Uudised
-
Merevägi kutsub huvilisi küllaReedel, 30. aprillil kell 13.00 avab Mereväebaas (Tallinn, Tööstuse 54) uksed külastajatele. Kuni 16.00 on väeosa avatud mereväelaste sõpradele ja sugulastele ning kõigile huvilistele.
Kell 13.00 viivad Mereväe ekipaaži ajateenijad läbi lahing- ja käsivõitlusdemonstratsiooni. Seejärel on külastajatel võimalik tutvuda Mereväes kasutusel olevate käsirelvadega.
Külastajatele on avatud Mereväe laevad Admiral Pitka, Wambola ja Ristna. Samuti on võimalik külastada muuseumallveelaeva Lembit. Tutvuda saab ka mereväelaste olmetingimuste ja vaba aja veetmise võimalustega. Mereväe sõdurikodus Meeskonna Messis on avatud puhvet.
Kuna Mereväebaas ja Miinilaevade Divisjon asuvad Tallinnas, on Merevägi muutunud populaarseks koolide ekskursioonide objektiks. Mereväge külastavad kooliõpilased ka riigikaitseõpetuse raames. Viimane suurem avatud uste päev viidi läbi eelmise aasta novembris, kui Merevägi tähistas oma 85. aastapäeva.
Suurematel gruppidel vajalik eelnev registreerimine e-posti aadressil: [email protected]
-
Eestis lasti esmakordselt tankitõrjekompleksist MILANTäna, 27. aprillil viisid kaitseväelased Sirgalas Ida-Virumaal läbi laskeharjutuse juhitavast tankitõrjeraketi-kompleksist MILAN.
Eestis esmakordselt läbi viidud MILAN laskeharjutuse käigus tulistati pooleteise kilomeetri kaugusel asuva sihtmärgi pihta kaks lahingraketti, mis mõlemad tabasid.
Laskeharjutuse sooritasid jalaväe väljaõppekeskuse Pärnu Üksik-jalaväepataljon instruktorite juhtimisel Kõrgema Sõjakooli õppurid, kes olid eelnevalt läbinud kuuenädalase MILAN-koolituse Pärnus.
Hiljuti kaitseväele koos 155-mm haubitsaga Saksamaalt muretsetud tankitõrjekompleksi MILAN sai Eesti avalikkus esimest korda näha kaitsejõudude iseseisvuspäeva paraadil.
Keskmaa tankitõrjeraketikompleks MILAN on välja töötatud Prantsuse-Saksa koostööna ning ta kuulub ligi neljakümne riigi relvastusse. Raketi laskekaugus on kuni 2 km ja soomustläbitavus üle 800 mm. Laskeseade kaalub 18 kg ja rakett 12 kg. Relvameeskond on kaheliikmeline: ülem ja sihtur.
-
Ohvitserid inspekteerivad Eesti demineerijaid AfganistanisTäna, 26. aprillil sõitis Afganistani kolmeliikmeline kaitseväe inspekteerimismeeskond, et hinnata kaitseväe demineerimismeeskonna tegevust ning tutvuda olukorraga NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude vastutusalal.
Nädala aega kestva visiidi käigus jälgivad ohvitserid kaitseväe viieliikmelise demineerimismeeskonna ülesannete täitmist ning kohtuvad nende tegevust logistiliselt tagavate Saksa üksuste esindajatega.
Inspekteerijatele antakse ka ülevaade Kabuli Mitmerahvuselisest Brigaadist, mille koosseisu kaitseväe demineerimismeeskond kuulub.
Samuti külastatakse rahvusvaheliste julgeoleku tagamise jõudude staapi ning kohtutakse seal teeniva kaitseväe peaarsti major Andrus Remmelgaga.
Inspekteerimismeeskonda juhib major Meelis Kiili Maaväe Staabist.
