Uudised
-
NATO rahvapidu külastas ligi kaheksa tuhat TallinnlastKaitsevägi näitas laupäeval Tallinnas Vabaduse väljakul seoses Eesti NATOsse astumisega linnarahvale relvastust ja varustust.
Vabaduse väljakul peetud NATO rahvapeo eesmärgiks oli alliansi ja selle värske liikmesriigi kaitsejõudude tutvustamine.
„Rahvapidu õnnestus, ilus ilm meelitas kohale väga palju huvilisi,“ ütles ürituse peakorraldaja nooremleitnant Viljar Kurg Kaitsejõudude Peastaabist. „Hinnanguliselt külastas NATO telki ja tutvus kaitsejõudude relvastusega ligi kaheksa tuhat Tallinnlast.“
NATO telgis esinesid orkestrid ning ansamblid, jagati NATO sümboolikaga meeneid ja infomaterjale, kaitseliit näitas relvastust, kaitseväe demineerijad tutvustasid erinevaid miine ja varustust. Samas said huvilised harjutada kätt automaadi laskeimitaatoritel.
Scoutspataljon, Tapa Väljaõppekeskus ja Logistikakeskuse tagalapataljon näitasid linnarahvale 155-mm ja 105-mm haubitsaid, soomustransportööri BTR-80, 120-mm miinipildujat, jalaväetransportööre, veoautosi, mootorratast ning Chevrolet, Mercedes ja Volkswagen sõjaväemaastureid.
Naiskodukaitse pakkus pidulistele hernesuppi.
Rahvapidu juhtisid Tõnu Kilgas ja Katrin Karisma, esinesid Eesti Kaitseväe Orkester, Piirivalve Orkester, Siiri Sisask, Revalia kammerkoor, ansamblid Smilers ja Meie Mees ning tantsutrupid DanceAct ja Cest la Vie.
Kell 15.16 lendasid üle Tallinna kaks Belgia Kuningriigi hävitajat F-16, et tervitada Eestit NATOsse vastuvõtmise puhul.
Täna Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes kohaliku garnisoni poolt korraldatud NATO rahvapeol osales ligi tuhat külalist. Kõigil huvilistel oli võimalik tutvuda kaitseväes kasutusel oleva relvastuse ja varustusega, välja oli pandud demineerimistehnika, sai lasta õhupüssist ja automaadi laskeimitaatorist, vaadata kadettide demonstratsioonesinemisi ning maitsta sõdurisuppi. Samas tutvustati ka ohvitseride väljaõpet.
Eesti sai NATO liikmeks 29. märtsil.
Pildid üritusest asuvad aadressil: -
Kõrgem Sõjakool tähistab 85. aastapäevaTartus asuv Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool tähistab täna oma 85. aastapäeva kadettide jalutuskäiguga Tartu kesklinnas.
Kell 14 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest algav jalutuskäik liigub marsruudil Võru tn. – Akadeemia tn. – Vanemuise tn. – Ülikooli tn. – Munga tn. – Vabaduse pst. – Riia tn. – Võru tn. Rivis on Kõrgema Sõjakooli kadetid ja Piirivalve Orkester, kokku ligi 120 kaitseväelast.
Pärastlõunal autasustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots parimaid õppetulemusi saavutanud kadette.
Ohvitseride süsteemne õpetamine ja kasvatamine Eesti oma relvajõudude tarbeks sai alguse 3. aprillil 1919. aastal, mil tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja nr. 25, pannes sellega aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile.
Õppetöö jalaväe-, suurtükiväe- ja ratsaväekursustel algas 14. aprillil 1919. aastal Tallinnas Tehnika tänaval. Kursuste lõpetajad olid suureks abiks Vabadussõja rinnetel valitseva kaadripuuduse leevendamisel.
1921. aastal rajati Kõrgem Sõjakool Vabadussõjas võidelnud ohvitseride haridustee jätkamiseks ning 1923. aastal moodustati Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused, mis koondas sõjalist haridust andvad institutsioonid üheks organisatsiooniliseks tervikuks. Kokku jõuti enne Nõukogude okupatsiooni Sõjakoolis koolitada 2000 kaadriohvitseri ja 10 000 reservohvitseri.
17. märtsil 1998. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse määrusega Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledži ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Väljaõppekeskuse baasil taas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülem on major Urmas Leppmets. Õpingud Kõrgemas Sõjakoolis jagunevad põhikursuseks, keskastmekursuseks, erialakursuseks ning täiendõppeks.
-
Kaitsevägi heiskab NATO lipudTäna heisatakse Kaitsejõudude Peastaabis ning kõikides kaitseväe väeosades ja asutustes riigilipu kõrvale NATO lipud tähistamaks Eesti Vabariigi liitumist alliansiga.
