Uudised
-
Eesti rahutagajad saabusid Iraagist19. detsembri õhtul Iraagist konfliktijärgselt stabiliseerimismissioonilt naasnud kergejalaväerühma ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna CT-1 kaitseväelasi tervitasid riigi- ja kaisteväe juhid ning USA suursaadik.
Peaminister Juhan Parts ütles oma läkituses missioonipiirkonnast naasnud kaitseväelastele, et Eesti riik ja rahvas on uhked Iraagis teeninud Eesti sõdurite üle. “Teid on õigus pidada kangelasteks,” ütles peaminister oma tervituses.
Kaitseminister Margus Hanson rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti kaitseväelased Iraagis kindlustavad Eesti julgeolekut, sest julgeolek on jagamatu. “Te olete andnud oma panuse, et Iraagi rahvas saaks elada vabaduses,” ütles kaitseminister.
Hanson ütles, et kui Eesti tahab, et teised riigid meid kaitseksid, siis peame me vajadusel neile relv käes appi tõttama. “Aitad sõpra, aitab sõber sind,” ütles kaitseminister.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja ülesannetes kolonel Alar Laneman ütles Iraagist naasnud kaitseväelastele, et nende teenistus oli äärmiselt tähtis kogu Eestile. “See, et meie kaitseväe üksused osalevad operatsioonis Iraqi Freedom tähendab, et loodetavasti ei ole vaja kunagi korraldada operatsiooni Estonian Freedom ning vajadusel tulevad teiste riikide relvavennad meile appi,” rõhutas kolonel Laneman.
Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Joseph M. DeThomas tänas oma eestikeelses tervituses Iraagist naasnud kaitseväelasi nende teenistuse eest kogu Ameerika rahva nimel. “Teie teenistus aitas aeglaselt aga kindlalt tuua julgeolekut Iraagi rahvale,” ütles suursaadik DeThomas.
Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Joseph M. DeThomas andis Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatuse (CENTCOM) ülema nimel ESTPLA-7 kaitseväelastele vanemveebel Enn Adosonile üle Pronkstähe (Bronze Star) ning nooremseersant Erki Õimule maaväe tunnustusmedali (Army Commendation Medal).
Kaitsejõudude Peastaabi ülem andis ESTPLA-7 rühmavanem vanemveebel Enn Adosonile üle kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest.
Kaitseminister autasustas esmakordselt välismissioonil käinud kaitseväelasi Rahuvalvaja medaliga ning eelnevalt missioonidel käinuid missioonil osalenu tunnusribaga.
Kaitseväe juhataja andis mitmetele missioonilt naasnud kaitseväelastele kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti ning hinnalise kingituse.
Pildid ESTPLA-7 ja CT-1 saabumisest asuvad aadressil: -
Eesti rahutagajad Kosovos vahetusidTäna õhtul saabus Estonian Air tellimusreisiga kuuekuuliselt missioonilt Kososvos tagasi ESTPATROL-8 22 Eesti rahutagajat, kes teenisid Prištinas alates selle aasta juunist.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja ülesannetes kolonel Alar Laneman tänas lennujaamas rivistusel ESTPATROL-8 kaitseväelasi hea teenistuse eest ja soovis missioonilt naasnutele rahulikke jõule lähedaste ning sõprade seltsis.
“Puhake ennast välja,” ütles kolonel Laneman “Pärast puhkust ootame Teid tagasi teenistusse. Nagu Te uudistest juba teate, on meil maailmas tööd palju.”
Kolonel Laneman andis rahutagajatele üle Rahuvalvaja medalid.
Eesti rahutagamisüksus ESTPATROL kuulub koos Itaalia karabinjeeride ja Prantsuse sandarmitega Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) mitmerahvuselise eriüksuse (Multinational Specialized Unit) koosseisu.
Täna varahommikul lendas Estonian Air'i tellimuslennuga Kosovosse pooleaastasele rahutagamismissioonile sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-9.
Missioonile sõitnud rahutagajad läbisid lisaks tavapärasele missioonieelsele väljaõppele politseilise väljaõppe. Harjutati kuriteopaiga turvamist, hoonete läbiotsimist, dokumentide kontrolli, eskorti, massirahutuste kontrolli ja mahasurumist, liikluse reguleerimist, kilbivõitlust. Lisaks õpiti kohalikku ajalugu ja omandati algteadmised itaalia keeles ja ajaloos.
Mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-9 ülesanneteks saab olema patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus ja läbiotsimised eramutes relvade, narkootikumide ning illegaalselt riigis viibivate isikute tabamiseks.
22-st ESTPATROL-9 liikmest neli on alates 12. detsembrist Kosovos tutvumas olukorraga ning võtmas üle teenistusülesandeid. ESTPATROL-9 ülem on leitnant Ants Kiviselg.
Eesti mitmeotstarbeline sõjaväepolitseirühm ESTPATROL rahutagamismissioonil Kosovos:
ESTPATROL-1 november 1999 – mai 2000 (10 kaitseväelast)
ESTPATROL-2 juuni 2000 – detsember 2000 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-3 detsember 2000 – juuni 2001 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-4 juuni 2001 – detsember 2001 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-5 detsember 2001 – juuni 2002 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-6 juuni 2002 – detsember 2002 (23 kaitseväelast)
ESTPATROL-7 detsember 2002 – juuni 2003 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-8 juuni 2003 – detsember 2003 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-9 detsember 2003 – juuni 2004 (22 kaitseväelast)
Pildid mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-8 saabumisest asuvad aadressil: -
Eesti rahutagajad Kosovos vahetuvadHomme, 20. detsembril lendab Estonian Air'i tellimuslennuga Kosovosse pooleaastasele rahutagamismissioonile sõjaväepolitseirühm ESTPATROL-9.
Mitmeotstarbelise sõjaväepolitseirühma ESTPATROL-9 ülesanneteks saab olema patrullimine Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus ja läbiotsimised eramutes relvade, narkootikumide ning illegaalselt riigis viibivate isikute tabamiseks.
ESTPATROL-9 vahetab välja pool aastat Kosovos rahu taganud Eesti kaitseväelased.
22-st ESTPATROL-9 liikmest neli on alates 12. detsembrist Kosovos tutvumas olukorraga ning võtmas üle teenistusülesandeid. ESTPATROL-9 ülem on leitnant Ants Kiviselg.
Homme 13.25 saabub kuuekuuliselt missioonilt tagasi ESTPATROL-8 22 Eesti rahutagajat, kes teenisid Kosovos alates selle aasta juunist.
Rivistusel lennujaamas ütleb tervitussõnad ja autasustab rahuvalvajaid Rahuvalvaja medaliga Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
Eesti rahutagamisüksus ESTPATROL kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude (KFOR) rahvusvahelise eriüksuse (Multinational Specialized Unit) koosseisu.
Missioonile saadetavad rahuvalvajad läbisid lisaks tavapärasele missioonieelsele väljaõppele politseilise väljaõppe. Harjutati kuriteopaiga turvamist, hoonete läbiotsimist, dokumentide kontrolli, eskorti, massirahutuste kontrolli ja mahasurumist, liikluse reguleerimist, kilbivõitlust. Lisaks õpiti kohalikku ajalugu ja omandati algteadmised itaalia keeles ja ajaloos.
Eesti kaitseväelased rahutagamismissioonil Kosovos:
ESTPATROL-1 november 1999 – mai 2000 (10 kaitseväelast)
ESTPATROL-2 juuni 2000 – detsember 2000 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-3 detsember 2000 – juuni 2001 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-4 juuni 2001 – detsember 2001 (21 kaitseväelast)
ESTPATROL-5 detsember 2001 – juuni 2002 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-6 juuni 2002 – detsember 2002 (23 kaitseväelast)
ESTPATROL-7 detsember 2002 – juuni 2003 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-8 juuni 2003 – detsember 2003 (22 kaitseväelast)
ESTPATROL-9 detsember 2003 – juuni 2004 (22 kaitseväelast)
-
Rahutagajad tulid Iraagist jõuluks kojuTäna õhtul saabusid kuuekuuliselt missioonilt Eestisse tagasi 40 rahutagajat, kes teenisid alates juunist Iraagis kergejalaväerühmas ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonnas CT-1.
20. juunil Iraaki sõjajärgsele stabiliseerimisoperatsioonile sõitnud üksuseid tervitab õhtul Üksik-sidepataljonis rivistusel kaitseväe juhataja ülesandeid täitev Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman, kaitseminister Margus Hanson ning Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Joseph M. DeThomas.
