Uudised
-
Skaudid kingivad Scoutspataljonile lipuEsmaspäeval, 29. märtsil kingib Eesti Skautide Ühing Paldiskis Scoutspataljonile väeosa lipu.
Kell 16 algaval Scoutspataljoni rivistusel annab lipu väeosale üle Vabariigi President Arnold Rüütel, üleandmistseremoonial osalevad teiste hulgas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ning Eesti Skautide Ühingu peaskaut Kristjan Pomm.
Scoutspataljonile väeosa taasasutamise kolmandal aastapäeval kingitav lipp on sarnane pärast Vabadussõda Scoutspataljonile kingitud lipuga. 1928. aastal, väeosa kümnendal aastapäeval kinkisid Eesti skaudid Scoutspataljonile väeosa lipu.
Lipu ühel küljel on kujutatud skautluse kaitsepühak Püha Jüri valge hobuse seljas lohet tapmas ning lipuvarda otsa kujundamisel on kasutatud skautluse sümbolit liiliat.
Eesti Skautide Ühing ja Scoutspataljon on koostöös korraldanud noortele mitmeid ellujäämiskursuseid.
Scoutspataljon on elukutselistest kaitseväelastest koosnev jalaväeüksus, mis on ette valmistatud osalemaks nii Eesti-sisestes kui ka rahvusvahelistes operatsioonides ja õppustel. Scoutspataljon on osalise koosseisuga alalises valmisolekus ning täiskoosseisu puhul kiirreageeriv üksus.
Eesti Skautide Ühing on üks suurimaid Eesti noorteorganisatsioone, olles osa maailma suurimast, ligi 30-miljonilise liikmeskonnaga Skautide
Maailmaorganisatsioonist. -
Jalaväebrigaadi staap harjutas suurõppuseks
1. Jalaväebrigaad viis sel nädalal läbi staabiõppuse “Kindel kaitse”, mille käigus harjutati staabiprotseduure, käsuandmist ja juhtimispunkti tegevust suurõppuse “Kevadtorm 2004” jaoks.
-
ESTPLA-8 käis kolmanda teenistuskuu jooksul 92 patrullis ja tegi 14 läbiotsimistOperatsioonis Iraagi Vabadus osalev Eesti kergejalaväerühm on viimase kuu jooksul käinud 92 patrullis ja teinud 14 läbiotsimist, konfiskeeriti relvi ja arreteeriti üle kümne inimese.
Kergejalaväerühm ESTPLA-8 kaitseväelased mehitasid ajavahemikul 21. veebruar kuni 20. märts ka kolmel korral julgestusposte ning viisid läbi kaks eskortimist.
Kuu jooksul konfiskeerisid 32-mehelise ESTPLA-8 kaitseväelased läbiotsimiste käigus käsitulirelvi, käsigranaate, lõhkeainet, tankitõrje granaadiheitjaid RPG, 82-mm miinipildujaid ja miinipilduja miine.
ESTPLA-8 patrulle rünnati kuu jooksul kaks korda isevalmistatud lõhkekehadega ning ühel korral tankitõrje granaadiheitjaga.
28. veebruari õhtul hukkus patrulli käigus isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses nooremseersant Andres Nuiamäe.
8. märtsi õhtul autodega Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is patrullinud ESTPLA-8 kaitseväelased avastasid kuueliikmelise grupi, kes seadis üles kahte miinipildujat ja valmistusid ründama koalitsioonijõude.
Märganud Eesti patrulli, sihtis üks rünnakuks valmistujatest Eesti kaitseväelaste autot tankitõrje granaadiheitjast RPG. Eesti kaitseväelased avasid ründajate suunas enesekaitseks tule.
ESTPLA-8 kaitseväelased haavasid vähemalt kahte ründajat, ründajad põgenesid elamukvartalitesse.
ESTPLA-8 teenib Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses, rühma vastutusala asub Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
Kaubakäitlusmeeskonna CT-2 kaitseväelased on teenistuses graafiku alusel, mille järgi päevases vahetuses tegutseb seitse ja öises vahetuses kuus kaitseväelast, kord nädalas ja vastavalt vajadusele on kogu meeskond teenistuses mõlemas vahetuses.