Kell 13 heisatakse NATO lipp Kaitsejõudude Peastaabis, tseremoonial osaleb ka Vabariigi President Arnold Rüütel.
NATO lipud jäävad väeosade ja asutuste lipuvarrastesse alaliselt lehvima.
29. märtsil sai Eesti Vabariik NATO liikmeks. Selle tähistamiseks korraldatakse üritusi üle Eesti. 3. aprillil korraldab kaitsevägi rahvapeo Tallinnas Vabaduse väljakul. -
Viitseadmiral Kõuts: NATO nimel nägid vaeva kõik kaitseväelasedTäna Kaitsejõudude Peastaabi ees NATO lipu heiskamise pidulikul rivistusel rõhutas kaitseväe juhataja, et NATO liikmelisuse saavutamise nimel nägid vaeva kõik kaitseväelased.
“Ekslik oleks väita, et peastaap või mõni osakond või mõni ohvitser konkreetselt viis Eesti NATOsse,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Iga kaitseväelase, ametniku ja teenistuja panus oli oluline, alates Kaitsejõudude Peastaabi ülemast kolonel Alar Lanemanist kuni Kuperjanovi pataljoni laoülema seersant Koidu Vainu ja ESTPLA-8 võitlejateni.”
“Me oleme üks meeskond ja selles lihtsana tunduvas tõdemuses peitubki katseväe jõud ja edu saladus,” ütles viitseadmiral Kõuts.
Täna Kaitsejõudude Peastaabi ees läbi viidud pidulikul NATO lipu heiskamise rivistusel osalenud Vabariigi President Arnold Rüütel kinkis kaitseväele tänutäheks sepistatud mõõga.
Rivistusel osalesid kõikide Kaitsejõudude Peastaabi osakondade ning maaväe, mereväe ja õhuväe staapide esindajad. Pealtvaatajate hulgas olid eru- ja reservohvitserid ja välisriikide kaitsejõudude esindajad. -
Tartu garnison tähistab Eesti NATO liikmeks saamistReedel, 2. aprillil tähistab Tartu garnison piduliku lipuheiskamise tseremooniaga Eesti NATO liikmeks saamist.
Lipuheiskamise tseremoonia algab kell 15 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone ees piduliku rivistuse ja hümni laulmisega. Kolme Balti riigi ohvitserid heiskavad Piirivalve Orkestri helide saatel NATO lipu.
Tseremoonial võtavad sõna Riigikogu aseesimees Toomas Savi, Riigikogu liige Peeter Tulviste, Tartu linnapea Andrus Ansip, Balti Kaitsekolledži esindaja kolonel Olle Broman ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Tartu garnisoni ülem kindralmajor Ants Laaneots.
Laupäeval, 3. veebruaril korraldavad Tartu Üksik-päästekompanii, Kaitseliidu Tartu malev, Balti Kaitsekolledž ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused õppeasutuse sisehoovis (Riia 12) Tartu linnarahvale rahvapeo.
Kõigil huvilistel on võimalik kell 11-15 tutvuda kaitseväes kasutusel oleva relvastuse ja varustusega, välja on pandud demineerimistehnika, saab lasta õhupüssist ja automaadi laskeimitaatorist, vaadata kadettide demonstratsioonesinemisi ning maitsta sõdurisuppi.
Kadetid tutvustavad õppeasutuse peahoonet, õppeklasse ja ühiselamut ringkäikudel, mis algavad kell 11, 12, 13 ja 14. Ringkäigu programmi kuulub ka esitlus ohvitseri väljaõppest õppeasutuse aulas.
Rahvapeo puhul on avatud ka samas hoones asuv kaitseväe muuseum, kus on välja pandud uuendatud näitus sõjaväelise hariduse andmise ajaloost Eestis nii Teise maailmasõja eelsel perioodil kui ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. -
Kaitsevägi tähistab NATOsse astumist rahvapeoga
Kaitsevägi näitab laupäeval, 3. aprillil Tallinnas Vabaduse väljakul seoses Eesti NATOsse astumisega linnarahvale relvastust ja varustust, esinevad orkestrid ja ansamblid.
-
Vabariigi President külastas Viru pataljoniPresident Rüütel külastas täna jalaväe valjaõppekeskust Viru Üksik-jalaväepataljon. Vabariigi Presidendi võtsid vastu kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Ida-Viru maavanema kohusetäitja Leo Raidma, Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov ja Viru pataljoni ülem kolonelleitnant Jüri Järvelainen.
Ida-Viru maavanema kohusetäitja andis ülevaate maakonnast ja koostööst kaitseväe üksustega. Maaväe ülema kohusetäitja kolonelleitnant Peeter Hoppe andis lühiülevaate kaitsejõudude harjutusväljade olukorrast ja arengukavast.