Rivistusel autasustatakse missioonilt saabuvaid rahutagajaid Rahuvalvaja medaliga ja teenistuses silma paistnud kaitseväelasi Kaitseväe Eeskujuliku Teenistuse ristiga.
32-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-7 kuulus missioonil USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu ning tegutses Bagdadis Abu Ghuaraybi linnaosas. ESTPLA-7 ülem on kapten Eero Kinnunen.
Kergejalaväerühm ESTPLA-7 teostas missiooni jooksul 364 jalgsi- ja motoriseeritud patrulli, 35 läbiotsimisoperatsiooni, 6 julgestusoperatsiooni, 2 haarangut ja 36 eskortimist. Operatsioonide käigus arreteeriti 34 isikut ja konfiskeeriti relvi 52 korral, muuhulgas võeti ära miinipildujaid, granaadiheitjaid ning improviseeritud lõhkekehi.
ESTPLA-7 sattus missioonil patrullides varitsustele 11 korral. Rünnakute käigus said granaatide kildudest haavata kaheksa kergejalaväerühma kaitseväelast, neist kolm on tulnud juba varem Eestisse taastuma.
Eesti kaitseväelased teostasid operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
11-liikmeline kaubakäitlusmeeskond CT-1 tegutses umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis. CT-1 ülem on veebel Ahto Sternfeld.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks oli transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Kergejalaväerühma ja kaubakäitlusmeeskonna välja vahetanud uued üksused ESTPLA-8 ja CT-2 võtsid vastutusalad üle ning valmistuvad ülesannete täitmiseks.
Uute üksuste teenistuskohad jäävad samaks, mis Eestisse naasnud üksustel.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti kergejalaväerühma käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV. Kergejalaväerühma kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas endise soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembril otsustas Vabariigi Valitsus saata Iraagis asuvaid Eesti üksusi välja vahetama uued üksused, mis jäävad missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
Uued rahutagamisüksused kohanevad IraagisTeisipäeval Iraaki jõudnud uued Eesti rahutagamisüksused on kohanemas kohalike oludega.
32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-8 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-2 on üle võtnud eelmiste üksuste vastutusalad, kohanevad olukorraga ja valmistuvad missiooniülesannete täitmiseks.
Eesti rahutagajad läbivad Ameerika Ühendriikide instruktorite käe all paaripäevase lahingureeglite väljaõppe.
4. detsembril otsustas Vabariigi Valitsus saata Iraagis asuvaid Eesti üksusi välja vahetama uued üksused, mis jäävad missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004. ESTPLA-8 ja CT-2 lahkusid Eestist Ameerika Ühendriikide rahvuskaardi tarnspordilennukiga möödunud pühapäeval ning jõudsid Iraaki kohale sellel teisipäeval.
Missiooni lõpetavad Eesti rahutagamisüksused ESTPLA-7 JA CT-1 ootavad Iraagis Eestisse naasmist.
Uute üksuste teenistuskohad on samad, mis väljavahetatud üksustel. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-8 teenib Bagdadis Abu Ghuaraybi linnaosas ning CT-2 umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
Jalaväerühma ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena.
ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti kergejalaväerühma käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
ESTPLA-8 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas endise soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
59 ohvitseri saavad sõjalise kõrghariduse diplomiReedel, 19. detsembril lõpetab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli järjekordne lend sõjalise kõrgharidusega ohvitsere.
Pidulik aktus õppeasutuste aulas algab kell 12.00. Kokku lõpetab keskastmekursuse ja põhikursuse 59 õppurit, kes saavad rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal.
Põhikursuse lõpetavad 41 ohvitseri. Lõpetajad on tänaseks täitnud kutsekõrghariduse sõjaväelise juhtimise õppekava ning omandanud rühma- ja kompaniiülema oskused, spetsialiseerudes kas jalaväe, õhutõrje, logistika, piirivalve, side või suurtükiväe erialale. Keskastmekursuse lõpetavad 18 ohvitseri, kes on omandanud kompanii- ja pataljoniülema, samuti nooremstaabiohvitseri oskused.
Samal õhtul algusega kell 19.00 toimub õppeasutuste aulas traditsiooniline kadetiball, mille peakorraldajaks on Kõrgema Sõjakooli Kadetikogu. Kutsutud külaliste seas on kõrgeid sõjaväelasi nii Eestist kui ka välismaalt. Samuti osalevad ballil partnerriikide sõjakoolide kadetid.
