Uudised
-
Kaitseväe kaplaniteenistus tähistab 85. aastapäevaKaitseväe kaplaniteenistus tähistab pühapäeval, 22. veebruaril oma 85. aastapäeva.
Aastapäevaürituste raames viiakse läbi konverents, tänujumalateenistus ja pidulik õhtusöök kaplanitele. Kaplaniteenistuse aastapäevaüritustele on oodatud kõik tegevkaplanid, reservkaplanid ja kaplani kandidaadid. Kutsutud on ka Vabariigi President Arnold Rüütel, Eesti Kirikute Nõukogu President Einar Soone ja Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Konverents “Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse 85. aastapäev” toimub 22. veebruaril kell 10 – 14 Tallinnas, EELK konsistooriumi ruumes. Konverentsi avab kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik. Tervitussõnad ütleb kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Konverentsil esinevad ettekannetega kaitseväe kaplanid, psühholoogi- ja meditsiiniteenistuse esindajad ning teised kaplaniteenistusega seotud isikud. Ettekanded peetakse kaplaniteenistuse ajaloost, sealhulgas õigeusu kaplaniteenistuse ajaloost, psühholoogilisest toetusest militaaroperatsioonidel ja eetikast. Konverentsi lõpetab arutelu kaplaniteenistuse tulevikuperspektiividest.
Algusega kell 15 peetakse Tallinna Rootsi Mihkli kirikus tänujumalateenistus. Teenivad kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, vanemkaplan kapten Taavi Laanepere ja teised väeosade kaplanid. Jumalateenistusel osalevad ka Eesti Kirikute Nõukogu erinevate liikmeskirikute vaimulikud.
Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes moodustati 1919. aastal, raskete lahingute ajal Vabadussõjas. Kindralmajor Johan Laidoneri 22. veebruari 1919 käskkirjaga määrati iga diviisi staabi juurde üks sõjaväeõpetaja ametikoht. Sellest tulenevalt on sõjaväekaplanid nii esimesel iseseisvusperioodil kui kaplaniteenistuse taasloomise järel Eesti Kaitseväes tähistanud 22. veebruaril oma tähtpäeva. -
Allohvitseride auastmete andmineSeoses Eesti Vabariigi 86. aastapäevaga andis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kaitseväelastele, kaitseliitlastele, piirivalvuritele, päästeametnikele ja reservväelastele allohvitseride auastmed.
Maa-, mere- ja õhuväe vanemallohvitseride auastmed:
staabiveebel 2
vanemveebel 30
veebel 39
nooremveebel 7
Maa- ja õhuväe nooremallohvitseride auastmed:
vanemseersant 27
seersant 103
nooremseersant 11
Mereväe nooremallohvitseride auastmed:
vanemmaat 6
maat 7
-
Mereväe lipulaev saab sõpruslinnaTäna, 19. veebruaril algusega kell 14 sõlmitakse Kundas sõprusleping Eesti Mereväe lipulaeva Admiral Pitka ja Rakvere linna vahel.
Sõpruslepingu sõlmimise ja mereväe staabilaevale Admiral Pitka Rakvere linna vapi üleandmise tseremoonial Kunda sadamas osalevad Mereväe staabi ülem Mereväe ülema ülesannetes vanemleitnant Ahti Piirimägi, Rakvere linnapea Andres Jaadla, Admiral Pitka komandör vanemleitnant Annes Vainamäe ja Kunda sadama ning Rakvere linnavalitsuse esindajad.
Koostöö Rakvere linna ja EML Admiral Pitka vahel sai alguse tänu mõlema poole initsiatiivile tutvustada mereväge ja mereväeteenistust ka sisemaa linnades. Rakvere lähedal asuva Väike-Maarjaga oli pikka aega seotud ka legendaarne admiral Johan Pitka.
Sõpruslepingu sõlmimine sõjalaevade ja linnade vahel on traditsioon, mille eesmärgiks on tuua merevägi rahvale lähemale. Sõpruslepingu kohaselt on sõjalaeval õigus kanda linna või valla vappi ning tutvustada sõpruslinna oma välisreisidel. Laev kohustub külastama sõprussadamat ning läbi viima koostööüritusi linnarahvaga. Arvestades mereväe osalemist arvukatel rahvusvahelistel õppustel, on Eesti sõjalaevad tutvustanud oma sõpruslinnu pea kõigi Läänemere äärsete riikide sadamates. “On väga hea, et meie sõjalaevadel on sõprussidemed Eestimaa linnade või valdadega, see hoiab meie südamed sagedastel välisõppustel viibides Eestimaal,” ütles laevakomandör vanemleitnant Annes Vainamäe.