11. märtsil Afganistani lennanud kaitseväe demineerimismeeskonna ülem on leitnant Raul Kütt. Meeskonna varustusse kuuluvad käsitulirelvad, miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid. Eesti demineerijad on Afganistanis majutatud spetsiaalsesse telki, kus on konditsioneer ja televiisor.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud (International Security Assistance Force, ISAF) on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. ISAF-i kuulub 6500 kaitseväelast 35-st riigist.
Eesti osaleb demineerimismeeskonnaga ISAF missioonil alates 2003. a märtsist. Kaitseväe peaarst major Andrus Remmelgas teenib ISAF staabis alates selle aasta 22. veebruarist.
Oma 17. detsembri otsusega pikendas Riigikogu ISAF missiooni 14 kuu võrra alates 3. jaanuarist 2004. Riigikogu otsusega on Eesti ISAF missiooniüksuse suurus kuni 12 inimest.
-
ESTPLA-8 käis neljanda teenistuskuu jooksul 44 patrullis ja konfiskeeris suures koguses relviOperatsioonis Iraagi Vabadus osalev Eesti kergejalaväerühm on viimase kuu jooksul käinud 44 patrullis ja teinud kaks läbiotsimist, konfiskeeriti relvi ja osaleti teistel erinevatel operatsioonidel.
Kergejalaväerühm ESTPLA-8 kaitseväelased mehitasid ajavahemikul 21. märts kuni 25. aprill seitsmel korral julgestusposte ja üheteistkümnel korral kontrollposte. Lisaks kaitsesid ESTPLA-8 kaitseväelased seitset erinevat objekti, viisid läbi kaks eskortimist ja olid neljal korral pataljoni reservüksuseks.
Kuu jooksul konfiskeerisid 32-mehelise ESTPLA-8 kaitseväelased läbiotsimiste käigus laskemoona, püstoleid, Kalašnikovi automaate, kergekuulipildujaid RPK, püstolkuulipildujaid PPS ja muid käsitulirelvi. Eesti kaitseväelased konfiskeerisid ka käsigranaate, kaks tankitõrje granaadiheitjat RPG ja RPG granaate ning 60-mm miinipilduja. Lisaks leiti ka isevalmistatud lõhkekehi ja lõhkamisseadmeid, üle 20 kg lõhkeainet, 100-mm mürske ja muud lõhkematerjali.
ESTPLA-8 kaitseväelasi rünnati kuu jooksul viiel korral, keegi vigastada ei ole saanud.
Vahepeal koalitsioonivägede vastu suurenenud rünnakute tõttu käisid ESTPLA-8 kaitseväelased vähem patrullides ning osalesid laagri valves, objektide kaitsel, teiste allüksuste tegevuse julgestamisel või pataljoni reservis.
ESTPLA-8 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala asub Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
Kaubakäitlusmeeskonna CT-2 kaitseväelased on teenistuses graafiku alusel, mille järgi päevases vahetuses tegutseb seitse ja öises vahetuses kuus kaitseväelast, kord nädalas ja vastavalt vajadusele on kogu meeskond teenistuses mõlemas vahetuses.
CT-2 paikneb umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis. Üldine olukord õhuväebaasis on olnud rahulik.
Iraagis teenivate Eesti üksuste kontingendi vanem kapten Sten Reiman teenib alates veebruari keskpaigast Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM alluvas rahvusvahelise ühendväekoondise CJTF-7 (Combined Joint Task Force-7) staabis.
ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja võidelda salakaubanduse vastu.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas oma 14. aprilli otsusega Eesti kaitseväe üksuste isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast osalemist Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
-
Balti riikide kaitsealane koostöö jätkub ka NATO liikmetenaEile ja täna Lätis Cesises kohtunud kolme Balti riigi kaitseväge juhatajad kinnitasid, et Eesti, Läti ja Leedu omavahelist kaitsealast koostööd arendatakse edasi ka NATO liikmetena.
“Meie koostööplaanid Läti ja Leeduga ei ole muutunud,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts pärast kohtumist Leedu kaitseväe juhataja kindralmajor Jonas Kronkaitise ja Läti kaitseväe juhataja viitseadmiral Gaidis Andrejs Zeibotsiga.
