Uudised
-
ESTPLA-8 viis esimese kuu jooksul läbi 83 patrulli ja 13 läbiotsimistIraagis konfliktijärgsel stabiliseerimisoperatsioonil teeniv Eesti kergejalaväerühm on läbi viinud 83 patrulli ja 13 läbiotsimist, konfiskeeriti relvi ja arreteeriti 14 inimest.
Üksused saabusid missioonipiirkonda 16. detsembril. Kuni 23. detsembrini viisid USA kaitseväelased 32-mehelisele kergejalaväerühmale ESTPLA-8 läbi täiendväljaõpet, pärast mida asus rühm igapäevasi teenistusülesandeid täitma.
ESTPLA-8 rühmaülema kapten Vahur Murulaiu sõnul on jalaväerühm esimese kuu ajaga olukorda sisse elanud. ”Meeskonna moraal on kõrge, samuti on meil usalduslikud suhted ameeriklastega,” ütles kapten Murulaid.
13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-2 tutvus esimestel päevadel teenistusülesannetega ja seadis majutust sisse, alates 20. detsembrist algas graafikujärgne teenistus.
ESTPLA-8 käib patrullimas nii jalgsi kui sõidukitega, nii öösel kui päeval. Samuti mehitatakse vaatluspunkte, osaletakse läbiotsimistel ning julgestatakse USA üksuste operatsioone. Eesti kaitseväelased käivad ka ööpäevaringselt valvamas baasi väravat ning laagrisiseselt eskorditakse iraagi töölisi.
Mitmel korral on tulistatud valvatavat väravat nii automaatide kui ka granaadiheitjatega, keegi vigastada pole saanud, ründajaid ei ole tabatud. Samuti on tulistatud baasi miinipildujatest, keegi vigastada pole saanud.
ESTPLA-8 osales kuu aja jooksul 13 läbiotsimisoperatsioonil. Peale tavaliste käsitulirelvadele konfiskeeriti ka üks 60 mm miinipilduja ja arreteeriti selle omanik, leiti ka kolm granaadiheitja RPG granaati, öövaatlusseadmeid, tulejuhtimisseadmeid ja arreteeriti 14 kahtlustatavat osalemise eest koalitsioonivägede ründamisel või rünnakute organiseerimisel.
ESTPLA-8 viis läbi 83 erinevat patrulli ja ühe eskortimise, samuti osaleti 21 korral USA üksuste operatsioonide julgestamisel.
10. jaanuari hommikul rünnati turul käsigranaadiga jalastunud 20-mehelist patrulli. Ründajat ei tuvastatud.
Patrulli koosseisust said granaadi kildudest haavata kaks kaitseväelast. Mõlemad vigastusi saanud kaitseväelased lasti peale pataljoni meditsiinipunktis tehtud ülevaatust vabaks ning nad osalesid pealelõunases patrullimises.
Patrulli käigus on saanud kergeid vigastusi üks kaitseväelane, kes kukkus veoauto kastist välja. Pataljoni meditsiinipunktis anti talle esmaabi ja ta naasis teenistusse.
15. jaanuari hilisõhtul rünnati käsitulirelvadest ja granaadiheitjatest laagri põhjapoolset vaatlustorni. Pärast rünnakut sai Eesti rühm ülesande otsida läbi ala, kust rünnak teostati. Ründajaid ei tabatud.
Kaubakäitlusmeeskonna CT-2 kaitseväelased on teenistuses graafiku alusel, mille järgi päevases vahetuses tegutseb seitse ja öises vahetuses kuus kaitseväelast, kord nädalas ja vastavalt vajadusele on kogu meeskond teenistuses mõlemas vahetuses. Üldine olukord Tallilis asuvas õhuväebaasis on olnud rahulik.
USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-8 teenib Bagdadis Abu Ghuaraybi linnaosas ning CT-2 umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti kergejalaväerühma käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
ESTPLA-8 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas endise soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembri Vabariigi Valitsuse otsusega jäävad üksused missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
Paldiskis avatakse ohvitseride ja allohvitseride kasiinoTäna avatakse Paldiskis garnisoni ohvitseride ja allohvitseride kasiino.
