Uudised
-
Kaitseväe juhataja arendab Võrumaal koostöödKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts viibib täna koos kaitseminister Margus Hansoniga töövisiidil Võrumaal.
Töövisiidi eesmärk on kaitseväelaste väljaõppetingimuste parandamine. Visiidi käigus kohtub kaitseväe juhataja Võru maavanem Mait Klaasseni, kohalike omavalitsuste, omavalitsusliidu, kohaliku haigla, metskonna ja keskkonnateenistuse esindajatega.
Jalaväe väljaõppekeskuses Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon tutvutakse infrastruktuuri olukorra ja arenguplaanidega. Kaitseväe Lahingukoolis on kavas Nursipalu harjutusvälja detailplaneeringu arutelu, millel osalevad ka planeeringu alale jäävate kohalike omavalitsuste ja planeeringuga seotud ametkondade esindajad.
Visiidil arutatakse koostöövõimalusi kohaliku haiglaga ning kaitseväelaste sportimisvõimalusi valmivas Võru Spordihallis.
Samuti külastavad kaitseväe juhataja ja kaitseminister Nursipalu harjutusvälja.
Kaitseväe juhatajat saadavad töövisiidil Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid. -
Kaitseminister ja kaitseväe juhataja tunnustasid Võru omavalitsusjuhtide toetust riigikaitse sihtide saavutamiselVõrumaa maavanem ja omavalitusjuhid toetasid täna Võrumaad külastanud kaitseministri ja kaitseväe juhataja nägemusi riigikaitse tulevikuplaanide kohta Võrumaal.
Täna Võrumaal töövisiidil viibinud kaitseminister Margus Hanson ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtusid Võru maavanema, Võru linnapea ning Võru, Sõmerpalu ja Rõuge vallavanematega, et läbi rääkida võimalused kaitsejõudude arenguks Võrumaal.
Kohtumise põhiteemadeks olid Võrus paiknevate väeosade arenguplaanid ning Nursipalu harjutusvälja detailplaneeringu algatamisega seotud küsimused.
Kaitseminister Margus Hanson ütles, et Nursipalu harjutusvälja detailplaneeringu algatamine nõuab senisest tihedamat dialoogi kohaliku elanikkonnaga. “On oluline, et alade planeerimine ja kasutusele võtmine kulgeks kavakohaselt ja kõigile sobilikult,” ütles Hanson.
Võru maavanema Mait Klaasseni sõnul oli ühine arutelu tähtis nii harjutusala edasise arendamise seisukohal kui ka avalikkuse piisava informeerimise seisukohalt.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarno Kõuts tunnustas kohalike omavalitsuste positiivset suhtumist. “Võrumaa omavalitsusjuhid ja maavanem suhtusid meie plaanidesse heatahtlikult ja asjalikult,” ütles viitseadmiral Kõuts. “Võrus paiknevate Kuperjanovi pataljoni ja Kaitseväe Lahingukooli ning harjutusvälja väljaarendamine on üks kaitseväe prioriteete ja on heameel tunda kohalike toetust.”
Kaitseminister, kaitseväe juhataja, Võru maavanem ja kohalike omavalitsuste juhid külastasid Jalaväe Väljaõppekeskust Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon, Kaitseväe Lahingukooli ning Nursipalu harjutusala linnavõitlusala ja lasketiiru.
-
Kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts tähistavad Tartu rahulepingu sõlmimise 84. aastapäevaKaitsevägi koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga (EMLS) korraldab täna, 2. veebruaril algusega kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Tartu rahulepingu sõlmimise 84. aastapäevale pühendatud kontsert-aktuse ja balli.
Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäevaüritusel osalevad Vabariigi President Arnold Rüütel ja Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisele on kutsutud Vabadussõja veteranid, vabadusvõitlejad, kõrged riigitegelased, Kaitseliidu vanematekogu liikmed ning kaitseväe ja Eesti Meestelaulu Seltsi juhtkond.
Tartu rahu tähistaval aktusel esineb sõnavõtuga Vabariigi President Arnold Rüütel.
