Uudised
-
Eestit külastab endine Saksa kaitseväe juhataja
Täna, 2. septembril saabub Eestisse kahepäevasele visiidile endine Saksamaa kaitseväe juhataja kindral Klaus Naumann.
Kindral Naumann külastab Eestit kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ja Balti Kaitsekolledži ülema brigaadikindral Michael Clemmeseni kutsel.
Kindral Naumann kohtub kaitseväe juhatajaga ja peab Tartus Balti Kaitsekolledžis loengu kaitseväe juhtivohvitseridele ja kaitsekolledži kuulajatele.
Kindral Naumann oli aastatel 1991-1995 Saksamaa kaitseväe juhataja ning 1996-1999 NATO Sõjalise Komitee esimees. Filosoofiadoktori kraadi omav kindral Naumann on mitmete julgeoleku- ja kaitsepoliitikat käsitlevate raamatute ja artiklite autor.
Kaitseväe juhataja taotluse alusel andis Vabariigi President talle käesoleva aasta veebruaris Kotkaristi I klassi teenetemärgi toetuse eest Eesti NATOga liitumisel.
-
Kaitseväelased tabasid Iraagis viis tagaotsitavatOperatsioonil Iraagi Vabadus teeniv Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-9 viis möödunud kuu jooksul läbi 38 patrulli, seitse läbiotsimisoperatsiooni ja tagas julgeolekut erinevatel objektidel.
Kergejalaväerühm ESTPLA-9 kaitseväelased tabasid operatsioonide käigus koos Ameerika Ühendriikide üksustega viis tagaotsitavat isikut ning konfiskeerisid kokku üheksa automaati AK-47, kaks snaiperrelva, ühe kergekuulipilduja RPK, 60 mm miinipilduja sihikut ja improviseeritud lõhkelaengu tegemiseks kasutatavaid materjale.
Möödunud kuu kuueteistkümnel ööpäeval tagasid Eesti rühma kaitseväelased julgeolekut erinevat objektidel. ESTPLA-9 ülema kapten Janno Märki sõnul võib ESTPLA-9 kaitseväelaste teenistusega Iraagis rahule jääda. “Mehed on teenistuse pingele ja ilmastikule hästi vastu pidanud,” ütles Märk.
Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil tänas pataljoni, mille koosseisu Eesti rühm kuulub, ülem Eesti kaitseväelasi teenistuse eest ja andis viiele ESTPLA-9 kaitseväelasele pataljoni tänumündi. ESTPLA-9 ülem andis hea teenistuse puhul meened ja tänukirjad kaheksale kaitseväelasele.
ESTPLA-9 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala asub Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is. ESTPLA-9 ülem on kapten Janno Märk.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, millele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
Kaubakäitlusmeeskonna CT-3 kaitseväelased on teenistuses graafiku alusel. CT-3 paikneb umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA õhuväebaasis. CT-3 ülem on vanemseersant Janek Innos.
ESTPLA-9 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja võidelda salakaubanduse vastu.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Iraagis teenivate Eesti üksuste kontingendi vanem kapten Toomas Väli teenib Iraagi koalitsioonijõudude (Multinational Force-Iraq, MNF-I) staabis. Leitnant Andres Sang teenib Iraagi koalitsioonivägede (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) teavitusosakonnas.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
-
Kaitseväe uus demineerimisüksus sõitis AfganistaniNeljapäeval, 2. septembril sõitis Afganistani kuuekuulisele missioonile Eesti Kaitseväe demineerimisüksus.
Lisaks viiele demineerijale kuulub meeskonna koosseisu esmakordselt 3-liikmeline meedikute grupp, nn “kiirabibrigaad,” mille ülesandeks on vastavalt missiooni protseduurireeglitele toetada demineerijate tegevust.
Demineerimisgrupi ülemaks on leitnant Vesse Põder ning meditsiinialase toetusgrupi ülemaks kapten Margus Pärnapuu.
Demineerimismeeskond vahetab välja Afganistanis kuus kuud teeninud viieliikmelise meeskonna.
26. augustil jõudsid Afganistani neli soomukit Mamba, mis saavad demineerimismeeskonna transpordivahenditeks. Meeskond sai Eestis soomukitealase väljaõppe.
