Uudised
-
ESTPLA-8 ja CT-2 lahkusid EestistESTPLA-7 ja CT-2 lahkusid täna hommikul USA rahvuskaardi transpordilennukil C-130 Tallinna Lennuväljalt.
Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja kohustes kolonel Alar Laneman saatis täna varahommikul Tallinna Lennuväljalt teele peatselt Iraagis teenistust alustavate kergejalaväerühma ESTPLA-8 ja kaubakäitlusmeeskonna CT-2.
“Te sõidate missioonile Iraaki sellepärast, et tagada oma teenistusega seal Eesti julgeolekut,” ütles kolonel Laneman. “Tõsiasi, et Eesti saadab oma sõdurid kodust kaugele USA üksuste koosseisu sõjalises operatsioonis osalema, tähendab iseenesest seda, et meil on alust loota USA sõjalisele jõule, kui meil siin Eestis peaks abi vaja olema.”
Kolonel Laneman soovitas meeskondadel kokku hoida ja ülemaid usaldada. Kolonel Laneman lubas kaitseväe kõrgema juhtkonna nimel püüda lahendada Eestis esile kerkida võivad probleemid, mis segavad või takistavad kaitseväelaste teenistust Iraagis.
ESTPLA-8 ülema kapten Vahur Murulaiu sõnul on meeskond läbinud korraliku väljaõppe ning meeste vaim on missiooniks valmis.
Iraagis sõjajärgsel stabiliseerimisoperatsioonil valmistuvad oma teenistust alustama 32-meheline jalaväerühm ESTPLA-8 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-2. CT-2 ülem on veebel Tõnu Tuul.
Uute üksuste teenistuskohad jäävad samaks, mis väljavahetatavatel üksustel. ESTPLA-8 jätkab teenistust Bagdadis Abu Ghuaraybi linnaosas ning CT-2 Tallili lennuväljal.
Jalaväerühma ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena.
Jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond CT-1 teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis. ESTPLA-7 ja CT-1 peaksid tagasi koju jõudma enne jõule.
Missiooni alustav ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Jalaväerühma kaitseväelased patrullivad jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti üksuse käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuauto HMMWV.
ESTPLA kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas endise soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembril otsustas Vabariigi Valitsus saata Iraagis asuvaid Eesti üksusi välja vahetama uued üksused, kes jäävad missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
TOIMETAJAD! Vaadake ja laadige alla veel pilte aadressilt
-
Scoutspataljoni staap sai kogemuse rahutagamisõppuseltEesti kiirreageerimisüksuse Scoutspataljoni staap harjutas ligi kahe nädala jooksul Tartus rahvusvahelisel staabiõppusel Viking 03 tegutsemist rahutagamismissioonil.
2. – 12. detsembrini osalesid Eesti kaitseväelased Rootsis ja Tartus rahvusvahelisel rahutagamisalasel staabiõppusel Viking 03.
“Virtuaalõppus andis ettekujutuse rahutagamismissioonidel esinevatest olukordadest, mehed said kogemuse, kuidas erinevates situatsioonides käituda,” ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Artur Tiganik. “Eestile on väga tähtis osaleda ka tulevikus analoogsetel õppustel.”
Scoutspataljoni staabile oli see esimene rahutagamisalane staabiõppus, kus osaleti kogu staabiga. Varasemalt on pataljon osalenud õppustel, kus tuleb täita lahingülesandeid.
Scoutspataljoni staap ja kompaniide ülemad täitsid õppuse jooksul ülesandeid, mis olid seotud patrullimise, rahutuste mahasurumise, kontroll- ja vaatluspunktide rajamise, eskortimise, improviseeritud lõhkekehade kahjutustamise, hoonete läbiotsimise ning kohalike võimu- ja jõuorganitega läbirääkimiste pidamisega.