Mereväe laevadest on seni sõpruslepingud linnade ja valdadega sõlmitud miinijahtijal Wambola Pärnuga, miinijahtijal Sulev Kuressaarega, patrullkaatril Ristna Kõrgessaare vallaga, miinitraaleril Olev Paldiskiga ja miinitraaleril Vaindlo Kundaga.
Eesti Mereväe lipulaev Admiral Pitka on ehitatud 1975. aastal Aalborgis. Staabi- ja varustuslaeva veeväljasurve on 1970 tonni ja maksimaalne kiirus 18 sőlme. 74,7 meetri pikkuse aluse relvastusse kuulub üks 76-mm kahur, lisaks on laeval helikopteritekk ning hospidal koos operatsiooniruumiga. -
Kaitsevägi suurendab osalust kirdekorpuse staabisKaitsevägi kavatseb saata pärast NATOga liitumist NATO kirdekorpuse staapi teenima rohkem staabiohvitsere saamaks suurte väekoondiste planeerimise ja juhtimise kogemusi ning et paremini integreerida ohvitserkonda NATO struktuuridesse.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles eile pärast kirderegiooni riikidevahelise armeekorpuse uue ülema pidulikku ametisse nimetamise tseremooniat, et pärast NATO liikmelisuse saavutamist tõuseb kirdekorpuse tähtsus Eesti jaoks oluliselt, sest üksuse vastutusala hõlmab ka Eestit, Lätit ja Leedut.
“Lähitulevikus Eesti suurendab oma ohvitseride kohalolekut kirderegiooni riikidevahelise armeekorpuse staabis,” ütles viitseadmiral Kõuts.
2002. aasta septembris avati Kirderegiooni riikidevahelise korpuse staabis Balti riikide esindus, alates sama aasta oktoobrist teenib korpuse staabis Eesti kaitseväe sideohvitserina kolonelleitnant Albert Helme. Helme on planeeritud jätkama teenistust staabiohvitserina.
Taani kaitseväe juhataja kindral Hans Jesper Helsø ütles korpuse lipu üleandmistseremoonial, et Eesti, Läti ja Leedu ohvitserid on näidanud end korpuse staabis sideohvitseridena teenides heast küljest ja ta loodab, et pärast NATO täisliikme staatuse saavutamist saadavad Balti riigid oma ohvitserid korpuse staapi teenima. “Korpuse staabis teenimine on suurepärane võimalus uute liikmesriikide relvajõududele NATO struktuuridega lõimumiseks “ ütles Helso.
Poola Vabariigis Szczecinis asuvat Kirderegiooni riikidevahelise armeekorpuse uueks ülemaks sai endine Saksamaa Kaitsejõudude Peastaabi ülem kindralleitnant Egon Ramms.
Kirderegiooni riikidevahelise armeekorpuse uue ülema pidulikul ametisse nimetamise tseremoonial osalesid Taani kaitseväe juhataja kindral Hans Jesper Helsø, Saksa kaitseväe juhataja kindral Wolfgang Schneiderhan, Läti kaitseväe juhataja kontradmiral Gaidis Andrejs Zeibots, Poola kaitsejõudude peastaabi ülem kindral Czeslaw Piatas ning Saksamaa asekaitseminister Walter Kolbow, samuti kaitseatašeed ja teiste riikide esindajad.
Kirderegiooni riikidevaheline armeekorpus kuulub NATO sõjalisse struktuuri ja on tihedalt seotud liitlasvägede Põhja-Euroopa väejuhatusega (AFNORTH), kuna Saksamaa, Poola ja Taani on AFNORTH'i vastutuspiirkonnas. Liitlasvägede Põhja-Euroopa väejuhatuse vastutuspiirkonda hakkab NATOga liitumisel kuuluma ka Eesti.
Kirderegiooni riikidevahelise korpuse staap asub Szczecinis Balti kasarmutes, korpuse allüksused - Saksamaa 14. mehhaniseeritud diviis, Poola 12. mehhaniseeritud diviis ja Taani mehhaniseeritud diviis aga liikmesriikides.