Afganistanis teenib hetkel NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) koosseisus 11 Eesti kaitseväelast: kaks staabiohvitseri, üks lennujuht ning kaheksa demineerijat. Eesti osaleb missioonil alates 2003. aasta märtsist. Oma 17. detsembri otsusega pikendas Riigikogu ISAF missiooni 14 kuu võrra alates 3. jaanuarist 2004.
Kokku on välismissioonidel 184 kaitseväelast.
Iraagis teenib üks staabiohvitser, üks teabeohvitser, 32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-9 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-3.
Afganistanis teenib kaheksaliikmeline demineerimismeeskond, kaks staabiohvitseri ning üks lennujuht.
Kosovos on rahutagamismissioonil viis staabiohvitseri, 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ja 95-liikmeline kergejalaväekompanii.
Samuti on Eesti esindatud kahe sõjalise vaatlejaga ÜRO juhitud missioonil Lähis-Idas, ühe staabiohvitseriga NATO juhitud rahutagamismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas ja ühe kontaktohvitseriga Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatuses (US CENTCOM).
-
Kaitseväe juhataja pidas KVÜÕA õppeaasta avaloenguKolmapäeval, 1. septembril avas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts loenguga Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) uue õppeaasta.
Kaitseväe juhataja käsitles oma avaloengus muuhulgas kaitseväelaste väärtushinnanguid. “Tänavu sõnastasime kaitseväe eetilised normid. Ma tahan, et te nende väärtustega õpiaastatel kokku kasvaks ja tulevaste ohvitseridena siinjuures eeskujuks oleks,” sõnas kaitseväe juhataja tulevastele ohvitseridele. “Teid hakatakse siin õpetama juhtideks. Iga juht peab olema eeskuju – oma allüksuse näo ja suuna andja.”
Lisaks kaitseväe juhataja avaloengule korraldati täna Tartus kadettide jalutuskäik koos Kaitseväe Orkestriga Raekoja platsile, kus neid tervitasid KVÜÕA ülem kindralmajor Ants Laaneots ja Tartu abilinnapea Hannes Astok.
KVÜÕA on Eestis ainuke riigikaitseline kõrgkool, mille üliõpilasi (kadette) valmistatakse ette sõjaväeliseks karjääriks. Praegusel hetkel õpib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes 150 kadetti.
-
Rahuoperatsioonide Keskus saab kümneseks
1. septembril saab kümne aastaseks Paldiskis asuv Rahuoperatsioonide Keskus.
Rahuoperatsioonide Keskuse ülem kapten Aare Tuvike annab 2. septembril väeosa aastapäevale pühendatud piduliku õhtusöögi, kuhu on kutsutud kaitseväelased, riigiametnikud ja väeosa koostööpartnerid, kellel on keskusega olnud tihe koostöö või kes oma tegevusega on eriliselt kaasa aidanud väeosa arengule.
3. septembril kutsub Rahuoperatsioonide Keskus väeossa külla Paldiski koolide õpilased, kellele kaitseväelased tutvustavad väljaõppel ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel kasutatavaid relvi ja varustust, näitavad väeosa ning pakuvad sõdurisuppi.
Väljaõppekeskus Rahuoperatsioonide Keskus (VÕK ROK) on Maaväe koosseisu kuuluv iseseisev asutus. Rahuoperatsioonide alase koordineeriva keskusena on VÕK ROK põhiülesandeks valmistada eesti kontingendi allüksusi ja üksikkaitseväelasi ette rahuoperatsioonidel osalemiseks ning tagada missiooniüksuste logistiline toetamine. VÕK ROK tegeleb ka Scoutspataljoni administratiivse ja logistilise toetamisega.
Alates 1995. märtsist on välismissioonidel osalenud 32 kaitseväe üksust ja 11 staabiohvitseri ning 17 staabiallohvitseri. Kokku on missioonidel käinud 736 kaitseväelast. Praegu teenib välismissioonidel 180 kaitseväelast.
-
Kaitseväe Võru Lahingukool alustab õppeaastatHomme, 1.septembril, algab Kaitseväe Võru Lahingukoolis 30. vanemallohvitseride baaskursus.
Septembrist riigikaitselise kutseõppeasutusena tegutsevas Kaitseväe Võru Lahingukoolis alustab õppeaastat 40 õppurit, kes valiti välja 58 kandidaadi seast. Vanemallohvitseride baaskursuse lõpetanud omandavad sõjaväelise keskhariduse ning rahuaja jalaväerühma jaoinstruktori ja sõjaaja rühmavanema kvalifikatsiooni. Kursuse kestus koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on 52 nädalat.
