Uudised
-
Lõppenud miinitõrjeoperatsioon kogus rekordilise miinisaagiTäna varahommikul lõppes viimase kümne aasta edukaim miinitõrjeoperatsioon MCOPEST 2004, mille käigus leiti 125 lõhkekeha.
22. maist 2. juunini kestnud miinitõrjeoperatsioonil leitud lõhkekehade seas on 116 meremiini, 2 torpeedot ja 5 objekti, mis vajavad veel täiendavaid uuringuid. Leitud miinide seas on kõige rohkem Teise maailmasõja aegseid Saksa meremiine. Leitud objektidest 73 on kahjutuks tehtud, ülejäänud planeeritakse kahjutuks teha järgnevate operatsioonide käigus.
Lõhkekehade leidmisel oli kõige edukam Soome laev Kampela, mis leidis kokku 38 miini. Eriti miiniderikas on olnud Naissaarest põhja pool asetsev ala. Operatsiooni käigus uuriti läbi 44 ruutmiili suurune veeala.
Operatsioonil osales kokku 13 laeva Belgiast, Prantsusmaalt, Soomest, Eestist, Rootsist, Norrast, Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Poolast. MCOPESTi raames tegutses rahvusvaheline tuukriüksus. Lisaks osalesid operatsioonil Taani ja Hollandi staabiohvitserid.
Mcopest 2004 oli esimene Eesti territooriumil korraldatav rahvusvaheline sõjaline operatsioon, mida Eesti NATO liikmena juhtis.
Lõppenud miinitõrjeoperatsiooniga tähistas Eesti Merevägi kümne aasta möödumist miinitõrjealasest tegevusest Eesti vetes. 10 aastat tagasi alustasid Rootsi ja Eesti Merevägi ning Rootsi Geoloogiliste uurimistööde keskus Eesti vete puhastamist maailmasõdade aegsetest lõhkekehadest. Järgnevate aastate jooksul viidi Eesti vetes läbi kümme rahvusvahelist miinitõrjeoperatsiooni.
Miine on leitud Saaremaa ja Osmussaare lähistelt ning Paldiski lahest, viimastel aastatel on põhjalikult läbi uuritud Tallinna ja Muuga laht ning Naissaare ümbrus.
Koos äsja lõppenud operatsiooniga on kümne aasta jooksul Eesti vetest leitud 340 meremiini ja 62 muud lõhkekeha, kokku on läbi uuritud 524 ruutmiili suurune veeala. -
Miinitõrjeoperatsiooni saak on kasvanud 84 lõhkekehani
Rahvusvahelisel miinitõrjeoperatsioonil MCOPEST 2004 osalevad üksused olid esmaspäeva, 31. mai hommikuks Narva lahest ja Naissaarest põhja pool asuval operatsioonialal kokku leidnud 84 lõhkekeha.
Leitud lõhkekehade hulgas on 77 miini ja kaks torpeedot. Identifitseerimist ootab veel viis objekti.
Eriti miiniderikas on olnud Naissaarest põhja pool asetsev ala. Leitud miinide seas on kõige rohkem olnud Teise maailmasõja aegseid Saksa meremiine.
Miinide leidmisel on endiselt kõige edukamad olnud soomlased, Soome laev Kampela on leidnud 24 miini.
Miinitõrjeoperatsiooni MCOPEST 2004 üldjuhi ja Eesti mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Ahti Piirimägi sõnul on tegu kõigi aegade edukaima miinitõrjeoperatsiooniga Eesti vetes. “Samas peab arvestama, et selleaastane operatsioon toimub aladel, kuhu on maailmasõdade ajal veesatud kõige rohkem miine,” lisas Piirimägi.
Miinitõrjeoperatsioonide korraldamine on mereväe üks peamisi rahuaegseid ülesandeid, mille eesmärgiks on laevateede puhastamine sinna kahe viimase maailmasõja ajal veesatud miinidest. 22. maist - 2. juunini Eesti vetes toimuva operatsiooni üheks eesmärgiks on ka Sillamäele ehitatava sadama jaoks vajalike laevateede puhastamine.
Naissaarest põhja pool ning Narva-Jõesuu lähistel asuvatel aladel läbiviidaval operatsioonil osalevad laevad Belgiast, Prantsusmaalt, Soomest, Eestist, Rootsist, Norrast, Lätist, Leedust ning Saksamaalt ja Poolast - kokku 13 alust, millest enamus on miinijahtijad. Operatsiooni juhib Eesti Merevägi. Osalevatest riikidest kaheksa on NATO liikmed.
