Uudised
-
Üksik-sidepataljon kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksul kaitsejõudude võistkondadest parimLaupäeval, 18. septembril korraldatud viienda kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksu võitis üldarvestuses Kalevi Kergejõustikukool, kes on pälvinud esikoha ka varasematel aastatel.
Kaitsejõudude arvestuses saavutas esikoha 17.58ga Üksik-sidepataljoni võistkond, teise 18.20ga Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli võistkond ja kolmandaks tuli 18.30ga jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon võistkond.
Viimsi mõisast Tallinna Olümpiapurjespordikeskusesse kulgenud teatejooksul osalesid 10-liikmelised võistkonnad, iga jooksja läbis keskeltläbi 600 meetrit.
Olümpiapurjespordikeskuses autasustasid kaitsejõudude võistkondi kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste.
Eesti Vabadussõja juht kindral Johan Laidoner oli spordiga tihedalt seotud. Aastatel 1924-1931 oli Laidoner Eesti Olümpiakomitee abiesimees, juhtides viimasel neljal aastal ka Eesti Spordi Keskliidu tööd. 1931-1934 täitis ta EOK esimehe kohustusi. 1934. aastal sai kindral Laidonerist üheksaks aastaks EOK esimees. -
Üle 200 Tapa ajateenija annab truudusetõotuse
Reedel, 17. septembril kell 10 annavad üle kahesaja sõduri baaskursuse läbinud Tapa Väljaõppekeskuse ajateenija truudusetõotuse ja väeosa on avatud kõikidele huvilistele.
Lahtiste uste päev algab väeosa piduliku rivistusega kell 10.00, kus Õhutõrjedivisjoni ning Pioneeripataljoni sõduri baaskursuse lõpetanud ajateenijad annavad truudusetõotuse Eesti Vabariigile. Väeossa oodatakse rohkem kui 500 külalist, kel on võimalus tutvuda nii elamistingimustega väeosas kui relvastuse ja tehnikaga. Pakutakse sõdurisuppi.
Tapa Väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi sõnul on ajateenija jaoks tähtis päev, mil ta annab truudusetõotuse oma riigile. “Loomulikult on hea jagada seda päeva oma lähedastega” põhjendab kolonel Roosimägi seda, miks truudusetõotuse andmise päeval on väeosa uksed kõigile avatud. “Lisaks saavad ajateenijate vanemad ning sõbrad tutvuda siinsete elamis- ja õppimistingimustega, näha milliseid relvi me kasutame. Ajateenijad tutvustavad uhkusega oma väeosa.”
Eesti taasiseseisvumisest kuni 2003. aastani asusid Tapa kaitseväelinnakus Suurtükiväegrupp, Kaitsejõudude Keskpolügoon ja Õhutõrjedivisjoni üks patarei. 1. veebruaril 2003. aastal moodustati kaitseväe juhataja käskkirjaga lahingutoetusüksuste väljaõppekeskus Tapa Väljaõppekeskus, mille koosseisu kuuluvad Suurtükiväegrupp, Õhutõrjedivisjon, Pioneeripataljon, Kaitsejõudude Keskpolügoon ja Tapa Väljaõppekeskuse Tagalakeskus.
Samal päeval toimub truudusetõotuse andmise päev ka Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis, Pärnu Üksik-jalaväepataljonis, Viru Üksik-jalaväepataljonis, Tagalapataljonis ja Sidepataljonis. Ka on kõigis neis väeosades uksed avatud ajateenijate sõpradele-sugulastele.
-
Pirital saab tutvuda sõjalaevagaLaupäeval, 18. septembri pärastlõunal on Pirital Tallinna Olümpiapurjespordi-keskuse sadamas kõigil huvilistel võimalik tutvuda Eesti mereväe miinitraaleri Vaindloga.
Miinitraaler Vaindlo on avatud külastajatele kell 12.00 – 14.00.
Miinitraaler Vaindlo viibib Pirita sadamas seoses Johan Laidoneri viienda olümpiateatejooksuga. Eesti kaitsevägi on traditsiooniks kujunenud teatejooksu kaaskorraldaja. Laupäevasel võistlusel osalevad lisaks spordiklubide ja koolide võistkondadele kaitsejõudude väeosade võistkonnad.
