Uudised
-
Ohvitserid hindavad Iraagis teenivate üksuste olukordaPühapäeva õhtul jõudis Bagdadi Eesti kaitseväe ohvitseride meeskond, mis peab pooleteist nädala jooksul hindama ja analüüsima Eesti missiooniüksuste olukorda.
Meeskonna ülesandeks on hinnata üldist olukorda missioonipiirkonnas, üksuste väljaõpet, moraali, varustuse ja relvastuse seisundit ning muid Iraagi missiooni täitmist mõjutavaid tegureid. Hindamismeeskond teeb oma töö tulemustest ettekande ja esitab ettepanekud kaitseväe juhatajale.
Viieliikmelist ohvitseride meeskonda juhib operatiivstaabi vanemohvitser major Risto Lumi.
Eesti kaitsevägi osaleb Iraagis konfliktijärgsel stabiliseerimismissioonil alates 2003. aasta juunist.
Iraagis teenib rahvusvahelise ühendväekoondise staabis staabiohvitserina ja Eesti kontingendi vanemana kapten Sten Reimann, Bagdadis Abu Ghuaraybi linnaosas 32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-8 ja Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-2.
4. detsembri Vabariigi Valitsuse otsusega jäävad üksused missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused korraldavad lahtiste uste päevaKolmapäeval, 24. märtsil kell 12 - 16 korraldab Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÕÜA) lahtiste uste päeva.
Lahtiste uste päeva peamiseks eesmärgiks on tutvustada kõigile huvilistele õppe-, elu- ja olmetingimusi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.
Tutvustavad presentatsioonid algavad kell 12.00, 14.00 ja 16.00 õppeasutuste aulas kindralmajor Ants Laaneotsa tervitusega, mille järel tutvustab õppe- ja olmetingimusi KVÕÜA kaplan leitnant Ago Lilleorg.
Kõigil huvilistel on võimalik pärast esitlust kadettide juhatusel tutvuda õppeasutuse peahoone ja ühiselamuga. Samuti saab tutvuda Eesti kaitseväes kasutusel olevate relvade ning varustusega.
Lahtiste uste päeva puhul on avatud ka õppeasutuse muuseum, kus on välja pandud uuendatud näitus sõjaväelise hariduse andmise ajaloost Eestis nii II maailmasõja eelsel perioodil kui ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.
Lahtiste uste päev on üks paljudest üritustest, mille kaudu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused oma tegemisi laiemale avalikkusele tutvustavad. Käesolev lahtiste uste päev leiab aset juba neljandat korda. Esimene lahtiste uste päev korraldati 2001. aastal.
-
Sideväelased 40 riigist planeerivad Tallinnas suurõppustSideväelased 40 riigist planeerivad sel nädalal Tallinnas maikuus Saksamaal läbiviidavat Euroopa suurimat sideõppust Combined Endeavor 2004.
Teisipäevast laupäevani kestval Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise juhatusel läbiviidava õppuse lõpp-planeerimiskonverentsil osalevad 260 kaitseväelast ja tsiviilspetsialisti NATO liikmes- ja kandidaatriikidest, lisaks veel Gruusiast, Kasahstanist, Kõrgõzstanist, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Moldovast, Rootsist, Šveitsist, Tadžikistanist, Ukrainast ja Venemaalt.
Planeerijad arutavad läbi tulevase suurõppuse erinevaid aspekte, täpsustavad tegevust õppuse erinevates faasides ja koostööd osalejariikide vahel.
Planeerimiskonverentsi avanud Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel Alar Lanemani sõnul teevad erinevate riikide relvajõud pidevat koostööd ühisõppustel ja –operatsioonidel ning seetõttu peavad ka erinevate riikide sidesüsteemid omavahel ühilduma. “Õppus Combined Endeavor on väga oluline, kuna osalejariigid saavad võrrelda oma tehnoloogiaid ja katsetada nende ühilduvust,” ütles kolonel Laneman.
Õppus Combined Endeavor viiakse traditsiooniliselt läbi maikuus Saksamaal, Baumholderis, Lager Aulenbachi sõjaväebaasis. Lisaks viiakse esmakordselt osa õppusest läbi Bulgaarias, Burgases.
