Uudised
-
Kevadtorm on lõppenud
Neljapäeval, 20. mail kuulutas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts lõppenuks kaitseväe selle aasta suurima õppuse Kevadtorm 2004.
-
Täna lõppeb suurõppus Kevadtorm
Täna, 20. mail lõpetatakse Lääne-Virumaal ajaloolisel Uljaste linnamäel kaitseväe käesoleva aasta suurim õppus Kevadtorm 2004.
-
Eesti kaitseväelased osalevad suurel sideõppusel
Kümme kaitseväelast osalevad Saksamaal ja kaheksa Eestis 5. – 20. maini läbiviidaval NATO suurimal side- ja infosüsteemide-alasel õppusel Combined Endeavor 2004.
Rahvusvahelise sideõppuse Combined Endeavor 2004 eesmärgiks on koostöövõimelisuse arendamine erinevate riikide sidesüsteemide vahel, mille saavutamiseks sooritatakse sadu tehnilisi teste ja dokumenteeritakse tulemused tuleviku ühisoperatsioonide planeerimise tarbeks.
Eesti sideväelased osalevad seekord kolmes valdkonnas. Lühilaine raadiojaamade sidevõrkudes on üks Eesti kaitseväe raadiojaam Saksamaal võrgu peajaamaks, lisaks osaleb sidevõrgus üks Eestis asuv raadiojaam. Infosüsteemide valdkonnas testivad Eesti kaitseväelased Balti sõjalise juhtimise infosüsteemide koostööprojekti BALTCCIS süsteemi. Lisaks osaletakse infoturbe töögruppides.
Eesti delegatsiooni ülem on Kaitsejõudude Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskuse ülem kapten Raul Rikk.
Eesti kaitsevägi osaleb õppusel kaheksandat aastat.
Täna ja homme tutvub õppusega kaitseväe operatiivülem kolonel Vello Loemaa.
Õppust Combined Endeavor korraldab Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekontingent (USEUCOM) koostöös Saksa kaitseväega. Õppusel osaleb rohkem kui 1100 kaitseväelast 40 riigist, et testida side- ja infosüsteeme, mis on kasutusel või mida kavatsetakse kasutusele võtta.
Õppus Combined Endeavor viiakse traditsiooniliselt läbi Saksamaal, Baumholderis, Lager Aulenbachi sõjaväebaasis. Lisaks viiakse tänavu esmakordselt osa õppusest läbi Bulgaarias, Burgases.
Õppuse Combined Endeavor 2004 lõpp-planeerimiskonverents korraldati märtsi keskel Tallinnas.
-
Õhuväe ohvitser alustas missiooni AfganistanisKolmapäeval, 12. mail jõudis Afganistani õhuväe ohvitser lipnik Reet Stamm, kes hakkab Kabuli rahvusvahelisel lennuväljal teenima lennuliikluse juhina.
Nii militaar- kui ka tsiviillennuväljana tegutseval Kabuli rahvusvahelisel lennuväljal tehakse üle 50 lennu ööpäevas.
Lipnik Stamm teenib kaitseväes alates 2002. aastast, enne missiooni teenis ta lennujuhina õhuväe Lennubaasis Ämaris. Reet Stamm on lõpetanud Tartu Lennukolledži, ta on töötanud ligi kümme aastat Kuressaare ja Tallinna lennuväljadel.
Lisaks missiooni alustanud lennujuhile, teenivad Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) koosseisus viieliikmeline kaitseväe demineerimismeeskond ning ISAF staabis meditsiiniohvitserina tegutsev kaitseväe peaarst major Andrus Remmelgas.
Eesti osaleb ISAF missioonil alates 2003. aasta märtsist.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. ISAF-i kuulub enam kui 6100 sõjaväelast.
Oma 17. detsembri otsusega pikendas Riigikogu ISAF missiooni 14 kuu võrra alates 3. jaanuarist 2004. Riigikogu otsusega on Eesti ISAF missiooniüksuse suurus kuni 12 inimest.
Eestil on hetkel välismissioonidel 80 kaitseväelast.
Iraagis teenib üks staabiohvitser, 32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-8 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-2. Afganistanis teenib viieliikmeline demineerimismeeskond, üks meditsiiniohvitser ja üks lennujuht. Kosovos kaks staabiohvitseri ja 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm. Samuti on Eesti esindatud kahe sõjalise vaatlejaga ÜRO juhitud missioonil Lähis-Idas ja ühe staabiohvitseriga NATO juhitud rahutagamismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas. -
Kaitseväe juhataja osaleb kõrgetasemelisel rahvusvahelisel seminaril
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osaleb tänasest pühapäevani Berliinis läbiviidaval kõrgetasemelisel globaalse julgeoleku seminaril.