Korpus on valmis tegutsema kollektiivkaitse raames vastavalt Washingtoni lepingu artiklile 5, armeekorpus toetab rahvusvahelisi kriisireguleerimisoperatsioone, sealhulgas rahutagamisoperatsioone ning viib läbi humanitaar- ja päästemissioone.
Kirderegiooni riikidevahelise korpuse staap (Headquarters Multinational Corps Northeast) loodi 1999. aastal pärast Poola NATO liikmeks saamist, korpuse staap koondab enda alla ligi 200 sõjaväelast ja ametnikku.
Kirderegiooni riikidevahelise armeekorpuse ülema ametikoht täidetakse rotatsiooni korras kolme korpuses osaleva riigi – Taani, Saksamaa ja Poola poolt.
-
Kaitsevägi ja kaitsepolitsei sõlmisid koostööleppeTäna Kaitsejõudude Peastaabis allkirjastatud kaitseväe ja Kaitsepolitseiameti koostööleppe alusel hakkavad osapooled vahetama julgeolekualast teavet ning ennetama ja tõkestama kuritegevust.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ja Kaitsepolitseiameti peadirektori Aldis Aluse poolt allkirjastatud koostööleppe kohaselt hakkavad kaitsevägi ja kaitsepolitsei regulaarselt vahetama informatsiooni muuhulgas ka võimalike terroriaktide ennetamise, tõkestamise ja avastamise kohta ning vastuluureinfot.
Vastavalt koostöölepingule hakkavad kaitsevägi ja kaitsepolitsei vajadusel moodustama uurimisgruppe eriti keeruliste ja mahukate kriminaalasjade lahendamiseks, samuti võimaldab leping kasutada teise poole valduses olevaid tehnilisi vahendeid ja spetsialiste.
Lisaks lepiti kokku, et kaitseväelased ja kaitsepolitseinikud hakkavad osalema teineteise korraldatavatel kriisiõppustel ning koolitustel kas lektori, õppuri või spetsialistina.
Kaitsevägi ja Kaitsepolitseiamet hakkavad üks kord aastas üle vaatama koostöö eesmärke ja kitsaskohti ning ajakohastama koostöövõimalusi.
-
Kaitseväe juhataja osaleb kirdekorpuse ülema ametisse nimetamiselKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõitis täna Poola Vabariiki Szczecinisse, et osaleda Kirderegiooni riikidevahelise armeekorpuse uue ülema pidulikul ametisse nimetamise tseremoonial.
Kirderegiooni riikidevahelist armeekorpust hakkab juhtima endine Saksamaa Kaitsejõudude Peastaabi ülem kindralleitnant Egon Ramms.
Lisaks osalemisele armeekorpuse ülema pidulikul ametisse nimetamise tseremoonial kohtub kaitseväe juhataja viitseadmiral Kõuts oma Skandinaavia ja Balti kolleegidega.
Kirderegiooni riikidevaheline armeekorpus kuulub NATO sõjalisse struktuuri ja on tihedalt seotud liitlasvägede Põhja-Euroopa väejuhatusega (AFNORTH), kuna Saksamaa, Poola ja Taani on AFNORTH'i vastutuspiirkonnas. Liitlasvägede Põhja-Euroopa väejuhatuse vastutuspiirkonda hakkab NATOga liitumisel kuuluma ka Eesti.
2002. aasta septembris avati Kirderegiooni riikidevahelise korpuse staabis Balti riikide esindus, alates sama aasta oktoobrist teenib korpuse staabis Eesti kaitseväe sideohvitserina kolonelleitnant Albert Helme.
Kirderegiooni riikidevahelise korpuse staap asub Szczecinis Balti kasarmutes, korpuse allüksused - Saksamaa 14. mehhaniseeritud diviis, Poola 12. mehhaniseeritud diviis ja Taani mehhaniseeritud diviis aga liikmesriikides.
Korpus on valmis tegutsema kollektiivkaitse raames vastavalt Washingtoni lepingu artiklile 5, armeekorpus toetab rahvusvahelisi kriisireguleerimisoperatsioone, sealhulgas rahutagamisoperatsioone ning viib läbi humanitaar- ja päästemissioone.
Kirderegiooni riikidevahelise korpuse staap (Headquarters Multinational Corps Northeast) loodi 1999. aastal pärast Poola NATO liikmeks saamist, korpuse staap koondab enda alla ligi 200 sõjaväelast ja ametnikku.
