Uudised
-
Hukkunud allohvitseri põrm võib Eestisse jõuda neljapäevalEsialgse kava kohaselt jõuab Iraagis hukkunud vanemveebel Arre Illenzeeri surnukeha neljapäeval, 28. oktoobril Eestisse.
Kaitsevägi palub, et ajakirjandus austaks teenistuses hukkunud kaitseväelase perekonna ning lähedaste privaatsust ja tundeid neile raskel ajal.
Kahte raskelt haavata saanud Eesti kaitseväelast opereerisid täna taas Ameerika Ühendriikide sõjaväearstid 31. välihospidalis Bagdadis. Operatsioonid õnnestusid. Eesti kaitseväelased saavad kõrgetasemelist arstiabi ja kogenud meedikute järelvalve all. Ühe raske trauma saanud kaitseväelase seisukord on endiselt stabiilne, kuid raske. Teine kaitseväelane on kontaktne, suhtleb ning vaatab telerit.
Kolm kergelt haavata saanud kaitseväelast on alates esmaspäevast tagasi Eesti jalaväerühma juures ja saavad ambulatoorset ravi.
“Me kõik loodame, et mehed paranevad kiiresti,” ütles kergejalaväerühma ülem kapten Janno Märk. “Meie kohus siin on jätkata missiooni.”
ESTPLA-9 ei osale pärast esmaspäevast rünnakut patrullides, üksus täidab hetkel baasisiseseid teenistusülesandeid.
25. oktoobril hukkus kergejalaväerühma ESTPLA-9 motoriseeritud patrullis isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses rühma tehnik vanemveebel Arre Illenzeer ja sai haavata viis kaitseväelast. -
Maaväe ülem sõidab IraakiKaitseväe juhataja otsustas lähetada Iraaki kolm ohvitseri, kelle ülesandeks on pakkuda tuge kergejalaväerühma ESTPLA-9 sõduritele. Gruppi juhib maaväe ülema kohusetäitja major Meelis Kiili.
Lisaks major Kiilile kuuluvad esimesel võimalusel Iraaki sõitva grupi koosseisu kaitseväe peapsühholoog kolonelleitnant Harri Ints ja kaplan nooremleitnant Ralf Alasoo.
Major Kiili sõnul on tema grupi ülesanne toetada Bagdadi piirkonnas teenivaid sõdureid raskel hetkel. “Iga ülema kohus on hoolitseda oma sõdurite eest,” sõnas major Kiili. “Samuti soovime välja selgitada juhtunu asjaolusid ning saada ESTPLA-9 kaitseväelastelt tagasisidet.”
25. oktoobril hukkus kergejalaväerühma ESTPLA-9 motoriseeritud patrullis isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses rühma tehnik vanemveebel Arre Illenzeer ja sai haavata viis kaitseväelast.
32-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-9 teenib Iraagis alates selle aasta juunist, üksuse ülem on kapten Janno Märk.
ESTPLA-9 ülesanneteks on jalgsi- ning motoriseeritud patrullimine, läbiotsimine, konvoide saatmine ja objektide valve.
Eesti kaitsevägi osaleb Iraagis stabiliseerimismissioonil alates 2003. aasta juunist. Eesti on koalitsioonivägedes esindatud ühe staabiohvitseri, ühe teabeohvitseri ja kahe üksusega – kergejalaväerühmaga ESTPLA ja kaubakäitlusmeeskonnaga CARGO TEAM.
14. aprillil vastuvõetud Riigikogu otsus lubab Kuveiti, Katari, Bahreini ja Iraaki korraga saata kuni 55 kaitseväelast, otsus kehtib 20. juunini 2005. -
Plahvatuses haavata saanud kaitseväelaste seisukord selginebEile Iraagis motoriseeritud patrulli ajal plahvatuses haavata saanud kergejalaväerühma ESTPLA-9 kaitseväelased on ravi all.
“Kaks raskemalt haavata saanud kaitseväelast on Ameerika Ühendriikide sõjaväearstide hoole all välihospidalis,” ütles Iraagis teeniv teabeohvitser leitnant Andres Sang. “Me kõik loodame, et nad taastuvad pärast operatsiooni hästi.”
