Uudised
-
Relvavennad mälestasid Bagdadis hukkunud Eesti kaitseväelastTäna kell 14 kohaliku aja järgi peeti Bagdadis eile õhtul hukkunud jalaväerühma ESTPLA-8 liikme nooremseersant Andres Nuiamäe mälestustseremoonia.
Tseremooniast võtsid osa rahvusvahelise ühendväekoondise CJTF 7 (Combined Joint Task Force 7) staabi operatiivosakonna ülem brigaadikindral Janos Isaszegi, Ameerika Ühendriikide esimese ratsaväediviisi teise brigaadi 12. ratsaväerügemendi teise pataljoni juhtkond ja Eesti kaitseväelased.
Nooremseersant Andres Nuiamäe (21) hukkus eile, 28. veebruaril kell 20.55 kohaliku aja järgi Bagdadis operatsioonil “Iraagi Vabadus” teenistusülesandeid täites. Eesti kaitsevägi avaldas hukkunu lähedastele kaastunnet.
Eesti kergejalaväerühma ESTPLA-8 üksus patrullis jalgsi Bagdadis Abu Ghurayb’i linnaosa turu lähistel, kui plahvatas improviseeritud lõhkekeha. Patrullis osales 12 ESTPLA-8 kaitseväelast. Ükski teine kaitseväelane haavata ei saanud.
Eesti kaitsevägi saadab Iraaki rühma psühholoogiliselt toetama kaplani.
ESTPLA-8 teenib USA 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja löögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, millele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti kergejalaväerühma käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembri Vabariigi Valitsuse otsusega jäävad üksused missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
Kaitsevägi palub, et ajakirjandus austaks teenistuses hukkunud kaitseväelase perekonna ja lähedaste privaatsust ja tundeid neile raskel ajal.
-
Pärnu pataljon hakkas Milani kasutamist õpetamaJalaväe väljaõppekeskuses Pärnu Üksik-jalaväepataljon õpivad alates tänasest Kõrgema Sõjakooli kadetid ja kuulajad käsitlema äsjaostetud tankitõrjekompleksi Milan.
Kuuenädalasel kursusel õpivad kümme Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes Kõrgema Sõjakooli jalaväe erialakursusel õppijat tundma Eesti kaitseväes kasutatavaid tankitõrjerelvi ning tankitõrjetaktikat, kolmandik õpiajast kulub Milani tundmaõppimisele.
Kursuse käigus annavad Pärnu pataljoni instruktorid, kes on muuhulgas osalenud Saksamaal tankitõrjekompleksi Milan kursusel, ülevaate relvade kasutamisest ja taktikast. Kursuse lõpuks oskavad õppurid relva kasutada ja viia läbi relvasüsteemi väljaõpet.
Kursuse käigus õpivad sõjakooli kadetid ja kuulajad ka Milani esmast hooldust. Samuti saavad kursuslased lasta tankitõrjekompleksi simulaatorist, pärislaskmisi kursuse jooksul planeeritud ei ole.
Hiljuti kaitseväele koos 155-mm haubitsaga Saksamaalt muretsetud tankitõrjekompleksi Milan sai Eesti avalikkus esimest korda näha kaitsejõudude iseseisvuspäeva paraadil.
Keskmaa tankitõrjeraketikompleks Milan on välja töötatud Prantsusmaa ja Saksamaa koostööna. Milan kuulub ligi neljakümne riigi relvastusse. Milani laskekaugus on kuni 2 km ja soomustläbitavus üle 800 mm. Relv kaalub 17,8 kg, kompleksi juhitav rakett kaalub 11,8 kg. Relva meeskonda kuulub kolm liiget: ülem, laskur ja laadur.
-
Eesti rahvuslikud huvid ja nende sõjaline tagamineKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi kõne Eesti Vabariigi 86. aastapäeva kaitsejõudude paraadil
Austatav härra Eesti Vabariigi president!
Proua Riigikogu esimees!
Härra peaminister!
Ekstsellentsid
Kaitseväelased!
