Uudised
-
ESTPLA-8 läks uue USA üksuse alluvusseSelle nädala alguses läks Bagdadis teeniv Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-8 uue Ameerika Ühendriikide üksuse alluvusse ning vahetas ka elukohta.
Iraagis konfliktijärgsel stabiliseerimismissioonil teenivad Eesti rahutagajad on nüüd USA 1. ratsaväediviisi (1st Cavalry Division) 2. brigaadi 12. ratsaväerügemendi 2. pataljoni alluvuses. ESTPLA-8 vastutusala jäi samaks, rühm vahetas elukohta sama Bagdadi linnaosa piires.
Igapäevastes teenistusülesannetes ESTPLA-8 kaitseväelastel olulisi muutusi ei tule, küll ei valva nad enam baasi väravat ning ei eskordi baasisiseselt iraagi töölisi. Samas suurenes Eesti üksuse läbiviidavate patrullide arv.
ESTPLA-8 teenib Bagdadis Abu Ghuaraybi linnaosas.
ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti kergejalaväerühma käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembri Vabariigi Valitsuse otsusega jäävad üksused missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
-
NATO admiral hindas kõrgelt kaitsejõudude arengutEestis kahepäevasel tutvumisvisiidil viibinud NATO arendusstaabi ülema asetäitja admiral Sir Ian Forbesi sõnul liigub kaitsevägi õiges suunas.
“Allianss ootab Eestilt tulevikus ümberpaigutatavaid, koostöövõimelisi ja mobiilseid üksusi,” ütles admiral Forbes. “See, kas nende üksuste panustamine põhineb kohustuslikul ajateenistusel või mitte, on Eesti enda otsus.”
“Kõik, mis ma olen siin täna näinud, tõestab, et Eesti on õigel teel,” tunnustas admiral Forbes kaitseväe arengut. “Eesti üksuste kohalolek Balkanil, Afganistanis ja Iraagis räägib enda eest.”
NATO arendusstaabi ülema asetäitja visiidi eesmärgiks oli tutvustada arendusstaabi strateegilisi ülesandeid, saada ülevaade Eesti liitumisprotsessi hetkeolukorrast ning tulevase liikmesriigi sõjalisest organisatsioonist ning NATOle pakutud võimekustest.
NATO sõjalise struktuuri reformimisel 2003. aastal muudeti endine Liitlasvägede Atlandi Ülemjuhatus (Allied Command Atlantic, ACLANT) NATO arendusstaabiks (Allied Command Transformation, ACT).
NATO arendusstaap on üks kahest alliansi strateegilisest ülemjuhatusest, mille eesmärk on NATO sõjalise doktriini, organisatsiooni, võimekuste, väljaõppe- ja logistikasüsteemi arendamine, et tagada organisatsiooni efektiivsus muutuvas julgeolekukeskkonnas.
Admiral Forbes alustas teenistust Briti Kuninglikus Mereväes 1965. aastal. Ta on teeninud neljal Briti sõjalaeval komandörina ning osalenud ka Falklandi sõjas.
Enne NATO arendusstaabi ülema asetäitja ametikohale asumist teenis admiral Forbes Liitlasvägede Atlandi ülemjuhatajana, olles esimene Euroopa sõjaväelane, kes on juhatanud NATO strateegilist ülemjuhatust.
-
Pärnu pataljoni sõdurid harjutavad linnalahingut linnatänavailJalaväe väljaõppekeskuse Pärnu Üksik-jalaväepataljon nooremallohvitseride kursusel õppivad ajateenijad harjutavad täna hilisõhtul linnalahingu väljaõppe raames patrullimist Pärnu linna tänavatel.
Täna hilisõhtul ja öösel harjutavad 24 tulevast jaoülemat Pärnu linna tänavatel jaopatrulli planeerimist ja juhtimist rühma koosseisus.
Jalaväe väljaõppekeskuse Pärnu Üksik-jalaväepataljon staabiülem leitnant Sten Allik ütles, et väliharjutustel on väga tähtis leida võimalikult tõepärast keskkonda. “Lisaks erinevatele harjutuskohtadele on vajalik kursuslastele pakkuda ka võimalust tegutseda reaalses linnakeskkonnas,” ütles leitnant Allik.
Harjutusest osavõtjad on relvastatud käsitulirelvadega, paukpadruneid ja muid imitatsioonivahendeid harjutusel ei kasutata.
Hilisõhtune linnalahinguharjutus on kooskõlastatud nii Pärnu linnavalituse kui ka Pärnu politseiosakonnaga.
Pärnu pataljonis nooremallohvitseride kursust läbivad ajateenijad on kogu käesoleval nädalal harjutanud lahingutegevust hoonestatud alal. Eelnevatel päevadel viidi harjutusi läbi Piirsalus endises okupatsioonivägede baasis.
Pärnu pataljon on harjutanud linnalahingut nii Pärnu kui teiste Pärnumaa asulate tänavail ka mitmel eelneval aastal.
-
Eestit külastab NATO arendusstaabi ülema asetäitjaTäna õhtul saabub Eestisse kahepäevasele tutvumisvisiidile NATO arendusstaabi ülema asetäitja admiral Sir Ian Forbes.
Admiral Forbes kohtub reedel kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Sven Mikseri ja kaitseministeeriumi asekantsleri Sulev Kannikega.
Töökohtumistel käsitletakse kaitseväe reformi ja Eesti lõimumist NATOga.
NATO sõjalise struktuuri reformimisel 2003. aastal muudeti endine Liitlasvägede Atlandi Ülemjuhatus (Allied Command Atlantic, ACLANT) NATO arendusstaabiks (Allied Command Transformation, ACT).
NATO arendusstaap on üks kahest alliansi strateegilisest ülemjuhatusest, mille eesmärk on NATO sõjalise doktriini, organisatsiooni, võimekuste, väljaõppe- ja logistikasüsteemi arendamine, et tagada organisatsiooni efektiivsus muutuvas julgeolekukeskkonnas.
Admiral Forbes alustas teenistust Briti Kuninglikus Mereväes 1965. aastal. Ta on teeninud neljal Briti sõjalaeval komandörina ning osalenud ka Falklandi sõjas.
Enne NATO arendusstaabi ülema asetäitja ametikohale asumist teenis admiral Forbes Liitlasvägede Atlandi ülemjuhatajana, olles esimene Euroopa sõjaväelane, kes on juhatanud NATO strateegilist ülemjuhatust. -
Täna tähistatakse kindral Laidoneri 120. sünniaastapäevaTäna, 12. veebruaril viidi Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris läbi Vabadussõja legendaarse juhi kindral Johan Laidoneri 120. sünniaastapäevale pühendatud mälestusjumalateenistus.
Mälestusjumalateenistusel teenisid EELK Pärnumaa praost Andres Põder ja kaitseväe vanemkaplan kapten Taavi Laanepere. Pühitseti mälestustahvlid 56-le Vabadusristi kavalerile, sealhulgas kindral Johan Laidonerile. Pärast jumalateenistust asetasid Pärnu linna, piirivalve, Tori Põhikooli, Laidoneri seltsi ja Pärnu garnisoni esindajad pärjad Tori Vabadussamba jalamile.
Pärast jumalateenistust andsid Eesti Kaitseväe Orkester major Peeter Saani juhatusel, Estonia solist Väino Puura ja Eesti Sõjameeste Pärnu Ühenduse Meeskoor Helle Kullamaa juhatusel mälestuskontserdi. Mälestusüritusel esinesid sõnavõttudega Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste ja Tori Kiriku Taastajate Ühenduse esimees Jüri Kask.
Laidoneri muuseumis Viimsis avati täna kindral Laidoneri sünniaastapäevale pühendatud näitus. Näitus kajastab kindral Laidoneri elu ja tegevust, põhirõhk on tema välispoliitilisel tegevusel. Näituse avasõnad ütles Laidoneri muuseumi direktor Hannes Walter. Sõnavõttudega esinesid ka president Lennart Meri ja Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
Kolonel Lanemani sõnul on ka praegustel ohvitseridel kindral Laidonerilt ja ajaloost tervikuna palju õppida. “Piisab, kui tõmmata vaid paar paralleeli. Kindral Laidoner käis kahe maailmasõja vahel lahendamas praeguses Iraagis tüliküsimusi, et mitte öelda, sobitamas rahu. Täna tagavad Eesti sõdurid Iraagis rahu,” ütles kolonel Laneman.
Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aasta Viljandimaal Viiratsi vallas. 1901. aasta augustis astus ta vabatahtlikuna Vene sõjaväkke. 1917. aasta detsembris kutsuti Nikolai Kindralstaabi akadeemia lõpetanud Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks. 14. detsembril 1918, kui Vabadussõda juba käis, määrati Laidoner Operatiivstaabi ülemaks, 23. detsembril aga sõjavägede ülemjuhatajaks. Pärast Vabadussõja lõppu ülendati Laidoner 21. märtsil 1920 esimese Eesti Vabariigi kindralina kindralleitnandiks. 24. veebruaril 1939 sai Laidoner kindraliks.
-
Brigaadi ja jalaväepataljoni staabid harjutavad suurõppuseks Kevadtorm
Täna algab Tartus 1. jalaväebrigaadi poolt läbi viidav kaardiõppus, kus brigaadi koosseisu kuuluva jalaväepataljoni staap harjutab staabiprotseduure ja koostööd brigaadi staabiga.
-
Kaitseväelased õppisid NATO operatsioonide planeerimistNATO Kirderegiooni ühendatud väejuhatuse poolt korraldatud kursusel osales 25 kaitseväelast ja tsiviilametnikku Eestist, Lätist ja Leedust.
Kursus andis ülevaate tänapäeva NATOst ning õpetas NATO operatsioonide planeerimise protseduure, andes nii ettevalmistuse osalemaks NATO õppustel ja operatsioonidel. Suure osa kursusest moodustasid praktilised harjutused.
Tegu oli esimese Kaitseliidu koolis läbiviidava NATO kursusega.
Kaitseliidu koolis korraldatakse vabatahtlike kaitseliitlaste rühma- ja jaopealike väljaõpet, erialaõpet instruktoritele, aga ka kaadrikaitseväelaste välja- ja täiendõpet. Kaitseliidu kooli rajamisel on abiks olnud Taani Kodukaitse Akadeemia.
Taanis Karupis asuv Kirderegiooni ühendatud väejuhatus toetab aktiivselt Eesti kaitsejõudude integratsiooni NATOsse.
-
Kaitseväelased planeerivad Tallinnas suurõppustÜle kümne riigi kaitseväelased planeerivad sel nädalal Tallinnas kolmes Balti riigis samaaegselt läbiviidavat meditsiini- ja päästeõppust MEDCEUR/RESCUER/
SAREX 04.
Teisipäevast reedeni kestval Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise juhatusel suvel läbiviidava õppuse põhiplaneerimiskonverentsil osalevad 140 kaitseväelast ja tsiviilspetsialisti kolmest Balti riigist, Ameerika Ühendriikidest, Armeeniast, Aserbaidžaanist, Bulgaariast, Gruusiast, Moldovast, Poolast, Saksamaalt, Ukrainast ja Venemaalt.
Planeerijad arutavad läbi tulevase suurõppuse erinevaid aspekte ning täpsustavad koostööd õppuse erinevate osade ning osalejariikide vahel.
Planeerimiskonverentsi avanud Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonel Valeri Saare sõnul süvendab planeeritav õppus veelgi rahvusvahelist koostööd. “On väga tähtis harjutada koostööd erinevate riikide ja struktuuride vahel, sest tegevus suurõnnetuste korral ning terroristide vastu ei saa olla vaid ühe riigi mure,” ütles kolonel Saar.
Juulis läbiviidav suurõppus on viimane Eestis korraldatav õppus programmi PfP (Partnership for Peace, Partnerlus rahu nimel) raames, kuna Eesti on selleks ajaks juba NATO liige. Seega on tulevane õppus punktipanek ühele epohhile Eesti kaitsejõudude arengus.
Õppuse Eesti osa SAREX viiakse läbi kahes kohas. Tallinna lahes läbiviidaval õppuse osal on põhirõhk tuukritegevusel, Tapa ümbruses harjutavad õppusel osalejad otsingu- ja päästeoperatsioone.