Rahvusvahelisel globaalse julgeoleku seminaril (International Workshop on Global Security) arutatakse 21. sajandi üldist julgeolekusituatsiooni, ülemaailmse terrorismivastase võitlusega seonduvat, võimalikke arenguid Lähis-Idas ja Iraagis ning rahvusvahelist koostööd Iraagis.
Samuti kuulavad osalejad ettekandeid Venemaa suhtest Ameerika Ühendriikide ja Euroopa riikidega, teabe liikumisest globaalses infokeskkonnas ja muudest globaalsetest küsimusest.
Seminaril esinevad teiste hulgas Saksamaa kaitseminister Peter Struck, NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Harald Kujat, NATO Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja kindral James L. Jones ja paljud teised poliitikud, sõjaväelased ja eksperdid üle maailma.
-
Kaitseväe juhataja osaleb NATO Sõjalise Komitee istungilKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osaleb täna ja homme esmakordselt NATO liikmesriigi kaitseväe juhatajana NATO Sõjalise Komitee kohtumisel Brüsselis
26 liikmesriigi kaitseväe juhatajatest koosnev NATO Sõjaline Komitee kohtub esmakordselt jaanuaris ametisse astunud NATO uue peasekretäri Jaap de Hoop Schefferiga ning arutab NATO sõjalise struktuuri arengut.
Sõjalisse Komiteesse kuuluvad kaitseväe juhatajad arutavad NATO operatsioone Balkanil ja Afganistanis, samuti terrorismivastast operatsiooni Active Endeavour Vahemerel, saadakse ülevaade juunis korraldatava Istanbuli tippkohtumise ettevalmistamisest ning vahetatakse mõtteid partnerluse tuleviku üle.
NATO Sõjaline Komitee kohtub ka Ukraina ja Venemaa kaitseväe juhatajatega, kellega arutatakse Venemaa edasist koostööd NATOga ja Ukraina relvajõudude reformi.
NATO Sõjaline Komitee koosneb liikmesriikide kaitsevägede juhatajatest, keda esindavad NATO peakorteris alaliselt sõjalised esindajad, Eesti puhul kindralleitnant Johannes Kert.
NATO Sõjalisel Komiteel (MC) on erinevad kohtumisformaadid: NATO MC, NATO-Ukraina, NATO-Vene, Euro-Atlandi partnerluse sõjaline komitee EAPMC.
Kõikidel kohtumisformaatidel on kaks korda aastas kohtumine kaitsevägede juhatajate tasandil. Muul ajal toimuvad regulaarselt alalised kohtumised sõjalise esindaja tasandil.
-
Mereväe laevad sõitsid õppuseleKolm Eesti Mereväe Miinilaevade Divisjoni laeva suundusid eile Naissaare lähistele, et viia läbi divisjoni õppus.
3. – 7. maini asetleidval divisjoni õppusel osalevad Eesti Mereväe lipulaev, staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka, miinijahtija Wambola ja miinitraaler Vaindlo. Õppuse eesmärk on harjutada üldisi meremehe oskusi: pukseerimist, postipaki üleandmist ja “mees üle parda”, aga ka keerulisemaid ülesandeid, nagu laeva miiniväljast läbijuhtimine. Harjutatakse ka laskmist ning koos Piirivalve lennusalgaga viiakse läbi helikopteriharjutused.
Miinitraaler Vaindlo viib divisjoni õppuse käigus läbi ka traalimisharjutusi.
Õppus leiab aset Naissaare lähistel ja Juminda poolsaarest põhjas.
Sel navigatsioonihooajal on mereväe laevad osa võtnud juba kahest rahvusvahelisest õppusest. Miinijahtija Sulev viibib praegu Norra ja Taani vetes korraldataval suurel NATO mereväeõppusel BLUE GAME 2004. Miinitraaler Vaindlo osales aprillis Taani Kuningriigis rahvusvahelisel merepäästeõppusel SAREX 2004.
Alates 21. maist osaleb miinijahtija Sulev Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON koosseisus Eesti vetes läbiviidaval miinitõrjeoperatsioonil MCOPEST 2004, mida juhib Eesti Mereväe ülem.
-
Täna avati Kaitsejõudude Peastaabi raamatukoguTäna avasid Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman ja Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu.
Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu eesmärk on tagada Kaitsejõudude Peastaabi, väeliikide staapide ja Operatiivstaabi teenistujate igapäevaseks tööks ja teenistuseks ning teadusuuringuteks vajalike infoteenuste olemasolu ja kättesaadavus.
Raamatukogust saab laenata sõjandus-, ajaloo-, õigus- ja ühiskonnateaduste kirjandust ning NATO ametlikke väljaandeid. Alustatakse Eesti sõjandusalase andmebaasi koostamist.
Raamatukogu avamisel ütles Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman, et oluline ei ole mitte ainult saamine, vaid ka andmine. “Ma eeldan, et seda suurepärast teabehankimise võimalust kasutavad ära paljud meie maja inimesed ning jõudsalt hakkab arenema ka sõjandusalane uurimis- ning teadustöö,” ütles kolonel Laneman.
Vastavalt koostöölepingule hoolitseb Rahvusraamatukogu Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu komplekteerimise eest, osutab infoteenuseid ning viib läbi infoallikate ja infootsingu koolitust.
Peastaabi raamatukogust saab sõjandusalast kirjandust tellida Rahvusraamatukogu lugemissaalidesse.
Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu hakkab vahendama infot kõigi institutsioonide ja isikutega, kes tegelevad sõjanduse ja selle uurimisega. Tulevikus areneb Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu kaitseväe keskraamatukoguks.
“Nii saab tulevikus loodetavasti võimalikuks, et iga väeosa raamatukogu on aknaks suurde maailma,” ütles kolonel Laneman.
Peastaabi raamatukogu tööd juhib raamatukogu nõukogu, mille esimees on kaitseväe peainspektor kolonelleitnant Einar Laigna ja tegevjuht Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ohvitser leitnant Toomas Väli. -
Kaitseväe juhataja: EL ja NATO on ühe puu kaks tüveKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles oma läkituses kaitseväelastele ja kaitseväes teenivatele ametnikele, et Euroopa Liit ja NATO on nagu ühe puu kaks tüve, mõlemad neist on väga olulised Eesti riigi kestmisele ja õitsengule.
“Kui NATO annab sõjalised tagatised meie riigi ja rahva püsimiseks, siis läbi Euroopa Liidu liikmelisuse tekivad meil uued võimalused majanduslikuks arenguks ja kaasarääkimiseks globaalses poliitikas,” ütles viitseadmiral Kõuts.
Kaitseväe juhataja rõhutas, et tosinkond aastat tagasi okupatsioonist vabanenud Euroopa riigil ei ole võimalik väljaspool neid kahte liitu toimides hoida iseseisvust. “Eesti ei saa enam lubada üksijäämist ja isoleeritust, nagu see juhtus 1939. ja 1940. aastal. Eesti ei ole enam üksi,” seisab läkituses.
Viitseadmiral Kõuts ütles, et Euroopa Liit on loomas reaalseid sõjalisi üksusi, milles ka Eesti plaanib osaleda. “Seeläbi näitavad ühinenud Euroopa riigid, et meie huvid ei piirdu vaid majandusvallaga vaid et meie, eurooplased, tahame toetada rahu ja stabiilsust meie naaberpiirkondades,” ütles kaitseväe juhataja. “Alates tänasest on Eesti riik, rahvas ja kaitsevägi osalised selle tahte elluviimisel.” -
Türgi kindral tutvustas NATO kiirreageerimiskorpustEile tutvustas NATO kiirreageerimiskorpuse staabiülem brigaadikindral Nazim Altintas Kaitsejõudude Peastaabis oma üksust ja osalemisvõimalusi korpuse tegevuses.
Täna hommikul Eestist lahkunud NATO Türgi kiirreageerimiskorpuse staabiülem brigaadikindral Altintas tutvustas Türgi eestvedamisel tegutsevat mitmerahvuselist üksust ja selle staapi, samuti erinevaid osalemisvõimalusi korpuse tegevuses.
Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülema kolonelleitnant Leo Kunnase sõnul pakub NATO Türgi kiirreageerimiskorpus Eestile huvi, kuna korpus on valmis tegutsema muuhulgas ka Lähis-Idas, näiteks Afganistanis.
NATO Türgi kiirreageerimiskorpus (NATO Rapid Deployable Corps-Turkey, NRDC-TU) on üks kuuest NATO kiirreageerimiskorpusest. Igal korpusel on üks eestvedajariik, aga üksuste tegevusest võtavad osa ka ülejäänud alliansi liikmesriigid.