Kirderegiooni riikidevahelise armeekorpuse ülema ametikoht täidetakse rotatsiooni korras kolme korpuses osaleva riigi – Taani, Saksamaa ja Poola poolt.
Eelmine Kirderegiooni riikidevahelise korpuse ülem kindralleitnant Zygmunt Sadowski külastas Eestit kaitseväe juhataja kutsel möödunud suvel. -
Tallinnas planeeritakse kevadist miinitõrjeoperatsiooni17.-18. veebruaril viiakse Tallinnas, Mereväebaasis läbi mais asetleidva miinitõrjeoperatsiooni MCOPEST 2004 planeerimiskonverents.
Planeerimiskonverentsil osalevad 14 riigi mereväelased. 21. maist - 2. juunini Eesti vetes läbiviidaval miinitõrjeoperatsioonil jätkatakse Eesti vete puhastamist I ja II Maailmasõja aegsetest miinidest Naissaarest põhja pool ning Narva-Jõesuu lähistel asuvatel aladel.
Esialgsetel andmetel osaleb miinitõrjeoperatsioonil MCOPEST 2004 14 alust kümnest riigist ja rahvusvaheline tuukriüksus, kuhu kuuluvad miinituukrid Norrast, Rootsist ja Prantsusmaalt. Operatsiooni juhib Eesti Mereväe staap.
MCOPEST 2004 jätkab 10 aastat tagasi Rootsi ja Eesti Mereväe ning Rootsi Geoloogiliste uurimistööde keskuse alustatud tegevust Eesti vete puhastamisel maailmasõdade aegsetest lõhkekehadest. 1994. aasta juulis ja augustis külastasid Eestit esmakordselt Rootsi mereväelased geoloogiakeskuse uurimislaevaga “Ocean Surveyor” ning uurisid kokku seitset erinevat ala, kus arvati olevat I ja II Maailmasõja aegseid lõhkekehi.
Järgnevate aastate jooksul on Eesti vetes läbi viidud 10 rahvusvahelist miinitõrjeoperatsiooni. Miine on leitud nii Saaremaa ja Osmussaare lähistelt kui ka Paldiski lahest. Viimastel aastatel on põhjalikult läbi uuritud Tallinna ja Muuga laht ning Naissaare ümbrus. Edaspidi kavatsetakse liikuda ida poole, kus sõdade ajal olid teadaolevalt eriti suured miiniväljad.
Kui üheksakümnendate alguses oli vastloodud Eesti Mereväe ülesandeks peamiselt välisriikide juhitud operatsioonidel osalemine, siis tänaseks on Eesti üle võtnud nii juhtimis- kui vastuvõtva riigi toetuse funktsioonid.
10 aasta jooksul on miinitõrjeoperatsioonide käigus läbi uuritud 480 ruutmiili (1650 km²) suurune veeala, leitud on 224 miini, 29 vrakki ja 60 muud lõhkekeha.
-
Meegomäel algas vabatahtlike reservohvitseride kursusTäna algas Kaitseväe Lahingukoolis Meegomäel kolmeetapiline vabatahtlike reservohvitseride kursus.
Kursusel alustas õpinguid ligi 50 vabatahtlikku, teiste seas Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja ajaloolane Lauri Vahtre.
Kursus viiakse läbi aasta jooksul kolmes erinevas etapis, iga etapi pikkuseks on kuni üheksa päeva.
Esimese etapi jooksul läbivad kursuslased riviõppe, relvaõppe, laskeväljaõppe, meditsiiniõppe, sideõppe ning neile tutvustatakse jalaväetaktikat. Samuti tutvustatakse kursusel osalejatele kaitseväe seadusandlust, sooritatakse tiirulaskmised, heidetakse käsigranaati ja testitakse kursusel osalejate füüsilist taset.
Kursuslased suusatavad Kaitseväe Lahingukoolist Nursipalu harjutusalale ning sooritavad 15-kilomeetrise jalgsirännaku.
Kursuse eesmärgiks on anda reservväelastele jalaväerühma ülematele vastav lühikoolitus, luues eeldused edasiseks väljaõppeks rühmaülemana õppekogunemiste käigus.
Kursuse jooksul harjutatakse läbi erinevaid taktikalisi situatsioone maketil, kaardil ja väliharjutustel. Kursuse edukalt lõpetanud reservväelased kandideerivad reservohvitseri auastmele.
