 16. ja 17. oktoobril kella 14.00 - 16.00 Tallinna Vanasadama Admiraliteedi basseinis.
  • Ansambel Meie Mees külastab järgmisel nädalal Kosovos NATO juhitud rahutagamismissioonil teenivaid Eesti kaitseväelasi ning annab neile kontserdi.

    Ansambli juht ja Kaitseliidu liige lipnik Aivar Riisalu väljendas heameelt selle üle, et Kosovos teenivad Eesti sõdurid vajavad ansambli poolt pakutavat vahelduse toomiseks teenistusrutiini. “Arvestades seda, mida nemad teevad Eesti jaoks, on loomulik, et anname kontserdi tasuta,” ütles lipnik Riisalu.

    11.-14. oktoobrini Kosovot külastav ansambel tutvub kohalike kultuuriväärtustega, rahutagajate elu ja teenistusega ning osaleb patrullis.

    Meie Mees külastas Eesti rahutagajaid Kosovos ka eelmisel aastal. Varem on Eesti luurekompaniile Bosnia-Hertsegoviinas kontserdi andnud Ines.

    Kosovos on praegu missioonil 99-liikmeline Balti kerge luurekompanii BALTSQN-10, 22-liikmeline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-10 ning üks vanemstaabiohvitser.
  • 11. oktoobrist hakkab NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteri orkestris mängima Eesti Kaitseväe Orkestri trompetimängija veebel Simmu Vasar.

    Simmu Vasara sõnul ei ole NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteri orkestri näol tegemist traditsioonilise, valdavalt marsimuusikat mängiva sõjaväeorkestriga. “Orkester, kus mina järgmisest nädalast mängima hakkan, esineb sageli erinevatel esindusüritustel, kus marsimuusikast rohkem mängitakse jazzmuusikat,” ütles Simmu Vasar.

    NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteri orkestris on 18 muusikut, neist üks itaallane ja alates esmaspäevast üks eestlane. Ülejäänud orkestriliikmed on Ameerika Ühendriikidest.

    NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteri orkester mängib esindusüritustel ja kõrgete külaliste visiitide puhul. Eesti sõjaline esindaja NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteris on alates möödunud aasta märtsist kolonel Aarne Ermus.

    Eesti Kaitseväe Orkestri peadirigendi major Peeter Saani sõnul näitab meie muusiku kaasamine NATO esindusorkestri töös eelkõige seda, et meid usaldatakse ja et meid on võetud vastu suurde perre. “Eesti Kaitseväe Orkestri muusiku teenistusse asumine NATO orkestris näitab meie head taset ja võimet mängida väga kõrgetasemelistes muusikakollektiivides,” ütles major Saan.

    Simmu Vasar (27) on sündinud Haapsalus. Lõpetanud Haapsalu Lastemuusikakooli ja Tallinna Muusikakeskkooli ning õppinud Eesti Muusikaakadeemias. Alates 1997. aastast mängib Simmu Vasar Eesti Kaitseväe Orkestris. Lisaks on muusik olnud tegev erinevates big-bandides ja mitmes Eesti menuansamblis.

  • Kaitseväe peaarst major Andrus Remmelgas ja meditsiiniteenistuse meditsiiniressursside planeerimisjaoskonna ülem leitnant Indrek Parts osalevad tänasest kuni 11. oktoobrini Kaunases Balti riikide ja Rootsi kaitsevägede meditsiiniteenistuste ülemate kohtumisel.

    Kohtumisel annavad osalejariikide kaitsevägede meditsiiniteenistuste ülemad ülevaated oma riikide meditsiiniteenistuste struktuurist ja tegevusest. Räägitakse kaitseväelaste ettevalmistamisest rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseks, missioonijärgsest taastumisest ja arutatakse ka koostöövõimalikkust rahvusvaheliste missioonide meditsiinilise tagamise osas.

    Pool aastat Afganistanis Kabulis paiknevate NATO juhitud Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) staabis ISAFi ülema meditsiininõuniku osakonnas meditsiini operatiivstaabiohvitserina teeninud major Andrus Remmelgas teeb ettekande meditsiiniteenistuse tööst ISAFi missioonil.

    Kaitseväe peaarsti major Andrus Remmelgase sõnul toimib Balti riikide kaitsevägede meditsiiniteenistuste vahel juba pikka aega väga hea koostöö. “Kuna kolme Balti riigi meditsiiniteenistused on üsna väikesed, püüame veelgi rohkem koopereeruda ja koostöövaldkondi laiendada,” ütles major Remmelgas. “Kohtumisel kavatsemegi arutada, milliseid koostööpunkte veel oleks võimalik leida”.

    Senini on enim tehtud väljaõppealast koostööd.
    Esmaspäeval, 11. oktoobril külastavad meditsiiniteenistuste ülemad Rootsi instruktorite poolt Baltmed projekti raames Kaunases läbiviidavat välihospitali varustuse kursust, kus osaleb ka 19 Eesti kaitseväemeedikut.

  • Täna, 6. oktoobril kohtuvad Tallinnas kolme Balti riigi sõjaväepolitsei juhid, et arutada võimalikku koostööd.

    Kohtumisel käsitletakse sõjaväepolitsei valdkonna üldisi arenguid Balti riikides ning koostöövõimalusi väljaõppe, varustuse ja struktuuride ülesehitamise küsimustes.

    Kohtumisel osalevad Läti sõjaväepolitsei staabiülem major Valentins Toleikis, Leedu sõjaväepolitsei staabiülem kapten Nerius Dileika ja Eesti Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei- ja uurimisosakonna ülem major Eduard Kikas.

    Sõjaväepolitsei koordineerib sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamist kaitseväes, uurib kaitseteenistusalaseid süütegusid ning korraldab turvalisuse tagamist kaitseväe üritustel.

  • Kaitsevägi annab esmaspäeval Laidoneri muuseumis kätte esimesed taasasutatud kaitseväe juristi kutsemärgid tunnustades sellega kaitseväe juristide tööd.

    Esimesed taas kasutusele võetud kaitseväe juristi kutsemärgid annab kaheteistkümnele kaitseväes teenivale juristile Kaitsejõudude Peastaabi õigusosakonna loomise aastapäeval, 4. oktoobril kell 15 pidulikult üle Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.

    Kutsemärgi eesmärgiks on süvendada kaitseväes teenivate erialast kõrgharidust omavate juristide ühtsustunnet ning kohustada selle kandjat kaitsma ja hoidma kõrgel kaitseväe juristi head nime ja au igas olukorras.

    Kutsemärk antakse Kaitsejõudude Peastaabi, kaitseväe väeosade ja asutuste juristidele, kes on teeninud vähemalt kaks aastat ning kelle teenistuskäik on olnud laitmatu.

    Kaitseväes on ligi kolmkümmend juristi ametikohta, millest täidetud on pooled.

    Sellel aastal taas kasutusele võetud kaitseväe juristi kutsemärk on 1935. aastal kaitseministri kindralmajor Paul Lille poolt kinnitatud sõjaringkonnakohtu, sõjaprokuratuuri ja kaitseministeeriumi ühine rinnamärk.

    Aastatel 1918 – 1940 eksisteeris Eestis sõjaväekohtute süsteem. Enne Teist maailmasõda anti välja 24 kutsemärki. Märgi kavaleride hulka kuulus teiste hulgas üks kõrgemaid justiitsohvitsere Sõjaväe Kõrgema Kohtu esimees kindralmajor Nikolai Helk.
Keri üles