Kaasmaalased
“Mina, kui Eesti riigi kodanik olen uhke, olles väikese riigi kodanik, kuna tean, et see väike riik on elujõuline, hästi korraldatud ja temas valitseb rahu. Ma ei tahaks olla suure riigi kodanik, kus valitseb korralagedus ja segadus.”
Nii kõneles Vabadussõja legendaarne juht kindral Johan Laidoner 1935. aastal riigi-ja omavalitsuse juhtidele.
Paraku kipume täna olema pahatihti ülienesekriitilised. Töökate ja ülipüüdlikena ei ole me kunagi saavutatuga päris rahul. Elujärg tundub olevat liiga visa paranema ja ühiskonna areng võiks ka kiirem olla ja raha võiks meil kõigil muidugi alati rohkem olla. Me tahaksime juba praegu elada nii nagu ameeriklased või soomlased. Meil ei ole olnud mahti õppida rõõmu tundma oma riigist ja meie ühistest saavutustest. Tunda rahvuslikku uhkust oma rahvaväe üle.
Eesti kaitseväelased, õigemini Eesti riik on saanud tuleristsed rahvusvaheliste jõudude koosseisus Iraagis ja Afganistanis. Meie poisid Iraagis, Afganistanis ja Balkanil on tõestanud väikese Eesti sõjalist võimekust. Meie sõdurid on seal näidanud, et meie väljaõpe ja varustus on tasemel, mis lubab meie üksustel tõhusalt tegutseda igasuguses olukorras.
Olen tajunud oma kolleegide, Euroopa väejuhtide, siirast tunnustust. Pool sajandit ei ole Eesti saanud riigina oma sõjalist võimekust näidata. Nüüd me oleme. Seda võib nimetada ka tagasipöördumiseks sõjameeste vennaskonda. Kahtlused Eesti suutlikkusest panustada NATO ühtsesse julgeolekusüsteemi on hajunud. Seepärast ei saa Eesti ka edaspidi käituda vahva sõdur Sveijki loogika järgi, et hea on olla köögile lähemal ja eesliinist kaugemal.
Täna jätkavad oma teenistust kaitseväes sajad missiooniveteranid. Eesti sõdurid on juba saanud sääraseid kogemusi, mida isegi meie naabritel ei pruugi olla.
Aga sel medalil on ka teine külg.
See on pidev mure oma lähedaste elu ja tervise pärast, kes teenivad Eestit kodust kaugel. Kuid see on hind, mida me peame paratamatult oma riikliku iseseisvuse eest maksma. Maailm on muutunud kurjemaks ja meie poisid on selle kurjuse vastu astunud. Nad on seda kurjust näinud ja kogenud. Meie poiste mehisust ja vaprust tuleb tunnustada.
Tahan siinkohal siiralt tänada meie poiste lähedasi toetuse eest!
Ja soovida meie poistele, kes teenivad Eestit praegu Bagdadis, Kabulis ja Pristinas Kosovos, külma närvi ning sõdurile mõnikord nii vajalikku õnne.
Kaasmaalased!
Eesti valis endale positsiooni 20. juunil 2003, kui saatis kaks oma esimest üksust koalitsioonivägede koosseisus Iraaki. Eesti on väga selgelt ja üheselt ühinenud nende riikide leeriga, kes jagavad demokraatlike väärtusi ja armastavad vabadust. Eesti rahvas on parlamendi ja valitsuse kaudu nii otsustanud. See otsus on pannud meie rahva ja riigi täiesti uude olukorda, millega ühest küljest kaasnevad täiendavad julgeolekutagatised, aga teisest täiendavad riskid. Riik ja rahvas peavad olema valmis nendeks riskideks. Me peame olema valmis kurjusele vastu hakkama. Riik peab toimima seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas. Meie vaim peab olema valmis ja tahe end kaitsta karastunud, sest kurjus üritab kõigepealt halvata ning siis murda tahte end kaitsta.