Lõpuaktuse ja kadetiballi järel algab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppurkoosseisul jõulupuhkus. Õppetöö jätkub 2004. aastal.
-
Eesti ja Soome sõjaline koostöö jätkubTäna Eesti-Soome koostööprojekti lõputseremooniale saabunud Soome Kaitsejõudude Peastaabi ülema kindralleitnant Kari Rimpi sõnul jätkub sõjaline koostöö Viro-projekti lõpetamisest ja Eesti NATOsse astumisest hoolimata.
“Kahepoolne koostöö jätkub kindlasti,” ütles Soome peastaabi ülem kindralleitnant Rimpi. “Meil on väga hea koostöö ka NATO liikmete Norra ja Taaniga.”
Kindralleitnant Rimpi sõnul on tulevikus Eestiga peamised koostöövaldkonnad sõjaline treening ja sõjaline haridus.
Soome peastaabi ülem kohtus täna keskpäeval oma Eesti kolleegi kolonel Alar Lanemaniga.
Töökohtumisel Kaitsejõudude Peastaabis arutati Eesti-Soome järgmise aasta koostööplaani ja edasist koostööd pärast Eesti NATO liikmelisuse saavutamist. Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid andsid kindralleitnant Rimpile ülevaate Eesti kaitseväe arendamisest NATOga lõimumisel.
Pärastlõunal kohtub Soome peastaabi ülem kaitseministeeriumi kantsleri Indrek Kannikuga.
Õhtul osaleb kindralleitnant Rimpi Viro-projekti lõputseremoonial.
Kindralleitnant Rimpi täidab Soome peastaabi ülema ülesandeid alates selle aasta algusest.
Kindralleitnant Rimpi asus teenistusse Soome kaitsejõududes 1968. aastal, ta on teeninud erinevatel ametikohtadel instruktorina, kompanii ülemana, staabiohvitserina, pataljoni ülemana, riigikaitsekursuste ülemana, kaitsepiirkonna ülemana, NATO mitmerahvuselise brigaadi ülemana, operatiivülema asetäitjana, maaväe ülemana ning kaitseringkonna ülemana.
Eesti rahutagajad on teeninud praeguse Soome Kaitsejõudude Peastaabi ülema alluvuses 1998. aastal missioonil Bosnia-Hertsegoviinas, mil kindralleitnant Rimpi teenis Põhjala-Poola brigaadi ülema ametikohal.
Soome-Eesti kahepoolsed kaitsealased suhted algasid 1992. aastal. Koostöö on kätketud Eesti-Soome projekti (nn. Viro-projekti, loodud 1996), kus nõustajatena on osalenud Soome reservohvitserid. Pärast Viro-projekti lõpetamist minnakse üle “normaalsele režiimile”, mis tähendab, et koostööd hakkavad Soome poolelt seniste reservohvitseride asemel koordineerima Soome peastaabi ohvitserid.
2003. aastal oli 102 Eesti-Soome kahepoolse koostöö üritust.
Soome abi juures on olnud oluline osa koolitusel. Rohkem kui sada Eesti ohvitseri ja allohvitseri on õppinud Santahamina kadetikoolis, Lappeenranta allohvitseride koolis ja lühematel kursustel. Eestlastele on võimaldatud ÜRO sõjaliste vaatlejate kursusi Niinisalos. Soomlased on osalenud ka Eestis kõrgemate riigikaitsekursuste läbiviimisel.
Soome ohvitserid on nõustanud Eesti kaitseväge operatiivplaneerimise, mobilisatsioonisüsteemi, sidesüsteemide, logistika, personaliplaneerimise ja pioneeriteenistuse alal. Ekspertabi osutati kolmemõõtmelise õhuseireradari hanke protsessis.
Soome materiaalne abi on enamasti hõlmanud sidevahendeid, päästevahendeid, riietust ja kaarte. Suurim tehniline abi on patrull-laevade Suuropi ja Ristna kinkimine Eesti mereväele 1999. aastal.
Samuti on Soome olnud abiks suurtükiväe loomisel ning on kinkinud Eestile 19 haubitsat ja läbi viinud vastava väljaõppe. Eesti suurtükiväelased on käinud Soome polügoonidel kaudtule lahinglaskmistel.
