Uudised
-
NATO riikide kaitseväe juhatajad jõudsid EestisseTäna saabus Eestisse väljasõiduistungile liikmesriikide kaitseväe juhatajatest koosnev NATO Sõjaline Komitee.
NATO kõrgeim sõjaline juhtkond osaleb reedel Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli vastuvõtul ning kohtub peaminister Juhan Partsiga.
Homme, 11. septembril peab Sõjaline Komitee Tallinnas istungi ning kohtub Riigikogu esimehe Ene Ergmaga.
Alliansi kõrgeim sõjaline juhtorgan külastab 10.-13. septembrini kolme Balti riiki oma iga-aastase väljasõiduistungi raames.
Väljasõiduistungil osalevad ka NATO strateegilised ülemjuhatajad Liitlasvägede Operatsioonide ülemjuhataja kindral James L. Jones ja Liitlasvägede Transformatsiooni ülemjuhataja admiral Edmund P. Giambastiani ning liikmesriikide sõjalised esindajad. Kokku osaleb väljasõiduistungil ligi 60 kindralit ja admirali.
NATO riikide kaitseväe juhatajatest koosnev Sõjaline Komitee on alliansi kõrgeim sõjaline juhtorgan, mille ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia välja töötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele ülemjuhatajatele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.
Kriiside, pingete või sõja korral annab Sõjaline Komitee NATO poliitilistele juhtorganitele soovitusi sõjalise jõu kasutamise, selle ulatuse ja kasutatava väekontingendi kohta.
Komitee tegevust juhib Sõjalise Komitee esimees, kelleks praegu on endine Saksamaa Liitvabariigi kaitseväe juhataja kindral Harald Kujat. Sõjalise Komitee tegevust tagab NATO peakorteris Brüsselis paiknev Rahvusvaheline Sõjaline Staap.
NATO Sõjaline Komitee kohtub kaitseväe juhatajate tasemel kolm korda aastas. Kaks istungit korraldatakse Brüsselis, väljasõiduistung rotatsiooni alusel mõnes NATO liikmesriigis. Eelmisel aastal külastas komitee Prantsusmaad ja Suurbritanniat. Kord nädalas kohtub Sõjaline Komitee sõjaliste esindajate tasemel.
-
Kaitseväe demineerijad jõuavad Afganistanist kojuPühapäeval, 12. septembri pärastlõunal saabub Tallinna Lennujaama pool aastat Afganistanis NATO juhitud rahutagamismissioonil teenistusülesandeid täitnud kaitseväe demineerimismeeskond.
Viieliikmeline demineerimismeeskond alustas teenistust Afganistanis selle aasta märtsis.
Demineerijad saavad lennujaamas rivistusel kätte kaitseministri antud rahuvalvaja medalid ja kaitseväe juhataja antud kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristid.
2. septembril lendas Afganistani kaheksaliikmeline meeskond, kuhu kuuluvad demineerijad ja meedikud. Demineerimisgrupi ülemaks on leitnant Vesse Põder ning meditsiinialase toetusgrupi ülemaks kapten Margus Pärnapuu.
Eesti demineerijate ülesandeks Afganistanis on puhastada Kabuli ümbrust mahajäänud lõhkekehadest. Meditsiinigrupi ülesandeks on toetada demineerijate tegevust.
Eesti demineerimismeeskond teenib NATO juhitava rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) koosseisus ning tegutseb koos Saksa demineerijatega. Meeskonna varustusse kuuluvad käsitulirelvad, miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek.
Eesti osaleb demineerimismeeskonnaga ISAF missioonil alates 2003. aasta märtsist. Lisaks demineerimis- ja meditsiinimeeskonnale teenivad Afganistanis kaks staabiohvitseri ning üks lennujuht.