Paraku ei ole NATO ega Euroopa Liidu liikmeksolek nõiavits, mis Eestile üleloomulikud võimed annab. NATO on rahvusvaheline organisatsioon, tööriist, või kui soovite, siis relv meie riikliku iseseisvuse tagamiseks. NATO liikmelisus ei saa olla, ega ole eesmärk iseeneses. Nagu ka sulandumine Euroopa Liidu majandusruumiga. Eesti rahvuslikud huvid uues olukorras vajavad mõtestamist ja selget sõnastamist. Meie rahvuslikud huvid ja selle sõjaline tagamine ei saa olla mõistete paar, mille pideva analüüsi võiksime unarusse jätta. Ükskõik, kas hooletusest või siis vastupidi, kartusest, et see on äkki tänases keerulises maailmas liiga tundlik teema. See oleks suur viga. Tõsi küll, vigu ei saa kunagi lõplikult välistada, ent meil ei ole õigust teha suuri vigu, sest meie riik on väike ja ressursid äärmiselt piiratud.
Seepärast rõhutan: esmase iseseisva kaitsevõime hoolikas ja katkematu arendamine paralleelselt kollektiivse kaitsevõime tõstmisega on nagu kilp ja mõõk sõdalase käes. Kilbita oleks sõdalane kergesti haavatav ja mõõgata ei suudaks ta rünnata.
Meie ühiskonnas saavutatud riigikaitse kokkulepe püsib. Rahvas on otsustanud panustada riigikaitsesse kindla osa meie riigi ühisest rahast, tahan öelda väga suure osa. Kõrge kaitsetahe ja rahva toetus kaitseväele kõnelevad sellest, et julgeolek on üks väheseid valdkondi, milles suurem osa meie väikesest ühiskonnast on ühel meelel. Kaitseliitlaste ja reservväelaste vabatahtlik organiseerumine on kindel märk vaba rahva tahtest oma riiki kaitsta. Eesti on väärt maa ja me tahame ning ka oskame teda kaitsta!
Kaasmaalased!
Kaitsejõudude areng on sõna otseses mõttes silmaga nähtav. Aasta tagasi lubasime, et meie õhuruumi hakkab kontrollima õhuväe moodne primaarradar. See on tehtud. Nüüd on meil pilt on oma õhuruumist. Täna esitlevad meie sõdurid teile Saksamaalt ostetud suure tulejõuga 155-mm haubitsaid ja juhitavaid tankitõrjeraketisüsteeme MILAN. Muidugi ei ole võimsad relvad väärtus iseeneses. Mitte raud ei sõdi, vaid sõdurid ja tahe. Üksuste väljaõpe, sõjaliste juhtide kvaliteet ja tahe, rahva toetus ja usaldus, nimetame seda kaitsetahteks, annab sõjaväele raudse jõu, mis teeb meie väe tugevaks.
Vabadussõja juht kindral Johan Laidoner lootis 1935. aastal varem juba tsiteeritud esinemises, et uued põlvkonnad saavad olema veel paremad, kui Vabadussõja võitnud mehed olid. “Ja kui me niisuguste vaadetega läheme tulevikku, siis ei tarvitse karta, et ühes meiega kaob Eesti riik. Me kõik läheme ükskord maamulda, aga Eesti riik peab jääma,” ütles kindral Laidoner.
Täna, Eesti Vabariigi 86. aastapäeval, võime tõdeda, et oleme ajaloolt piisavalt õppetunde saanud ja kogemuste võrra rikkamad. Oleme valmis Eesti julgeoleku tagamiseks kandma NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi relvajõudude kohustusi.
Me võime Vabadussõja kangelastele ja teile, kaasmaalased, lubada: Niikaua, kui meie oleme teenistuses, on Eesti riik. Siis tulevad meie pojad ja siis tulevad meie poegade pojad, et teenida Eestit.
Me lubame, et me ei anna alla, ei väsi ega murdu!
Elagu Eesti Vabariik!
-
Kaitseväe juhataja: kaitseväe suurim väärtus on inimesedKaitseväe kõige suurem väärtus on inimesed, ükskõik kui moodne tehnoloogia ei võida ühtegi sõda, ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts täna kaitseväe teenetemärkide, kaitseväe eriteeneteristide ja vanemohvitseride auastmete üleandmisel.