CT-2 paikneb umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis. Üldine olukord õhuväebaasis on olnud rahulik.
Iraagis teenivate Eesti üksuste kontingendi vanem kapten Sten Reiman teenib alates veebruari keskpaigast Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM alluvas rahvusvahelise ühendväekoondise CJTF-7 (Combined Joint Task Force-7) staabis.
ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti kergejalaväerühma käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembri Vabariigi Valitsuse otsusega jäävad üksused missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma möödunud aasta 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
-
Kabulis heisati Eesti lipp
Täna hommikul heisati Afganistani pealinnas Kabulis rahvusvaheliste rahutagamisjõudude ISAF-5 peakorteris esmakordselt koos teiste rahutagamisjõududes osalevate riikide lippudega Eesti lipp.
Täna hommikul kell 10 läbi viidud pidulikul tseremoonial heiskas Eesti lipu ISAF-5 staabis ainsa Eesti kaitseväelasena teeniv major Andrus Remmelgas.
Kokku 34 lipu heiskamise tseremoonial osales ka ISAF-5 ülem kindralleitnant Rick Hillier Kanada relvajõududest ning NATO eriesindaja Afganistanis.
Samas anti kätte ka missioonilt lahkuvatele kaitseväelastele NATO medalid.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud (International Security Assistance Force) on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. ISAF-i kuulub enam kui 6100 kaitseväelast.
Eesti osaleb demineerimismeeskonnaga ISAF missioonil alates 2003. a märtsist. Alates selle aasta 22. veebruarist teenib ISAF staabis kaitseväe peaarst major Andrus Remmelgas. 11. märtsil lendas Afganistani viieliikmeline kaitseväe demineerimismeeskond, täna jõuab Eestisse eelmine ISAF-5 koosseisus teeninud kuueliikmeline demineerimismeeskond.
Eesti demineerimismeeskonna ülesandeks Afganistanis on puhastada Kabuli ümbrust mahajäänud lõhkekehadest. Kaitseväelased tegutsevad koos Saksa demineerijatega. Meeskonna varustusse kuuluvad käsitulirelvad, miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid
Major Remmelgas ISAF-5 staabis missiooni peaarsti vahetus alluvuses. Major Remmelgas kogub meditsiinialast infot missiooniüksustest, koordineerib meditsiinilist abi ning valmistab ette meditsiinialast väljaõpet.
Oma 17. detsembri otsusega pikendas Riigikogu ISAF missiooni 14 kuu võrra alates 3. jaanuarist 2004. Riigikogu otsusega on Eesti ISAF missiooniüksuse suurus kuni 12 inimest.
-
Kaitseväe demineerijad jõuavad Afganistanist kojuNeljapäeval, 25. märtsi õhtul saabub Tallinna Lennujaama pool aastat Afganistanis NATO juhitud rahutagamismissioonil teenistusülesandeid täitnud kaitseväe demineerimismeeskond.
Kuueliikmeline demineerimismeeskond sõitis Afganistani rahutagamismissioonile eelmise aasta 18. augustil ja asus teenistusülesandeid täitma 30. augustist. Meeskonna ülem on nooremleitnant Jaanus Ende.
Demineerijad saavad lennujaamas kätte kaitseministri antud rahuvalvaja medalid ja kaitseväe juhataja antud kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristid.
11. märtsil lendas Afganistani uus, seekord viieliikmeline kaitseväe demineerimismeeskond, mille ülem on leitnant Raul Kütt.
Eesti demineerijate ülesandeks Afganistanis on puhastada Kabuli ümbrust mahajäänud lõhkekehadest.
Eesti demineerimismeeskond teenib NATO juhitava rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) koosseisus ning tegutseb koos Saksa demineerijatega. Meeskonna varustusse kuuluvad käsitulirelvad, miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid. Eesti demineerijad on Afganistanis majutatud spetsiaalsesse telki, kus on konditsioneer ja televiisor.
28. jaanuaril ründas enesetaputerrorist Kabulis Eesti demineerimismeeskonda ja haavas kolme kaitseväelast. Plahvatuses purunes taastamiskõlbmatuks demineerimismeeskonna maastur Land Rover.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. ISAF-i kuulub enam kui 6100 kaitseväelast.
