Uudised
-
Tallinnas arutatakse Balti sõjaväepolitseialase koostöö tulevikku
Täna, 6. oktoobril kohtuvad Tallinnas kolme Balti riigi sõjaväepolitsei juhid, et arutada võimalikku koostööd.
Kohtumisel käsitletakse sõjaväepolitsei valdkonna üldisi arenguid Balti riikides ning koostöövõimalusi väljaõppe, varustuse ja struktuuride ülesehitamise küsimustes.
Kohtumisel osalevad Läti sõjaväepolitsei staabiülem major Valentins Toleikis, Leedu sõjaväepolitsei staabiülem kapten Nerius Dileika ja Eesti Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei- ja uurimisosakonna ülem major Eduard Kikas.
Sõjaväepolitsei koordineerib sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamist kaitseväes, uurib kaitseteenistusalaseid süütegusid ning korraldab turvalisuse tagamist kaitseväe üritustel.
-
Kaitseväe juriste tunnustatakse kutsemärgigaKaitsevägi annab esmaspäeval Laidoneri muuseumis kätte esimesed taasasutatud kaitseväe juristi kutsemärgid tunnustades sellega kaitseväe juristide tööd.
Esimesed taas kasutusele võetud kaitseväe juristi kutsemärgid annab kaheteistkümnele kaitseväes teenivale juristile Kaitsejõudude Peastaabi õigusosakonna loomise aastapäeval, 4. oktoobril kell 15 pidulikult üle Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
Kutsemärgi eesmärgiks on süvendada kaitseväes teenivate erialast kõrgharidust omavate juristide ühtsustunnet ning kohustada selle kandjat kaitsma ja hoidma kõrgel kaitseväe juristi head nime ja au igas olukorras.
Kutsemärk antakse Kaitsejõudude Peastaabi, kaitseväe väeosade ja asutuste juristidele, kes on teeninud vähemalt kaks aastat ning kelle teenistuskäik on olnud laitmatu.
Kaitseväes on ligi kolmkümmend juristi ametikohta, millest täidetud on pooled.
Sellel aastal taas kasutusele võetud kaitseväe juristi kutsemärk on 1935. aastal kaitseministri kindralmajor Paul Lille poolt kinnitatud sõjaringkonnakohtu, sõjaprokuratuuri ja kaitseministeeriumi ühine rinnamärk.
Aastatel 1918 – 1940 eksisteeris Eestis sõjaväekohtute süsteem. Enne Teist maailmasõda anti välja 24 kutsemärki. Märgi kavaleride hulka kuulus teiste hulgas üks kõrgemaid justiitsohvitsere Sõjaväe Kõrgema Kohtu esimees kindralmajor Nikolai Helk. -
Kaitseväelased mälestavad tuntud marsilaulu autoritHomme, 1. oktoobril kell 16 mälestavad Viktor Oxfordi sõbrad ja loomingu austajad Eesti ühe tuntuima marsilaulu loojat tema 111. sünniaastapäeval.
Eesti ühe tuntuima marsilaulu autori Viktor Oxfordi viimsel puhkepaigal Rahumäe kalmistul pühitsetakse fotograaf Kalju Suure algatusel läbiviidud korjanduse abiga püstitatud hauakivi.
Avasõnad mälestustseremoonial ja hauakivi pühitsemisel ütleb fotograaf Kalju Suur. Kalju Suur annab ka ülevaate helilooja elust ja tegevusest. Heinz Valk kõneleb laulu “Jää vabaks, Eesti Meri!” tähtsusest eesti rahvale läbi aegade. Vaimuliku talituse peab Üksik-vahipataljoni kaplan leitnant Peeter Parts. Kohal on auvahtkond Üksik-vahipataljonist, laulab Eesti Meestelauluseltsi ühendkoor, mängib Kaitseväe orkester.
Eesti Kaitseväe Orkestri peadirigendi major Peeter Saani sõnul laulavad sõdurid pea kõikidest väeosadest Oxfordi marsilaulu. ““Jää vabaks, Eesti meri” on muutunud nagu rahvalauluks, pikka aega isegi ei teatud, et sellel laulul ka autor on,” rääkis major Saan. “Ka kaitseväe orkester on seda meloodiat sageli mänginud.”
Kuna Üksik-vahipataljon on V. Oxfordi “Jää vabaks Eesti meri” valinud oma väeosa tunnuslauluks, on vahipataljon võtnud endale aukohuseks hoida korras Eesti kuulsaima marsilaulu autori viimane puhkepaik Rahumäe surnuaias.