Samas on soomlased nõu ja jõuga abiks olnud Kaitseväe Keskpolügooni rajamisel. -
ESTPLA-8 ja CT-2 jõudsid IraakiTäna varahommikul kell 3 jõudsid Iraaki Bagdadi lennuväljale pühapäeval Ameerika Ühendriikide rahvuskaardi tarnspordilennukiga Eestist lahkunud Eesti rahutagamisüksused.
32-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-8 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-2 valmistuvad alustama oma teenistust Iraagis sõjajärgsel stabiliseerimisoperatsioonil. Juunis missiooni alustanud Eesti rahutagamisüksused ESTPLA-7 JA CT-1 annavad saabunud vahetusele üle teenistusülesanded ning valmistuvad naasma Eestisse.
Uute üksuste teenistuskohad jäävad samaks, mis väljavahetatavatel üksustel. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluma hakkav ESTPLA-8 jätkab teenistust Bagdadis Abu Ghuaraybi linnaosas ning CT-2 umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
Jalaväerühma ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena.
Missiooni alustav ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti kergejalaväerühma käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
ESTPLA-8 kaitseväelased hakkavad elama Bagdadi eeslinnas endise soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembril otsustas Vabariigi Valitsus saata Iraagis asuvaid Eesti üksusi välja vahetama uued üksused, mis jäävad missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
Ameerika Ühendriigid autasustasid Eesti rahutagajaidPühapäeval, 14. detsembril autasustasid Ameerika Ühendriigid Iraagis teenivaid Eesti kergejalaväerühma ESTPLA-7 kaitseväelasi silmapaistva teenistuse eest teenetemärkide ja tunnustusmedalitega.
ESTPLA-7 ülemat kapten Eero Kinnuneni, tema abi nooremleitnant Kristjan Kostabi ja rühmavanemat vanemveebel Enn Adosoni autasustati pronkstähe teenetemärgiga () ning kergejalaväerühma liikmeid maaväe tunnustusmedaliga ().
Autasud andis pühapäeval Eesti kaitseväelastele rivistusel üle diviisi ülem brigaadikindral Martin E. Dempsey ning brigaadi ülem kolonel Russel Gold.
Möödunud reedel külastas USA 2. soomuspataljoni, mille koosseisus Eesti kergejalaväerühm teenib, Iraagis paikneva rahvusvahelise ühendväekoondise ülem Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnant Ricardo Sanchez. Kindralleitnant Sanchez tänas kergejalaväerühma ESTPLA-7 tehtud töö eest ning soovis edu edaspidiseks.
Jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond CT-1 teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
Iraagis sõjajärgsel stabiliseerimisoperatsioonil valmistuvad kohalejõudmisel oma teenistust alustama 32-meheline jalaväerühm ESTPLA-8 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-2.
Kergejalaväerühma kaitseväelased patrullivad jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti üksuse käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuauto HMMWV.
ESTPLA kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas endise soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembril otsustas Vabariigi Valitsus saata Iraagis asuvaid Eesti üksusi välja vahetama uued üksused, mis jäävad missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
Lõppes Euroopa Liidu esimene sõjaline missioonTäna lõppes Makedoonias Skopjes sõjaväeparaadiga Euroopa Liidu esimene sõjaline missioon Operatsioon Concordia. Missioonil osales ka üks Eesti kaitseväe allohvitser.
Seoses sõjalise missiooni lõppemisega naaseb homme Eestisse alates maist Makedoonias teenistusülesandeid täitnud vanemstaabiallohvitser nooremveebel Jüri Illus.
Nooremveebel Illus teenis Euroopa Liidu sõjalise missiooni peakorteris tsiviil-militaarkoostöö allohvitserina.
EL sõjaline missioon algas Makedoonias selle aasta 31. märtsil, võttes selle üle NATOlt. Operatsiooni Concordia juhatas NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja admiral Rainer Feist.
EL sõjalise missiooni ülesanneteks oli vaatlus ning rahvusvaheliste organisatsioonide abistamine. Pärast sõjalise missiooni lõppemist tegutseb Makedoonias edasi Euroopa Liidu politsei missioon Proxima, mille eesmärgiks on Makedoonia politseis reformide elluviimise abistamine.
Kokku osales EL sõjalisel missioonil Makedoonias 26 riiki.