Eesti osaleb demineerimismeeskonnaga ISAF missioonil alates 2003. a märtsist. Alates selle aasta 22. veebruarist teenib ISAF staabis kaitseväe peaarst major Andrus Remmelgas.
Oma 17. detsembri otsusega pikendas Riigikogu ISAF missiooni 14 kuu võrra alates 3. jaanuarist 2004. Riigikogu otsusega on Eesti ISAF missiooniüksuse suurus kuni 12 inimest.
Eestil on hetkel välismissioonidel 79 kaitseväelast.
Iraagis teenib üks staabiohvitser, 32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-8 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-2. Afganistanis teenib viieliikmeline demineerimismeeskond ja üks meditsiiniohvitser. Kosovos kaks staabiohvitseri ja 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm. Samuti on Eesti esindatud kahe sõjalise vaatlejaga ÜRO juhitud missioonil Lähis-Idas ja ühe staabiohvitseriga NATO juhitud rahutagamismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas. -
Poola kaitseväe juhataja kinnitas, et Eesti ja Poola kaitsejõudude koostöö tõhustubTäna kahepäevase tutvumisvisiidi Eestisse lõpetanud Poola kaitseväe juhataja kindral Czeslaw Piatas tunnustas kaitsejõude arengut ja Eesti panust rahutagamismissioonidele ning avaldas lootust, et kahe riigi koostöö alliansi liikmetena jätkub.
“Meil on teilt palju õppida ja samuti on meil juba viie aastane kogemus alliansi liikmena, mida oleme valmis Eestiga jagama,” ütles Poola kaitseväe juhataja.
Kindral Piatas kohtus visiidil kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi, kaitseministeeriumi kantsler Indrek Kanniku ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Sven Mikseriga.
Kohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis andsid peastaabi ohvitserid kindral Piatasele ülevaate kaitsejõudude arengukavast.
Kindral Piatas on teeninud erinevatel ametikohtadel soomusvägedes ning Sileesia ja Varssavi kaitsepiirkondade staapides. Kaitseväe juhataja ametikohale määrati Piatas 28. septembril 2000. aastal.
Kindral Piatas on lõpetanud soomusvägede ohvitseride kooli, kindralstaabi akadeemia ja Ameerika Ühendriikide Riikliku Sõjakolledži.
Eesti ja Poola on tihedalt koostööd teinud läbi NATO kirdekorpuse staabi, mis asub Poolas Szczecinis. Samuti on Poola olnud üks suuremaid Balti riikide NATOsse võtmise toetajaid. Pärast NATO liikmelisuse saavutamist 1999. aastal on Poola jaganud värskeid liitumisprotsessi kogemusi ja andnud nõu.
Fotod Poola kaitseväe juhataja visiidist asuvad aadressil: -
Bagdadis avati hukkunud Eesti kaitseväelase nimeline spordisaalTäna hommikul avas Bagdadis Ameerika Ühendriikide pataljon, mille koosseisu Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-8 kuulub, hukkunud Eesti kaitseväelase nooremseersant Andres Nuiamäe nimelise spordisaali.
Spordisaali avas pataljoni juhtkond ning avamisel osalesid teiste hulgas ka Iraagis missiooniüksuseid hindavad Eesti ohvitserid.
Trenažööridega varustatud spordisaali hakkavad kasutama Ameerika Ühendriikide ja Eesti kaitseväelased.
ESTPLA-8 nooremseersant Andres Nuiamäe hukkus teenistusülesannete täitmisel 28. veebruaril, kui patrullimise käigus plahvatas isevalmistatud lõhkekeha.
Alates möödunud aasta detsembrist missioonil teeniv ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
ESTPLA-8 teenib USA 1. ratsaväediviisi 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses. USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus. -
Poola kaitseväe juhataja: tere tulemast NATO riikide perreEesti kaitsevägi on väga heas seisus liitumaks NATOga, ütles Poola kaitseväe juhataja täna Kaitsejõudude Peastaabis peetud kohtumisel Eesti ohvitseridega.
“Eesti on hästi valmistunud NATO liikmelisuseks,” ütles Poola kaitseväe juhataja kindral Czeslaw Piatas. “Eesti on NATOga liitumiseks paremas seisus kui paljud teised liitujad.”