Oma 17. detsembri otsusega pikendas Riigikogu osalemist ISAF missioonil 14 kuu võrra alates 3. jaanuarist 2004. Riigikogu otsusega on Eesti ISAF missiooniüksuse suurus kuni 12 inimest. -
Valgevenelased inspekteerisid Eesti kaitseväge6. – 8. septembril teostasid Valgevene ohvitserid OSCE Viini dokumendi täitmise raames kolmepäevase relvastuskontrolli inspektsiooni Eestisse.
Neljaliikmeline relvastusinspektorite meeskond külastas Üksik-Vahipataljoni, Lennubaasi, Rahuoperatsioonide Keskust, Scoutspataljoni, Tapa Väljaõppekeskust ja Pärnu Üksik-jalaväepataljoni.
Vastavalt OSCE Viini dokumendi (1999) julgeoleku- ja usaldusmeetmetele võivad lepinguga liitunud riigid sooritada kuni 48-tunniseid inspekteerimisvisiite. Hindamisvisiitide eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. Inspekteerijad kontrollivad, kas riikide esitatud andmed relvade kohta on täpsed ning kas väeosade asukohad vastavad esitatud koordinaatidele.
“Inspekteerijad jäid visiidiga rahule,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolligrupi ülem major Raivo-Albert Tilk. “Inspektsioon vastas OSCE Viini dokumendi nõuetele ning raport inspektsiooni tulemustest saadetakse kõikidele OSCE liikmesriikidele.”
Eestist suundusid Valgevene relvastusinspektorid edasi Läti Vabariiki.
Käesolev oli kolmas Valgevene relvastuskontrolli inspektsioon Eestisse, eelmised korraldati 2002. ja 2003. aastal.
Eesti kaitseväelased on käesoleval aastal inspekteerinud Rootsi, Venemaa ja Ukraina relvajõude. -
ESTPLA-9 tabas ohtliku tagaotsitavaOperatsioonil Iraagi Vabadus teeniv Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-9 tabas 8. septembri õhtul operatsiooni käigus mitmete rünnakute läbiviimises kahtlustatud iraaklase.
Kinnipeetu oli pikka aega tagaotsitav, muuhulgas kahtlustatakse teda rünnakute sooritamises eelmisele Iraagis teeninud eesti rühmale ESTPLA-8le.
Meest süüdistatakse improviseeritud lõhkekehade valmistamises, paigaldamises ja õhkimises, samuti rünnakutes käsitulirelvadest ja granaadiheitajatest.
ESTPLA-9 ülem kapten Janno Märk avaldas rühma kaitseväelastele kiitust hea tegutsemise eest. “Mehed tegutsesid operatsioonil väga professionaalselt, otsustavalt ja kiirelt,” ütles kapten Märk.
ESTPLA-9 andis kinnipeetu üle Ameerika Ühendriikide relvajõududele.
ESTPLA-9 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala asub Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
ESTPLA-9 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja võidelda salakaubanduse vastu.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005. -
Kaitseväe kaplan valiti kirikupeaksKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kaplan leitnant Ago Lilleorg valiti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskopiks.
Leitnant Ago Lilleorg teenib kaitseväes alates 1994. aastast. Alates 2001. aastast on leitnant Lilleorg Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kaplan. Talle on antud Kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist
Leitnant Ago Lilleorg õppis aastatel 1995 – 1999 Tartus EEKBL Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris, 2000 lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. 2003. aastal kaitses Ago Lilleorg Tartu Ülikooli usuteaduskonnas magistrikraadi. 1993. aastast on Lilleorg ordineeritud Kristliku Nelipühi Kiriku pastor.
-
NATO Sõjaline Komitee peab Eestis istungiLaupäeval 11. septembril peab NATO riikide kaitseväe juhatajatest koosnev Sõjaline Komitee Tallinnas oma istungi.
Reedel, 10. septembril Eestisse saabuva NATO Sõjalise Komitee (NATO Military Committee, NATO MC) võtab Kadriorus vastu Vabariigi President Arnold Rüütel, NATO Sõjaline Komitee kohtub peaminister Juhan Partsi ning Riigikogu esimehe Ene Ergmaga.