Kontsert-aktusel esinevad Eesti Kaitseväe Orkester, Revalia Kammermeeskoor, Türi Gümnaasiumi noormeeste trio, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, solistid Pirjo Levandi, Mikk Dede ja Hannes Tali. Klaveril saadavad Jorma Sarv ja Andres Lemba ning orelil Piret Aidulo. Kontserdil tulevad esitusele ka reekviem ja lõpukoor U. Sisaski oratooriumist “Pro Patria”. Kontserti juhib Indrek Sammul.
Ballil mängib tantsuks politseiorkestri bigband.
Kontserdi kunstilise poole eest vastutavad kaitseväe orkestri peadirigent kapten Peeter Saan ja Hirvo Surva.
1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts on oma tegevust aasta-aastalt laiendanud ja oma liikmeskonda kasvatanud. Eriti viimastel aastatel on EMLSi liikmete arv tänu maakondlike ja ülelinnaliste noorte meeskooride loomisele kiiresti kasvanud.
Kaitseväe ja Eesti Meestelaulu Seltsi ühine Tartu rahu aastapäeva tähistamine kontsert-aktusega on muutunud traditsiooniks.
-
Põhja- ja Baltimaade kaitseväe juhatajad arutasid tegevust rahutagamis-operatsioonidelEile ja täna Soomes kohtunud Põhja- ja Baltimaade kaitseväe juhatajad vahetasid informatsiooni rahutagamisoperatsioonidel osalemise kohta Balkanil, Afganistanis ja Iraagis ning arutasid tulevikuplaane.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul tõdeti kohtumisel, et Balti riigid on kiirelt saavutanud vajaliku taseme ja osalevad arvestatava ja tõsise partnerina rahutagamisoperatsioonides.
Kaitseväe juhatajad arutasid ka BALTSEA (Baltic Security Assistant Forum, Balti julgeolekutoetuse foorum) programmi jätkumist, veendudes selle vajalikkuses ning pidasid foorumi jätkumist oluliseks.
Kaitseväe juhatajad tutvusid Soome kiirreageerimisbrigaadi kontseptsiooniga ning Soome uuema soomustehnikaga ning arutati õhuturbe küsmusi.
BALTSEA koosneb riikidest, kes aitavad Balti riikidel arendada viite kaitsealast prioriteeti: mobilisatsioonivalmisolekut, väljaõpet, vastuvõtva riigi toetust, logistikat ja õhutõrjet. BALTSEA põhieesmärgiks on tegevuse koordineerimine kaitsealaste prioriteetide elluviimiseks.
BALTSEA programmi alla kuuluvad ka kõik Balti riikide ühised kaitsealased koostööprojektid, millest suurimad on Balti Kaitsekolledž BALTDEFCOL, ühine õhuseiresüsteem BALTNET ja ühine miinitõrjelaevastik BALTRON.
BALTSEA programmi toetavad Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Holland, Šveits, Island, Poola ja Põhjala riigid.
Iga-aastasel kohtumisel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome ja Taani kaitseväe juhatajad. Kohtumised toimuvad alates 1998. aastast. Eelmise aasta kohtumise korraldas Eesti Kaitsevägi Rakveres.
-
Kaitseväe Orkester kutsuti San Remo laulufestivalileKaitseväe Orkester sai kutse esineda selle aasta märtsis maailmakuulsal San Remo laulufestivalil “soojendusorkestrina”.
Kutse esinemiseks ülemaailmse tuntusega laulufestivalil oli järjeks Kaitseväe Orkestri edukale osalemisele 22. – 25. jaanuaril asetleidnud orkestrite konkursil Itaalias, San Remos. Eesti Kaitseväe Orkester saavutas konkursil teise koha, esimeseks tuli Jaapani orkester ja kolmanda koha sai Bulgaaria Armee Peastaabi Orkester.