Viimati toimus miinitõrjeoperatsioon Eestis eelmise aasta sügisel kui rahvusvahelise miinitõrjeoperatsioon-õppuse Open Spirit 2003 käigus leiti ja tehti kahjutuks 26 lõhkekeha põhiliselt Juminda poolsaare ümbruses.
-
Tartus korraldatakse suurtükiväealane konverentsReedel, 28. mail algusega kell 11 korraldavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused koostöös Laidoneri Muuseumiga Tartus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulas teaduskonverentsi teemal “Suurtükiväe areng ja Eesti.”
Konverentsi kaudu tahetakse tutvustada laiemale avalikkusele suurtükiväe ajalugu Eestis, Lätis ja Leedus, samuti selle relvaliigi olukorda tänases Eesti kaitseväes.
Ettekannetega esinevad kõigi kolme Balti riigi sõjaajaloolased ja ohvitserid. Samuti tuuakse teaduskonverentsi puhuks Tartusse Tapa Väljaõppekeskusest ja jalaväe väljaõppekeskusest Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon kohale kaitseväes kasutusel olevad suurtükid.
Konverentsile on registreerunud ohvitsere ja allohvitsere pea kõigist Eesti väeosadest. Samuti on teretulnud kõik, kellel huvi ajaloo- ja militaarvaldkonna vastu.
Lisainformatsiooni konverentsi kohta saab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste avalike suhete spetsialistilt lipnik Vahur Orrinilt (731 4197, 508 4817) ja konverentsi üldkorraldajalt leitnant Ago Lilleorult (731 4128, 5340 1628). -
Kaitsevägi parandab suurõppuse järel teid
Täna, 27. mail alustas kaitsevägi teeremonti poole kilomeetri pikkusel lõigul Ida-Virumaal Maidla vallas Ojamaa külas.
Suurõppuse Kevadtormi ajal parandati kaitseväe poolt õppuse piirkonnas kuus teetruupi ning korrastati jooksvalt õppuse käigus kannatada saanud teelõike.
-
ESTPLA-8 käis viienda teenistuskuu jooksul 38 patrullis
Operatsioonil Iraagi Vabadus osalev Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-8 käis viimase kuu jooksul 38 patrullis, tegi kaks läbiotsimist ja osales kontrollpostide tegevuses.
Kergejalaväerühm ESTPLA-8 kaitseväelased mehitasid ajavahemikul 25.aprill kuni 24. mai neljal korral julgestusposte ja kahekümnel korral kontrollposte. Lisaks osalesid ESTPLA-8 kaitseväelased kaheksal korral objekti valves ja arreteerisid kolm inimest.
Ühel korral rünnati ESTPLA-8 patrulli isetehtud lõhkekehaga, kaitseväelased ega tehnika rünnakus kannatada ei saanud. Samuti rünnati ühel korral miinipildujatest baasi, kus kaitseväelased elavad, ka selles rünnakus keegi viga ei saanud.
ESTPLA-8 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala asub Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
Kaubakäitlusmeeskonna CT-2 kaitseväelased on teenistuses graafiku alusel, mille järgi päevases vahetuses tegutseb seitse ja öises vahetuses kuus kaitseväelast, kord nädalas ja vastavalt vajadusele on kogu meeskond teenistuses mõlemas vahetuses.
Möödunud kuu jooksul rünnati rakettidega ühel korral lennubaasi, kus teenib CT-2, keegi viga ei saanud.
CT-2 paikneb umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA õhuväebaasis.
Iraagis teenivate Eesti üksuste kontingendi vanem kapten Sten Reiman teenib alates veebruari keskpaigast Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM alluvas rahvusvahelise ühendväekoondise CJTF-7 (Combined Joint Task Force-7) staabis.
ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja võidelda salakaubanduse vastu.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
-
Kaitseväe juhataja inspekteeris tulevaste reservohvitseride kursustKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteeris täna Kaitseväe Lahingukoolis Võrus vabatahtlike reservohvitseride kursuse väljaõpet.
“Lühikese aja jooksul on tulevased reservohvitserid omandanud väga head laskeoskused,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts külastades laskeharjutust kuulipildujatest.
Kaitseväe juhataja rõhutas, et juba teise etapi keskel on moodustunud väga tugev rühm, mille vaim on hea ning sisemine side ja motivatsioon kõrge. Samuti tunnustas viitseadmiral Kõuts Kaitseväe Lahingukooli instruktorite professionaalset tööd reservohvitseride ettevalmistamisel.
Viitseadmiral Kõuts pidas kursusest osavõtjatele lähtudes kaitsejõudude arengusuundadest aastani 2010 loengu “Eesti kaitsepoliitika alused ja kaitseväe ülesanded”.
