Uudised
-
Uued Eesti missiooniüksused jõudsid Iraaki
Täna jõudsid oma teenistuspiirkonda Iraaki Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-9 ja kaubakäitlusmeeskond CT-3.
32-meheline ESTPLA-9 ja 13-meheline CT-3 lahkusid kuuekuulisele missioonile Eestist laupäeval, 19. juunil. Eesti jalaväerühm ja kaubakäitlusmeeskond on kohanemas olukorraga ja valmistumas missiooniülesannete täitmiseks.
Eesti kaitseväe kergejalaväerühm ESTPLA-9 hakkab teenima Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala saab olema Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
Kaubakäitlusmeeskond CT-3 hakkab teenima umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA õhuväebaasis.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks saab olema transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Iraagis oli juba eelnevalt missiooniüksuste ettevalmistusgrupp, Bagdadis kuus ESTPLA-9 kaitseväelast ja Tallili lennubaasis CT-3 ülem. Iraagis jätkab teenistust ka Eesti üksuste kontingendi vanem major Sten Reiman, kes teenib alates veebruari keskpaigast Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM alluvas rahvusvahelise ühendväekoondise CJTF-7 (Combined Joint Task Force-7) staabis.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
-
Viljandis avati kindral Laidoneri ausammasKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osales täna Viljandi lossimägedes kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi avamistseremoonial.
“Võibolla on Laidoneri üheks suurimaks teeneks Briti eskaadri Tallinnasse toomine, noor Eesti riiki oli liidus toonase üliriigi ja merede valitseja Suurbritanniaga,” ütles viitseadmiral Tarmo Kõuts ausamba avamisel. “Laidonerita oleks vabaduse kättevõitmine läinud märksa vaevalisemalt.”
“Meie kaitseväelased, tahame mäletada kindral Laidoneri 35 aastase ulja ohvitserina, kes võitis Vabadussõja,” ütles viitseadmiral Kõuts. "Ka praegustel ohvitseridel on mida Laidoneri teenistuskäigust õppida".
Kaitseväe juhataja märkis, et maailma võimsama sõjalise organisatsiooni NATO liikmena, on Eesti oma otsuse langetanud. Kaitseväelased on põhimõtetele kindlad ning võitlevad igal juhul ning ei anna kunagi alla.
Tapa Väljaõppekeskuse kaitseväelased tulistasid ratsamonumendi avamise puhul haubitsatest kolm aupauku. Monumendi avamistseremoonial osales jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon auvahtkond ning Eesti Kaitseväe Orkester.
Kindral Johan Laidoneri Seltsi tellitud ratsamonumendi autoriks on skulptor Terje Ojaver.
Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aasta Viljandimaal Viiratsi vallas. 1901. aasta augustis astus ta vabatahtlikuna Vene sõjaväkke.
1917. aasta detsembris kutsuti Nikolai Kindralstaabi akadeemia lõpetanud Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks. 14. detsembril 1918, kui Vabadussõda juba käis, määrati Laidoner Operatiivstaabi ülemaks, 23. detsembril aga sõjavägede ülemjuhatajaks.
Pärast Vabadussõja lõppu ülendati Laidoner 21. märtsil 1920 esimese Eesti Vabariigi kindralina kindralleitnandiks. 24. veebruaril 1939 sai Laidoner kindraliks.
Laidoner suri 13. märtsil 1953 Nõukogude Venemaal Vladimiri vanglas, kolmteist aastat pärast kodumaalt küüditamist.
Kindral Laidoner on Eesti kõigi aegade väljapaistvaim väejuht. Tema lippude all kirjutati Eesti ajalukku meie ainus võidukas sõda. Kindral oli ka silmapaistev riigimees, poliitik ja diplomaat. Samuti Eesti Olümpiakomitee esimees ning Viljandi linna esimene aukodanik. -
Rahva toetus teeb meid südiks ja meie rahvaväe tugevaks.Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kõne Võidupüha 85. aastapäeva tähistamiseks 22. juunil 2004 Rakvere Linnuses korraldatud pidulikul vastuvõtul.