Viitseadmiral Kõuts ütles, et Eesti kaitseväelased Iraagis ja Afganistanis on tõestanud Eesti sõjalist võimekust. “Aga missiooniüksused on vaid mäetipp, mis paistab,” ütles kaitseväe juhataja. “Terve meeskonna töö ja teenistus on need, mis lasevad tippudel särada. Meeskonnatöö on toonud meid NATO lävepakule.”
Viitseadmiral Kõuts autasustas Laidoneri Muuseumis läbiviidud tseremoonial kaitseväe eriteeneteristiga panuse eest Eesti kaitseväe arengusse ühiskonnategelasi ja välisriikide kodanikke. Teiste hulgas autasustati Kaitsejõudude Peastaabi ülemat kolonel Alar Lanemani, Eesti Meestelaulu Seltsi esimeest Jaan Otsa, peapiiskop emeeritus Kuno Pajulat, Eesti Kunstimuuseumi direktorit Marika Valku, heategevusorganisatsiooni Caritas juhti Lagle Parekit, preester Vello Salot ja helilooja Urmas Sisaskit.
Kaitseväe juhataja autasustas kaitseväe teenetemärgiga kaitseväelasi, reservväelasi ja ühiskonnategelasi. Teiste hulgas autasustati Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerit Sulev Kannikest, Operatiivstaabi ühendoperatsioonide juhtimiskeskuse ülemat major Vahur Väljamäed ja Kaitsejõudude Peastaabi teavitusteenistuse ülemat kapten Peeter Tali.
Kaitseväe juhataja andis üle ka Vabariigi Presidendi 19. veebruari käskkirjaga antud vanemohvitseride sõjaväelised auastmed kolonelleitnant, kaptenleitnant, major ja kaptenmajor.
-
Pärnu pataljon tähistab iseseisvuspäeva kaitseväelise jalutuskäigugaIseseisvuspäeva üritused jalaväe väljaõppekeskuses Pärnu üksik-jalaväepataljon tipnevad homme kaitseväelise jalutuskäiguga Vallikäärust Vabadussõja ausamba juurde Alevi kalmistul.
Väeosa ülem kapten Margus Rebase juhtimisel osalevad jalutuskäigul väeosa lipp, staap, tagalakeskus, orkester ja kaks jalaväekompaniid. Jalutuskäik algab Vallikäärust 24. veebruaril kell 12.
Väeosa lipp ja esindus osalevad ka jalutuskäigule eelneval jumalateenistusel Eliisabeti kirikus.
Kell 13 algab pärgade asetamise tseremoonia Vabadussõja ausamba juures, kus sõnavõttudega esinevad Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, linnapea Väino Hallikmägi, väeosa ülem ning veteranide esindajad.
Kell 13.30 kuni 15 ootab Pärnu pataljon kõiki huvilisi lahtiste uste päevale, kus tutvustatakse relvastust ja varustust ning pakutakse sõdurisuppi. Samuti saab vaadata ajaloolisi fotosid.
Vabariigi aastapäeva raames külastavad väeosa ohvitserid ka pidupäevaaktusi Pärnu koolides. Samuti külastavad väeosa Pärnu koolide ja lasteaedade ekskursioonid.
-
ESTPLA-8 viis teise teenistuskuu jooksul läbi 109 patrulli ja 11 läbiotsimistIraagis konfliktijärgsel stabiliseerimismissioonil teeniv Eesti kergejalaväerühm on läbi viinud 109 patrulli ja 11 läbiotsimist, konfiskeeriti relvi ja arreteeriti pea 20 inimest.
Ajavahemikul 17. jaanuar kuni 20. veebruar konfiskeerisid 32-mehelise ESTPLA-8 kaitseväelased läbiotsimiste käigus käsitulirelvi, laskemoona, isevalmistatud lõhkekehade osi ning tankitõrje granaadiheitjate ja teiste rakettide osi.
Patrullimiste käigus on ESTPLA-8 kaitseväelased avastanud mitmeid isevalmistatud lõhkekehi. Ühel korral rünnati ESTPLA-8 patrulli isevalmistatud lõhkekehaga, keegi rünnakus viga ei saanud.