Sideõppuse Combined Endeavor käigus katsetavad osalevate riikide sideväelased koostööd uusimate side- ja infosüsteemide vahel, mis on kasutusel või mida kavatsetakse kasutusele võtta erinevate riikide kaitsejõududes.
Sideõppuse eesmärgiks on koostöövõimelisuse arendamine, mille saavutamiseks sooritatakse sadu tehnilisi teste ja dokumenteeritakse tulemused tuleviku ühisoperatsioonide planeerimise tarbeks.
Eesti kaitsevägi osaleb õppusel kaheksandat aastat. Eesti korraldas õppuse Combined Endeavor planeerimiskonverentsi ka 1997. aastal.
-
NATO Euroopa vägede ülem kiitis kaitsejõudude võimekustTäna Eestis tutvumisvisiidi lõpetanud NATO Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja sõnul hindab ta pärast Eesti külastust märksa kõrgemalt Eesti panust NATOsse.
“Sain hea ülevaate Eesti tulevikuplaanidest, eriti Eesti lõimumisest sõjalise liiduga,” ütles kindral James L. Jones. “Eesti võimekus ja pühendumus on silmapaistvad.”
Kindral Jones’i sõnul näitab NATO laienemine ja käimasolev reform, et NATO on elav, kasvav ja teguvõimas liit. “NATO reformi võib kirjeldada kui võimalust saada igalt liikmesriigilt spetsiifilist panust, mis on kasulik kõigile teistele ja igal ajal,” rääkis NATO Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja. “Koostöös saame vältida üleliigseid tegevusi, tegutseda tõhusamalt ja kindlustada NATO liikmete julgeolekut märksa paremini.”
Kindral Jones ütles, et NATOs on olnud huvitavaid arutelusid NATO kiirreageerimisjõudude arengust. “Ka Eesti võib tulevikus panustada sellesse jõudu,” ütles NATO Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja.
Esmaspäeval kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kutsel Eestisse kahepäevasele tutvumisvisiidile saabunud NATO Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja kohtus Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli, peaminister Juhan Partsi ja kaitseminister Margus Hansoniga.
Kaitsejõudude Ühendstaabis andsid Eesti ohvitserid kindral Jonesile ülevaate kaitseväe olukorrast ja arenguplaanidest ning tutvustasid ühendstaabi ja ühendoperatsioonide juhtimiskeskuse tööd. Kindral Jones ja tema kaaskond tundsid elavat huvi Eesti kaitseväe väljaõppesüsteemi vastu.
Täna külastas kindral Jones Ämaris asuvat Õhusuveräänsuskeskust ning tutvus õhuväe arengukavadega.
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja juhib Liitlasvägede Operatsioonide Ülemjuhatust (Allied Command Operations, ACO), tema tööorganiks on NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorter (Supreme Headquarters Allied Powers Europe, SHAPE).
Liitlasvägede Operatsioonide Ülemjuhatus on üks kahest NATO strateegilisest ülemjuhatusest, mis vastutab kõikide NATO operatsioonide juhtimise eest.
Kindral James L. Jones alustas teenistust Ameerika Ühendriikide merejalaväes 1967. aastal. Jones osales Vietnami sõjas rühma- ja kompaniiülemana ning on teeninud erinevatel ametikohtadel Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Saksamaal.
Enne NATO Euroopa vägede ülemjuhataja (Supreme Allied Commander Europe, SACEUR) kohale määramist 17. jaanuaril 2003 oli kindral Jones Ameerika Ühendriikide merejalaväe ülem.
Kindral Jones on lõpetanud Georgetowni Ülikooli ja USA Riikliku Sõjakolledži Washingtonis. Kindrali auaste anti talle 30. juunil 1999.
-
Kindral Jones julgustas panustama NATO kiirreageerimis-jõududesseNATO Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja (SACEUR) kindral James L. Jones andis kohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis ülevaate NATO kiirreageerimisjõudude ülesehitamisest ning julgustas Eestit panustama sinna.
Ühendstaabi ohvitserid andsid kindral Jonesile ülevaate kaitseväe olukorrast ja arenguplaanidest ning tutvustasid ühendstaabi ja ühendoperatsioonide juhtimiskeskuse tööd. Kindral Jones ja tema kaaskond tundsid elavat huvi Eesti kaitseväe väljaõppesüsteemi vastu.