Austatav Vabariigi President!
Ekstsellentsid!
Kaitseväelased ja kaitseliitlased!
Reservväelased!
Daamid ja härrad!
Kutsusin teid meie rahva Võidupüha künnisel tavapärase parkettpõrandaga saali asemel siia vanasse lahingupaika, sest Rakvere linnus on Eesti miltaarkultuurile oluline paik. Mitte ainult seepärast, et enne Teist maailmasõda asusid Rakveres kaitseväe 5. üksik-jalaväepataljon ja 2. suurtükiväegrupp.
Juba palju varem – esimese aastatuhande lõpul rajasid muistsed eestlased siia linnuse. See Tarvanpää nimeline maalinn oli üks Muinas-Viru suurimaid kindlustusi. Hiljem olid siin taanlaste, Liivi Ordu, venelaste ja rootslaste kindlused. Linnus hävis 17. sajandi alguses Poola-Rootsi sõjas.
29. juulil 1579 siin Rakvere müüride all peetud lahingus langes Joan Julma eelsalga kätte vangi Tallinna müntmeistri poeg Iwo Schenkenberg, keda vaenlased tundsid Eesti Hannibali nime all. Ajaloolise tõe huvides pean ütlema, et Iwo Schenkenberg ei olnud üldsegi nii paha mees nagu teda kultusfilm “Viimne reliikvia” kujutab. Pigem oli hoopis vürst Gabrieli roll ajaloos negatiivne ja salapärane. Iwo Schenkenberg juhtis umbes 400-500 eesti talupojast koosnevat sõjasalka, mida tunti Hannibali rahvana. Kui soovite seda üksust praeguste mõõdupuudega mõõta, vaadake homme paraadil Kaitseliidu pataljoni.
Hüüdnimi Hannibali rahvas pidi naeruvääristama talupoegadest sõdureid. Tegelikkuses mõjus see nimetus hoopis vastupidi. Mustpeade Vennaskonna liige Iwo Schenkenberg oli talupojad korralikult sõjaliselt välja õpetanud. Tema sõjasalk oli vaenlasele tõsiseks peavaluks. Hannibali rahvas oli kiire ja löögijõuline üksus, tundis hästi maastikku ning ründas partisanisõja taktikat kasutades ootamatult. Seepärast oli ka Iwo Schenkenbergi vangistamine ja tema venna Cristofferi langemine Rakvere all vastasele tähtis võit. Joan Julm keeldus teda isegi kolme bojaari vastu välja vahetamast ja Iwo Schenkenberg hukati Pihkvas.
Miks olid Iwo Schenkenberg ja tema talupoegadest koosnev üksus sõjaliselt nii edukad? Sellepärast, et nende moraal oli kõrge, nad olid välja astunud vaenlase rüüstamiste vastu ja kaitsesid oma kodumaad ning oma lähedasi.
Samamoodi sõdis ka Vabadussõjas noor rahvavägi Viru väerinnal ja Lõunarindel kahe ülekaaluka vaenlase vastu ning võitis. Loomulikult toetas rahva enamus rahvaväge ja see andiski eilsetele talupoegadele, töölistele ja haritlastele raudse jõu, mida neil ja meil võidu saavutamiseks tarvis läks. Ei oleks rahvavägi Vabadussõda võitnud, ei oleks meil täna suure tõenäosusega oma riiki ega ei kõneleks me oma keeles.
Vanad lahingukohad panevad mõtlema igavikuliste väärtuste peale. Mis teeb sõdurist sõduri? Mitte vorm ja relvad, kuigi ka need on olulised. Vorm loob vaid välimise sideme üksuse vahel ja relvad annavad sõdurile surmatoova jõu. Sõdurile ja sõjaväele annab tugeva sisemise sideme või kui soovite, siis moraali ehk hinge miski muu. Seda miskit ei olegi nii lihtne seletada.
See on ühiste väärtuste süsteem. Ustavus, ausus, õiglus, vastutustunne, distsipliin ja kaalutletus. Need on igale sõdurile olulised mõisted. Meile ei ole need tühipaljad sõnad või kõlavad deklaratsioonid. See on ideoloogiline alus, millele meie teenistus demokraatlikus riigis tugineb. Alus, millele tugineb meie suhtlemiskultuur nii organisatsiooni siseselt kui ka suhtlemisel teiste ametkondadega ning ka kolleegidega väljaspool Eestit.
Ma tean, et need põhimõtted olid olulised ka 28. veebruaril Bagdadis operatsioonil Iraagi Vabadus teenistuskohustuste täitmisel hukkunud nooremseersant Andres Nuiamäele. Nooremseersant Nuiamäe pani oma lühikese ja sirgjoonelise teenistusega meid, kaitseväelasi enda jaoks uuesti lahti mõtestama sõjamehe põhiväärtusi.
Nende põhimõtete ja sõjamehe oskustega relvastatult läks reservi õppusel Kevadtorm 2004 hea lõpueksami andnud 1. Jalaväebrigaadi teine pataljon. Kevadtormis osales üle 2000 kaitseväelase, kaitseliitlase ja reservväelase.
Need eetilised kategooriad lisaks professionaalsetele meresõjaoskustele aitasid korraldada ja juhtida mereväel Eesti edukamat miinitõrjeoperatsiooni MCOPEST 2004. Eesti vetes leiti ja hävitati 125 erinevat lõhkekeha.
Neid põhimõtteid omaks võttes oleme kasvanud NATO küpseks. Küpsus tähendab võimet rääkida samades eetilistes kategooriates ja samas keeles. Ma ei pea siin silmas vaid inglise või prantsuse keelt.
Need põhimõtted on olulised meestele ja naistele, kes kaitsevad ka praegu, kui kogu Eesti on jaanipäevalainel, meie riigi julgeolekuhuvisid Balkanil, Liibanonis, Afganistanis ja Iraagis.
Eesti on kasvatanud ustavad sõdurid, kes on valmis ja julgevad ühiste nägemuste ning oma meeskonna nimel lõpuni minna. Tosina iseseisvusaasta kohta on see hea saavutus. Eesti on loonud elusa organismi, mis kaitseb põhiseaduslikku korda, oma demokraatlikku riiki ja rahvast. Kaitseb kultuuri, mis kannab etnose identiteeti. Selle organismi arengut ei saa väärata. Iga ohvitser ja allohvitser on koolitaja ja õpetaja ning annab oma alluvatele edasi väärtuste süsteemi ja põhimõtted, mis kasvatavad kodanikust kõrge moraaliga sõduri.
Ma keeldun uskumast teooriat üha hedonistlikumaks muutuvast maailmast ja aktsepteerimast vaid isiklikule kasule mõtlevaid inimesi. Kohustusteta ei ole riiki, ühiskonda ega ammugi mitte rahvusvahelisi organisatsioone. Kohustused seovad ühiskonda, millele on tähtsad ühised väärtused. Üks aegade hämarusest inimühiskonnaga kaasas käinud kohustusi on vajadus ennast kaitsta.
Tegelikult on Eesti ühiskond selles kaitsevajaduses juba kokku leppinud. Avaliku arvamuse uuringud ütlevad, et kaitsevägi on üks riigi usaldusväärsemaid institutsioone ning pea 80 protsenti meeskodanikest on valmis osalema relvastatud riigikaitses. On valmis kaitsma oma peret ja omandit. Ühtegi teist nii ulatuslikku kokkulepet mulle ei meenu.
Näiteid patriotismist ja riigimehelikkusest ei ole vaja kaugelt otsida. Rägavere vallavanem Helmut Pajula ja Maidla vallavanem Hardi Murula kutsusid maaväe pataljone pärast suurõppust Kevadtorm oma valla maadele tagasi. Selleks, et seal järgmise aasta Kevadtormi korraldada. Sonda vallavanem Ivo Teder ja Mäetaguse vallavanem Veljo Kingsepp toetasid Eesti sõdurite ja kaitseliitlaste aasta tippharjutust, kuidas oskasid. Eesti Põlevkivi peadirektor Mati Jostov küsib avatult, et andke aga teada, millist maa-ala kaitseväe laskealaks tarvis läheb. Eesti Põlevkivi vanades karjäärides on võimalik hea tahtmise juures tulistada kõikidest relvadest, mis meil on. Endine Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants on mitmekülgne mees. Kuulub Virumaa muuseumide nõukokku, on teatriseltsi asutanud ja kirjutab luuletusi. Võin teile kinnitada, et reservleitnant Pomerants on ka päris korralik miinipildur.
Rakvere linn on kinnitanud oma vapi meie mereväe lipulaevale Admiral Pitka ja saanud endale niiviisi sõpruslaeva. Siit mäe pealt on selgesti näha, et Rakvere ei ole olnud ega ole ka praegu eriti tähtis mere- ja sadamalinn. Kuigi sadamalinna Kunda korstnad peaksid siit kõrgelt näha olema. Ikkagi tekib otsekohene küsimus linnapea Andres Jaadlale ja teistele virulastele, miks te seda kõike teete? Kas lubate, ma proovin ära arvata?
Kas sellepärast, et teile meeldivad üle kõige sõjalaevad ja vormis mehed? Vaevalt küll. Küllap ikka sellepärast, et te olete Rakvere ja Virumaa patrioodid. Ja ka Eesti patrioodid.
Tänan teid, virulased, toetuse eest. Rahva toetus teeb meid, sõdureid, südiks ja meie rahvaväe tugevaks. Vaba rahvas kaitseb oma riiki.
Soovin teile säravat võidupüha ja ilusat jaaniööd!
Ja et viru veri ei väriseks!
Eesti Vabariigi terviseks! -
Kaitseväe juhataja autasustas teenetemärkidegaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis täna Laidoneri Muuseumis kaitseväelastele üle Vabariigi Presidendi antud vanemohvitseride auastmed ning autasustas ühiskonnategelasi teenetemärkidega.
“Kõrge kaitsetahe räägib sellest, et julgeolek on üks valdkondi, milles meie ühiskond on suures osas ühel meelel,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts auastmete ja teenetemärkide üleandmisel. “See on kõva pinnas, millele võib korraliku kindluse rajada.”
Samas tunnustas viitseadmiral Kõuts kaitseväelaste ja kodanike panust riigikaitsearengusse ning rõhutas, et kaitseväe kõige suurem väärtus on inimesed, kes kaitseväes teenivad. “Iga ülem teab, et mitte tehnoloogia ega relvad ei sõdi, vaid sõdurid sõdivad,” ütles kaitseväe juhataja. “Riigi kõige suuremaks väärtuseks on kodanikud, sest kodaniketa ei oleks riiki.”
Kaitseväe teenetemärgiga autasustas viitseadmiral Kõuts panuse eest Eesti kaitseväe arengusse teiste hulgas Balti Kaitsekolledži komandanti Taani brigaadikindral Michael H. Clemmeseni.
Kaitseväe eriteenete ristiga autasustas kaitseväe juhataja teiste hulgas Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest Sven Mikserit, Rakvere linnapead Andres Jaadlat, Eesti Põlevkivi juhatuse esimeest Mati Jostovit, Võru maavanemat Mait Klaassenit ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimeest, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimeest Trivimi Vellistet.
Kaitseväe juhataja ülendas seoses Võidupühaga auastmes 210 allohvitseri kaitseväest, Kaitseliidust, Piirivalveametist ja Päästeametist.
Vaata ka teenetemärkide kätteandmisest. -
Uued Eesti missiooniüksused sõidavad IraakiTäna pärastlõunal sõidavad Tallinna Lennujaamast Iraaki operatsioonile Iraagi Vabadus Eesti kaitseväe kergejalaväerühm ESTPLA-9 ja kaubakäitlusmeeskond CT-3.
Kuuekuulisele missioonile suunduvad 32-meheline ESTPLA-9 ja 13-meheline CT-3 saadetakse teele rivistusega Tallinna lennujaamas kell 12.20.
