Uudised
-
Kaitseväe juhataja osaleb Eesti lipu heiskamisel NATO Euroopa peakorterisKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osaleb neljapäeval, 15. aprillil Belgia Kuningriigis Mons’is NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteris alliansiga liitunud riikide lippude heiskamise tseremoonial.
NATO Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja kindral James L. Jones poolt juhitavale tseremooniale on kutsutud kõikide NATO liikmesriikide kaitsevägede juhatajad.
Eesti kaitseväelastest võtavad tseremooniast lisaks kaitseväe juhatajale osa ka maa-, mere- ja õhuväe ülemad.
Eesti sõjaline esindaja NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteris on alates möödunud aasta märtsist kolonel Aarne Ermus.
Euroopa Liitlasvägede kõrgeim peakorter (Supreme Headquarters Allied Powers Europe, SHAPE) on Liitlasvägede Operatsioonide ülemjuhatust juhtiva Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja (Supreme Allied Commander Europe, SACEUR) tööorganiks. -
Kohtuvad Balti riikide peastaapide ülemad
Täna ja homme kohtuvad Riias kolme Balti riigi kaitsejõudude peastaapide ülemad, et arutada integratsiooni NATOsse ja valmistada ette kaitseväe juhatajate kohtumist.
Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman, Läti Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Juris Kiukucans ja Leedu Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Vitalijus Vaikšnoras arutavad Balti riikide edasist lõimumist NATOga, omavahelist koostööd ning maa-, õhu- ja merevägede koostööprojekte.
Eesti, Leedu ja Läti kaitsejõudude peastaapide ülemate kohtumisel valmistatakse ühtlasi ette ka materjalid peatseks kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajate kohtumiseks.
-
Eesti kaitseväelased Iraagis ei ole rünnakutes viga saanud
Operatsioonil “Iraagi Vabadus” osalevatest Eesti kaitseväelastest ei ole keegi viga saanud, üksused täidavad neile püstitatud ülesandeid.
Iraagi pealinna Bagdadi eeslinnas teeniv Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-8 osaleb koalitsioonivägede baaside kaitsmisel ja koos Ameerika Ühendriikide üksustega lahinguoperatsioonides.
ESTPLA-8 kaitseväelased mehitavad julgestusposte ja viivad läbi eskorte. Lahinguoperatsioonides osaleb Eesti rühm reservüksusena või objektide kaitsel.
Üks ESTPLA-8 kaitseväelane on puhkusel Bagdadi turvatsoonis.
Koalitsiooniväed viivad Eesti üksuse vastutusalasse kuuluvas Abu Ghurayb’i eeslinnas läbi lahinguoperatsioone koalitsioonivastaste rühmituste ohjeldamiseks.
Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasi, kus asub ka ESTPLA-8, on korduvalt rünnatud miinipildujatest, granaadiheitjatest ja käsitulirelvadest, ükski Eesti kaitseväelane ei ole rünnakutes viga saanud.
ESTPLA-8 kaitseväelaste moraal on hea ning distsipliin kõrge.
Eesti kaubakäitlusmeeskonna CT-2 teenistuskohas Iraagi lõunaosas Tallili lennuväljal on olukord rahulik ning vahejuhtumeid ei ole seal esinenud. CT-2 kaitseväelaste oht sattuda koalitsioonivastase jõudude rünnaku alla on väike.
ESTPLA-8 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, millele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
Kaubakäitlusmeeskonna CT-2 kaitseväelased on teenistuses graafiku alusel, mille järgi päevases vahetuses tegutseb seitse ja öises vahetuses kuus kaitseväelast, kord nädalas ja vastavalt vajadusele on kogu meeskond teenistuses mõlemas vahetuses.
CT-2 paikneb umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti kergejalaväerühma käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembri Vabariigi Valitsuse otsusega jäävad üksused missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma möödunud aasta 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
-
Kaitseväe juhataja: Euroopa Liidu roll rahuoperatsioonidel suureneb
Täna, 7 aprillil Euroopa Liidu Sõjaline Komitee kohtumisel osalenud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul suureneb Euroopa Liidu roll rahuoperatsioonidel.
“Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on seisukohal, et loodavad struktuurid toetavad NATO tegevusi, mitte ei hakka neid dubleerima,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Samuti võib öelda, et Euroopa Liidu osalus rahuoperatsioonidel tulevikus kindlasti suureneb.”
Sõjalise komitee kohtumise ühe teemana käsitleti NATO Bosnia-Hertsegoviina missiooni ülevõtmist Euroopa Liidu poolt. Juunikuisel Istanbuli tippkohtumisel tehakse NATO liikmesriikide poolt vastavasisuline otsus.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, iganädalaselt peetakse kohtumised sõjaliste esindajate tasemel.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee annab liikmesriikidele võimaluse konsultatsioonideks ning koordinatsiooniks sõjalistes küsimustes. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida Euroopa Liidu Sõjalise Staabi tegevust.