Täna kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kutsel Eestisse kahepäevasele tutvumisvisiidile saabunud NATO Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja kohtus Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli, peaminister Juhan Partsi ja kaitseminister Margus Hansoniga.
Teisipäeval, 16. märtsil külastab kindral Jones Ämaris asuvat Lennubaasi ja Õhusuveräänsuskeskust ning tutvub õhuväe arengukavadega.
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja juhib Liitlasvägede Operatsioonide ülemjuhatust (Allied Command Operations, ACO), tema tööorganiks on NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorter (Supreme Headquarters Allied Powers Europe, SHAPE).
Liitlasvägede Operatsioonide ülemjuhatus on üks kahest NATO strateegilisest ülemjuhatusest, mis vastutab kõikide NATO operatsioonide juhtimise eest.
Kindral James L. Jones alustas teenistust Ameerika Ühendriikide merejalaväes 1967. aastal. Jones osales Vietnami sõjas rühma- ja kompaniiülemana ning on teeninud erinevatel ametikohtadel Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Saksamaal.
Enne NATO Euroopa vägede ülemjuhataja (Supreme Allied Commander Europe, SACEUR) kohale määramist 17. jaanuaril 2003 oli kindral Jones Ameerika Ühendriikide merejalaväe ülem.
Kindral Jones on lõpetanud Georgetowni Ülikooli ja USA Riikliku Sõjakolledži Washingtonis. Kindrali auaste anti talle 30. juunil 1999.
VAATA KA http://pildid/mil/ee -
Eestit külastab NATO Euroopa vägede ülemjuhatajaEsmaspäeval tuleb kaitseväe juhataja kutsel Eestisse kahepäevasele tutvumisvisiidile NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral James L. Jones.
Esmaspäeva, 15. märtsi ennelõunal Eestisse saabuv kindral Jones kohtub Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli, peaminister Juhan Partsi ja kaitseminister Margus Hansoniga.
Pärastlõunal kohtub NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Kaitsejõudude Peastaabis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi, Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel Alar Lanemani ning operatiivstaabi ja väeliikide staapide ülematega.
Kaitseväe ohvitserid annavad NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale ülevaate kaitseväe olukorrast ja arenguplaanidest, kindral Jones tutvub ühendstaabi ja ühendoperatsioonide juhtimiskeskuse tööga.
Teisipäeval, 16. märtsil külastab kindral Jones Ämaris asuvat Lennubaasi ja Õhusuveräänsuskeskust ning tutvub õhuväe arengukavadega.
Koos NATO Euroopa vägede ülemjuhatajaga külastab Eestit ka Liitlasvägede Operatsioonide Ülemjuhatuse (Allied Command Operations) allohvitserikorpuse vanem ülemveebel Alford L. McMichael, kes tutvub visiidi käigus Kaitseväe Lahingukooli ja jalaväe väljaõppekeskusega Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon.
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja lahkub Eestist teisipäeva lõunal.
Kindral James L. Jones teenib Ameerika Ühendriikide merejalaväes alates 1967. aastast. Jones osales Vietnami sõjas rühma- ja kompaniiülemana ning on teeninud erinevatel ametikohtadel Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Saksamaal.
Enne NATO Euroopa vägede ülemjuhataja (Supreme Allied Commander Europe, SACEUR) kohale määramist 17. jaanuaril 2003 oli kindral Jones Ameerika Ühendriikide merejalaväe ülem.
Kindral Jones on lõpetanud Georgetowni Ülikooli ja USA Riikliku Sõjakolledži Washingtonis. Kindrali auaste anti talle 30. juunil 1999. -
Britid nõustavad kaitseväge personaliküsimustesTäna tegid Suurbritannia kaitseministeeriumi nõustamismeeskonna liikmed peastaabi juhtkonnale esialgse kokkuvõtte oma visiidist, mille käigus tutvuti põhjalikult kaitseväe personalijuhtimise süsteemiga.
Sel nädalal Eesti viibinud kaheliikmeline nõustamismeeskond kohtus Kaitsejõudude Peastaabi juhtkonna, personaliosakonna ülema ja teenistujatega ning väeliikide personaliohvitseridega. Samuti külastati Sidepataljoni ja Scoutspataljoni, et tutvuda personalitööga väeosa tasandil.
“Inimesed on kahtlematult iga armee jaoks kõige tähtsam ressurss,” toonitas hindamismeeskonda kuuluv Andrew Tranham. “Toimivate personaliprotseduuride tulemusel on kaitsevägi efektiivsem nii operatiivvõimekuse kui ka maksumaksja raha kokkuhoiu mõttes.”
“Personalijuhtimine on pidev ja dünaamiliselt muutuv protsess, ta peab kaasas käima ja kohanduma muutuva olukorraga,” iseloomustasid britid oma töövaldkonda. “Meil Suurbritannias on ütlus, et sõjaväe huvid on alati kõige tähtsamad, kuid sõdurite ja nende perede huvid peavad oma tähtsuselt olema sellele väga lähedal.”
Nõustamismeeskond keskendus oma visiidil Eesti ohvitseride ja allohvitseride karjäärisüsteemi analüüsile. “Tähtis on, et rakendataks maksimaalselt üksikisiku potentsiaal kaitseväe poolt ning üksikisikul oleks parimad võimalused arendada oma karjääri.”
Nõustamismeeskonna visiidi tulemusel valmib uuring, kus nõustajad annavad omapoolsed soovitused kaitseväe personalijuhtimise ja karjääri planeerimise süsteemi arendamiseks.
Hindamismeeskonda kuuluva kolonelleitnant Stephen May sõnul on Eesti on lühikese ajaga saavutanud väga palju ning siin arendatakse tugevat personalipoliitikat ja –protseduure. “Eesti personalisüsteem on uus, seda pole vaja reformida, vaid luua,” sõnas kolonelleitnant May.
Esimest korda külastas hindamismeeskond Eestit 2003. a novembris, kui saadi ülevaade riigikaitse organisatsiooni struktuurist, personalijuhtimise hetkeseisust kaitseväes ning seda reguleerivatest õigusaktidest.
Nõustamismeeskond kuulub Suurbritannia kaitseministeeriumi koosseisu ning tegeleb uute NATO liikmete ja kutsutud riikide relvajõudude personalialase nõustamisega. -
Ülehomme lendab Afganistani uus kaitseväe demineerimis-meeskondÜlehomme, 11. märtsil lendab pooleaastasele rahutagamismissioonile Afganistani kaitseväe demineerimismeeskond, et vahetada välja seal pool aastat teeninud kolleegid.
Missiooni lõpetav demineerimismeeskond saabub tagasi Eestisse märtsi 3. nädalavahetusel.
Erinevalt eelmistest Afganistanis missioonil viibinud kuueliikmelistest demineerimismeeskondadest on uus meeskond viieliikmeline. Demineerimismeeskonna ülem on leitnant Raul Kütt.
Alates 5. jaanuarist läbisid demineerijad Tapa Väljaõppekeskuse Pioneerikoolis missioonieelse väljaõppe, mille käigus tutvuti erinevate lõhkekehadega, millega missiooni käigus võidakse kokku puutuda.
Afganistanis Kabuli ümbruses tegutsev demineerimismeeskond tegutseb koos Saksa demineerijatega. Meeskonna varustusse kuuluvad käsitulirelvad, miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid. Eesti demineerijad on Afganistanis majutatud spetsiaalsetesse telki, kus on konditsioneer ja televiisor.
Demineerijad teenivad NATO juhitava rahvusvaheliste julgeoleku tagamise jõudude (International Security Assistance Force, ISAF) missiooni koosseisus.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. ISAF-i kuulub enam kui 6100 sõjaväelast.
Eesti osaleb demineerimismeeskonnaga ISAF missioonil alates 2003. a märtsist. Alates 22. veebruarist teenib ISAF staabis kaitseväe peaarst major Andrus Remmelgas.
Oma 17. detsembri otsusega pikendas Riigikogu ISAF missiooni 14 kuu võrra alates 3. jaanuarist 2004. Riigikogu otsusega on Eesti ISAF missiooniüksuse suurus kuni 12 inimest.
Eestil on hetkel välismissioonidel 77 kaitseväelast.
Iraagis teenib üks staabiohvitser, 32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-8 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-2. Afganistanis teenib viieliikmeline demineerimismeeskond, Kosovos üks tsiviil-militaarkoostöö ohvitser ja 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm. Samuti on Eesti esindatud kahe sõjalise vaatlejaga ÜRO juhitud missioonil Lähis-Idas ja ühe staabiohvitseriga NATO juhitud rahutagamismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas. -
Kaitseväe Orkester esines San Remo laulufestivalilKaitseväe Orkester esines maailmakuulsal San Remo laulufestivalil “soojendusorkestrina”.