Miinitraaler Vaindlo on 38 meetrit pikk, laeva varustuses on akustiline-, magnetiline- ja kontakttraal ning miinirajad miinide veeskamiseks. Frauenlob-klassi laeva relvastuses on 40 mm Bofors automaatkahur.
Laeval on 22 meeskonnaliiget, neist kolm ohvitseri. Laeva komandör on Taani Kuningliku Mereväeakadeemia lõpetanud leitnant Liivo Laanetu. Miinitraaler Vaindlo sõpruslinnaks on Kunda. -
Eesti Mereväe ohvitser asub rahvusvahelist üksust juhtimaTänasest juhib kolme riigi ühist mereväeeskaadrit BALTRON Eesti Mereväe ohvitser kaptenmajor Sten Sepper.
Täna, 15. septembril algusega kell 15.00 leiab Lätis, Ventspilsis aset kolme Balti riigi ühise mereväeeskaadri BALTRON ülema vahetustseremoonia. Kaptenmajor Sten Sepper võtab kolme Balti riigi ühise mereväeeskaadri juhtimise üle Läti Mereväe ohvitserilt kaptenleitnant Ainars Filipovics'ilt.
Ventspilsi lossi ees asetleidvast tseremooniast võtavad osa Eesti mereväe staabiülem mereväe ülema ülesannetes kaptenmajor Ahti Piirimägi, Läti mereväe ülem mereväekapten Ilmars Lešinskis, Läti kaitseväe juhataja viitseadmiral Gaidis Andrejs Zeibots, Leedu mereväe ülem mereväekapten Kestutis Macijauskas, välisriikide atašeed, BALTRONi toetajariikide esindajad ja BALTRONi kuuluvate laevade meeskonnad. Pärast paraadi on pidulik vastuvõtt Eesti Mereväe laeva Admiral Pitka pardal.
Vahetult enne ülema vahetustseremooniat, 3. kuni 14. septembrini, osalesid BALTRON-i laevad Leedu vetes Saksa mereväe juhtimisel läbi viidud miinitõrjeoperatsioon-õppusel Open Spirit 2004, kus koos harjutasid 14 riigi sõjalaevad.
Balti Miinitõrjeeskaader loodi 1998. aastal, et tõsta Balti riikide merevägede koostöövõimet rahvusvahelistes formatsioonides, eelkõige koostööd NATO üksustega ja suurendada miinitõrjealast võimekust.
Iga Balti riigi merevägi saadab BALTRON-i koosseisu pooleks aastaks ühe miinilaeva ning kordamööda staabilaeva. Hetkel kuuluvad BALTRON-i koosseisu Eesti Mereväe staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka, miinijahtija Wambola, Läti mereväe miinitraaler Imanta ja Leedu mereväe miinijahtija Kursis.
BALTRONi staap komplekteeritakse Eesti, Läti ja Leedu merevägede esindajatest. Ametikohad staabis roteeruvad kolme riigi ohvitseride vahel.
Pärast uue ülema ametisse nimetamist algab BALTRONil puhkuste periood, misjärel osaletakse Läti vetes asetleidval õppusel Amber Sea 2004.
Kaptenmajor Sten Sepper on sündinud 1971. aastal, lõpetanud Soome Maakaitsekõrgkooli ja kindralstaabi kursused Soome Riigikaitsekõrgkooli juures ning läbinud mitmeid erialaseid kursuseid erinevates riikides. Kaptenmajor Sepper on teeninud mitme mereväe laeva komandörina, Miinilaevade Divisjoni staabiülemana ja Miinilaevade Divisjoni ülema kohusetäitjana.
-
Laupäeval peetakse viies Johan Laidoneri olümpiateatejooksLaupäeval kl 12.00 Viimsi mõisa ees viiendat korda stardi saavast kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksust võtab tänavu osa ligi 35 võistkonda üle Eesti.
Sarnaselt varasematele aastatele osalevad teatejooksul kaitsejõudude üksuste, erinevate õppeasutuste, spordiklubide ning firmade 10-liikmelised võistkonnad. Viimsi mõisast Tallinna Olümpiapurjekeskusesse kulgeval teatejooksul on 10 vahetust, iga jooksja läbib keskeltläbi 650 meetrit.