Eesti osalemise eesmärgiks oli treenida kiirreageerimisüksuse Scoutspataljon staapi, pataljon peab 2005. aasta lõpus olema valmis osalemiseks NATO, EL ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel. Samuti oli eesmärgiks arendavad tsiviil- ja militaarstruktuuride koostööd, harjutada NATO standarditele vastavaid staabiprotseduure ja kasutada NATO töökeelt – inglise keelt.
Virtuaalõppuse korraldamise üheks eesmärgiks oli kokku hoida ressursse, kuna harjutamiseks ei kasutatud allüksusi, tehnikat ja laskemoona. Kogu tegevus imiteeriti kasutades selleks spetsiaalselt õppuse tarvis loodud arvutiprogrammi EXONAUT.
Õppusel liikusid käsud ja ettekanded erinevate olukordade lahendamisest juhtkonna ja üksuste vahel mööda arvutivõrke ja sidekanaleid, samuti korraldati informatsiooni vahetamiseks videokonverentse.
Õppuse stsenaariumi järgi pidid ÜRO mandaadiga NATO juhitud väed BFOR täitma väljamõeldud riigi Bogaland kahes vaenutsevas provintsis rahutagamisülesandeid.
Eesti oli Rootsis Upplandi rügemendis paiknenud riikidevahelise brigaadi staabis esindatud kuue staabiohvitseriga, kes täitsid operatiiv-, luure- ja meditsiiniülesandeid.
Eestis kohapeal võtsid interneti vahendusel õppusest osa Scoutspataljoni staap ja pataljoni kompaniiülemad, staabiimitatsiooni operaatorid, infotehnoloogia spetsialistid ning Naiskodukaitse, Eesti Punase Risti ja Päästeameti esindajad. Kokku tegutses Tartus Balti Kaitsekolledžis õppuse ajal üle 30 kaitseväelase ja tsiviilstruktuuride esindaja.
Õppusega oli seotud kolm brigaadi: Põhjabrigaad, mille staap paiknes Soomes, riikidevaheline brigaad, mille staap paiknes Rootsis ja Kagu-Euroopa brigaad, mille staap asus Rumeenias.
Riikidevahelisse brigaadi kuuluva Scoutspataljoni staap paiknes õppuse ajal Tartus Balti Kaitsekolledžis. Lisaks Eestile tegutsesid eritasandite juhtimiskeskused Soomes, Rootsis, Horvaatias, Iirimaal, Rumeenias ja Usbekistanis.
Õppusel Viking 03 osales kokku ligi 700 kaitseväelast ja 100 tsiviilisikut 26 riigist ning NATOst.
Õppust Viking korraldati juba kolmandat korda, varasemalt on analoogsed õppused läbi viidud 1999. ja 2001. aastal, iga korraga on osalejate arv ja ülesannete keerukusaste tõusnud. Eesti on osalenud kõigil eelnevatel õppustel. -
Mälestati Eesti vabaduse eest langenud Briti mereväelasiTäna hommikul mälestasid Suurbritannia diplomaadid ja Eesti Kaitseväe esindajad Tallinna Sõjaväekalmistul Vabadussõja käigus Läänemerel Eesti vabaduse eest hukkunud Briti mereväelasi.
Mälestustseremoonial asetasid pärjad Briti suursaadik Eestis TE Nigel Haywood, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp, Laidoneri Seltsi esimees TE Trivimi Velliste ja mereväe veteranide kogu aseesimees jäämurdja Suur Tõll kapten Olaf Vaarmaa.
Suurbritannia suursaadik Nigel Haywood kinnitas Briti meremeeste haudadel peetud mälestuskõnes, et eelmise sajandialguses ühiste väärtuste ja vabaduse eest võideldud võitlused seovad ka täna eestlasi ja britte.
Mälestuspalvuse pidasid Kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja Tallinna praost Gustav Piir.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku eskaader jõudis Tallinna
reidile 12. detsembril 1918. aastal. See avaldas otsustavat mõju Vabadussõja käigule, sest demonstreeris välisriikide toetust Eesti võitlusele oma iseseisvuse eest.