Kindral Piatas toonitas, et Eesti kaitseväelastel on juba kogemused teenistuseks koos NATO partneritega, samuti on kaitseväel head arengukavad. “Eesti on heal positsioonil,” ütles kindral Piatas. “Tere tulemast NATO riikide perre.”
Poola kaitseväe juhataja kindral Czeslaw Piatas saabus kaitseväe juhataja kutsel Eestisse kahepäevasele tutvumisvisiidile täna ennelõunal.
Kindral Piatas kohtub visiidi käigus kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi, kaitseministeeriumi kantsler Indrek Kanniku ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Sven Mikseriga.
Poola kaitseväe juhataja asetab täna kell 16.45 Tallinna Reaalkooli juures Vabadussõjas langenud õpetajate ja kooliõpilaste ausambale pärja.
Kolmapäeval külastab kindral Piatas Ämaris asuvat Lennubaasi ja Eesti Sõjamuuseumi.
Kindral Piatas on teeninud erinevatel ametikohtadel soomusvägedes ning Sileesia ja Varssavi kaitsepiirkondade staapides. Kaitseväe juhataja ametikohale määrati Piatas 28. septembril 2000. aastal.
Kindral Piatas on lõpetanud soomusvägede ohvitseride kooli, kindralstaabi akadeemia ja Ameerika Ühendriikide Riikliku Sõjakolledži.
Eesti ja Poola on tihedalt koostööd teinud läbi NATO kirdekorpuse staabi, mis asub Poolas Szczecinis. Samuti on Poola olnud üks suuremaid Balti riikide NATOsse võtmise toetajaid. Pärast NATO liikmelisuse saavutamist 1999. aastal on Poola jaganud värskeid liitumisprotsessi kogemusi ja andnud nõu.
-
Vene Föderatsiooni lennuk rikkus Eesti õhuruumiMöödunud nädalal sisenes Vene Föderatsiooni relvajõudude lennuk loata Eesti õhuruumi.
19. märtsil sisenes Vene Föderatsiooni relvajõudude lennuk AN-26 Vaindloo saare juures loata mõneks minutiks umbes viie kilomeetri sügavusele Eesti õhuruumi. Transpordilennuk oli teel Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblastisse. Lennuki andmeid õhuseirele edastav transponder oli sisse lülitatud.
AN-26, NATO nimetusega “Curl”, on kahe turbopropellermootoriga sõjaväe transpordilennuk, mille pikkus on 23,8 meetrit ja tiivaulatus 29,2 meetrit. AN-26 suudab kanda kas 5,5 tonni kaupa või 40 täisvarustusega sõjaväelast. -
Eestit külastab Poola kaitseväe juhatajaTeisipäeval tuleb kaitseväe juhataja kutsel Eestisse kahepäevasele tutvumisvisiidile Poola kaitseväe juhataja kindral Czeslaw Piatas.
Kindral Piatas kohtub kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi, kaitseministeeriumi kantsler Indrek Kanniku ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Sven Mikseriga.
Poola kaitseväe juhataja asetab teisipäeval kell 16.45 Tallinna Reaalkooli juures Vabadussõjas langenud õpetajate ja kooliõpilaste ausambale pärja.
Kolmapäeval külastab kindral Piatas Ämaris asuvat Lennubaasi ja Eesti Sõjamuuseumi.
Kindral Piatas on teeninud erinevatel ametikohtadel soomusvägedes ning Sileesia ja Varssavi kaitsepiirkondade staapides. Kaitseväe juhataja ametikohale määrati Piatas 28. septembril 2000. aastal.
Kindral Piatas on lõpetanud soomusvägede ohvitseride kooli, kindralstaabi akadeemia ja Ameerika Ühendriikide Riikliku Sõjakolledži.
Eesti ja Poola on tihedalt koostööd teinud läbi NATO kirdekorpuse staabi, mis asub Poolas Szczecinis. Samuti on Poola olnud üks suuremaid Balti riikide NATOsse võtmise toetajaid. Pärast NATO liikmelisuse saavutamist 1999. aastal on Poola jaganud värskeid liitumisprotsessi kogemusi ja andnud nõu.