Ühte raskelt haavatud kaitseväelast opereeris USA sõjaväehospidali üks parimaid kirurge eile öösel. Kaitseväelane oli saanud raske trauma. Operatsioon õnnestus, tema seisukord on stabiilne ent raske. Teine raskelt haavata saanud kaitseväelane on samuti opereeritud. Ta on kontakne.
Kolm kergelt haavata saanud kaitseväelast on juba alates eilsest tagasi Eesti jalaväerühma juures ja saavad ambulatoorset ravi.
25. oktoobril hukkus kergejalaväerühma ESTPLA-9 motoriseeritud patrullis isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses rühma tehnik vanemveebel Arre Illenzeer ja sai haavata viis kaitseväelast.
32-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-9 teenib Iraagis alates selle aasta juunist, üksuse ülem on kapten Janno Märk.
ESTPLA-9 ülesanneteks on jalgsi- ning motoriseeritud patrullimine, läbiotsimine, konvoide saatmine ja objektide valve.
Eesti kaitsevägi osaleb Iraagis stabiliseerimismissioonil alates 2003. aasta juunist. Eesti on koalitsioonivägedes esindatud ühe staabiohvitseri, ühe teabeohvitseri ja kahe üksusega – kergejalaväerühmaga ESTPLA ja kaubakäitlusmeeskonnaga CARGO TEAM.
14. aprillil vastuvõetud Riigikogu otsus lubab Kuveiti, Katari, Bahreini ja Iraaki korraga saata kuni 55 kaitseväelast, otsus kehtib 20. juunini 2005.
-
Algab väljaõpe Eesti-Taani brigaadiprojekti raamesSel nädalal algab Paldiskis staabitreeninguga Eesti-Taani brigaadiprojekti raames läbi viidav väljaõpe Eesti 1. Jalaväebrigaadi ja Scoutspataljoni staapidele.
Staabitreeningu käigus annavad 15 Taani instruktorit eestlastele väljaõpet erinevate staabifunktsioonide lõikes, seejärel koostab jalaväebrigaadi staap brigaadi lahingukäsu Scoutspataljoni staabile, mille alusel see annab omakorda käsu enda allüksustele.
Selle aasta augustis viis Taani instruktorite meeskond Eestis läbi tutvumisvisiidi, et saada ülevaade jalaväebrigaadi ja Scoutspataljoni staapide hetkeolukorrast.
Käesolev staabitreening annab veelgi selgema ülevaate staapide võimekusest. “Saame selgemaks, millistele valdkondadele edasises väljaõppes keskenduda,” sõnas 1. Jalaväebrigaadi ülem major Toivo Treima. “Järgmiseks ürituseks koos taanlastega on kaardiõppus detsembris.”
Eesti-Taani brigaadiprojekti raames läbi viidavad väljaõppeüritused on peamiselt suunatud brigaadi ülema, brigaadi staabi ja staabikompanii väljaõppele lõpp-eesmärgiga saavutada brigaadi täielik operatiiv-võimekus, mis oleks aluseks Eesti Kaitsejõudude panusele NATO ümberpaigutatavatesse üksustesse.
Sarnaselt Eestile toetab Taani ka Leedu ja Läti jalaväebrigaadi staapide väljaarendamist.
1. Jalaväebrigaad on Eesti Kaitseväe peamine manööverüksus. Väeüksuse tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti territoorium ja ta on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega. Brigaadi allüksused õpetatakse välja erinevates kaitseväe väljaõppekeskustes ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Plaani järgi peab brigaad 2007. aastaks saavutama võimekuse lahingoperatsioonide läbiviimiseks.
Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus.
-
Iraagis hukkus Eesti kaitseväelaneTäna hommikul hukkus teenistusülesandeid täites operatsioonil “Iraagi Vabadus” osaleva jalaväerühma ESTPLA-9 kaitseväelane vanemveebel Arre Illenzeer (28). Kaitsevägi avaldab hukkunu omastele sügavat kaastunnet. Lähedasi on juhtunust teavitatud.
Vanemveebel Arre Illenzeer on teeninud kaitsejõududes alates 1997. aastast Põhja Üksik-jalaväekompaniis, Kalevi Üksik-jalaväepataljonis ja Scoutspataljonis. 2003. aastal osales vanemveebel Arre Illenzeer rahutagamismissioonil Kosovos. Iraagis teenis Arre Illenzer rühma tehniku ametikohal.