-
Tagalapataljon tähistab 85. aastapäevaNeljapäeval, 8. aprillil tähistab oma 85. aastapäeva lahtiste uste päevaga kaitseväe logistikakeskuse tagalapataljon.
Kell 10.45 kuni 13.00 on väeosa uksed avatud tagalapataljoni kaitseväelaste sõpradele ja sugulastele ning kõigile tagalapataljoni tegevuse vastu huvi tundvatele kodanikele.
Kell 11 algaval rivistusel autasustab pataljoni ülema kohusetäitja kapten Argo Ristisaar silmapaistvamaid väeosa kaitseväelasi pataljoni teenetemärgiga.
Pärast rivistust on külalistel võimalik tutvuda pataljonis kasutatava relvastuse, varustuse ja tehnikaga.
Kaitseväe logistikakeskuse tagalapataljoni põhiülesanneteks on tagalaspetsialistide koolitamine ja autojuhtide väljaõppe korraldamine. Tagalapataljonis teenib hetkel 166 ajateenijat.
9. aprillil 1919 loodi Soomusautode kolonn, kuhu Vabadussõja ajal kuulus kaheksa soomusautot. Hiljem liideti Soomusautode kolonn tanke koondava üksusega autotanki rügemendiks. Rügement asus Tallinnas, kuid selle allüksused paiknesid erinevatel aegadel ka Valgas, Jõhvis, Narvas, Elvas ja Tapal.
1992. aastal hakati taasiseseisvunud Eestis looma Kaitsejõudude Peastaabi autokompaniid, hiljem võeti kompanii poolt üle autotanki rügemendi sümboolika - lipp, rinnamärk ja käiseembleem. 1997. aastal formeeriti Kaitsejõudude Peastaabi autokompanii ümber tagalapataljoniks. -
Balti õhuseiresüsteem liitub NATO õhukaitsesüsteemiga
Täna liitub pidulikul tseremoonial Leedus Balti riikide ühine õhuseiresüsteem NATO õhukaitsesüsteemiga.
Balti riikide ühise õhuseiresüsteemi (BALTNET) liitumistseremooniast NATO integreeritud õhukaitse süsteemiga (NATIENADS) võtavad osa kolme Balti riigi õhuvägede ülemad ning Norra Kuningliku Õhuväe esindajad.
Liitumistseremoonia viiakse läbi Leedus asuvas Regionaalse Õhuseire Koordinatsioonikeskuses (RASCC).
RASCC võtab vastu, töötleb ning kuvab primaar- ja sekundaarradarite andmeid kolmest Balti riigist oma süsteemi, algatab ja koordineerib kõigi radarite seireulatusse sattunud lennukite tuvastamist ja jälgimist ning koordineerib Balti regiooni õhuseire informatsiooni vahetamist kolmandate pooltega.
Integreeritud informatsioon võimaldab Balti riikidel tuvastada, jälgida ja kontrollida lennuliiklust kogu regiooni õhuruumis.
Lisaks RASCC-ile on Eestil, Lätil ja Leedul igaühel ka oma riiklik õhuseirekeskus, mis võtab vastu ja kuvab RASCC-is kolmerahvuselise meeskonna tööna kokku pandud õhuruumipilti. Riiklike keskuste põhiülesandeks on rahvusliku õhuruumi puutumatuse jälgimine ja osalemine lennuvahendite identifitseerimisprotsessis.
Ametikohad RASCC-is roteeruvad kolme riigi ohvitseride vahel. Praegu on BALTNET-i ülemaks Eesti Õhuväe ohvitser kapten Eero Neemla.
BALTNET-i raamleping allkirjastati kolme Balti riigi poolt 16. aprillil 1998, RASCC alustas tööd 1999. aasta oktoobris.
NATIENADS (NATO Integrated Extended Air Defence System, NATO integreeritud õhukaitse süsteem) on osa NATO kollektiivkaitsest. Kollektiivse õhukaitsesüsteemi eesmärk on NATO riikide õhuruumi suveräänsuse säilitamine ning kaitse võimalike õhust sooritatavate rünnakute eest. NATIENADS sisaldab integreeritud õhuseire (radarid), õhukaitse (hävituslennukid ja maapealseid õhukaitsekompleksid) ning käsu- ja juhtimiskomponente. -
Ämaris avati uus radar
Täna avasid Norra õhuväe staabiülem kindralmajor Tomas Colin Archer, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman ja Eesti õhuväe ülem brigaadikindral Teo Krüüner Ämaris pidulikult uue õhuseireradari.
Norra õhuväe staabiülem kindralmajor Tomas Colin Archer ütles radari avamisel, et kingitud radar on hea ja vastupidav, kerge kasutada ning teenib Eesti õhuväge veel aastaid.