Esimene reservohvitseride kursus viidi läbi 1997. aastal. -
Eesti osalus Iraagi missioonil suurenebTäna sõidab kapten Sten Reimann pooleaastasele konfliktijärgsele stabiliseerimismissioonile Iraaki, et asuda teenistusse rahvusvahelise ühendväekoondise staabis Bagdadis.
Seni Kaitsejõudude Peastaabis teeninud kapten Reimann hakkab osalema ühisoperatsioonide planeerimisprotsessis. Samuti saab kapten Reimannist Iraagis teenivate Eesti üksuste kontingendi vanem.
“Lähen Iraaki saamaks kogemusi Eesti kaitsejõudude arendamiseks,” ütles seni kaitseväes väljaõppe eest vastutanud kapten Sten Reimann.
Eesti kaitsevägi osaleb Iraagis konfliktijärgsel stabiliseerimismissioonil alates 2003. aasta juunist. Eesti oli käesoleva hetkeni Iraagis koalitsioonivägedes esindatud 32-mehelise kergejalaväerühmaga ESTPLA-8 ja 13-mehelise kaubakäitlusmeeskonnaga CT-2.
Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM alluv rahvusvahelise ühendväekoondise CJTF 7 (Combined Joint Task Force 7) staap juhib operatsiooni “Iraagi vabadus.”
Kapten Reimann on teeninud kaitseväes alates 1992. aastast. Ta on lõpetanud Soome Riigikaitse Kõrgkoolis kadetikursuse, pataljoniülema kursuse ja relvaliigikursuse.
2003. aastal lõpetas kapten Reimann Soome Riigikaitse Kõrgkoolis kursuse maaväe suuna parimana vanemstaabiohvitseri kursused.
Kapten Reimann on teeninud erinevatel ametikohtadel Õhutõrjedivisjonis ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, enne missiooni teenis ta Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna väljaõppe- ja planeerimisjaoskonna ülemana.
Riigikogu on lubanud oma möödunud aasta 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
NATO admiral tunnustas Eesti panust julgeolekusseNATO arendusstaabi ülema asetäitja admiral Sir Ian Forbes tunnustas kohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis Eesti riigi panust julgeoleku tagamisse maailmas ja kaitsejõudude arengut.
Admiral Sir Forbesi sõnul on Eesti ohvitseride plaanid lülitumaks kollektiivsesse NATO kaitsekorraldusse selged ja ressurssidega kaetud. “Eesti otsus paigutada järjekindlalt 2% SKPst sõjalisse riigikaitsesse on muljetavaldav ja näitab Eestit usaldusväärse partnerina,” ütles admiral Forbes.
Peastaabi ohvitserid andsid NATO admiralile ülevaate Eesti kaitseväe keskpikast arengukavast NATOga lõimumisel.
Admiral Forbes kohtub täna Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Sven Mikseri ja kaitseministeeriumi asekantsleri Sulev Kannikega.
NATO arendusstaabi ülema asetäitja visiidi eesmärgiks on tutvustada arendusstaabi strateegilisi ülesandeid, saada ülevaade Eesti liitumisprotsessi hetkeolukorrast ning tulevase liikmesriigi sõjalisest organisatsioonist ning NATOle pakutud võimekustest.
NATO sõjalise struktuuri reformimisel 2003. aastal muudeti endine Liitlasvägede Atlandi Ülemjuhatus (Allied Command Atlantic, ACLANT) NATO arendusstaabiks (Allied Command Transformation, ACT).
NATO arendusstaap on üks kahest alliansi strateegilisest ülemjuhatusest, mille eesmärk on NATO sõjalise doktriini, organisatsiooni, võimekuste, väljaõppe- ja logistikasüsteemi arendamine, et tagada organisatsiooni efektiivsus muutuvas julgeolekukeskkonnas.
Admiral Forbes alustas teenistust Briti Kuninglikus Mereväes 1965. aastal. Ta on teeninud neljal Briti sõjalaeval komandörina ning osalenud ka Falklandi sõjas.
Enne NATO arendusstaabi ülema asetäitja ametikohale asumist teenis admiral Forbes Liitlasvägede Atlandi ülemjuhatajana, olles esimene Euroopa sõjaväelane, kes on juhatanud NATO strateegilist ülemjuhatust.