Sõjaline Komitee külastab Balti riike 10.-13. septembrini Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajate kutsel oma iga-aastase väljasõiduistungi raames. Ringsõidul osalevad ka liikmesriikide sõjalised esindajad NATO juures. Eesti sõjaline esindaja on kindralleitnant Johannes Kert.
Väljasõiduistungil osalevad ka NATO strateegilised ülemjuhatajad: Liitlasvägede Operatsioonide ülemjuhatust juhtiv kindral James L. Jones ja Liitlasvägede Transformatsiooni ülemjuhatust juhtiv admiral Edmund P. Giambastiani.
NATO Sõjaline Komitee kohtub kaitseväe juhatajate tasemel kolm korda aastas. Kaks istungit korraldatakse Brüsselis, väljasõiduistung rotatsiooni alusel mõnes NATO liikmesriigis. Eelmisel aastal külastas komitee Prantsusmaad ja Suurbritanniat. Kord nädalas kohtub Sõjaline Komitee sõjaliste esindajate tasemel.
NATO riikide kaitseväe juhatajatest koosnev Sõjaline Komitee on alliansi kõrgeim sõjaline juhtorgan, mille ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia välja töötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele ülemjuhatajatele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.
Kriiside, pingete või sõja korral annab Sõjaline Komitee NATO poliitilistele juhtorganitele soovitusi sõjalise jõu kasutamise, selle ulatuse ja kasutatava väekontingendi kohta.
Komitee tegevust juhib Sõjalise Komitee esimees, kelleks praegu on endine Saksamaa Liitvabariigi kaitseväe juhataja kindral Harald Kujat. Sõjalise Komitee tegevust tagab NATO peakorteris Brüsselis paiknev Rahvusvaheline Sõjaline Staap.
-
Kaitseväe juhataja tunnustas soomepoiste liikumise juhtiKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts avaldas tunnustust Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse esimehele Raul Kuutmaale panuse eest Eesti kaitsejõudude arendamisel.
Viitseadmiral Kõuts andis täna pärastlõunal Kaitsejõudude Peastaabis kindral Laidoneri toas Raul Kuutmaale üle väärtusliku kingituse panuse Eesti noorsoo kaitsetahte kasvatamisel. Raul Kuutmaa sai kingituseks Soome armee relvastuses olnud vintpüssi maketi.
Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse esimees Raul Kuutmaa tänas osutatud au eest. Tema sõnul ei oleks ta 20-aastasena Karjala kannasel sõdides iialgi osanud ette kujutada, et kunagi 60 aastat hiljem saab ta vanale sõdurile nii suure austusavalduse osaliseks ja talle kingitakse tuttava relva makett.
“Soome veteranide ühendus on olnud tõhusaks lüliks Eesti ja Soome vaheliste kontaktide arendamisel,” sõnas Kuutmaa. “Neist kontaktidest on eeskätt abi olnud Eesti kaitsejõudude arendamisel.” -
Lahingukooli kaitseväelased tõid meistrivõistlustelt hõbemedaliKaitseväe Võru Lahingukooli võistkond saavutas rannaindiaca Eesti meistrivõistlustel hõbemedali
Rannaindiaca Eesti meistrivõistlused korraldati Viljandis 4.- 5. septembril. Segavõistkondade arvestuses saavutas Kaitseväe Võru Lahingukooli meeskond hõbemedali. Hõbemedali meeskonda kuulusid veebel Helari Tamtik, veebel Indrek Ojasoo ja Kaili Klaas.
Kaitseväe Võru Lahingukooli indiaca klubi loodi 2003. aasta juunis. Klubisse kuulub 11 liiget, treenitakse kaks korda nädalas. Klubi asutamise algatajaks oli veebel Helari Tamtik, kes on ühtlasi Eesti Indiaca koondise liige. Alates 2003. aasta septembrist on Kaitseväe Võru Lahingukooli indiaca klubi Eesti Indiaca Liidu liige.