Ohvitseride ja allohvitseride vaba aja veetmiseks mõeldud kasiino avavad kell 17 Paldiski linnapea Kaupo Kallas ja maaväe ülema kohusetäitja kolonelleitnant Peeter Hoppe.
“Kasiino aitab kindlasti kaasa Paldiski garnisoni kaitseväelaste kokkukuuluvustunde tõstmisele ja edendab teenistusvälist seltsielu,” ütles Paldiski garnisoni ülem Rahuoperatsioonide Keskuse ülem kapten Aare Tuvike.
Paldiskis Aadressil Rae 22 asuva kahekorruselise renoveeritud hoone esimesel korrusel asub ohvitseride ja allohvitseride mess, baar ning piljardisaal, teisel korrusel on raamatukogu ja ajutised majutusruumid väeosi külastavatele instruktoritele. Hoone keldrikorrusel asuvad jõusaal, saun koos basseiniga ning puhkeruum kööginurgaga.
Kasiinot hakkavad kasutama Paldiski garnisoni kuuluvad Rahuoperatsioonide Keskuse ja Scoutspataljonis teenivad ohvitserid ning allohvitserid, kaitseliitlased ja piirivalvurid.
Paldiski garnisoni kaitseväelased moodustavad Paldiski linna elanikest üle kümne protsendi. Seni puudus Paldiskis teenivatel kaitseväelastel teenistusvälisel ajal kooskäimise koht.
Enne Nõukogude okupatsiooni olid Eestis ohvitseride kasiinod kõikides garnisonides. -
Kaitseväe demineerijad taasalustasid teenistust AfganistanisAastavahetusel Eestis puhkusel viibinud ISAF missiooni koosseisu kuuluva kaitseväe demineerimismeeskonna liikmed alustasid eile taas teenistusülesannete täitmist.
Augustis missiooni alustanud demineerimismeeskonna ülesandeks on lõhkekehade otsimine, teisaldamine ja hävitamine Kabuli ümbruses. Igal nädalal osaleb meeskond 4 kuni 8 demineerimisoperatsioonis. Demineerimismeeskond on hävitanud kümnete tuhandete ühikute kaupa avastatud lõhkekehi.
Muuhulgas hävitatakse plaaniliste tööde käigus koos teiste riikide demineerijatega endiste Talebani vägede ladudes olevaid standardseid lõhkekehi, teostatakse maastikuluuret koos jalaväelastega, kontrollitakse mehitamata luurelennukite stardi- ja maandumisalade ohutust ning sõidetakse väljakutsetele lõhkekehade leidmise korral.
Demineerijad teenivad NATO juhitava rahvusvaheliste julgeoleku tagamise abijõudude (International Security Assistance Force, ISAF) missiooni koosseisus.
Eesti demineerijad kuuluvad Kabulis paikneva rahvusvahelise brigaadi demineerimiskompaniisse koos kanadalaste, sakslaste ja itaalastega. Kuueliikmelist demineerimismeeskonda juhib leitnant Jaanus Ende. Demineerimismeeskonna vahetus kestab märtsi alguseni.
Eesti demineerimismeeskond kasutab missioonil varustuse vedamiseks Land Rover maasturit koos haagisega ja Mercedes Unimog veoautot. Meeskonna varustusse kuuluvad käsitulirelvad, miini- ja pommiotsijad, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid. Eesti demineerijad on Afganistanis majutatud spetsiaalsetesse telki, kus on konditsioneer ja televiisor.
Oma 17. detsembri otsusega pikendas Riigikogu ISAF missiooni 14 kuu võrra alates 3. jaanuarist 2004. Riigikogu otsusega on Eesti ISAF missiooniüksuse suurus kuni 12 inimest. Kaitsevägi on ISAF missioonil osalenud alates 2003. a märtsikuust.