Uut radarit hakkab õhuvägi kasutama nii Kellaveres asuva primaarradari poolt antud õhupildi täpsustamiseks kui ka Ämaris asuva Lennubaasi lennuliiklusjuhtide teenistuse hõlbustamiseks. Lisaks hakkab õhuvägi edastama radarilt saadud õhupilti Tallinna lennuvälja lennuliiklusjuhtidele.
Norra ja Eesti õhuvägede kahepoolse koostöö raames Eestile kingitud radar ASR-8 töötab nii primaar- kui ka sekundaarradarina.
Uue lühimaaradari primaarantenn jälgib õhuliiklust kuni 120 kilomeetri kaugusele, sekundaarantenniga saab jälgida kuni 200 kilomeetri kaugusele.
Sekundaarradari abil on nähtavad õhusõidukid, millel on sisselülitatud lennukist infot edastav transponder. Primaarradariga saab jälgida kõigi õhusõidukite liikumist.
-
Kaitseväe juhataja osaleb Euroopa Liidu Sõjalise Komitee kohtumiselTäna, 6. aprillil sõidab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Brüsselisse, et osaleda kolmapäeval Euroopa Liidu Sõjalise Komitee korralisel töökohtumisel.
Kohtumisel, kus osalevad Euroopa Liidu liikmesriikide ja liitumiskutse saanud riikide kaitsevägede juhid, arutatakse Euroopa Liidu kiirreageerimisvõimekuse arendamist ja tulevasi võimalikke rahutagamismissioone. Samuti arutatakse laiemalt Euroopa Liidu sõjalise võimekuse edasist arengut.
Kohtumise käigus annab EL Sõjalise Komitee Esimees, Soome endine kaitseväe juhataja kindral Gustav Hägglund oma kohustused üle kindral Rolando Mosca Moschinile, kes oli siiani Itaalia kaitseväe juhataja.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, iganädalaselt peetakse kohtumised sõjaliste esindajate tasemel.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee annab liikmesriikidele võimaluse konsultatsioonideks ning koordinatsiooniks sõjalistes küsimustes. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida Euroopa Liidu Sõjalise Staabi tegevust.
-
Demineerijad sõidavad Afganistanis soomustatud autodelEile, 5. aprillil anti Afganistanis viibivatele kaitseväe demineerijatele üle kaks soomustatud transpordivahendit ning meeskond on taas võimeline iseseisvalt ülesandeid täitma.
Meeskonna käsutusse anti kahetonnine soomustatud veok Unimog ning maastur Wolf. Siiani tegutsesid demineerijad koos Saksa kolleegidega.
“Nüüd on märksa paremini tagatud demineerijate turvalisus nii käsitulirelvade kui ka lõhkekehade vastu,” sõnas demineerijate tegevust koordineeriv Maaväe pioneeriinspektor major Kajari Klettenberg.
28. jaanuari suitsiidirünnakus Kabulis said haavata kolm demineerijat ning nende maastikuauto Land Rover sai plahvatuses tugevalt kannatada. Kergemalt sai viga eestlaste veoauto Mercedes Unimog.
11. märtsil Afganistani lennanud viieliikmelise demineerimismeeskonna ülesandeks Afganistanis on puhastada Kabuli ümbrust mahajäänud lõhkekehadest. Meeskonna ülem on leitnant Raul Kütt.
Eesti demineerimismeeskond teenib NATO juhitava rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) koosseisus ning tegutseb koos Saksa demineerijatega. Meeskonna varustusse kuuluvad käsitulirelvad, miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid. Eesti demineerijad on Afganistanis majutatud spetsiaalsesse telki, kus on konditsioneer ja televiisor.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. ISAF-i kuulub enam kui 6100 kaitseväelast.
Eesti osaleb demineerimismeeskonnaga ISAF missioonil alates 2003. a märtsist. Alates selle aasta 22. veebruarist teenib ISAF staabis kaitseväe peaarst major Andrus Remmelgas. -
Ämaris avatakse uus radar
Homme avavad Norra õhuväe staabiülem kindralmajor Tomas Colin Archer ja Eesti õhuväe ülem brigaadikindral Teo Krüüner Ämaris pidulikult uue õhuseireradari.
Uut radarit hakatakse kasutama nii Kellaveres asuva primaarradari poolt antud õhupildi täpsustamiseks kui ka Ämaris asuva Lennubaasi lennuliiklusjuhtide teenistuse hõlbustamiseks.
Norra ja Eesti õhuvägede kahepoolse koostöö raames Eestile kingitud radar ASR-8 töötab nii primaar- kui ka sekundaarradarina.
Uue lühimaaradari primaarantenn jälgib õhuliiklust kuni 120 kilomeetri kaugusele, sekundaarantenniga saab jälgida kuni 200 kilomeetri kaugusele.