Kaitseväe juhatajad kinnitasid Balti riikide maavägede doktriini, mille alusel jätkub maavägede koostöö juba brigaadi tasandil. Samuti kinnitasid Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajad Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON ülemaks Eesti mereväe ohvitseri vanemleitnant Sten Sepperi.
Tartus asuvas Balti Kaitsekolledžis alustatakse vastavalt kokkuleppele kõrgema staabikursusega ning võetakse suund Balti Kaitsekolledži juurutamiseks NATO ühtsesse väljaõppesüsteemi.
Kolme Balti riigi kaitseväe juhatajad arutasid ka õhuturbe küsimusi ning integratsiooni NATOsse.
Viimati kogunes Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajatest koosnev Balti Sõjaline Komitee möödunud aasta oktoobris Pärnus. Balti riikide kaitsejõudude peastaapide ülemad kohtusid möödunud nädalal Riias.
-
Kaitseväe juhataja kohtub Läti ja Leedu kolleegidegaTäna ja homme kohtuvad Lätis Cesises kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajad, et arutada läbi jätkuvat kaitsealast koostööd.
Leedu kaitseväe juhataja kindralmajor Jonas Kronkaitis, Läti kaitseväe juhataja viitseadmiral Gaidis Andrejs Zeibots ja Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts arutavad kohtumisel Balti riikide ühiste koostööprogrammide jätkamist, integratsiooni NATOsse ja koostööd NATO raames. Muuhulgas arutatakse ka Balti Kaitsekolledži tulevikuperspektiive.
Kaitseväe juhatajad kinnitavad ka ühise miinitõrjelaevastiku BALTRON, ühise õhuseiresüsteemi BALTNET ja Balti Kaitsekolledži järgmise aasta tegevuskavad ja eelarved.
Viimati kogunes Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajatest koosnev Balti Sõjaline Komitee möödunud aasta oktoobris Pärnus. Balti riikide kaitsejõudude peastaapide ülemad kohtusid möödunud nädalal Riias. -
Eesti Mereväe laev suundub NATO õppuseleTäna õhtul suundub Eesti Mereväe miinijahtija Sulev Taani Kuningriiki laeva tuletõrje- ja päästetreeningule ning Norra ja Taani vetes korraldatavale miinitõrjeõppusele BLUE GAME.
NATO miinitõrjeõppus BLUE GAME algab 29. aprillil, õppuse korraldab NATO Põhjaregiooni mereväekomponent NAVNORTH. Õppusel osalevad 14 riigi mereväelaevad, õppuse vastuvõtjariigiks on Norra.
Tagasi kodusadamasse jõuab miinijahtija Sulev 17. mail. Alates 21. maist osaleb Sulev Balti riikide ühise laevastiku BALTRON koosseisus Eesti vetes läbiviidaval miinitõrjeoperatsioonil MCOPEST 2004.
Miinijahtija Sulev on 47,1 meetrit pikk, laeva sõidukiirus on 16,5 sõlme. Laeval on 37 meeskonnaliiget, neist 6 ohvitseri. Miinijahtijal Sulev on sõlmitud sõprusleping Kuressaare linnaga. Laeva komandör on Saksamaa Liitvabariigi Mürwicki Mereväeohvitseride kooli lõpetanud leitnant Rain Terras.
-
Kaitseväe juhataja autasustas Afganistanist naasnud demineerijaidKaitseväe juhataja andis täna Paldiskis kätte eeskujuliku teenistuse ristid neli nädalat tagasi Afganistanist demineerimis-missioonilt saabunud kaitseväelastele.
“Te tegite oma tööd hästi ja professionaalselt,” sõnas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Ei ole paremat visiitkaarti Eestile kui Eesti sõdur just seal, kus teda vajatakse.”
Lisaks anti missioonilt naasnud kaitseväelastele üle maaväe ülema hinnalised kingitused. Kolmele missiooni käigus haavata saanud demineerijale andis Rahuoperatsioonide Keskuse ülem üle haavatasaamise tunnusmärgid.