Üldhariduslike ainete õpetamist korraldatakse koostöös Võrumaa kutsehariduskeskusega, kaasates selleks kooli töösse teiste õppeasutuste pedagooge.
Erialaõppe ja sõjalise väljaõppe läbiviimiseks vanemallohvitseride baaskursusel kaasatakse lisaks olemasolevatele jõududele ka ohvitsere ja allohvitsere väljastpoolt lahingukooli.
Kaitseväe Võru Lahingukoolis toimub õppetöö kaitseministri kinnitatud kooli põhimääruse ning haridus- ja teadusministeeriumis registreeritud õppekavade alusel.
Kool on kaitseministeeriumi halduses olev sõjaväeliselt korraldatud riiklik kutseõppeasutus, mis tegutseb keskhariduse baasil. Sarnaselt teiste kaitseväe õppeasutustega on koolil väeosa staatus.
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused alustavad uut õppeaastatKolmapäeval, 1. septembril alustavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÕÜA) uut akadeemilist õppeaastat. Õppeaasta alguse puhul viiakse läbi traditsiooniline kadettide jalutuskäik Tartu linnas ja kaitseväe juhataja avaloeng Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulas.
Pidulik jalutuskäik koos Kaitseväe Orkestriga algab kell 12.00 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peamaja hoovist. Kadetid liiguvad mööda Võru, Akadeemia, Vanemuise, Ülikooli, Munga tänavaid ja Vabaduse puiesteed Raekoja platsile.
Kell 12.20 toimub Raekoja platsis pidulik rivistus, kus õppurkoosseisu tervitavad KVÜÕA ülem kindralmajor Ants Laaneots ja Tartu abilinnapea Hannes Astok. Päevakohase palvuse peab õppeasutuste kaplan leitnant Aga Lilleorg.
Õppeaasta avaloeng Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppur- ja isikkoosseisule algab õppeasutuste aulas kell 13. Traditsiooniliselt peab õppeaasta avaloengu kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
KVÜÕA loodi 1923. aastal ja sellest sai ainuke institutsioon, mis ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ajal korraldas eesti soost ohvitseride väljaõpet. Tollal kuulusid KVÜÕA koosseisu Kõrgem Sõjakool, Sõjakool, Tehnikakool ja Lahingukool. Kuni 1940. aastani jõuti koolitada üle 12 000 ohvitseri.
Eesti taasiseseisvumise järel sai võimalikuks KVÜÕA taasasutamine. Tänaseks on KVÜÕA-st kujunenud kaasaegne ja arvestatav sõjaväeliste juhtide koolitamise keskus. KVÜÕA on Eestis ainuke riigikaitseline kõrgkool, mille üliõpilasi (kadette) valmistatakse ette sõjaväeliseks karjääriks.
Õpe Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes jaguneb põhi- ja keskastmekursuseks. Põhikursus kestab kolm aastat. Põhikursuse eesmärgiks on anda kadettidele baasteadmised ja -oskused rühma- ja kompaniiülema kohustuste täitmiseks ning teadmised valitud sõjalisel erialal. Valida on võimalik jalaväe-, tagalateenistuse-, side-, pioneeriteenistuse-, suurtükiväe-, õhutõrje- ja piirivalve erialade vahel
Kursuse lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja neile omistatakse nooremleitnandi auaste.
Pärast mõneaastast teenistust väeosas on võimalik astuda kaks aastat kestvale keskastmekursusele, mille järel on lõpetajal tulevikus võimalik saada magistrikraad. Keskastmekursuse lõpetamine on ka eelduseks neile, kes soovivad oma õpinguid jätkata Balti Kaitsekolledžis.
Praegusel hetkel õpib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes 150 kadetti.
-
Kauaaegne kaitseväe nõunik lõpetab tegevuseEsmaspäeval, 30. augustil on viimane tööpäev Soome erukolonel Lauri Väätanenil, kes on alates 1996. aastast nõustanud Eesti ohvitseride haridussüsteemi arendamist.
Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juures nõunikuna tegutsenud erukolonel Väättänen võib oma kaheksa-aastase tegevusega Eestis rahule jääda. Tema sõnul on Eesti kaitseväe areng olnud kiire ja muljetavaldav. Seatud eesmärgid on saavutatud, seda ka ohvitserikoolituse valdkonnas. "Samas tuleb Eesti Kaitseväel veel tööd teha ohvitseri elukutse propageerimisel ja tutvustamisel ning olemasolevate värbamissüsteemide tõhustamisel," sõnas kolonel Väätanen.
Erukolonel Väättäneni kontaktid Eestiga said alguse juba 1993. aastal. Tema esimeseks ametiks oli Kaitseliidu nõuniku koht aastatel 1993–1994. Pärast kaheaastast tsiviilteenistust endises Jugoslaavias pöördus ta tagasi Soome. 1996. aastal loodi Soome peastaabi juurde "Eesti projekt", mille raames võttis Väättänen aktiivselt osa Eesti Kaitseväe ohvitserikoolituse ülesehitamisest. Tema toetuse ja abiga loodi 1997. aastal Eesti Riigikaitse Akadeemia juurde sõjakool, mis 1998. aastal formeeriti ümber Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusteks.
Lauri Väättänen on abielus, tal on poeg ja tütar ning üks lapselaps. -
Soomukid Mamba jõudsid AfganistaniEile, 26. augusti pärastlõunal jõudsid Kabuli neli kaitseväe soomukit Mamba, mis nädal tagasi Tapalt välja saadeti.
Soomukeid hakkavad kasutama septembris missioonile suunduvad viieliikmeline demineerimis- ja kolmeliikmeline kiirabimeeskond, kes said vastavasisulise koolituse missioonieelse väljaõppe käigus.
Soomukid Mamba ostis Eesti 2004. aasta mais Suurbritanniast. Eestis kohandati need ümber vastavalt Afganistani missiooni vajadustele ning värviti kõrbevärvi.
Mamba põhineb Mercedes-Benz Unimog veermikul. Soomuki V-kujuline kere tagab maamiinide lõhkemisel tekkiva lööklaine ja kildude suunamise masinast eemale.
Afganistanis teenib hetkel NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus kaheksa Eesti kaitseväelast: kaks staabiohvitseri, üks lennujuht ning viis demineerijat. Kokku on välismissioonidel 180 kaitseväelast.
-
BALTRON tähistab kuuendat aastapäevaTäna, 27. augustil, tähistatakse EML Admiral Pitka pardal Klaipedas Balti Miinitõrjeeskaadri (BALTRON) kuuendat aastapäeva.
Aastapäev möödub töistes tingimustes, kuna käimas on õppus BALTRON SQUADEX 02-04.
BALTRON koosneb Balti riikide ühisest staabist ja Eesti, Läti ning Leedu mereväe laevadest. Rotatsiooni korras täidab ühe riigi staabi- ja varustuslaev BALTRONi staabilaeva ülesandeid. Alates käesoleva aasta juulist on BALTRONi staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka.
BALTRON-i staabi kaldaelement paikneb Tallinna Miinisadamas, kus asub ka 1998. aastal Taani abiga loodud sidekeskus.
BALTRONi staap komplekteeritakse Eesti, Läti ja Leedu Mereväe esindajatest. Ametikohad staabis roteeruvad kolme riigi ohvitseride vahel. Alates 2003. aasta juulist on BALTRONI ülem Läti Mereväe kaptenleitnant Ainars Filipovic. Septembri alguses saab BALTRONi ülemaks kaptenmajor Sten Sepper Eesti Mereväest.
Tänaseks on kuus aastat tagasi alguse saanud BALTRON kompleksne süsteem, kus pööratakse lisaks laevade koosharjutamisele suurt tähelepanu ka toetussüsteemile. BALTRONit toetavad Balti merevägede ühine sidekool Tallinnas, tuukrite väljaõppekeskus, miinitõrje väljaõppekeskus ning hoolduskeskus Liepajas.
BALTRONi areng on oluline mitte üksnes BALTRONi kui üksuse vaatekohast, vaid on ka oluliselt kaasa aidanud ka Balti merevägede üldisele arengule. BALTRON on andnud väärtuslikke kogemusi rahvusvahelise üksuse koosseisus tegutsemiseks ja väga hea aluse koostööks NATO laevastikega. BALTRONi laevad osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest miinitõrjeoperatsioonidest.