Alates 10. veebruarist teenib ESTPLA-8 USA 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses. ESTPLA-8 vastutusala jäi samaks, rühm vahetas elukohta sama Bagdadi linnaosa piires.
ESTPLA-8 ülema kapten Vahur Murulaiu sõnul on rühma elamistingimused natukene paranenud ja paranevad veelgi, kui rühm kolib uutesse, praegu ehitatavatesse majadesse.
USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja läbilöögiüksus. 12. ratsaväerügemendi 2. pataljon, kellele Eesti üksus otseselt allub, on soomusüksus.
Kaubakäitlusmeeskonna CT-2 kaitseväelased on teenistuses graafiku alusel, mille järgi päevases vahetuses tegutseb seitse ja öises vahetuses kuus kaitseväelast, kord nädalas ja vastavalt vajadusele on kogu meeskond teenistuses mõlemas vahetuses.
CT-2 paikneb umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis. Üldine olukord õhuväebaasis on olnud rahulik.
Iraagis teenivate Eesti üksuste kontingendi vanem kapten Sten Reiman alustas möödunud nädalal igapäevast teenistust Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM alluvas rahvusvahelise ühendväekoondise CJTF-7 (Combined Joint Task Force-7) staabis.
ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti kergejalaväerühma käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembri Vabariigi Valitsuse otsusega jäävad üksused missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
Kaitseväe juhataja annab üle vanemohvitseride auastmed ja autasudKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts annab esmaspäeval, 23. veebruaril kell 10.00 Laidoneri Muuseumis pidulikult üle vanemohvitseride auastmed, kaitseväe teenetemärgid ja kaitseväe eriteeneteristid.
Kaitseväe juhataja annab üle Vabariigi Presidendi 19. veebruari käskkirjaga antud vanemohvitseride sõjaväelised auastmed kolonelleitnant, kaptenleitnant, major ja kaptenmajor.
Viitseadmiral Kõuts autasustab kaitseväe teenetemärgiga kaitseväelasi, reservväelasi ja ühiskonnategelasi, teiste hulgas Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sulev Kannikest ja maaväe ülema kohusetäitja kolonelleitnant Peeter Hoppet.
Samas autasustab kaitseväe juhataja kaitseväe eriteeneteristiga panuse eest Eesti kaitseväe arengusse ühiskonnategelasi ja välisriikide kodanikke. -
Kaitseväe peaarst osaleb NATO rahutagamismissioonilPühapäeval, 22. veebruaril sõidab kaitseväe peaarst major Andrus Remmelgas (43) pooleaastasele NATO rahutagamismissioonile Afganistani.
Seni kaitseväe meditsiiniteenistuse ülema ja kaitseväe peaarsti ametiülesandeid täitnud major Remmelgas hakkab teenima Kabulis paiknevate NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) staabis missiooni peaarsti vahetus alluvuses.
Major Remmelgase teenistusülesanneteks saavad olema meditsiinialase info kogumine missiooniüksustest, meditsiinilise abi tagamine ja koordineerimine ning meditsiinialase väljaõppe ettevalmistamine.
Major Remmelgas on ainus käesoleval aastal NATOga liituvate riikide ohvitser, kes asub teenima ISAF-i staabis.
Jaanuaris osales major Remmelgas kahenädalasel ettevalmistuskursusel Saksamaal, kus tutvustati Afganistani riigi ajalugu ning NATO missiooni ja staabiprotseduure. Samuti viidi läbi staabiõppus, kus harjutati missioonile tõelähedastes tingimustes teenistusülesannete täitmist.
Major Remmelgas on erialalt anestesioloog. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel Tartu Ülikooli Kliinikumis, Mustamäe Haiglas, Päästeametis ja Mustamäe Haigla Katastroofimeditsiini Keskuses.
Major Remmelgas teenib kaitseväes alates 1998. aastast, paralleelselt praktiseerib ta Mustamäe Haigla intensiivravi osakonnas.
Vabariigi President andis 5. jaanuaril Andrus Remmelgasele välisteenistuse ajaks majori ajutise sõjaväelise auastme.