Vabatahtlike reservohvitseride kursus algas 15. veebruaril. Kursus viiakse läbi aasta jooksul kolmes etapis, iga etapi pikkuseks on kuni üheksa päeva.
Kursusel alustas õpinguid ligi 50 vabatahtlikku, teiste seas Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, ajaloolane Lauri Vahtre ning väliseestlased Markus Alliksaar ja Peeter Leppik.
Selle nädala jooksul läbivad kursuslased riviõppe, relvaõppe, laskeõppe, õpivad määrustikke ning sooritavad maastikuharjutusi. Samuti tutvustatakse kursusel osalejatele kaitseväe seadusandlust, sooritatakse tiirulaskmised ja testitakse reservohvitserikandidaatide füüsilist taset.
Vabatahtlike reservohvitseride kursuse eesmärgiks on anda algteadmised taktikalistest põhioskustest, tutvustada ning õpetada kasutama Eesti Kaitseväe jalaväerühma relvastust ja anda reservväelastele jalaväerühma ülematele vastav lühikoolitus, luues eeldused edasiseks väljaõppeks rühmaülemana õppekogunemiste käigus.
Kursuse jooksul harjutatakse läbi erinevaid taktikalisi situatsioone maketil, kaardil ja väliharjutustel. Kursuse edukalt lõpetanud reservväelased kandideerivad reservohvitseri auastmele.
Esimene reservohvitseride kursus viidi läbi 1997. aastal. -
Tänaseks on miinitõrjeoperatsioonil leitud 19 lõhkekehaRahvusvahelisel miinitõrjeoperatsioonil MCOPEST 2004 osalevad alused on tänaseks leidnud Narva lahest kokku 19 lõhkekeha.
Leitud lõhkekehade hulgas on üks Teise maailmasõja aegne Saksa päritolu torpeedo ja 18 miini. Leitud on ka neli objekti, mis vajavad veel täiendavat uurimist.
Eesti Mereväe miinijahtija Sulev on leidnud kaks miini. Esimese lõhkekeha leidis Prantsuse miinijahtija Pégase tuuker, kes avastas Teise maailmasõja aegse Saksa päritolu torpeedo rutiinse sonari häälestamise käigus Toilast viis miili kirdes. Miine on leidnud veel Belgia, Poola ja Rootsi alused. Kõige rohkem miine – 8 on leidnud Soome miinijahtija Kampela.
22. maist - 2. juunini Naissaarest põhja pool ning Narva-Jõesuu lähistel asuvatel aladel läbiviidaval operatsioonil osaleb 13 laeva kokku 10 riigist, lisaks rahvusvaheline tuukriüksus. Operatsiooni juhib Eesti Merevägi.
Viimase kümne aasta jooksul Eesti vetes korraldatud miinitõrjeoperatsioonide käigus on läbi uuritud 480 ruutmiili (1650 km²) suurune veeala, leitud on 224 miini, 29 vrakki ja 60 muud lõhkekeha. Käesoleva operatsiooni käigus kavatsetakse läbi uurida 212 ruutmiili (393, 47) km² suurune piirkond.
Käesolev miinitõrjeoperatsiooni on esimene sõjaline operatsioon Eesti territooriumil, milles Eesti osaleb NATO liikmena.
Täpsem info operatsioonil osalevate laevade ja üksuste kohta aadressil: http://www.mil.ee/mcopest
-
Miinitõrjeoperatsiooni esimesel päeval leiti 10 lõhkekehaRahvusvahelisel miinitõrjeoperatsioonil MCOPEST 2004 osalevad alused leidsid operatsioonifaasi esimesel päeval Narva lahest kokku 10 lõhkekeha.
Leitud lõhkekehade hulgas on üks Teise maailmasõja aegne Saksa päritolu torpeedo, seitse ankrumiini ning kaks lõhkekeha, mis vajavad veel täiendavat uurimist.
Esimese lõhkekeha leidis Prantsuse miinijahtija Pégase tuuker, kes avastas Teise maailmasõja aegse Saksa päritolu torpeedo rutiinse sonari häälestamise käigus Toilast viis miili kirdes. Miine on leidnud veel Belgia, Poola ja Rootsi alused. Kõige rohkem miine – 4 on leidnud Soome miinijahtija Kampela.
Kõik leitud objektid, välja arvatud uurimist vajavad objektid on lõhatud.
22. maist - 2. juunini Naissaarest põhja pool ning Narva-Jõesuu lähistel asuvatel aladel läbiviidaval operatsioonil osaleb 13 laeva kokku 10 riigist, lisaks rahvusvaheline tuukriüksus. Operatsiooni juhib Eesti Merevägi.