ESTPLA-9 patrullis veoautodel, kui ühe veoauto all plahvatas improviseeritud lõhkekeha.
Plahvatuses sai haavata viis kergejalaväerühma kaitseväelast.
Koalitsioonijõudude kopterid evakueerisid haavatud ning kaks raskelt haavatut on Ameerika Ühendriikide sõjaväearstide järelvalve all. Haavatute lähedasi on juhtunust informeeritud. Kolm kergelt haavatut teavitasid juhtunust oma lähedasi ise.
Kaitseväe juhataja andis korralduse langetada Eesti kaitseväe linnakutes leina märgiks riigilipud ja kasutada autodel leinalinte.
32-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-9 teenib Iraagis alates selle aasta juunist, üksuse ülem on kapten Janno Märk.
ESTPLA-9 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala asub Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub on soomusüksus.
ESTPLA-9 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Jalaväerühma käsutuses on kolm Ameerika Ühendriikide maaväe veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja võidelda salakaubanduse vastu.
Eesti kaitsevägi osaleb Iraagis konfliktijärgsel stabiliseerimismissioonil alates 2003. aasta juunist. Eesti on koalitsioonivägedes esindatud ühe staabiohvitseri, ühe teabeohvitseri ja kahe üksusega – kergejalaväerühmaga ESTPLA ja kaubakäitlusmeeskonnaga CARGO TEAM.
Missiooni jooksul on Iraagis rünnakute jooksul varem haavata saanud 10 Eesti kaitseväelast, selle aasta 28. veebruaril hukkus teenistusülesandeid täites üks kaitseväelane.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005. -
Iraagis hukkus vanemveebel Arre IllenzeerTäna hommikul hukkus teenistusülesandeid täites operatsioonil “Iraagi Vabadus” osaleva jalaväerühma ESTPLA-9 kaitseväelane vanemveebel Arre Illenzeer (28). Kaitsevägi avaldab hukkunu omastele sügavat kaastunnet. Lähedasi on juhtunust teavitatud.
25. oktoobril kell 11.00 väljus ESTPLA-9 patrull kahel soomustatud veoautol vastutusalale. Patrullis oli kokku 12 Eesti kaitseväelast ning ameeriklasest sidemees.
Kell 11.19 rünnati isevalmistatud lõhkekehaga patrulli teist masinat, mida juhtinud vanemveebel Illenzeer hukkus silmapilkselt. Kaks masinas viibinud kaitseväelast said raskelt haavata ning kolm kergelt. Plahvatus purustas masina täielikult.
Plahvatuse järel avas esimese masina meeskond hoiatustule, kutsus välja kiirreageerimisüksuse ning meditsiinilise evakuatsiooni üksuse. Seejärel jalastuti, võeti sisse ringkaitsepositsioonid ning tegutseti vastavalt tegutsemiseeskirjadele.
Raskelt haavatud evakueeriti helikopteriga Rahvusvahelisse Tsooni (International Zone) Ameerika Ühendriikide välihaiglasse. Kergelt haavatud on nüüdseks tagasi üksuse juures.
Haavatute lähedasi on juhtunust informeeritud. Kolm kergelt haavatut teavitasid juhtunust oma lähedasi ise. Haavatute delikaatsete isikuandmete kaitse huvides ei avalda kaitsevägi teavet nende isikute ja vigastuste iseloomu kohta.
ESTPLA-9 sõdurid ja teised Iraagis teenivad kaitseväelased tunnevad kaasa vanemveebel Illenzeeri lähedastele ning loodavad kahe haiglas viibiva haavatud kaaslase paranemist. “Arre Illenzeeri hukkumine on kõigile valus löök,” ütles Iraagis teeniv teabeohvitser leitnant Andres Sang. “Peame siin Iraagis vastu, kallid kodused, pidage teie seal Eestis samuti.”
Kaitseväe juhataja andis korralduse langetada Eesti kaitseväe linnakutes leina märgiks riigilipud ja kasutada autodel leinalinte.
32-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-9 teenib Iraagis alates selle aasta juunist, üksuse ülem on kapten Janno Märk.
ESTPLA-9 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala asub Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub on soomusüksus.
ESTPLA-9 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja võidelda salakaubanduse vastu.
Eesti kaitsevägi osaleb Iraagis konfliktijärgsel stabiliseerimismissioonil alates 2003. aasta juunist. Eesti on koalitsioonivägedes esindatud ühe staabiohvitseri, ühe teabeohvitseri ja kahe üksusega – kergejalaväerühmaga ESTPLA ja kaubakäitlusmeeskonnaga CARGO TEAM.
Missiooni jooksul on Iraagis rünnakute jooksul varem haavata saanud 10 Eesti kaitseväelast, selle aasta 28. veebruaril hukkus teenistusülesandeid täites üks kaitseväelane.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005. -
Kaitseväe juhataja: Afganistani operatsiooni õnnestumine on Eestile olulineAfganistani operatsiooni õnnestumine on kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul ülioluline seepärast, et Afganistan on olnud ebastabiilsuse, terrorismi ja narkokaubanduse allikaks.
Kaheksakümmend protsenti Euroopasse jõudvast heroiinist on pärit Afganistanist. Euroopa Liidu ja NATO aktiivse liikmena on Eesti eluliselt huvitatud demokraatliku ühiskonna ja riigi ülesehitamisest selles praegu veel kriisipiirkonnas.
"NATO ei tohi Afganistanis ebaõnnestuda," ütles kaitseväe juhataja.
"Sain praegu Afganistanis teenivate staabiohvitseride, lennujuhi ja demineerimismeeskonna kohta ainult positiivseid hinnanguid," lausus kaitseväe juhataja. "Ma ei usu, et nende ülemad, kellega ma kohtusin, tahtsid olla vaid viisakad. Meie sõdurid on hästi ette valmistatud, üha paremini varustatud ja külmaverelised. Nad on head."
ISAFi koosseisus Afganistanis teenib hetkel kaheksaliikmeline demineerimismeeskond, kaks staabiohvitseri ning üks lennujuht. Demineerimismeeskond kasutab esimese missooniüksusena Eesti enda soetatud soomukeid. Meeskonna kasutuses on neli Lõuna-Aafrika Vabariigis toodetud ja Suurbritannialt ostetud ratassoomukit Mamba.
Eesti õhuvagi valmistab ette kolmeliikmelist lennuväljameeskonda, et saata see novembris teenima Kabuli rahvusvahelisele lennuväljale. Kabuli
rahvusvaheline lennuväli on üks ISAFi võtmepunkte, sest ISAFi varustamine käib õhusilla kaudu.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts alustas visiiti Afganistani
esmaspäeval. Visiidi eesmärgiks oli tutvumine olukorraga Afganistanis, saamaks ülevaadet, millised on Eesti kaitseväe võimalused panustamise jätkamiseks Afganistani operatsiooni ning missioonil teenivate Eesti kaitseväelaste inspekteerimine.
Kaitseväe juhataja kohtus NATO julgeolekujõudude (International Security Assistance Force, ISAF) ülema asetäitja kindralmajor Wolf-Dieter Löseri, NATO kõrgema tsiviilesindaja Afganistanis Hikmet Cetlini nõunikuga ning külastas Kabuli rahvusvahelist brigaadi ja Kabuli rahvusvahelist lennujaama.
Kaitseväe juhatajat saatsid visiidil Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid ja kaitseministeeriumi nõunik.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. Kokku teenib hetkel ISAFis 9000 kaitseväelast.
Eesti osaleb demineerimismeeskonnaga ISAF missioonil alates 2003. aasta märtsist. Oma 17. detsembri otsusega pikendas Riigikogu osalemist ISAF missioonil 14 kuu võrra alates 3. jaanuarist 2004. Riigikogu otsusega on Eesti ISAF missiooniüksuse suurus kuni 12 inimest. -
Eesti keeles ilmub Karl von Clausewitzi “Sõjast”Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ohvitseride initsiatiivil ilmub koostöös Eesti Keele Sihtasutusega eesti keeles maailma sõjandusklassika üks tähtteoseid Karl von Clausewitzi "Sõjast".
Esmaspäeval, 25. oktoobril kell 13.00 Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes algaval raamatu esitlusel võtavad sõna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots, õppeasutuste strateegia õppetooli juhataja Ken Kalling ning ajaloolane Andres Langemets.