"Jooksule registreerumine kulgeb päris aktiivselt, varasemast rohkem on starti tulemas Tallinna koolide võistkondi," teatas Eesti Spordiseltsi Kalev projektijuht Marti Soosaar.
Teiste seas tuleb starti ka kõik senipeetud jooksud võitnud Kalevi Kergejõustikukooli meeskond. Mullu järgnesid Kalevi KJK-le spordiklubi Marathon ja Kaitseväe Logistikakeskuse Tagapalapataljon.
Kindral Johan Laidoneri V olümpiateatejooks avatakse Viimsi mõisa ees kell 11.30, kui võistlejaid tervitavad kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste.
Kui kaitsejõudude ja spordiklubide võistkondades soolisi ega vanuselisi piiranguid pole, siis koolide võistkonnad peavad koosnema ainult õpilastest ja võistkonda peab kuuluma kolm tüdrukut. Parimaid koolivõistkondi autasustatakse Tallinna Haridusameti poolt hinnalise auhinnaga.
Eesti Vabadussõja juht kindral Johan Laidoner oli spordiga tihedalt seotud. Aastatel 1924-1931 oli Laidoner Eesti Olümpiakomitee abiesimees, juhtides viimasel neljal aastal ka Eesti Spordi Keskliidu tööd. 1931-1934 täitis ta EOK esimehe kohustusi. 1934. aastal sai kindral Laidonerist üheksaks aastaks EOK esimees.
Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu peakorraldaja on Eesti Spordiselts Kalev, kaaskorraldajad Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Kaitsevägi, Kaitseliit ja Eesti Olümpiakomitee. Võistlust toetavad Postimees, AS Kalev, Tallinna linna haridusamet, Viimsi vald, Estonia Selts, Põltsamaa Felix, Viimsi Tervis SPA, Milstrand, Miiduranna Sadam, Saku Õlletehas, Esmar Ehitus ja Pakterminal.
AJAKAVA
18. september, Viimsi mõis
10.45 - võistkondade registreerimise algus
11.30 - pidulik avamine
12.00 - start
12.15 - Finiš TOPi lipuväljakul
orienteeruvalt kl 13.15 - autasustamine TOPi lipuväljakul -
Algas Vabatahtlike reservohvitseride kursuse viimane etappKaitseväe Võru Lahingukoolis viiakse sel nädalal läbi Vabatahtlike reservohvitseride kursuse kolmas etapp.
Kolmest etapist koosneva vabatahtlike reservohvitseride kursuse eesmärgiks on anda reservväelastele algteadmised taktikalistest põhioskustest, tutvustada ning õpetada kasutama Eesti Kaitseväe jalaväerühma relvastust ja anda reservväelastele jalaväerühma ülema lühikoolitus luues eeldused edasiseks väljaõppeks rühmaülemana õppekogunemiste käigus. Kursuse jooksul harjutati läbi erinevaid taktikalisi situatsioone maketil, kaardil ja väliharjutustel.
Kursuse esimene etapp viidi läbi selle aasta veebruaris ja teine etapp mais. Teise etapi ajal kohtus kursusest osavõtjatega kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ning pidas loengu Eesti kaitsepoliitika alustest ja kaitseväe ülesannetest.
Kursusel õpinguid alustanud 51-st vabatahtlikust on alles 49, teiste seas Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Kaubandus-Tööstuskoha juhatuse esimees Toomas Luman ja ajaloolane Lauri Vahtre.
Vabatahtlike reservohvitseride kursuse edukalt lõpetanud reservväelased kandideerivad reservohvitseri auastmele.
Esimene reservohvitseride kursus viidi läbi 1997. aastal.
-
Kaitseväe juhataja avaldas reservohvitseridele tänuTeisipäeval, 14. septembril andis kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Alar Laneman viiele reservohvitserile üle kaitseväe juhataja tänukirjad eduka esinemise eest Liitlasriikide Reservohvitseride Konföderatsiooni militaarsel viievõistlusel.
Kolonel Lanemani sõnul tõstis esikoht Eesti mainet NATOs. “Mul on hea meel, et oleme NATOs end tõestanud ka muudes valdkondades,” sõnas kolonel Laneman. “Eriti meeldiv on see, et seda tegid just reservohvitserid.”