Viimase kümne aasta jooksul Eesti vetes korraldatud miinitõrjeoperatsioonide käigus on läbi uuritud 480 ruutmiili (1650 km²) suurune veeala, leitud on 224 miini, 29 vrakki ja 60 muud lõhkekeha. Käesoleva operatsiooni käigus kavatsetakse läbi uurida 212 ruutmiili (393, 47) km² suurune piirkond.
Käesolev miinitõrjeoperatsiooni on esimene sõjaline operatsioon Eesti territooriumil, milles Eesti osaleb NATO liikmena.
Täpsem info operatsioonil osalevate laevade ja üksuste kohta aadressil: -
Kaitseväe juhataja kohtub tulevaste reservohvitseridegaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts külastab kolmapäeval, 26. mail Kaitseväe Lahingukooli Võrus, et kohtuda vabatahtlike reservohvitseride kursusest osavõtjatega.
Viitseadmiral Kõuts peab kursusest osavõtjatele loengu Eesti kaitsepoliitika alustest ja kaitseväe ülesannetest. Kursuslased saavad esitada kaitseväe juhatajale küsimusi.
Vabatahtlike reservohvitseride kursus algas 15. veebruaril. Kursus viiakse läbi aasta jooksul kolmes etapis, iga etapi pikkuseks on kuni üheksa päeva. Kursusel alustas õpinguid ligi 50 vabatahtlikku, teiste seas Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja ajaloolane Lauri Vahtre.
Mais asetleidva kursuse teise etapi jooksul läbivad kursuslased riviõppe, relvaõppe, laskeõppe, õpivad määrustikke, viiakse läbi maastikuharjutused.
Samuti tutvustatakse kursusel osalejatele kaitseväe seadusandlust, sooritatakse tiirulaskmised ja testitakse reservohvitserikandidaatide füüsilist taset.
Vabatahtlike reservohvitseride kursuse eesmärgiks on anda algteadmised taktikalistest põhioskustest, tutvustada ning õpetada kasutama Eesti Kaitseväe jalaväerühma relvastust ja anda reservväelastele jalaväerühma ülematele vastav lühikoolitus, luues eeldused edasiseks väljaõppeks rühmaülemana õppekogunemiste käigus.
Kursuse jooksul harjutatakse läbi erinevaid taktikalisi situatsioone maketil, kaardil ja väliharjutustel. Kursuse edukalt lõpetanud reservväelased kandideerivad reservohvitseri auastmele.
Esimene reservohvitseride kursus viidi läbi 1997. aastal.
-
Algab esimene sõjaline operatsioon Eesti territooriumil NATO liikmenaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts avab laupäeval 22. mail kell 12.00 Tallinna Vanasadamas Admiraliteedi basseini kail piduliku rivistusega miinitõrjeoperatsiooni Mcopest 2004.
Mcopest 2004 on esimene Eesti territooriumil korraldatav rahvusvaheline sõjaline operatsioon, mida Eesti NATO liikmena juhib.
21. maist - 2. juunini Naissaarest põhja pool ning Narva-Jõesuu lähistel asuvatel aladel läbiviidaval operatsioonil osaleb 14 alust kokku 10 riigist, lisaks neile rahvusvaheline tuukriüksus.
Enamus osalevaid laevu jõudis Tallinna Vanasadamasse täna hommikul.
Käesoleva miinitõrjeoperatsiooniga tähistab Eesti Merevägi kümne aasta möödumist miinitõrjealasest tegevusest Eesti vetes. 10 aastat tagasi alustasid Rootsi ja Eesti Merevägi ning Rootsi Geoloogiliste uurimistööde keskus Eesti vete puhastamist maailmasõdade aegsetest lõhkekehadest. Järgnevate aastate jooksul viidi Eesti vetes läbi kümme rahvusvahelist miinitõrjeoperatsiooni.
Miine on leitud Saaremaa ja Osmussaare lähistelt ning Paldiski lahest, viimastel aastatel on põhjalikult läbi uuritud Tallinna ja Muuga laht ning Naissaare ümbrus. Käesoleva operatsiooni käigus puhastatakse idapoolsemaid alasid, kus sõdade ajal olid teadaolevalt eriti suured miiniväljad.
Kümne aasta jooksul on miinitõrjeoperatsioonide käigus läbi uuritud 480 ruutmiili (1650 km²) suurune veeala, leitud on 224 miini, 29 vrakki ja 60 muud lõhkekeha.
Operatsioonil osalevad laevad peatuvad Tallinna Vanasadamas Admiraliteedi basseinis. Pühapäeval, 23. mail on kella 13.00 - 16.00 Saksa, Soome, Belgia ja Prantsuse sõjalaevad avatud kõigile külastajatele.
Miinitõrjeoperatsiooni MCOPEST 2004 veebileht: