Uudised
-
Kaitseväe juhataja autasustab Soome Kaitsejõudude peadirigentiKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustab täna, 4. detsembril Soome Kaitsejõudude peadirigenti kolonelleitnant Harri Saksa kaitseväe eriteenete ristiga.
Kaitseväe juhataja autasustab Soome Kaitsejõudude peadirigenti kolonelleitnant Harri Saksa panuse eest Eesti sõjaväemuusika taasloomisel ja arendamisel.
Eesti Kaitseväe Orkestri peadirigent major Peeter Saani sõnul sai tänane Eesti sõjaväemuusika alguse sellest, et Soome sõjaväemuusikud kinkisid Eestile muusikainstrumendid. “Eesti sõjaväemuusika taasloomise algusest, 10 aasta jooksul on Soome sõjaväemuusika meid igati toetanud,” ütles major Saan. “Soomlased on viinud Eesti sõjaväemuusika rahvusvahelisele kaardile.”
Kaitseväe eriteenete rist on asutatud kaitseväelaste ja tsiviilisikute riigikaitselises töös osutatud eriliste ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks.
-
Rahvusraamatukogus peetakse sõjaväemuusika-alast teaduskonverentsiTäna, 4. detsembril viiakse Tallinnas, Rahvusraamatukogus läbi Eesti sõjaväemuusika 85. aastapäevale pühendatud teaduskonverents.
Konverentsil käsitletakse orkestriliikumise ajalugu Eestis, Eesti sõjaväemuusika tekkimist ja arengut aastatel 1918-1940, puhkpillimuusika seotust Eesti Kaitseliiduga 20. sajandi 20.-30. aastail ja Soome sõjaväelise muusika arengujooni aastatel 1918-1939.
Konverentsil peavad ettekanded Eesti Muusikaakadeemia professor Olavi Kasemaa, Kaitseväe Orkestri peadirigent, Eesti Muusikaakadeemia doktorant major Peeter Saan, Helsingi Ülikooli doktorant Maris Amon ja Soome sõjaväemuusika uurija Jukka Vuolio.
Algusega kell 17 saab kuulata loeng-kontserti ja Eesti Kaitseväe Orkestri üheksanda CD plaadi “Täna oleme vabad” esitlust. Kaitseväe Orkestri Peadirigent major Peeter Saan tutvustab uuel plaadil mängitava, unustusehõlma vajunud 26 marsi ja piduliku marsi ajalugu. “Kontserdi kavas, nii nagu meie uuel plaadilgi, on kaotatud, unustatud, keelatud ja taasleitud puhkpilliorkestrite muusika Eesti Vabariigi esimesest iseseisvusperioodist,” ütles major Peeter Saan.
Eesti sõjaväemuusika 85. aastapäevale pühendatud teaduskonverents viiakse läbi Rahvusraamatukogu suures saalis.
-
Kaitsevägi tahab vähendada koosseisu ja keskenduda rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseleKaitsevägi tegi ettepaneku kärpida kaitseväe sõjaaja struktuuri ligi kolmandiku võrra ning lihtsustada ja korrastada juhtimisstruktuuri.
Kaitsejõudude Peastaap edastas Kaitseministeeriumile dokumentide paketi, milles teeb ettepanekud kaitseväe struktuurireformi jätkamiseks ja võimekuste arendamiseks aastani 2010 lähtuvalt Vabariigi Valitsuse poliitilistest juhistest.
Peastaabis on välja töötatud ja riigi poliitilisele juhtkonnale otsuse langetamiseks edastatud neli erinevat tegevusvarianti.
Variantides pannakse, nagu poliitilised juhised ette näevad ja uueneva NATO nõuded ning ootused on, pearõhk mobiilsete ja teisaldatavate üksuste arendamisele ning rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemisele.
Aastaks 2010 nähakse ette kuni 250 kaitseväelase pidev osalemine NATO juhitud ja muudel välismissioonidel ning sellega tagatakse Eesti üksuste selline osakaal rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, mida NATO praegu oma liikmesriikidele soovitab.