Õppuse humanitaarosana remondivad Ameerika Ühendriikide mereväe insenerid Tapa Vene keskkooli.
Leedus läbiviidava õppuse MEDCEUR raames harjutavad erinevate riikide meedikud tegutsemist kriisiolukorras. Eestist võtavad Leedu õppusest osa umbes 60 kaitseväe ja päästeameti meedikut.
Lätis läbiviidaval arvutisimulatsioonil põhineval õppusel RESCUER harjutatakse kriisijuhtimist ja koostööd erinevate ametkondade vahel. Eestist osalevad Läti õppusel kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi spetsialistid ja kaitseväelased.
Eelmine kriisimeditsiiniõppus MEDCEUR viidi 2002. aastal läbi Eestis.
-
Suitsiidirünnakus vigastada saanud demineerijad üksuse juures tagasi28. jaanuaril Kabulis suitsiidirünnakus haavata saanud Eesti kaitseväe demineerijad on oma üksuse juures tagasi ja paranevad.
Nädal tagasi rünnati Kabulis koalitsioonivägede konvoid, suitsiidirünnaku tagajärjel said autopommi kildudest teiste hulgas vigastada kolm Afganistanis teenivat Eesti kaitseväelast.
Kuna vigastused ei olnud eluohtlikud, pöördus üks demineerija pärast esmaabi saamist teenistusse tagasi, teised kaks vajasid hospidalis mõnepäevast ravi. Selle nädalal algusest on kaks demineerijat oma üksuse juures tagasi ning taastuvad. Lähitulevikus alustavad kaks ravi vajanud demineerijat taas teenistusülesannete täitmist.
Enesetapja lõhkas autopommi, kui ülesande täitmiselt koalitsioonivägede baasi naasva konvoi esimene, brittide julgestusauto asus enesetapja autost mööduma. Konvois teisena sõitnud Eesti kaitseväelaste maastikuauto Land Rover sai plahvatuses tugevalt kannatada. Kergemalt sai viga konvoi kolmas auto, eestlaste veoauto Mercedes Unimog.
Kohe pärast plahvatust väljusid Eesti kaitseväelased autodest ja pärast olukorra hindamist läksid appi Eesti üksust julgestanud brittidele ning aitasid neid evakueerida. Üks konvoi esimeses autos sõitnud Briti sõdur hukkus ja kolm said vigastada. Konvoi koosnes neljast autost.
Eesti demineerimismeeskonna relvastus ja varustus rünnakus kannatada ei saanud.
Kuueliikmeline Eesti kaitseväe demineerimismeeskond teenib Afganistanis Kabuli piirkonnas ISAF-4 koosseisus alates möödunud aasta augustist. Enne seda teenis samas kohas samuti kuueliikmeline demineerimismeeskond märtsist septembrini.
Eesti demineerijad kuuluvad Kabulis paikneva rahvusvahelise brigaadi demineerimiskompaniisse, Eesti demineerimismeeskonda juhib nooremleitnant Jaanus Ende.
Eesti demineerijate ülesandeks on puhastada Afganistani pealinna Kabuli ja Kabuli lähiümbrust lõhkekehadest.
Demineerijad läbisid Tapa Väljaõppekeskuse Pioneerikoolis missioonieelse väljaõppena demineerimiskursuse. Missioonieelse väljaõppe käigus tutvusid demineerijad erinevate lõhkekehadega, millega missiooni käigus võidakse kokku puutuda.
Eesti demineerimismeeskond kasutas Land Rover maasturit koos haagisega varustuse vedamiseks. Meeskonna varustusse kuuluvad miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid.
International Security Assistance Force (ISAF) on ÜRO põhikirja seitsmenda peatüki (rahutagamine) ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide 1386, 1413 ja 1444 alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on Afganistani rahva abistamine, mitte nende valitsemine.
ISAF loodi 6. detsembril 2001 aastal vastavalt Bonni kokkuleppetele ning eksisteerib kuni Bonni protsessi eduka lõpetamiseni koos 2004. aasta juunis toimuvate üldvalimistega.