Rannaindiaca Eesti meistrivõistlustel osalesid lahingukooli kaitseväelased teist korda. Eesti meistrivõistlustel sisehooajal saavutati meeskondade arvestuses esiliigas IV koht ja segavõistkondade arvestuses III koht.
Olemuselt ja mängu ülesehituselt sarnaneb indiaca võrkpalliga, kuid mängimisel kasutatakse traditsioonilise palli asemel spetsiaalset sulgedega varustatud indiacapalli. Erinevused on ka mängijate arvu, platsi mõõtmete, võrgu kõrguse jms osas. Mäng sobib hästi väga erineva vanuse, treenituse astme ning füüsiliste võimetega inimestele.
Sportmäng Indiaca on pärit Lõuna-Ameerikast. Euroopasse tõi indiaca Saksamaa Kölni Spordiülikooli õppejõud Karlhans Krohn. Saksamaa on indiaca arendamisel olnud juhtivaks riigiks tänase päevani.
Eestisse tõi indiaca Eesti Võimlemisliidu asepresident Viktor Saaron, kelle algatusel moodustati 1996. aasta sügisel Eesti esimene indiaca klubi ja 1997.a. kevadel korraldati esimesed Eesti karikavõistlused.
-
Paksu Margareta juures avatakse mälestustahvel soomepoisteleHomme, 4. septembril kell 14.00 avavad Soome Mereväe ja Soome mereväeveteranide esindajad Paksu Margareta juures mälestustahvli Soome Mereväes teeninud eestlastele.
Tseremoonial osalevad Soome Merejõudude juhataja kontradmiral Hans Holmström, Soome sõjaline esindaja Euroopa Liidu ja NATO juures viitseadmiral Esko Illi ning Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Tseremoonial osaleb ka Kaitseväe Orkester ning Eestis veterane ühendava Soome Mereväes Teeninud Eestlaste Gildi esindajad.
Septembris möödub 60 aastat ajast, mil Soome mereväes teeninud eestlased pöördusid tagasi Eestisse.
1943. - 1944. aastal suundusid paljud eesti noormehed üle lahe, võitlema Soome vabaduse ja Eesti au eest. Soome Mereväe laevadel ja rannikukaitses teenis Jätkusõja ajal 1943 - 1944 üle 400 mehe, neid jagus pärast esmast väljaõpet Turus Heikkilä kasarmus peaaegu kõikidele sõjalaevadele ja alustele, nii soomuslaevale “Väinämöinen” kui ka miinitraaleritele, vahilaevadele, torpeedopaatidele, mereväe pataljonidesse ja isegi mereväe orkestrisse.
Pärast Soome väljumist sõjast tuldi tagasi eesmärgiga võidelda Eesti iseseisvuse taastamise eest, paljud ühinesid nn Pitka poistega, kuid see viimane võitlus oli lootusetu.
-
Kaitseväe Võru Lahingukool hakkab läbi viima riigikaitseõpetKaitseväe Võru Lahingukooli koolitajad hakkavad sellest õppeaastast andma Põlva Keskkoolis riigikaitseõpet.
Täna kirjutasid alla koostöölepingule Põlva Keskkooli direktor Arvo Sarapuu ja Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem kapten Veljo Raide. Koostöölepingu kohaselt hakkavad Lahingukooli koolitajad andma riigikaitseõpet vastavalt kaitseministeeriumi poolt välja töötatud riigikaitse õpikule.
Väljaõpet hakatakse läbi viima 11. ja 12. klassidele. Teooriatundidele järgneb riigikaitseõpetuse laager kevadel, mille käigus tutvustatakse õpilastele kasarmukorda, käsitulirelvi, viiakse läbi üldfüüsiline test. Põlva Keskkoolis viiakse valikainena riigikaitseõpet läbi juba teist aastat.
Huvi riigikaitseõppe vastu on üles näidanud ka Vastseliina Keskkool.