Kuueliikmeline demineerimismeeskond sõitis Afganistani rahutagamismissioonile eelmise aasta 18. augustil ja saabus tagasi Eestisse 25. märtsil. Meeskonna ülem on nooremleitnant Jaanus Ende.
28. jaanuaril ründas enesetaputerrorist Kabulis Eesti demineerimismeeskonda ja haavas kolme kaitseväelast. Plahvatuses purunes taastamiskõlbmatuks demineerimismeeskonna maastur Land Rover.
Eesti demineerijate ülesandeks Afganistanis on puhastada Kabuli ümbrust mahajäänud lõhkekehadest.
11. märtsil lendas Afganistani uus, seekord viieliikmeline kaitseväe demineerimismeeskond, mille ülem on leitnant Raul Kütt.
Eesti demineerimismeeskond teenib NATO juhitava rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) koosseisus.
Meeskonna varustusse kuuluvad käsitulirelvad, miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid. Eesti demineerijad on Afganistanis majutatud spetsiaalsesse telki, kus on konditsioneer ja televiisor.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. ISAF-i kuulub enam kui 6100 kaitseväelast.
Eesti osaleb demineerimismeeskonnaga ISAF missioonil alates 2003. a märtsist. Alates selle aasta 22. veebruarist teenib ISAF staabis kaitseväe peaarst major Andrus Remmelgas.
Oma 17. detsembri otsusega pikendas Riigikogu ISAF missiooni 14 kuu võrra alates 3. jaanuarist 2004. Riigikogu otsusega on Eesti ISAF missiooniüksuse suurus kuni 12 inimest. -
Mereväe laevad alustasid navigatsioonihooaegaEile, 13. aprilli pärastlõunal sõitis miinitraaler Vaindlo Taani Kuningriiki rahvusvahelisele merepäästeõppusele SAREX 2004.
Merepäästeõppusel harjutatakse peamiselt otsingu- ja päästeoperatsioonide läbiviimist rahvusvahelisel tasandil, aga samuti taktikalisi manöövreid ning viiakse läbi sideharjutusi. Õppusel osalevad Eesti, Taani, Rootsi, Läti ja Poola merevägede alused.
“Sel aastal ootab meie laevu ees tihe õppuste programm,” ütles Mereväe Staabi ülem Mereväe ülema ülesannetes kaptenmajor Ahti Piirimägi. “Olulisimaks neist tuleb pidada NATO õppust BLUE GAME, mis on esimene NATO õppus, kus Eesti Merevägi üksusega osaleb.”
Mai teisel poolel viiakse Eesti vetes läbi rahvusvaheline miinitõrjeoperatsioon MCOPEST, mida juhib Eesti Merevägi.
Tagasi kodusadamasse peaks miinitraaler Vaindlo saabuma 25. aprillil.
Miinitraaler Vaindlo on 38 meetrit pikk. Laeval on 25 meeskonnaliiget, neist neli ohvitseri. Miinitraaler Vaindlo sõpruslinnaks on Kunda. Laeva komandör on Taani Kuningliku Mereväeakadeemia lõpetanud leitnant Liivo Laanetu.
-
Riias kohtusid Balti riikide peastaapide ülemad
Eile ja täna kohtusid Riias kolme Balti riigi kaitsejõudude peastaapide ülemad, et arutada integratsiooni NATOsse ja valmistada ette kaitseväe juhatajate kohtumist.
“Kohtumisel keskendusime NATOga integreerumise läbiviimisele, samuti õhuturbele ja kolme Balti riigi vahelistele koostööprojektidele,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman. “Arutasime ka koostöö tõhustamist operatiivtegevuse osas.”
Läti Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Juris Kiukucans, Leedu Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Vitalijus Vaikšnoras ja Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman arutasid ka Balti riikide maa-, õhu- ja merevägede koostööprojekte.
Eesti, Leedu ja Läti kaitsejõudude peastaapide ülemate kohtumisel valmistati ühtlasi ette ka materjalid peatseks kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajate kohtumiseks.