Juuni lõpus Austrias Viinis korraldatud võistlusel saavutas Eesti Reservohvitseride Kogu võistkond koosseisus leitnant Raul Hindov, nooremleitnant Kaido Ruul ja lipnik Ralf Neemlaid kolmepäevases heitluses esikoha Ühendatud Kuningriigi ja Kanada reservohvitseride ees.
Eesti Reservohvitseride Kogu võistkonna varumees, nooremleitnant Indrek Reismann saavutas koos saksa ja soome reservohvitseridega rahvusvaheliste võistkondade kategoorias neljanda koha.
Võistlustel osales 56 võistkonda 17-st riigist.
Eesti on võistlusel osalenud neljal korral, varasemalt külalisena, sellel aastal esmakordselt NATO liikmesriigina.
Sõjaväeline viievõistlus koosneb laskmisest, takistusriba läbimisest, takistusujumisest, granaadiviskest ja orienteerumisjooksust.
Liitlasriikide Reservohvitseride Konföderatsioon (Confédération Interalliée des Officiers de Réserve, CIOR) asutati 1948. aastal Belgia, Prantsuse ja Hollandi reservohvitseride assotsiatsioonide poolt.
CIOR on apoliitiline organisatsioon, mille põhiliseks eesmärgiks on NATO poliitika toetamine ning NATO eesmärkidele kaasaaitamine pidades sidet NATO sõjaliste struktuuride ja staapidega ning luues reservohvitseride vahelisi rahvusvahelisi kontakte.
Alates käesoleva aasta maist on CIORi täisliige 1997. a asutatud Eesti Reservohvitseride Kogu, kuhu kuulub üle saja aktiivse liikme. -
Rahvusvahelisel konverentsil arutatakse rahuoperatsioonide alast koostöödTäna, 13. septembril algas Tallinnas nädal aega kestev NATO töögrupi konverents, kus arutatakse rahuoperatsioonide alase koostöö tõhustamist.
Töögrupi eesmärk on standardiseerida rahuoperatsioonide alane väljaõpe, protseduurid ning terminoloogia. “Nii Usbekistani, Eesti kui USA sõdurid peavad tegema koostööd ning nad peavad olema selleks nii ühesuguse väljaõppe kui arusaamisega oma ülesannete täitmisest”, ütles töögrupi liige kapten Toomas Peda. “Näiteks kontrollpunkti loomine ja mehitamine peab kõigi jaoks tähendama sama asja.”
Konverentsil osalevad 15 NATO liikmesriigi, viie NATO partnerriigi ning ÜRO esindajad. Töögrupi liikmed külastavad ka Paldiski Rahuoperatsioonide Keskust ning tutvuvad Eesti kaitseväe rahuoperatsioonide ettevalmistamisega.
Rahuoperatsioonide väljaõppe ja haridusega tegelev NATO töögrupp (Training and Education for Peace Support Operations, WG TEPSO) töögrupp koguneb kaks korda aastas.
Järgmine konverents 2005 aasta veebruaris leiab aset Türgis.
-
Kindral Kujati sõnul on Sõjalise Komitee istung Eestis tugev signaalNATO Sõjalise Komitee esimehe kindral Harald Kujati sõnul on täna, 11. septembril Tallinnas aset leidnud NATO Sõjalise Komitee istung tugev signaal alliansi kohalolekust Eestis.
“Istungi asetleidmine just Tallinnas on tugev ja nähtav signaal sellest, et Eesti on osa NATOst ning NATOl on vastutus julgeoleku ja stabiilsuse eest Eestis,” sõnas kindral Kujat.
“Eestile oli sellise kõrge taseme kohtumise korraldamine suur väljakutse,” lisas Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Sõjaline Komitee arutas kindral Kujati sõnul Tallinnas alliansi käimasolevaid missioone Bosnia-Hertsegoviinas, Afganistanis, Kosovos ja Iraagis, õhuturbega seonduvat ning NATO sõjaliste võimekuste edasist arengut. “Kaitseväe juhatajad andsid juhtnöörid sõjalise planeerimise jätkamiseks Brüsselis. Sõjalise Komitee istungil novembris võtame vastu konkreetsed otsused ning teeme ettepanekud alliansi poliitilistele juhtstruktuuridele,” sõnas kindral Kujat.