Eesti kaitseväe kergejalaväerühm ESTPLA-9 hakkab teenima Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala saab olema Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
Kaubakäitlusmeeskond CT-3 hakkab teenima umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA õhuväebaasis.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks saab olema transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Iraagis on praegu missiooniüksuste ettevalmistusgrupp, Bagdadis kuus ESTPLA-9 kaitseväelast ja Tallili lennubaasis CT-3 ülem. Iraagis jätkab teenistust ka Eesti üksuste kontingendi vanem kapten Sten Reiman, kes teenib alates veebruari keskpaigast Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM alluvas rahvusvahelise ühendväekoondise CJTF-7 (Combined Joint Task Force-7) staabis.
Teisipäeva õhtul jõudsid Iraagist tagasi seal kuus kuud teeninud ESTPLA-8 ja CT-2.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
-
Iraagi missiooniüksuste äralend viibibReedel Iraaki operatsioonile Iraagi Vabadus lendama pidanud Eesti missiooniüksused täna missioonipiirkonna poole teele veel ei asu.
Tallinna Lennujaama Eesti missiooniüksuste transportimiseks saadetud Ameerika Ühendriikide transpordilennuk pole lennuks veel valmis.
Missiooniüksused stardivad esimesel võimalusel. -
Asutati Riigikaitse Edendamise SihtasutusReedel, 18. juunil allkirjastati Kaubandus-Tööstuskojas pidulikult Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse asutamisotsus. Sihtasutuse asutajateks on Eesti Vabariik ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
Sihtasutuse loomise initsiatiiv tuleb Kaubandus-Tööstuskoja juhatuselt ning loomist toetavad Kaitseministeerium ja Kaitsejõudude Peastaap.
Sihtasutuse eesmärgiks on Kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe toetamine ning kaitseväelaste ja kaitseliitlaste haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine. Sihtasutuse esmaseks tegevusteks saab kaitseväe väeosade väljaõppekeskuste arvutiklasside varustamine infotehnoloogilise riist- ja tarkvaraga ning kaitseväelaste ja kaitseliidu liikmete arvutialase alg- ja tavaõppe korraldamine. Kolme aasta jooksul on plaan annetuste korras rajada
arvutiõppe klassid kuues väeosas.
"Loodav sihtasutus toob kaitseväe arengusse olulise lisamõõtme," ütles kaitseminister Margus Hanson sihtasutuse loomist kommenteerides. "Kaasaegselt haritud ja tsiviilisikutega tihedas kontaktis olev kaitseväelaste kaader suudab oluliselt paremini sobituda rahuaja ühiskonda ning võita seeläbi kodanike usaldust ja austust."
Sihtasutuse idee üks autor, Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman: "Loodava sihtasutuse näol on laiemas perspektiivis tegemist ühiskondliku sidustamisega - eesmärk on tuua riigikaitsesse rohkem kodanikualgatust ning samas tagada ajateenijatele ja kaadrikaitseväelastele võimalus omandada kaasaegseid, tsiviilelus vajaminevaid oskusi".
"Eesti riigi kaitse on kogu rahva ühine ülesanne, Kaubandus-Tööstuskoja initsiatiiv kaasab sellesse veelgi rohkem Eesti ärieliiti, kelle hulgas on juba praegu palju reservohvitsere," sõnas viitseadmiral Kõuts. "Tänapäeva lahinguväljal on infotehnoloogial kaalukas roll, seetõttu on koostöö alustamisel just selles valdkonnas ka suur sümboolne tähtsus."
Kaubandus-Tööstuskoda kannab sihtasutuse sihtkapitali 100 000 krooni. Riigi poolt rahalisi vahendeid sihtasutuse asutamiseks üle ei anta. Sihtasutuse edasine finantseerimine toimub annetuste korras. Sihtasutuse nõukogu on viieliikmeline ning sinna kuuluvad kaitseminister, kaitseväe juhataja ning Kaubandus-Tööstuskoja esindajad. -
Kaitseväe Lahingukooli lõpetab vanemallohvitseride baaskursusReedel kell 11 lõpetavad Võrus Kaitseväe Lahingukoolis 44 kaitseväelast vanemallohvitseride baaskursuse.