Viktor Konstantin Oxford (Oksvort) sündis 1. oktoobril 1893. aastal Järvamaal. Koolihariduse sai Viktor Oxford Tallinnas, hakkas varakult tööle ja käis paremat teenistust otsimas ka Venemaal. 1920.-ndate aastate lõpust võib leida nootidelt märkusi: Oxforditrükk Nõmmel. Tema trükikoda kasutasid mitmed heliloojad, ka o/ü Esto-Muusika. Trükimasina oli Viktor Oxford ise ehitanud.
Viktor Oxfordi kuulsa laulu sõnade esimene variant oli juba 1916. a. kirjutatud poeemis “Terasori”. Millal valmis viis, ei ole teada. Teada on, et V. Oxford avaldas 1943. aastal Jaan Jäneda nime all “3 marsilaulu”. Neist esimene oli “Jää vabaks!” Okupatsiooni ajal lauldi refrääni sõnadega “Saa vabaks, Eesti meri…”
V. Oxford jäi 70-aastaselt pensionile ja suri üheksakümneselt 15. veebruaril 1984. aastal.
-
Lennubaasis koolitatakse reservväelasi43 reservväelast Tallinnast ja Harju maakonnast osalevad septembri keskpaigast oktoobri alguseni Lennubaasis reservväelaste õppekogunemisel.
Õppekogunemisel valmistatakse ette lennuvälja tööd toetavad reservväelastest spetsialistid. Teiste seas saavad koolituse lennuvälja toetusgruppi kuuluvad rajahooldajad, kaubakäitlejad, transpordi spetsialistid ning dispetšer-operaatorid.
Õppekogunemisel omandavad reservväelased baasteadmised ja oskused, mis aitavad neil mobilisatsiooni korral tegutseda lennuvälja tööd toetavate spetsialistidena. Lisaks erialasele väljaõppele saavad reservväelased ka üldsõjalist väljaõpet.
2002. aastal harjutati Lennubaasis reservväelaste õppekogunemisel baasikaitset. Järgmisel aastal on kavas reservväelaste õppekogunemise käigus koolitada side- ja raadiotehnikaspetsialiste.
Ämari lennuväljal asuv Lennubaas loodi riiklike lennundusfunktsioonide täitmiseks 15. mail 1997. aastal. Üksuse olulisemateks funktsioonideks on vastavalt Kaitsejõudude keskpikale arengukavale miinimumnõuetele vastava õhuturbe (Quick Reaction Alert) ja rahvusvahelise koostöö tagamiseks vajaliku vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support) väljaarendamine.
Ämari lennuvälja infrastruktuuri väljaarendamine on kaitseväe üheks selle kümnendi prioriteediks. -
Tagalapataljon esitab taas väljakutseKaitseväe Logistikakeskuse Tagalapataljon korraldab juba viiendat korda Tagalapataljoni lahtised maastikuvõistlused “Tagala 2004”.
30. septembril ja 1. oktoobril Tallinna ümbruses läbiviidavate Tagalapataljoni lahtiste maastikuvõistluste eesmärk on arendada sõprussuhteid erinevate väeosade vahel ja muuta populaarsemaks sõjalis-sportlikke võistlusi.
Osalema on registreerunud võistlejad Scoutspataljonist, Piirivalveametist, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest, Kaitseväe Võru Lahingukoolist, Lennubaasist, Mereväest, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonist, Üksik-vahipataljonist, Viru Üksik-jalaväepataljonist, Üksik-sidepataljonist, Maaväe Staabist ja Kaitseväe Logistikakeskusest.
Võisteldakse laskmises, suundorienteerumises, kaardistamises ja teateorienteerumises. Parimad selgitatakse välja individuaal- ja võistkondlikus arvestuses. Võitjavõistkond saab enda kätte Tagalapataljoni lahtiste maastikuvõistluste rändkarika, individuaalarvestuse võitjaid autasustatakse medalitega.
Eelmise aasta parim võistkondlikus arvestuses oli Kaitseväe Logistikakeskuse Tagalapataljon.
-
ESTPLA-9 tuleb Eestisse puhkuseleTäna pärastlõunal saabub Eestisse puhkusele operatsioonil Iraagi Vabadus teeniv Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-9.
32-liikmeline kergejalaväerühm saabub pea kahenädalasele puhkusele terves koosseisus. ESTPLA-9 ülem on kapten Janno Märk.
Käesoleval kuul viis Eesti kergejalaväerühm läbi 44 patrulli ning osales mitmetel operatsioonidel.