9. detsembril 1918.a. suundusid Inglise laevastikule Liepajasse vastu Eesti puksiiril “Reval” kindral Johan Laidoner ja meie miinilootsid, kes tõid laevad läbi tollal meres olnud ulatuslike miiniväljade.
Briti laevastiku saabumine kujunes Eesti Vabadussõja üheks pöördepunktiks. Tallinn sai kaitse mere poolt ning Eesti rahvavägi toetuse nii poliitilises kui sõjalises mõttes. Tol ajal maailmameresid valitsenud Briti merevägi viis Läänemerel läbi mereoperatsioone ja toetas maarinnet. Eluliselt tähtis oli ka laevastiku kohaletoodud moodne relvastus. Samuti oli Suurbritannia valitsuse osutatud sõjalise abi kõrval tähtis nende muu abi, 1919. aasta alguses aitas toiduabi jagu saada ähvardavast näljahädast. Kütuseabi lubas käigus hoida transpordi.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Inglise laeva ning üle 250 Eesti aluse. Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mereväelast ja lennuväelast.
-
Mälestatakse langenud Briti mereväelasiHomme, 12. detsembril mälestatakse Tallinna Sõjaväekalmistul Vabadussõjas hukkunud Briti mereväelasi.
12. detsembril kell 9 algaval mälestustseremoonial asetavad pärjad Briti suursaadik Eestis Nigel Haywood, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp.
Mälestuspalvuse peavad Kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja Tallinna praost Gustav Piir.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku eskaader jõudis Tallinna
reidile 12. detsembril 1918. aastal. See avaldas otsustavat mõju Vabadussõja käigule, sest demonstreeris välisriikide toetust Eesti võitlusele oma iseseisvuse eest.
9. detsembril 1918.a. suundusid Inglise laevastikule Liepajasse vastu Eesti puksiiril “Reval” kindral Johan Laidoner ja meie miinilootsid, kes tõid laevad läbi tollal meres olnud ulatuslike miiniväljade.
Briti laevastiku saabumine kujunes Eesti Vabadussõja üheks pöördepunktiks. Tallinn sai kaitse mere poolt ning Eesti rahvavägi toetuse nii poliitilises kui ka otseses mõttes - nad kindlustasid mereoperatsioone, toetasid maarinnet. Eluliselt tähtis oli ka laevastiku poolt kohaletoodud moodne relvastus. Samuti oli Suurbritannia valitsuse poolt osutatud sõjalise abi kõrval tähtis nende muu abi, 1919.a. alguses aitas toiduabi jagu saada ähvardavast näljahädast. Kütuseabi lubas käigus hoida transpordi.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Inglise laeva ning üle 250 Eesti aluse.
-
Kaitseväe juhataja kohtus Iraaki minevate kaitseväelastegaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtus täna õhtul Rahuoperatsioonide Keskuse sõdurikodus peatselt Iraagis teenistust alustavate kergejalaväerühma ESTPLA-8 ja kaubakäitlusmeeskond CT-2 sõduritega.
Kaitseväe juhataja andis sõduritele lühiülevaate olukorrast ning oma tähelepanekuid missioonipiirkonnast ja rõhutas meeskonnatöö tähtsust.
“Te peate olema tugev meeskond ning üksteist toetama,” ütles viitseadmiral Kõuts. “Samuti soovin teile õnne, seda peab teil Iraagis olema.”
Kaitseväe juhataja sõnul on praegu Iraagis teenivad üksused liitlaste silmis väga kõrgelt hinnatud. “ESTPLA-7 ja CT-1 on lati kõrgele seadnud, te peate pingutama, et seda taset hoida,” ütles viitseadmiral Kõuts.
Kaitseväe juhataja pakkus Iraagi missioonideks valmistunud kaitseväelastele viimast võimalust missioonileminekust keelduda, kuid keegi ei loobunud peatsest missioonist.
ESTPLA-8 rühmaülema kapten Vahur Murulaid ütles, et meeskond on missiooniks valmis. “Me oleme läbinud korraliku väljaõppe ning meeste vaim on valmis,” ütles kapten Murulaid.