Vabariigi President tutvus Sirgala harjutusvälja plaaniga ning jälgis tankitõrjemeeskonna lahinglaskmist. Lahinglaskmisel demonstreeriti 90 mm tankitõrjesuurtükke ja tankitõrjegranaadiheitjaid Carl Gustav.
President Rüütel avaldas heameelt hea koostöö üle Viru pataljoni, kohaliku omavalitsuse, maavalitsuse ja Eesti Põlevkivi vahel. Vabariigi President leidis, et Sirgala harjutusvälja arendamine koostöös Eesti Põlevkivi ja Ida-Viru maavalitsusega on kindlasti perspektiivikas ning kasulik ka maakonnale.
President Rüütli sõnul on positiivne, et Sirgala harjutusväli paikneb Viru pataljoni lähedal, sest see võimaldab efektiivselt viia läbi erinevaid taktikaharjutusi ja lahinglaskmisi.
Vabariigi President kavatseb külastada sel aastal ka teisi väeosi.
VAATA pilte http://pildid.mil.ee
-
NATO hävitajad tegid Eestisse tutvumislennuTäna pealelõunal tegid Leedus baseeruvad Belgia Kuningriigi hävituslennukid esimese tutvumislennu Eesti õhuruumis.
Täna kella 15 ja 16 vahel lendasid kolm Eesti õhuturvet tagavat hävitajat F-16 Lääne-Virumaal Rakvere ja Kunda kohal. Eesti õhuruumis viibisid hävitajad alla tunni. -
Vabariigi President andis Scoutspataljonile üle lipuTäna, 29. märtsil andis Vabariigi President Arnold Rüütel Scoutspataljonile üle Eesti Skautide Ühingu poolt annetatud lipu.
Paldiskis läbi viidud üleandmistseremoonial osalesid teiste hulgas ka kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, kaitseminister Margus Hanson ning Eesti Skautide Ühingu peaskaut Kristjan Pomm.
“Scoutspataljoni taasasutamise kolmandal aastapäeval on täitumas Eesti üks välispoliitilistest prioriteetidest, milleks on liitumine NATO-ga. NATO liikmelisus annab meile uue julgeolekugarantii, kuid samas peab Eesti ühena alliansi liikmetest olema oma liitlastele võrdväärseks partneriks. Siin on väga oluline roll ka Scoutspataljonil,” lausus Vabariigi President.
Scoutspataljonile väeosa taasasutamise kolmandal aastapäeval kingitaud lipp on sarnane pärast Vabadussõda Scoutspataljonile kingitud lipuga. Ka väeosa kümnendal aastapäeval 1928. aastal kinkisid Scoutspataljonile väeosa lipu Eesti skaudid.
Lipu ühel küljel on kujutatud skautluse kaitsepühak Püha Jüri valge hobuse seljas lohet tapmas ning lipuvarda otsa kujundamisel on kasutatud skautluse sümbolit liiliat.
Eesti Skautide Ühing ja Scoutspataljon on koostöös korraldanud noortele mitmeid ellujäämiskursuseid.
Scoutspataljon on elukutselistest kaitseväelastest koosnev jalaväeüksus, mis on ette valmistatud osalemaks nii Eesti-sisestes kui ka rahvusvahelistes operatsioonides ja õppustel. Scoutspataljon on osalise koosseisuga alalises valmisolekus ning täiskoosseisu puhul kiirreageeriv üksus.
Eesti Skautide Ühing on üks suurimaid Eesti noorteorganisatsioone, olles osa maailma suurimast, ligi 30-miljonilise liikmeskonnaga Skautide Maailmaorganisatsioonist.
-
Eesti on osa NATO õhuruumistAlates tänasest on Eesti õhuruum osa NATO ühtsest õhuruumist.
Eesti õhuruumi kaitset juhib Leedus asuva regionaalse õhuseire koordineerimiskeskuse juures paiknev õhuruumi kontrollüksus, mille töös osalevad ka Eesti õhuväe ohvitserid.
Eesti Õhusuveräänsuskeskus, mis on osa regionaalsest õhuseiresüsteemist, varustab Leedus paiknevat õhuruumi kontrollüksust vajaliku teabega. Eesti Õhusuveräänsuskeskus ja regionaalne õhuseirekeskus on antud NATO Euroopa vägede ülemjuhataja (SACEUR) operatiivalluvusse.
Õhuturbeks vajalikke lennukeid annavad rotatsiooni korras NATO liikmesriikide õhuväed. Lennukid baseeruvad Leedu territooriumil.
Eestis õhuturvet teostavad lennukid hakkavad lisaks patrull-lendudele tegema Eesti kohal ka treeninglende. Harjutusaladena valitakse välja piirkonnad Eesti territooriumi kohal, kus militaarlennukid ei häiri tsiviil-lennuliiklust ja loodust.