Operatsioonide käigus konfiskeerisid ESTPLA-9 kaitseväelased ühe püstolkuulipilduja, suuremas koguses käsitulirelvade laskemoona ja improviseeritud lõhkelaengute valmistamiseks vajalikke materjale. Kaitseväelased pidasid erinevate operatsioonide käigus kinni viis tagaotsitavat isikut.
Teiste hulgas peeti 8. septembril kinni tagaotsitav iraaklane, keda muuhulgas kahtlustatakse rünnakutes eelmise Eesti üksuse, ESTPLA-8 vastu.
Kolmel korral avastas ESTPLA-9 patrull teede äärest improviseeritud lõhkekehi. Eesti kaitseväelased julgestasid piirkonnad ning kohalekutsutud demineerijad tegid lõhkekehad kahjutuks.
Samuti tagasid ESTPLA-9 kaitseväelased kuuel päeval julgeolekut erinevates koalitsioonibaasides.
ESTPLA-9 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala asub Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
ESTPLA-9 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja võidelda salakaubanduse vastu. -
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nõunike kogu pidas oma esimese töökoosolekuLaupäeval, 25.septembril pidas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nõunike kogu Tartus oma esimese töökoosoleku.
Õppeasutuse kõrgeima nõuandva organi esimese töökohtumise päevakorras kinnitati neli punkti.
Nõunike kogu töökohtumisel arutati, kuidas praeguses Eesti ühiskonnas populariseerida kaitseväelase elukutset ja leida rohkem noori, kes tahaksid omandada sõjaväelist kõrgharidust.
Samuti oli kohtumise päevakorras õppeasutuste ettevalmistused keskastmekursuse käivitamiseks magistriõppena ning väeliikide ohvitseride õppekavade väljatöötamise hetkeolukord.
Nõunike kogu leidis, et kuna tänapäevaste kriiside lahendamisel muutub üha olulisemaks kaitseväe ja teiste jõustruktuuride omavaheline koostöö ning üksteise valdkondade põhjalik tundmine, oleks vaja tulevikus rohkem integreerida Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Sisekaitseakadeemia mõningaid õppemooduleid.
Nõunike kogu esimeheks valiti ühehäälselt Riigikogu liige Mait Klaassen, tema esimeseks abiks Siseministeeriumi asekantsler Kalev Timberg.
Nõunike kogu ehk sisuliselt kõrgkooli kuratoorium, on õppeasutuse kõrgeim nõuandev organ, mille liikmed määrab oma käskkirjaga kaitseminister ja mille volitused kestavad kolm aastat.
Nõunike kogu koosseisus on Piirivalveameti peadirektor brigaadikindral Harry Hein, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman, Kaitseliidu ülem major Benno Leesik, Teaduste Akadeemia asepresident professor Peeter Tulviste, Riigikogu liige Mait Klaassen, Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Jaan Kallas, Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri kt. Martin Hurt, Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg ning Soome Riigikatse Kõrgkooli teadusprorektor professor Mikko Viitsalo.
Järgmine kord koguneb Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nõunike kogu 4. detsembril. -
Kaitseväe Võru Lahingukool korraldas Võrumaal laskevõistlusedKaitseväe Võru Lahingukool korraldas reedel, 24. septembril kolmandat aastat järjest erinevate organisatsioonide vahelised laskevõistlused „Nursi baasi karikas“.
Laskevõistlustel kasutati erinevaid eesti kaitsejõududes kasutusel olevaid käsitulirelvi. Arvestust peeti nii meeskondlikult kui individuaalselt. Võistluste peaauhinnaks on rändkarikas.
Esimese koha sai sel aastal Kaitseliidu Võrumaa malev, teiseks tulid Võrumaa Jahimeeste selts ja kolmandaks jäi Kagu Piirivalvepiirkond. Individuaalselt tuli esimeseks püstoli PM laskmisel Juhan Härra Lõuna Politseiprefektuurist, püstolkuulipilduja M-45 laskmise esimese koha sai Aivar Otsatalu Võrumaa Päästeteenistusest, automaadi AK-4 laskmise esimese koha sai Mait Prätz Võrumaa jahimeeste seltsist. Eelmisel aastal võitis rändkarika Võru Päästeamet.
Laskevõistlustel osalesid Võru Maavalitsus, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool, Kagu Piirivalvepiirkond, Lõuna Politseiprefektuur, Lõuna Kaitseringkonna staap, Keskkonnainspektsioon, Kaitseliidu Võrumaa malev, Võrumaa Jahimeeste selts, Falck, Võru Linnavalitsus, Võrumaa Päästeteenistus.