-
Iraagist naasnud taastusid sanatooriumitesIraagist tagasi Eestisse saabunud rahusõdurid puhkasid 12.-19. jaanuarini Kuressaares Rüütli SPA-hotellis.
Sõduritel oli valida viie Eesti sanatooriumi vahel, 12 meest otsustasid Rüütli SPA-hotelli kasuks.
Vanemveebel Enn Adosoni sõnul oli puhkus väga meeldiv. “Puhkuse võib lugeda igati kordaläinuks, nii ravi, kui ka puhkuse mõttes. Iga päev viidi läbi kolm protseduuri, millest osa oli valikul ning osa arstide poolt määratud.”
See on esimene kord, kui Eesti riik on otsustanud oma sõduritele osutada sellist tähelepanu, et saata nad pärast rahutagamismissiooni tervist kosutama. Kaitseväelaste hinnangul kuluks selline programm ära kõigile missioonidel käinud meestele.
-
Kaitseväe parimad laskjad teenivad TagalapataljonisTäna kaitseväe meistrivõistlustel lahingurelvadest laskmises Männikul võitis meeskondliku esikoha Logistikakeskuse tagalapataljon Pärnu Üksik-jalaväepataljoni ja Üksik-sidepataljoni ees.
Snaipripüssist laskmise 300 meetri distantsil võitis vanemseersant Priit Kivisalu Põhja Piirivalvepiirkonnast 100 punktiga 100st. Teenistusautomaadist laskmise võitis üldarvestuses seersant Kardon Kõiv tagalapataljonist ja ohvitseridest leitnant Joe Lepp Pärnu ÜJPst. Teenistuspüstolist PM lasi kõige täpsemalt staabiveebel Aare Väliste Pärnu ÜJPst.
Kokku võistlesid 12 kuni kaheksaliikmelist võistkonda kaitseväe väeosadest ja asutustest ning piirivalvest laskmises teenistuspüstolist PM, automaatidest Galil või AK-4 ja snaipripüssist Galil.
-
Eestis viibib NATO Kirderegiooni ühendatud väejuhatuse ülema asetäitjaTäna ja homme Eestis viibiv NATO Kirderegiooni ühendatud väejuhatuse ülema asetäitja kindralmajor Henri D. Mammen kohtub kaitseväe juhtkonnaga ning osaleb sõjalise terminoloogia seminaril.
Kohtumisel kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga käsitleti Eesti panust rahvusvahelise julgeoleku kindlustamisel, samuti Kirderegiooni ühendatud väejuhatuse toetust Eesti integreerimisel NATOsse. Kindral Mammen tunnustas Eesti kaitseväe personali head valmisolekut teenistuseks NATO staapides.
Lisaks kaitseväe juhatajale kohtub kindral Mammen kaitseväe operatiivülema, väeliikide ülemate, Kaitseliidu ülema ja teiste Kaitsejõudude Peastaabi ohvitseridega.
Käesoleval nädalal Tallinnas Kirderegiooni ühendatud väejuhatuse poolt läbi viidaval allohvitseride sõjalise terminoloogia seminaril tutvustatakse staabiallohvitseridele NATO terminoloogiat ja staabitöö protseduure. Samuti käsitletakse uut NATO sõjalist struktuuri ja selle reformiplaane.
“Õige terminoloogia kasutamine on peamine integratsiooni alus,” sõnas kindral Mammen.
Kursus on osa allohvitseride ettevalmistusprotsessist alustamaks tööd NATO staapides. Kursusel osaleb 30 kaitseväelast 7 riigist.
Taanis Karupis asuv Kirderegiooni ühendatud väejuhatus toetab aktiivselt Eesti kaitsejõudude integratsiooni NATOsse. 2003. a osales personali väljaõppes üle 50 kaitseväelase.
Kindral Mammen on alates 1969. a teeninud erinevatel ametikohtadel Hollandi kaitsejõududes ning osalenud rahutagamisoperatsioonidel Liibanonis ning Bosnia ja Hertsegoviinas. Praegusele ametikohale asus kindral Mammen 2002. a jaanuaris. -
Mereväebaasis harjutatakse baasikaitsetHomme ja ülehomme viiakse Tallinna Miinisadamas Mereväebaasi territooriumil läbi baasikaitseharjutus, millest võtavad osa nii mereväe kui ka Kaitseliidu üksused.