Orkestri peadirigendi major Peeter Saani sõnul on kutse maailmakuulsale rahvusvahelisele laulufestivalile orkestrile väga suureks tunnustuseks. “Suureks tunnustuseks on juba see, et saavutasime rahvusvahelisel konkursil Jaapani orkestri järel teise koha,” ütles major Saan. “Konkursilt naasmise järgmisel päeval saadud kutse esinema San Remo laulufestivalile tõestab meie muusikute väga head taset veelkord.”
Kutse San Remo laulufestivalile edastanud firma “International Show Parade” juht Fulvio Trifelli tutvus eelnevalt orkestrite konkursil osalevate muusikutega. Eesti Kaitseväe Orkestrit käis ta Tallinnas kuulamas eelmise aasta novembris. Trifelli kuulas Urmas Sisaski oratooriumi Pro Patria esmaettekannet ja osales Kaitseväe 85. aastapäeva ballil, kus musitseeris kaitseväe orkester. Major Peeter Saani sõnul avaldasid meie orkestri esinemised juba siis Trifellile enneolematut muljet.
San Remo lillefestivali “SanRemoinfiori” (San Remo lilledes) raames asetleidnud orkestrite konkurss oli pühendatud Euroopa Liiduga liituvatele riikidele. Igale liituvale riigile oli pühendatud temaatiline lillekäru, Eesti lillekärul istus paraadil Eesti rahvariideis tütarlaps. Orkestrite konkursil osales 16 orkestrit Euroopa Liiduga liituvatest riikidest ja Ameerika Ühendriikidest, Itaaliast ning Jaapanist. Konkursi raames andis Kaitseväe Orkester kolm kontserti, sealhulgas heategevuskontsert Prantsusmaal ja osales kahel paraadil.
Konkursil selgitati kolme päeva jooksul välja parim orkester. Hindamisel jälgiti nii muusikalist taset, kui ka orkestrite väljanägemist ja oskust paraadil riviliselt liikuda. Eesti Kaitseväe Orkester sai kiita oma atraktiivse välimuse ja hea liikumise eest.
Kaitseväe Orkestriga olid San Remo konkursil kaasas ka tantsijad tantsutrupist DanceAct. Tantsijate ettekanded kaunistasid eestlaste esinemist nii kontsertidel kui ka orkestrite paraadil.
Eesti Kaitseväe Orkester osaleb rahvusvahelistel festivalidel harilikult kaks kuni kolm korda aastas. Esinetud on Itaalias, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias, Venemaal, Soomes, Rootsis, Lätis ja Poolas. Konkursil, kus tegu tõsise mõõduvõtmisega, osaleti esimest korda.
Selle aasta augustis ootab Kaitseväe Orkestrit Soomes rahvusvaheline Hamina TATTOO.
Eesti Kaitseväe Orkester moodustati riikliku esindusorkestrina 1993. aasta 1. veebruaril. Kõrvuti marsi- ja kontsertmuusikaga on orkestri repertuaaris tantsumuusika ja mitmed programmid koos laulusolistidega. Orkester on välja andnud üheksa CD-plaati.
-
Kaitsejõudude peakaplan sõidab Kreekasse konverentsileEesti Kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja vanemkaplan kapten Taavi Laanepere osalevad 2. – 6. veebruarini Kreekas XV Ülemaailmsel Sõjaväe Peakaplanite Konverentsil.
Konverentsi teema on koostöö loomine multikultuurses ja mitmeusulises keskkonnas. Konverentsil käsitletakse religioonidevahelist koostööd multikultuurses keskkonnas ning religioonidevahelist dialoogi.
Konverentsi käigus külastavad peakaplanid sõjamuuseumi, Akropoli ja raekoda.
Ülemaailmse peakaplanite konverentsi eesmärk on informatsiooni vahetamine ning koostöö arendamine eri riikide armeede kaplanite vahel. Konverentsil osalevad 37 riigi peakaplanid.
Eelmise ülemaailmse peakaplanite konverentsi korraldas Eesti kaitsejõudude kaplanaat koostöös Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondisega (US EUCOM) Tallinnas 3. – 7. veebruaril 2002. Kreeka kaitsejõudude kindralkaplan George Apostolakides külastas eelnevalt Eestit saamaks siinselt kaplanaadilt kogemusi peakaplanite konverentsi korraldamiseks.