-
Algas esimene staabiveebli kursusTäna, 27. septembril algas Kaitseväe Võru Lahingukoolis esimene staabiveebli kursus.
Kursusel saavad allohvitserid staabiveebli ametikohale vastava ettevalmistuse teenistuseks Kaitseväe ja Siseministeeriumi struktuurides ning erinevates staapides. Kursuse läbimine on eelduseks staabiveebli ametikohal teenimisele.
Staabiveebli kursuse eesmärk on saavutatud, kui kursuse lõpetanud vanemallohvitser mõistab üksuse ning selle staabi rahu- ja sõjaaegseid ülesandeid ning oskab oma tegevusega toetada analüütilist otsuse vastuvõtmise protsessi tema teenistuskohas.
Staabiveebli kursusel osaleb 18 allohvitseri erinevatest üksustest.
Kursus on planeeritud läbi viia neljas osas. I moodul – sissejuhatav õppemoodul viiakse läbi 27. septembrist 29. oktoobrini. Kursuslased saavad sissejuhatava õppemooduli jooksul meditsiiniõpet, kodumaise mobilisatsioonisüsteemi õpet, jalaväekompanii viivituslahingu harjutuse planeerimist, sissejuhatust staabitöösse. Tegeletakse ka üldfüüsilise treeningu ja laskeoskuste taseme hoidmisega ning parandamisega. Kursuslastele tutvustatakse ka kaasaegseid relvasüsteeme
II moodul – maismaaoperatsioonide õppemoodul viiakse läbi 29. novembrist 10. detsembrini, III moodul – staabitöö protseduuride õppemoodul 28. veebruarist 11. märtsini (2005) ja IV moodul – koondharjutus 18. aprillist 6. maini.
-
Eesti kaitsejõudude ja USA Marylandi Rahvuskaardi koostöö keskendub missiooniüksuste ettevalmistamiseleKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts arutas täna Ameerika Ühendriikide Marylandi Rahvuskaardi ülema kindralmajor Bruce F. Tuxilli'ga Rahvuskaardi ja Eesti kaitseväe koostööd missiooniüksuste ettevalmistamisel ning õhuturbe alal.
Eestil on head eeldused suunata koostöö Marylandi Rahvuskaardiga välismissioonide ettevalmistamise ja seal osalemise valdkonda. USA rahutagamisoperatsioonides välisriikides mängib Rahvuskaart olulist rolli, näiteks üle neljakümne protsendi Iraagis teenivatest USA sõduritest on Rahvuskaardist või reservist. Ka Eesti plaanib kasutada välismissioonidel Kaitseliidu üksuseid ja kaitseliitlasi.
Eesti Kaitseväe, Kaitseliidu ja Marylandi rahvuskaardi koostööl on pikk ja viljakas ajalugu. Maryland Rahvuskaart olnud Eestis esindatud kümme aastat. Rahvuskaartlased on andnud suure panuse Eesti kaitsejõudude ülesehitamisel tervikuna ja eriti Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisesse.
Ameerika Ühendriikide Marylandi Rahvuskaardi ülem kindralmajor Bruce F. Tuxilli autasustas täna hommikul Kaitsejõudude Peastaabis Ameerika Ühendriikide Marylandi Rahvuskaardi ülemat kindralmajor Bruce F. Tuxilli kaitseväe teenetemärgiga tunnustamaks pikka ja edukat koostööd.
Kaitseväe juhtaja autasustas Marylandi Rahvuskaardi ülemat panuse eest Eesti kaitseväe, Kaitseliidu ning Ameerika relvajõudude koostöö arendamise eest.
Samas autasustas kaitseväe juhataja kaitseväe teenetemärgiga Marylandi õhuväe Rahvuskaardi kolonelleitnant Robert L. Gouldi, kes on alates 2000. aastast nõustanud kaitseväe ja Kaitseliidu teavitussüsteemi ülesehitamist ning koolitanud kaitseväe teabeohvitsere ja Kaitseliidu propagandapealikke.
Kolonelleitnant Gould on rahvusvaheliselt tunnustatud kommunikatsioonispetsialistina erinevatel konverentsidel ja foorumitel avalikult ja agaralt toetanud Eesti püüdlusi NATO liikmelisuse saavutamisel.
Kaitseväe teenetemärk on asutatud kaitseväe juhataja poolt Eesti rahvuslike kaitsejõudude ja Vabariigi 80. aastapäeva äramärkimiseks ning Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks. Teenetemärk on tänuks abi eest, innustuseks püüdlustes ja autasuks saavutuste eest.