ESTPLA-8 ja CT-2 on valmis missioonipiirkonda minema alates 10. detsembrist. Täpne lahkumisaeg sõltub liitlaste antava lennuki vabanemisest Eesti kaitseväelaste transpordiks.
Iraaki konfliktijärgsele stabiliseerimisoperatsioonile on valmis sõitma 32-meheline jalaväerühm ESTPLA-8 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-2.
Uute üksuste teenimiskohad jäävad samaks, mis väljavahetatavatel üksustel. ESTPLA-8 jätkab teenistust Bagdadis Abu Ghuaraybi linnaosas ning CT-2 Tallili lennuväljal.
Jalaväerühma ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena.
Jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond CT-1 teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
Missiooni alustav ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Jalaväerühma kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti üksuse käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuauto HMMWV.
ESTPLA kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas endise soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembril otsustas Vabariigi Valitsus saata Iraagis asuvaid Eesti üksusi välja vahetama uued üksused, kes jäävad missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
-
Kaitseväe juhataja külastab rahvusvahelist staabiõppustKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osaleb täna Rootsis Upplandi rügemendis rahvusvahelise rahutagamisalase staabiõppuse Viking 03 külalistepäeval.
Koos teiste riikide tippsõjaväelastega tutvustatakse kaitseväe juhatajale õppuse struktuuri, stsenaariumi, eesmärke, osalejaid ja esialgseid tulemusi.
Eesti on Rootsis Upplandi rügemendis paiknevas riikidevahelise brigaadi staabis esindatud kuue staabiohvitseriga, kes täidavad operatiiv-, luure- ja meditsiiniülesandeid.
Eestis kohapeal võtavad interneti vahendusel õppusest osa Scoutspataljoni staap ja pataljoni kompaniiülemad, staabiimitatsiooni operaatorid, infotehnoloogia spetsialistid ning Naiskodukaitse, Eesti Punase Risti ja Päästeameti esindajad. Kokku tegutseb Tartus Balti Kaitsekolledžis õppusel ligi 40 kaitseväelast ja erinevate tsiviilstruktuuride esindajat.
Eesti osalemise eesmärgiks on treenida kiirreageerimisüksuse Scoutspataljon staapi, pataljon peab 2005. aasta lõpus olema valmis osalemiseks NATO, EL ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel. Samuti on eesmärgiks arendavad tsiviil- ja militaarstruktuuride koostööd ning harjutada NATO standarditele vastavaid staabiprotseduure.
Tartus paikneva Scoutspataljoni staabi õppusel osalusega tutvub teisipäeval, 9. detsembril Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonel Valeri Saar.
Virtuaalõppuse korraldamise üheks eesmärgiks on kokku hoida ressursse, kuna harjutamiseks ei kasutata allüksusi, tehnikat ja laskemoona. Kogu tegevus imiteeritakse kasutades selleks spetsiaalselt õppuse tarvis loodud arvutiprogrammi EXONAUT.
Õppusel liiguvad käsud ja ettekanded erinevate olukordade lahendamisest juhtkonna ja üksuste vahel mööda arvutivõrke ja sidekanaleid, samuti korraldatakse informatsiooni vahetamiseks videokonverentse.
Riikidevahelisse brigaadi kuuluva Scoutspataljoni staap paikneb õppuse ajal Tartus Balti Kaitsekolledžis. Lisaks Eestile tegutsevad eritasandite juhtimiskeskused Soomes, Rootsis, Horvaatias, Iirimaal, Rumeenias ja Usbekistanis.
Õppusel Viking 03 osaleb kokku ligi 700 kaitseväelast ja 100 tsiviilisikut 26 riigist ning NATOst.
Vaata ka Viking 03 . -
Kaitseväe juhataja külastas rahvusvahelist staabiõppustKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tutvus täna Rootsis Upplandi rügemendis rahvusvahelise rahutagamisalase staabiõppusega Viking 03.