42 nädalat väldanud vanemallohvitseride baaskoolituse käigus omandasid kursuslased sõjaaja jalaväerühma rühmavanema kvalifikatsiooni ning rahuaja jaoülem-instruktori teadmised ja oskused.
Kursusel õpetati üldaineid koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega.
Kursuse lõpetavatele kaitseväe, Piirivalveameti ja Päästeameti kaitseväelastele antakse sõjaväeline auaste nooremveebel. Värsked vanemallohvitserid suunduvad tagasi väeosadesse, kus alustavad teenistust rühmavanematena ja väljaõppeinstruktoritena.
Augustis, 33. nädalal korraldab Kaitseväe Lahingukool sisseastumiskatsed uuele vanemallohvitseride baaskursusele. -
Major Meelis Kiili määrati maaväe ülema kohusetäitjaksAlates käesolevast nädalast täidab maaväe ülema kohuseid major Meelis Kiili, kes asendab Ameerika Ühendriikides õpingutel viibivat kolonelleitnant Peeter Hoppet.
Kolonelleitnant Hoppe asus sel nädalal aasta kestvatele õpingutele Ameerika Ühendriikide maaväe sõjakolledžis (US Army War College), mille eesmärk on valmistada ette strateegilise tasandi juhte.
Enne kolonelleitnant Hoppet on Eesti kaitseväelastest sõjakolledžis õppinud kindralleitnant Johannes Kert.
Major Meelis Kiili (39) on alates 1994. a teeninud Kaitseliidu Lääne-Viru maleva staabiülema, BALTBATi Eesti kompanii ülema asetäitja, Rahuoperatsioonide keskuse staabiülema ja ülema ametikohtadel.
Samuti on major Kiili osalenud rahuvalvemissioonil Liibanonis, lõpetanud vanemstaabiohvitseri kursused Balti Kaitsekolledžis ning teeninud kolm aastat NATO regionaalses staabis Suurbritannias. Alates 2003. a septembrist teenib major Kiili Maaväe Staabis.
-
Iraagis teeninud missiooniüksused jõudsid EestisseTäna õhtul jõudsid tagasi Eestisse kuus kuud operatsioonil Iraagi Vabadus osalenud Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-8 ja kaubakäitlusmeeskond CT-2.
Iraagist naasvaid kaitseväelasi võtsid Tallinna lennujaamas korraldatud rivistusel vastu kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja kaitseminister Margus Hanson.
“Iraagist saadud kogemus on ülioluline nii teile isiklikult kui teie üksusele, Eesti kaitseväele ja kogu eesti ühiskonnale,” sõnas viitseadmiral Kõuts. “Teie järgmiseks ülesandeks saab kogutud teadmiste ja kogemuste edasiandmine teistele kaitseväelastele, et meie riigikaitse muutuks veelgi efektiivsemaks ja ajakohasemaks.”
Esmakordselt välismissioonil käinud kaitseväelastele andis kaitseminister üle rahuvalvaja medalid. Kaitseväe juhataja andis kaitseväe teenetemärgi mõõkadega lahinguliste teenete eest kuuele ESTPLA-8 kaitseväelasele.
Eesti kaitseväe kergejalaväerühm ESTPLA-8 teenis Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala asus Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
Kaubakäitlusmeeskond CT-2 paiknes umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA õhuväebaasis.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks oli transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Iraagis on praegu järgmiste missiooniüksuste ettevalmistusgrupp, Bagdadis kuus ESTPLA-9 kaitseväelast ja Tallili lennubaasis CT-3 ülem. Iraagis jätkab teenistust ka Eesti üksuste kontingendi vanem kapten Sten Reiman, kes teenib alates veebruari keskpaigast Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM alluvas rahvusvahelise ühendväekoondise CJTF-7 (Combined Joint Task Force-7) staabis.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
NB! Pildid saabumisest aadressil pildid.mil.ee