Esimene peakaplanite konverents viidi läbi 1990. aastal Saksamaal, Stuttgardis. Edasi toimusid konverentsid Itaalias, Ungaris, Rootsis, Poolas, Norras, Tšehhis, Luxenburgis, Austrias, Šveitsis, Prantsusmaal ja Suurbritannia Ühendatud Kuningriikides.
-
Põhja- ja Baltimaade kaitsevägede juhatajad kohtuvad SoomesTäna ja homme arutab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Soomes koos Põhja- ja Baltimaade kolleegidega rahutagamisoperatsioonide hetkeolukorda ja tulevikuplaane.
Põhja- ja Baltimaade kaitseväe juhatajate korralisel töökohtumisel käsitletakse ka Põhjamaade rahutagamisoperatsioonide-alast koostööprojekti NORDCAPS, Balti riikidele antava toetuse koordineerimist ning õhuturbe küsimusi.
Kaitsevägede juhatajad tutvuvad ka Soome kiirreageerimisbrigaadi kontseptsiooniga ning Soome uuema soomustehnikaga.
Praegu on 77 Eesti kaitseväelast välismissioonidel Afganistanis, Bosnia-Hertsegovinas, Iisraelis, Iraagis ja Kosovos. Möödunud aastal teenis erinevatel välismissioonidel kokku 274 kaitseväelast.
Iga-aastasel töökohtumisel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome ja Taani kaitsevägede juhatajad. Eelmise aasta kohtumise korraldas Eesti kaitsevägi Rakveres.
-
Bagdadi granaadirünnakus keegi viga ei saanudEile õhtul rünnati Bagdadis Eesti kergejalaväerühma ESTPLA-8 patrulli käsigranaatidega, keegi vigastada ei saanud.
Eesti kaitseväelaste 12-liikmelise patrulli suunas visati kolm käsigranaati, plahvatuste tõttu sai kergeid kahjustusi üks patrulli auto.
Patrull avas vastutule, Eesti kaitseväelastele tuli appi läheduses viibinud Ameerika Ühendriikide luurerühma patrull. Ründajaid ei tabatud, keegi tulistamises vigastada ei saanud.
USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-8 teenib Bagdadis Abu Ghuaraybi linnaosas.
ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti kergejalaväerühma käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
ESTPLA-8 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas endise soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembri Vabariigi Valitsuse otsusega jäävad üksused missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
-
Eesti demineerijad said Kabuli suitsiidirünnakus vigaTäna hommikul sai Kabulis koalitsioonivägede konvoile tehtud suitsiidirünnakus teiste hulgas viga kolm Afganistanis teeniva Eesti demineerimismeeskonna kaitseväelast.
Eesti kaitseväelased said vigastada autopommi kildudest, kaks kaitseväelast on hospidalis ravil, kolmas pöördus tagasi teenistusse. Vigastused ei ole eluohtlikud. Kaitseväelaste lähedasi on rünnakust teavitatud.
Enesetapja lõhkas autopommi, kui ülesande täitmiselt koalitsioonivägede baasi naasva konvoi esimene, brittide julgestusauto asus enesetapja autost mööduma. Konvois teisena sõitnud Eesti kaitseväelaste maastikuauto Land Rover sai plahvatuses tugevalt kannatada. Kergemalt sai viga konvoi kolmas auto, eestlaste veoauto Mercedes Unimog.
Kohe pärast plahvatust väljusid Eesti kaitseväelased autodest ja pärast olukorra hindamist läksid appi Eesti üksust julgestanud brittidele ning aitasid neid evakueerida. Üks konvoi esimeses autos sõitnud Briti sõdur hukkus ja kolm said vigastada. Konvoi koosnes neljast autost.
Eesti demineerimismeeskonna relvastus ja varustus rünnakus kannatada ei saanud.