“Eestile on äärmiselt tähtis käesolev õppus, kuna saame treenida meie kiirreageerimisüksuse Scoutspataljoni tegevust brigaadi koosseisus,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts õppuse külalistepäeval. “Õppusel läbimängitavate erinevate situatsioonide lahendused on väärt kogemused meie meestele, kes osalevad tulevikus rahutagamismissioonidel.”
Kohtudes õppuse juhtidega ja planeerijatega soovitas viitseadmiral Kõuts kasutada järgnevate õppuste stsenaariumites reaalseid kogemusi ja situatsioone Afganistanist ja Iraagist.
Kaitseväe juhataja kohtus Viking 03 külalistepäeval Rootsis Upplandi rügemendis paiknevas riikidevahelise brigaadi staabis teeniva kuue Eesti staabiohvitseriga. Ohvitserid Kaitsejõudude Peastaabist, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest ja I jalaväebrigaadi staabist täidavad operatiiv-, luure- ja meditsiiniülesandeid.
Kaitseväe juhataja sai õppuse peamises juhtimiskeskuses ülevaate Viking 03 struktuurist, stsenaariumist, eesmärkidest, osalejatest ja esialgsetest tulemustest.
Tartus paiknevat õppuse Eesti juhtimiskeskust külastas teisipäeval Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonel Valeri Saar.
Eestis kohapeal võtavad interneti vahendusel õppusest osa Scoutspataljoni staap ja pataljoni kompaniiülemad, staabiimitatsiooni operaatorid, infotehnoloogia spetsialistid ning Naiskodukaitse, Eesti Punase Risti ja Päästeameti esindajad. Kokku tegutseb Tartus Balti Kaitsekolledžis õppusel ligi 40 kaitseväelast ja erinevate tsiviilstruktuuride esindajat.
Eesti osalemise eesmärgiks on treenida kiirreageerimisüksuse Scoutspataljon staapi, pataljon peab 2005. aasta lõpus olema valmis osalemiseks NATO, EL ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel. Samuti on eesmärgiks arendavad tsiviil- ja militaarstruktuuride koostööd ning harjutada NATO standarditele vastavaid staabiprotseduure.
Virtuaalõppuse korraldamise üheks eesmärgiks on kokku hoida ressursse, kuna harjutamiseks ei kasutata allüksusi, tehnikat ja laskemoona. Kogu tegevus imiteeritakse kasutades selleks spetsiaalselt õppuse tarvis loodud arvutiprogrammi EXONAUT.
Õppusel liiguvad käsud ja ettekanded erinevate olukordade lahendamisest juhtkonna ja üksuste vahel mööda arvutivõrke ja sidekanaleid, samuti korraldatakse informatsiooni vahetamiseks videokonverentse.
Riikidevahelisse brigaadi kuuluva Scoutspataljoni staap paikneb õppuse ajal Tartus Balti Kaitsekolledžis. Lisaks Eestile tegutsevad eritasandite juhtimiskeskused Soomes, Rootsis, Horvaatias, Iirimaal, Rumeenias ja Usbekistanis.
Õppusel Viking 03 osaleb kokku ligi 700 kaitseväelast ja 100 tsiviilisikut 26 riigist ning NATOst.
Juba nädala kestnud Viking 03 lõpeb reedel, 12. detsembril.
Vaata ka Viking 03 .
Viking 03 teabeohvitser lipnik Georgi Kokošinski (056 477 513, ) -
Iraagi missiooniüksused valmistuvad rotatsiooniksRahuoperatsioonide Keskuses lõppes eelmisel nädalal Iraagis teenivaid Eesti kaitseväelasi välja vahetavate üksuste missioonieelne väljaõpe, uued üksused on valmis missioonipiirkonda sõitma alates 10. detsembrist.
Iraaki konfliktijärgsele stabiliseerimisoperatsioonile on valmis sõitma 32-meheline jalaväerühm ESTPLA-8 ja 13-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-2.