Lisaks Clausewitzi kuuele osale on teoses Rein Helme ja Peeter Helme saatesõna, Clausewitzi biograafia ja tema sõjandusteooria alane ülevaade.
Clausewitzi "Sõjast" on saksa keelest tõlkinud Krista Räni. Raamatu toimetajateks on Andres Langmets, Peeter Helme, Margus Laidre ja manalateele läinud Rein Helme. Raamatu on kujundanud Jüri Kaarma ja kirjastanud Eesti Keele Sihtasutus.
Pärast esitlust on võimalik osta raamatut kirjastuse omahinnaga.
Clausewitzi "Sõjast" on Sõjandusvaramu sarja teine raamat. 2001. aastal ilmus Sun Zi, Sun Bin "Sõjaseadused." Tõlkimist ja avaldamist ootavad veel sellised autorid nagu Moltke, Jomini, Machiavelli, Suvorov, Liddel-Hart, Rommel ja Guderian.
Sõjandusvaramu projekt kutsuti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Eesti Keele Sihtasutuse poolt ellu 1998. aastal. Sõjandusvaramu sari on kavandatud nelja kihilisena, mille allsarjad on „Klassika", "Strateegia", Sõjakunst" ja "Varia". Tulevikus plaanitakse "Varia" sarja all avaldada ka eesti autorite loomingut. -
Mereväebaasis avatakse muundurjaamTäna, 22. oktoobri pärastlõunal avab mereväe ülem kaptenmajor Ahti Piirimägi mereväebaasis Saksa Liitvabariigi poolt kingitud muundurjaama.
Muundurjaama ülesanne on teisaldada tööstusvool laevadel kasutatavaks alalisvooluks ning NATO standarditele vastavaks vahelduvvooluks.
Mereväe Staabi tagalaosakonna ülema vanemleitnant Roman Lukase sõnul ollakse nüüdsest võimelised kaldalt elektriga varustama kõiki sadamasse saabuvaid NATO liikmesriikide laevu. “Laeva generaatoritega toodetav elekter on kallim kui kaldal toodetu,” lisas vanemleitnant Lukas. “Samuti on nüüd võimalik säästa kai ääres seisvate laevade mootorite ressurssi.”
Muundurjaama hoone ehitas Kaitseministeeriumi tellimusel AS Lindrem.
Hoone näol on tegu esimese uusehitusega Mereväebaasis pärast selle üle võtmist kaitseväe poolt 1994. aastal.
Tallinnas Miinisadamas asuv Mereväebaas on Mereväe väljaõppe- ja administratiivüksus, mille ülesandeks on tagada mereväe laevade kaldateenindus ja varustamine ning viia läbi mereväelaste väljaõpet.
-
Kaitseväe juhataja külastab NATO üksusi AfganistanisEsmaspäeval, 18. oktoobril sõidab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Afganistani, et tutvuda NATO juhitud missiooniga.
Kaitseväe juhataja kohtub NATO julgeolekujõudude ISAF (International Security Assistance Force) ülema asetäitja kindralmajor Wolf-Dieter Löseri, NATO kõrgema tsiviilesindaja Afganistanis Hikmet Cetliniga ning külastab Kabuli rahvusvahelist brigaadi ja Kabuli rahvusvahelist lennujaama. Samuti kohtub kaitseväe juhataja Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelastega.
Kaitseväe juhataja visiidi eesmärgiks on tutvumine olukorraga Afganistanis, saamaks ülevaadet, millised on Eesti kaitseväe võimalused panustamise jätkamiseks Afganistani operatsiooni.
ISAFi koosseisus Afganistanis teenib hetkel üheksaliikmeline demineerimismeeskond, kaks staabiohvitseri ning üks lennujuht.
Kaitseväe juhatajat saadavad visiidil Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud ISAF on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. Kokku teenib hetkel ISAFis 9000 kaitseväelast.
Eesti osaleb demineerimismeeskonnaga ISAF missioonil alates 2003. aasta märtsist. Oma 17. detsembri otsusega pikendas Riigikogu osalemist ISAF missioonil 14 kuu võrra alates 3. jaanuarist 2004. Riigikogu otsusega on Eesti ISAF missiooniüksuse suurus kuni 12 inimest.