Tegevusvariandid ei näe enam ette territoriaalkaitse korraldamist klassikalisel kujul, vaid selle asendamist maakaitsega assümeetriliste ohtude maandamiseks.
-
Kaitseväe juhataja inspekteerimised kinnitasid väeosade tegusustKolme kuu jooksul kaitseväe väeosi inspekteerinud kaitseväe juhataja sõnul on kogu kaitsevägi on muutunud palju süsteemsemaks ja ülesandele orienteeritumaks.
Täna, 3. detsembril lõppes Kaitseväe Logistikakeskuse Tagalapataljoni inspekteerimisega väeosade olukorra hindamine ja kaitseväe juhataja 2003. aasta direktiivi täitmise kontrollimine.
Kaitseväe juhataja jäi üldiselt rahule 2003. aasta direktiivi täitmisega ja väljaõppekeskuste ning väeosade arenguga kuid tõdes, et kaitsevägi ja kaitseväe struktuur on arenenud kiiremini, kui kaitseväe kasutuses olev infrastruktuur.
Kõige suurem puudus maaväe üksustel on kaitseväe juhataja sõnul lähiharjutusaladest ja polügoonidest. “Praegu kasutatavad sõjaväelinnakud olid nende ehitamise ajal arvestatud teistsuguse armee ja teiste ülesannete jaoks, ka standardid olid teised,” ütles viitseadmiral Kõuts.
Kaitsejõude peastaap on olukorra lahendamiseks töötanud välja põhimõttelise plaani viia osa Tallinna garnisoni kaitseväe väeosadest Tallinna linnast välja Männikule ja rajada seal kaasaaegse infrastruktuuriga väeosa.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles, et Üksik-Vahipataljoni ja Logistikakeskuse Tagalapataljoni territooriumid on jäänud linna sisse ja kaitsevägi ei näe enam perspektiivi nende sõjaväelinnakute edasisel väljaarendamisel praeguses asukohas.
“On palju loomulikum, et need üksused viiakse lähemale lähiharjutusaladele, näiteks Männikule ja ühendatakse ühtsele territooriumile,” ütles viitseadmiral Kõuts. “See aitab vähendada muuhulgas ka haldus- ja administratiivkulusid.”
Kaitseväe juhataja on alates septembrist inspekteerinud kaitseväe väeosi Kirde-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, Tallinnas ja Paldiski garnisonis.
-
Kaitseväe juhataja lõpetab väeosade inspekteerimiseKaitseväe juhataja lõpetab kolm kuud kestnud kaitseväe väeosade inspekteerimise homme, 3. detsembril Kaitseväe Logistikakeskuse Tagalapataljonis Tallinnas.
Inspekteerimiste eesmärgiks oli saada ülevaade väeosade infrastruktuurist, väljaõppetingimustest, personaliküsimustest ja probleemidest ja probleemidest.
Samuti kohtus kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteerimise käigus nende omavalitsuste esindajatega, kellega väeosad kõige rohkem kokku puutuvad.
Kaitseväe juhataja on alates septembrist inspekteerinud kaitseväe väeosi Kirde-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, Tallinnas ja Paldiski garnisonis.
-
Kaitsevägi ja kunstimuuseum asusid koostööleTäna, 2. detsembril sõlmisid kaitsevägi ja kunstimuuseum koostöömemorandumi, mille abil loodetakse suurendada kaitseväelaste osalemist kultuurielus ning avardada kunstitöötajate riigikaitselisi teadmisi.
Kunstimuuseumi peadirektori Marika Valgu ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi poolt Kadrioru lossis allakirjutatud koostööleppe kaudu kavatseb kunstimuuseum hakata korraldama kultuuriloolisi loenguid ohvitseridele, kadettidele ja missiooniüksustele, aga samuti korraldada ajateenijatele ekskursioone kunstinäitustele.