Alates 1995. aastast on kümme kaitseväe arsti osalenud rahuoperatsioonidel Liibanonis, Bosnias ja Kosovos.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. ISAF-i kuulub enam kui 6100 sõjaväelast.
Eestil on hetkel välismissioonidel 78 kaitseväelast.
Iraagis teenib üks staabiohvitser, 32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-8 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-2. Afganistanis teenib kuueliikmeline demineerimismeeskond, Kosovos üks tsiviil-militaarkoostöö ohvitser ja 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm. Samuti on Eesti esindatud kahe sõjalise vaatlejaga ÜRO juhitud missioonil Lähis-Idas ja ühe staabiohvitseriga NATO juhitud rahutagamismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas. -
Allohvitseride auastmete andmineSeoses Eesti Vabariigi 86. aastapäevaga andis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kaitseväelastele, kaitseliitlastele, piirivalvuritele, päästeametnikele ja reservväelastele allohvitseride auastmed.
Maa-, mere- ja õhuväe vanemallohvitseride auastmed:
staabiveebel 2
vanemveebel 30
veebel 39
nooremveebel 7
Maa- ja õhuväe nooremallohvitseride auastmed:
vanemseersant 27
seersant 103
nooremseersant 11
Mereväe nooremallohvitseride auastmed:
vanemmaat 6
maat 7
-
Kaitsejõudude paraad Eesti Vabariigi 86. aastapäevalTeisipäeval, 24. veebruaril algusega kell 10 tähistatakse Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi 86. aastapäeva kaitsejõudude paraadiga.
Paraadi võtab vastu Vabariigi President Arnold Rüütel ja paraadi juhatab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Paraadi rivistajaks on jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon ülem kapten Rene Brus, vaimuliku talituse viib läbi kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
Paraadrivistusel osalevad Eesti Vabariigi ja kaitseväe lippude toimkonnad, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseväe Lahingukooli, jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon, staabi- ja sideväljaõppekeskuse Üksik-sidepataljon, Mereväe, Piirivalveameti, Päästeameti, Kaitseliidu Harju ja Tallinna malevate üksused ning kaitseväe ja piirivalve orkestrid.
Kokku osaleb paraadrivistusel 743 meest ja naist ning 15 lippu.
Eesti Kaitseväe Orkester esineb paraadil esmakordselt rivitrummidega.
Tapa Väljaõppekeskus näitab paraadil esmakordselt kahte 155-mm haubitsat ning Kaitseväe Logistikakeskus kahte tankitõrjekompleksi Milan. Lisaks näidatakse paraadil lahingutehnikast kahte Kaitseliidu Tallinna maleva 90-mm tankitõrjekahurit, Scoutspataljoni kahte soomustransportööri BTR-80, kahte 120-mm miinipildujat ja kahte tankitõrjesüsteemi Mapats.
Heade ilmastikuolude korral lendavad üle Vabaduse väljaku kaks Lennubaasi helikopterit Robinson 44 ning kaks Piirivalve Lennusalga lennukit L-410. Lisaks osalevad paraadil neli Piirivalveameti maasturit Iltis koos piilkondadega.
Pärast paraadi on huvilistel võimalik tutvuda Vabaduse platsile rivistatud lahingutehnikaga ning Naiskodukaitse pakub suppi.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman asetab pärast paraadi Vabadussõjas langenud õpetajate ja kooliõpilaste ausambale mälestuspärja.
Paraadiüksused suunduvad pärast paraadi kaitseväelisele jalutuskäigule Tallinna kesklinnas.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Üksik-sidepataljoni rühmad liiguvad marsruudil Roosikrantsi - Pärnu mnt. - Estonia pst. - A. Laikmaa - Rävala pst.
Mereväe, Piirivalveameti ja Päästeameti üksused liiguvad marsruudil Roosikrantsi - Pärnu mnt. - Mere pst.
Kaitseliidu üksused liiguvad marsruudil Roosikrantsi - Pärnu mnt. - Tõnismägi - Toompuiestee - Endla.
Paraadi eelproov viiakse läbi 23. veebruaril algusega kell 14 Kadrioru staadioni esisel väljakul, peaproov 23. veebruaril algusega kell 22 Vabaduse väljakul.