Lisaks kaitseväe juhatajatele osalesid istungil liikmesriikide sõjalised esindajad NATO juures ning NATO strateegilised ülemjuhatajd. Kokku viibis Tallinnas ligi 60 kindralit ja admirali.
NATO strateegilised ülemjuhatajad on Liitlasvägede Operatsioonide ülemjuhataja kindral James L. Jones ja Liitlasvägede Transformatsiooni ülemjuhataja admiral Edmund P. Giambastiani.
Alliansi kõrgeim sõjaline juhtorgan külastab 10.-13. septembrini kolme Balti riiki oma iga-aastase väljasõiduistungi raames. Tallinnast sõitis Sõjaline Komitee edasi Riiga.
NATO riikide kaitseväe juhatajatest koosnev Sõjaline Komitee on alliansi kõrgeim sõjaline juhtorgan, mille ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele ülemjuhatajatele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.
Kriiside, pingete või sõja korral annab Sõjaline Komitee NATO poliitilistele juhtorganitele soovitusi sõjalise jõu kasutamise, selle ulatuse ja kasutatava väekontingendi kohta.
Komitee tegevust juhib Sõjalise Komitee esimees, kelleks praegu on endine Saksamaa Liitvabariigi kaitseväe juhataja kindral Harald Kujat. Sõjalise Komitee tegevust tagab NATO peakorteris Brüsselis paiknev Rahvusvaheline Sõjaline Staap.
NATO Sõjaline Komitee kohtub kaitseväe juhatajate tasemel kolm korda aastas. Kaks istungit korraldatakse Brüsselis, väljasõiduistung rotatsiooni alusel mõnes NATO liikmesriigis. Eelmisel aastal külastas komitee Prantsusmaad ja Suurbritanniat. Kord nädalas kohtub Sõjaline Komitee sõjaliste esindajate tasemel.
Pildid üritusest
-
NATO riikide kaitseväe juhatajad jõudsid EestisseTäna saabus Eestisse väljasõiduistungile liikmesriikide kaitseväe juhatajatest koosnev NATO Sõjaline Komitee.
NATO kõrgeim sõjaline juhtkond osaleb reedel Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli vastuvõtul ning kohtub peaminister Juhan Partsiga.
Homme, 11. septembril peab Sõjaline Komitee Tallinnas istungi ning kohtub Riigikogu esimehe Ene Ergmaga.
Alliansi kõrgeim sõjaline juhtorgan külastab 10.-13. septembrini kolme Balti riiki oma iga-aastase väljasõiduistungi raames.
Väljasõiduistungil osalevad ka NATO strateegilised ülemjuhatajad Liitlasvägede Operatsioonide ülemjuhataja kindral James L. Jones ja Liitlasvägede Transformatsiooni ülemjuhataja admiral Edmund P. Giambastiani ning liikmesriikide sõjalised esindajad. Kokku osaleb väljasõiduistungil ligi 60 kindralit ja admirali.
NATO riikide kaitseväe juhatajatest koosnev Sõjaline Komitee on alliansi kõrgeim sõjaline juhtorgan, mille ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia välja töötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele ülemjuhatajatele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.
Kriiside, pingete või sõja korral annab Sõjaline Komitee NATO poliitilistele juhtorganitele soovitusi sõjalise jõu kasutamise, selle ulatuse ja kasutatava väekontingendi kohta.
Komitee tegevust juhib Sõjalise Komitee esimees, kelleks praegu on endine Saksamaa Liitvabariigi kaitseväe juhataja kindral Harald Kujat. Sõjalise Komitee tegevust tagab NATO peakorteris Brüsselis paiknev Rahvusvaheline Sõjaline Staap.
NATO Sõjaline Komitee kohtub kaitseväe juhatajate tasemel kolm korda aastas. Kaks istungit korraldatakse Brüsselis, väljasõiduistung rotatsiooni alusel mõnes NATO liikmesriigis. Eelmisel aastal külastas komitee Prantsusmaad ja Suurbritanniat. Kord nädalas kohtub Sõjaline Komitee sõjaliste esindajate tasemel.