Kuueliikmeline Eesti kaitseväe demineerimismeeskond teenib Afganistanis Kabuli piirkonnas ISAF-4 koosseisus alates möödunud aasta augustist. Enne seda teenis samas kohas samuti kuueliikmeline demineerimismeeskond märtsist septembrini.
Eesti demineerijad kuuluvad Kabulis paikneva rahvusvahelise brigaadi demineerimiskompaniisse, Eesti demineerimismeeskonda juhib nooremleitnant Jaanus Ende.
Eesti demineerijate ülesandeks on puhastada Afganistani pealinna Kabuli ja Kabuli lähiümbrust lõhkekehadest.
Demineerijad läbisid Tapa Väljaõppekeskuse Pioneerikoolis missioonieelse väljaõppena demineerimiskursuse. Missioonieelse väljaõppe käigus tutvusid demineerijad erinevate lõhkekehadega, millega missiooni käigus võidakse kokku puutuda.
Eesti demineerimismeeskond kasutas Land Rover maasturit koos haagisega varustuse vedamiseks. Meeskonna varustusse kuuluvad miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid.
International Security Assistance Force (ISAF) on ÜRO põhikirja seitsmenda peatüki (rahutagamine) ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide 1386, 1413 ja 1444 alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on Afganistani rahva abistamine, mitte nende valitsemine.
ISAF loodi 6. detsembril 2001 aastal vastavalt Bonni kokkuleppetele ning eksisteerib kuni Bonni protsessi eduka lõpetamiseni koos 2004. aasta juunis toimuvate üldvalimistega.
ISAFi missiooniks on aidata Afganistani üleminekuvalitsusel luua stabiilne ning turvaline keskkond Kabulis ning selle lähiümbruses. Selleks patrullivad ISAFi üksused Kabuli 16 linnaosas ning pealinna lähistel.
11. augustil 2003. aastal läks ISAFi juhtimine üle NATO kätte, ISAFi juhiks määrati kindralleitnant Götz F.E Gliemenroth. Enne seda juhtisid missiooni erinevad riigid iga kuue kuu kaupa.
ISAF koosneb rohkem kui 4800 sõdurist 33-st erinevast riigist.
ISAFi üksused on hävitanud 118000 ühikut laskemoona ning puhastanud enamiku miiniväljadest Kabuli rahvusvahelise lennujaama ümbrusest. Taastatud on politseijõud ja koolid ning sajad tuhanded põgenikud on naasnud oma kodudesse.
-
Riigikaitsekomisjon külastas VahipataljoniTäna, 27. jaanuaril külastas Riigikogu riigikaitsekomisjon Jalaväe Väljaõppekeskust Üksik-vahipataljon.
Riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser ning liikmed Tiit Matšulevits ja Rein Randver kuulasid Üksik-vahipataljoni ülema kapten Rene Brusi ettekannet väeosa minevikust ning hetkeseisust. Samuti tegid parlamendiliikmed ringkäigu pataljoni territooriumil ning tutvusid erinevate laskesimulaatoritega.
Riigikaitsekomisjon külastab kaitseväe väljaõppekeskusi regulaarselt, et näha erinevaid väeliike ning tutvuda nende olukorraga.
Eelmisel aastal ametisse asunud koosseis on jõudnud Kaitseministeeriumi algatusel seni tutvuda Kuperjanovi Üksik- jalaväepataljoni ning Tapa väljaõppekeskusega.
Üksik- vahipataljoni külastus on esimene, mis toimub riigikaitsekomisjoni enda initsiatiivil.
Üksik-vahipataljon koolitab põhiliselt jalaväge, erinevatel aastatel ka side-, luure-, staabikaitse- ja sõjaväepolitsei rühmasid. Vahipataljon täidab ka tseremoniaalülesandeid.
“Mitmekülgse ning kaasaegse väljaõppe pärast Üksik- vahipataljon seekord külastatavaks väeosaks valitigi,” selgitas riigikaitsekomisjoni nõunik Aivar Engel.