ISAFi missiooniks on aidata Afganistani üleminekuvalitsusel luua stabiilne ning turvaline keskkond Kabulis ning selle lähiümbruses. Selleks patrullivad ISAFi üksused Kabuli 16 linnaosas ning pealinna lähistel.
11. augustil 2003. aastal läks ISAFi juhtimine üle NATO kätte, ISAFi juhiks määrati kindralleitnant Götz F.E Gliemenroth. Enne seda juhtisid missiooni erinevad riigid iga kuue kuu kaupa.
ISAF koosneb rohkem kui 4800 sõdurist 33-st erinevast riigist.
ISAFi üksused on hävitanud 118000 ühikut laskemoona ning puhastanud enamiku miiniväljadest Kabuli rahvusvahelise lennujaama ümbrusest. Taastatud on politseijõud ja koolid ning sajad tuhanded põgenikud on naasnud oma kodudesse. -
Kaitsejõud ja Caritas avasid noorte spordisaaliEile, 2. veebruaril avasid kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja katoliikliku heategevusorganisatsiooni Caritas juhatuse esimees Lagle Parek Caritase ning kaitsejõudude koostöös valminud maadlus- ja käsitsivõitluse saali.
Endises Tallinna Tööstuskooli hoones aadressil Kotka 12 asuv saal on esimene osa kompleksist, kuhu on plaanis sisustada ka klubiruum ning lasketiir. Ehkki maadlussaali täielik sisustamine võtab veel veidi aega, hakatakse seda kohe kasutama.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles maadlussaali avamisel, et kaitsevägi proovib anda noortele rohkem sportimisvõimalusi. “Selles saalis harjutama hakkavatel noortel saab kindlasti olema parem vaimne ja füüsiline vorm kui paljudel nende eakaaslastel,” ütles viitseadmiral Kõuts.
Caritase juhatuse esimehe Lagle Pareki sõnul sai spordisaal valmis suuresti tänu kaitsejõudude abile. “Ka teised selliste noortega tegelevate organisatsioonide juhid on öelnud, et on kaks kohta, kust sa saad tuge: need on kaitsevägi ja piirivalve,” ütles Parek. “Need on kõige eetilisemad organisatsioonid, mis meile on jäänud ja nemad tunnevad muret noorte poiste pärast.”
Kui heategevuslik organisatsioon Caritas saab enda kasutada ka saali kõrval asuva staadioni, tahetakse sinna ehitada rahvusvahelisele standardile vastav takistusrada.
Kaitsevägi korraldab värskelt avatud saalis peamiselt instruktorite koolitusi, regulaarselt hakkavad seal treenima tipptasemel kaitseväelastest maadlejad. Ajateenijate saavad saali kasutada peamiselt enne kaitsejõudude maadlusmeistrivõistlusi.
Caritase poolelt on ruumid mõeldud peamiselt kriminaalse taustaga noorte treeninguteks, kellele kaitseväelased annavad Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna kehakultuuri- ja spordigrupi ülema leitnant Heino Märksi sõnul head eeskuju. “Noored näevad, kuidas tõsiseltvõetavad kaitseväelased saalis treenivad,” selgitas ta.
Maadlussaali ehitamisele langes valik sobivate tingimuste tõttu. “Käisime ja mõtlesime, mis alasid võiks nii suures ruumis harrastada ning kõige parem valik tundus maadlussaal,” sõnas leitnant Märks.
Seni on kaitseväe spordiklubi maadlussaali erinevatest kohtadest üürinud, hetkel oli sõlmitud leping Pirita majandusgümnaasiumiga. Leitnant Märksi sõnul võimaldab enda saali kasutamine raha kokku hoida.
Leitnant Märks kiitis samuti uue saali asukohta: “Saal asub keset linna, erinevatest väeosadest peaaegu ühekaugusel, seega on siin lihtsam käia, kui varem näiteks Pirital.”
Kaitseväe spordiklubi varasem koostöö Caritasega on sisaldanud peamiselt noortele rännakute korraldamist. “See on nüüd esimene pikaajalisem ning mahukam projekt,” rääkis leitnant Märks.