Mereväe ekipaaži II rannakaitserühm harjutab terrorismivastase võitluse elemente asustatud alal, pannes suurt rõhku üksuste reaktsiooni treenimisele terroristliku rünnaku puhul.
Õppusel mängib vastast Kaitseliidu Tallinna Maleva jaosuurune üksus, kelle ülesandeks on väiksemate gruppidena imiteerida infrastruktuuri kahjustamist ning läbi viia äkkrünnakuid.
Kokku võtab õppustest osa üle 30 kaitseväelase ning lisaks ka kümmekond kaitseliitlast.
Õppusel osalejad kasutavad paukpadruneid, lõhkepakette ning suitsugranaate.
-
Britid tutvustavad avalikkussuhete põhimõtteidSuurbritannia kaitseministeeriumi meediaspetsialistid viivad täna ja homme Kaitsejõudude Peastaabis läbi Briti kaitsejõudude meediasuhtlust tutvustava seminari.
Seminari käigus tutvustatakse Kaitsejõudude Peastaabi ohvitseridele, kaitseministeeriumi, välisministeeriumi, siseministeeriumi ning riigikantselei töötajatele ja ajakirjanikele Suurbritannia kaitseministeeriumi meediaga suhtlemise põhimõtteid ja strateegiaid.
Briti ohvitserid annavad osalejatele ülevaade viimase aja konfliktikolletes sündmuste kajastamisel kogutud õppetundidest, põhjalikumalt käsitletakse koostööd meediaga operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis.
Briti kaitseministeeriumi ohvitserid kohtuvad ka kaitseministri ja kaitseministeeriumi kõrgemate ametnikega, samuti kaitseväe juhataja ja Kaitsejõudude Peastaabi ülemaga.
-
Kaks Eesti kaitseväelast said Iraagis kergelt haavataLaupäeva, 10. jaanuari hommikul said Iraagi pealinnas Bagdadis patrullimise käigus kergelt haavata kaks ESTPLA-8 kaitseväelast. Kaitseväelased said USA sõjaväebaasis esmaabi ja on taas teenistuses.
Eesti kaitseväelasi rünnati F-1 tüüpi granaadiga Abu Ghuaraybi linnaosa tänavaturul, kui ESTPLA-8 kaks jagu olid plaanipärases jalgsipatrullis. Haavata saanud kaitseväelased teavitasid rünnakust telefonitsi ise oma lähedasi. Rünnakus sai kannatada kaks USA armee veoautot, millel purunesid kokku neli rehvi.
USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv 32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-8 teenib Bagdadis Abu Ghuaraybi linnaosas. ESTPLA-8 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas endise soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Scoutspataljoni luurerühmast komplekteeritud ESTPLA-8 ülsesandeks on jalgsi- ning motoriseeritud patrullid, läbiotsimised, konvoide saatmine ja objektide valve. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Jalaväerühma käsutuses on kolm Ameerika Ühendriikide maaväe veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembri Vabariigi Valitsuse otsusega jäävad üksused missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
Vahipataljon tähistab aastapäevaÜksik-vahipataljon tähistab pühapäeval, 11. jaanuaril keskpäeval algava piduliku rivistusega väeosa 76. aastapäeva.
Pärast pidulikku rivistust saavad ajateenijate külalised tutvuda relvastusega ning proovida osavust lasertiirus.
Üksik-vahipataljoni moodustamist alustati 9. jaanuaril 1919.a. Tallinna ja Harju maakonna kaitseliitlastest. Sõjavägede Ülemjuhataja kinnitas oma käskkirjaga Üksik-vahipataljoni loomiseks 11. jaanuari 1928. Üksik-vahipataljon taasloodi 1. veebruaril 1993.a. Sisekaitse valverügemendi baasil.