Uute üksuste teenimiskohad jäävad samaks, mis väljavahetatavatel üksustel. ESTPLA-8 jätkab teenistust Bagdadis Abu Ghuaraybi linnaosas ning CT-2 Tallili lennuväljal.
Jalaväerühma ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena.
ESTPLA-8 ülem on kapten Vahur Murulaid, CT-2 ülem on veebel Tõnu Tuul.
Jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond CT-1 teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
ESTPLA-8 on ette valmistatud läbi viima patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Jalaväerühma kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud relvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud Eesti üksuse käsutusse kolm veoautot ja kaks maastikuautot HMMWV.
ESTPLA-7 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas endise soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Kaubakäitlusmeeskonna ülesandeks on transpordilennukitega saabuva varustuse mahalaadimine ja konvoeerimine
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
4. detsembril otsustas Vabariigi Valitsus saata Iraagis asuvaid Eesti üksusi välja vahetama uued üksused, kes jäävad missioonipiirkonda kuni 19. juunini 2004.
Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
-
Koguneb Tapa Väljaõppekeskuse NõukodaHomme Tapa kaitseväelinnakus kokku tulev Tapa Väljaõppekeskuse Nõukoda saab ülevaate väljaõppekeskuse olukorrast ja tulevikuplaanidest.
Kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev nõukoda saab ülevaate Tapa Väljaõppekeskuse infrastruktuurist, lisanduvatest töökohtadest, tsiviil-militaarkoostööst ning muudest Tapa väljaõppekeskust puudutavatest teemadest.
Tapa Väljaõppekeskuse Nõukoda loodi selle aasta 16. mail allakirjutatud Hea Tahte Lepinguga, et tugevdada Tapa Väljaõppekeskuse, teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ning ühingute ja organisatsioonide koostööd ning parandada Nõukoja liikmete informeeritust Tapa Väljaõppekeskuse ja kaitseväega seotud küsimustest.
Nõukoja moodustavad Harju Maavalitsuse, Järva Maavalitsuse, Lääne-Viru Maavalitsuse, Tapa linna, Rakvere linna, Kuusalu valla, Aegviidu valla, Loksa valla, Anija valla, Lehtse valla, Kadrina valla, Saksi valla ja Tapa Väljaõppekeskuse esindajad.
Tapa Väljaõppekeskus koondab enda alla Suurtükiväegrupi, Õhutõrjedivisjoni, Pioneeripataljoni ja Kaitsejõudude Keskpolügooni.
-
Kaitseväe sportlased võistlevad ItaaliasHomme, 5. detsembril alustavad võistlust Itaalias Kaitseväelaste Maailmamängudel (Military World Games) 12 Eesti kaitseväelast, teiste seas viievõistleja Imre Tiidemann ning judokas Martin Padar.
3800 osalejaga üle nelja aasta korraldatavaid mänge peetakse kaitseväelaste olümpiaks.
Kaitsejõudude kehakultuuri ja spordigrupi ülema leitnant Heino Märksi sõnul on Sitsiilias Catanias medalivõimalused pea kõigil eestlastel. “Kaitseväge ning Eestit esindavad kindlasti meie tipptegijad,” ütles leitnant Märks.
Võistluse kavas on 27 erineva ala seas tavaliste spordialade kõrval ka sõjaväelise eripäraga võistlused nagu päästmine, elustamisvõtted ja sõjaväeline viievõistlus.
Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) korraldab Kaitseväelaste Maailmamänge kolmandat korda. Esimesel võistlusel Roomas teenisid eestlased kaks pronksmedalit, teisel korral Zagrebis medaliteni ei jõutud. Järgmisi mänge soovib võõrustada India.
CISM-i ning kaitseväelaste maailmamängude moto “Sõprus läbi spordi” juhib tähelepanu asjaolule, et sellisel võistlusel kohtuvad erinevate riikide sõjaväelased lahinguvälja asemel sportlikul võistlusväljal.
Täna, 4. detsembril avatavad mängud kestavad 11. detsembrini.