Orkestri peadirigendi major Peeter Saani sõnul oli kutse rahvusvaheliselt tuntud laulufestivalile Eesti Kaitseväe Orkestrile väga suureks tunnustuseks. “Laulufestivali korraldajad ei olnud meie muusikute esinemist kuulates kiidusõnadega kitsid,” ütles major Saan. “Kutse esinema San Remo laulufestivalile tõestab meie muusikute väga head taset veelkord.”
San Remo laulufestivali raames esinemist võib pidada suuresti ka “Eesti lipu näitamiseks” läbi Eesti Kaitseväe Orkestri, kuna lisaks kümnetele tuhandetele külalistele kandsid festivali üle paljude riikide telekanalid.
Kaitseväe Orkester esitas pooletunnistel kontsertidel Eesti ja Itaalia muusikat. Kontserte kaunistas tantsutrupi DanceAct tantsijate esinemine.
Kutse esinemiseks ülemaailmse tuntusega laulufestivalil oli järjeks Kaitseväe Orkestri edukale osalemisele jaanuaris asetleidnud orkestrite konkursil Itaalias, San Remos. Eesti Kaitseväe Orkester saavutas konkursil teise koha, esimeseks tuli Jaapani orkester ja kolmanda koha sai Bulgaaria Armee Peastaabi Orkester.
Eesti Kaitseväe Orkestri kutsus San Remo laulufestivalile firma “International Show Parade” juht Fulvio Trifelli. Trifelli käis Tallinnas orkestrit kuulamas eelmise aasta novembris. Trifelli kuulas Urmas Sisaski oratooriumi Pro Patria esmaettekannet ja osales Kaitseväe 85. aastapäeva ballil, kus musitseeris kaitseväe orkester. Major Peeter Saani sõnul avaldasid meie orkestri esinemised juba siis Trifellile enneolematut muljet.
Vahetult enne San Remo laulufestivali juhatas Kaitseväe Orkestri peadirigent major Peeter Saan Peterburis koos Soome ja Venemaa kaitseväe orkestrite dirigentidega Napoleoni sõdade lõpu 190. aastapäevale pühendatud Peterburi Admiraliteedi Orkestri kontserte.
-
ESTPLA-8 nurjas miinipildujarünnakuBagdadis teeniv Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-8 avastas eile õhtul patrulli käigus miinipildujarünnakut plaaninud grupi ning konfiskeeris relvad.
Eile, 8. märtsi õhtul autodega Bagdadi eeslinnas Abu Ghurayb’is patrullinud ESTPLA-8 kaitseväelased avastasid kuueliikmelise grupi, kes seadis üles kahte miinipildujat ja valmistusid ründama koalitsioonijõude.
Märganud Eesti patrulli, sihtis üks rünnakuks valmistujatest Eesti kaitseväelaste autot tankitõrje granaadiheitjast RPG. Eesti kaitseväelased avasid ründajate suunas enesekaitseks tule.
ESTPLA-8 kaitseväelased haavasid vähemalt kahte ründajat, ründajad põgenesid elamukvartalitesse. Eesti kaitseväelased kutsusid toetuseks USA kiirreageerimisüksuse.
Ründajatelt saadi kätte kaks 82-mm miinipildujat, miinipilduja miine, tankitõrje granaadiheitja koos reaktiivgranaatidega ja kaks autot.
ESTPLA-8 koosseisust keegi haavata ei saanud.
Kergejalaväerühma ESTPLA-8-ga on liitunud täienduseks saadetud kaitseväelane. Kaitseväelastele pakub psühholoogilist tuge kaplan nooremleitnant Ralf Alasoo. Rühma moraal on kõrge.
Iraagis konfliktijärgsel stabiliseerimismissioonil teeniv Eesti kergejalaväerühm viis möödunud kuu jooksul läbi 109 patrulli ja 11 läbiotsimist, konfiskeeriti relvi ja arreteeriti pea 20 inimest.
ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti kergejalaväerühma käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
ESTPLA-8 teenib USA 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembri Vabariigi Valitsuse otsusega jäävad üksused missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.