Kaitsevägi kavatseb korraldada Eesti Kunstimuuseumi töötajatele külaskäike kaitseväe väeosadesse ja asutustesse. Samuti hakkab kaitsevägi kunstimuuseumiga konsulteerima kunstiväärtuste kriisi- ja sõjaaegse kaitse kindlustamise erialaspetsialistide väljaõppe korraldamisel.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles memorandumi allakirjutamisel, et riigikaitsjatele on väga oluline rikas siseilm ja inimlikkus laiemalt. “Kunsti kaudu kujundatud siseilm võimaldab paremini mõista seda, mida kaitstakse,” ütles viitseadmiral Kõuts.
-
Kaitseväe juhataja sai kaitsepoliitika nõunikuAlates 1. detsembrist 2003 asus kaitseväe juhataja nõunikuna kaitsepoliitika küsimustes tööle dotsent magister Jaan Murumets.
Kaitsepoliitika nõuniku ülesanneteks on nõustada kaitseväe juhatajat ja teisi kaitseväe juhtkonna liikmeid riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel, samuti kaitsepoliitiliste ja riigikaitseliste juhiste, direktiivide ja dokumentide väljatöötamisel ning osaleda asjaomastes töögruppides.
Viimased kaks aastat on dotsent Murumets olnud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste strateegia õppetooli julgeolekupoliitika ja strateegia õppesuuna ülem. Aastatel 1996-2001 töötas ta kaitseministeeriumis juhtivatel ametikohtadel rahvusvahelise kaitsekoostöö ja riigikaitse planeerimise valdkonnas.
Jaan Murumets on kaitsnud Ameerika Ühendriikides magistrikraadi rahvusvahelise julgeoleku ja tsiviil-militaarsuhete alal ning avaldanud artikleid kaitseplaneerimise, totaalkaitse ja tsiviil-militaarsuhete teemadel nii eesti kui inglise keeles. Ta on osalenud USA-juhitud rahvusvahelise kaitse- ja julgeolekuekspertidest koosneva nõustajategrupi töös Balkanil ja Taga-Kaukaasias.
-
Eesti kaitseväelased osalevad rahvusvahelisel rahutagamisõppusel2. – 12. detsembrini osalevad Eesti kaitseväelased Rootsis ja Tartus rahvusvahelisel rahutagamisalasel staabiõppusel Viking 03, kus harjutatakse arvutisimulatsiooni abil koostööd tsiviil- ja militaarstruktuuride vahel.
Eesti kaitseväelased treenivad õppuse käigus kiirreageerimisüksuse Scoutspataljon staapi, arendavad tsiviil- ja militaarstruktuuride koostööd, harjutavad NATO standarditele vastavaid staabiprotseduure ning rahvusvahelise õppuse planeerimist.
Virtuaalõppuse korraldamise üheks eesmärgiks on kokku hoida ressursse, kuna harjutamiseks ei kasutata allüksusi, tehnikat ja laskemoona. Kogu tegevus imiteeritakse kasutades selleks spetsiaalselt õppuse tarvis loodud arvutiprogrammi EXONAUT.
Õppusel liiguvad käsud ja ettekanded erinevate olukordade lahendamisest juhtkonna ja üksuste vahel mööda arvutivõrke ja sidekanaleid, samuti korraldatakse informatsiooni vahetamiseks videokonverentse.
Õppuse stsenaariumi järgi peavad ÜRO mandaadiga NATO juhitud väed täitma väljamõeldud riigi Bogaland kahes vaenutsevas provintsis rahutagamisülesandeid. Õppusel mängitakse läbi demokraatliku riigikorra taastamine, humanitaarabi osutamine, võimalikud relvastatud konfliktid ja staabiprotseduurid vastavalt NATO standarditele.
Eesti on Rootsis Upplandi rügemendis paiknevas riikidevahelise brigaadi staabis esindatud kuue staabiohvitseriga, kes täidavad operatiiv-, luure- ja meditsiiniülesandeid.
Eestis kohapeal võtavad interneti vahendusel õppusest osa Scoutspataljoni staap ja pataljoni kompaniiülemad, staabiimitatsiooni operaatorid, infotehnoloogia spetsialistid ning Naiskodukaitse, Eesti Punase Risti ja Päästeameti esindajad. Kokku tegutseb Tartus Balti Kaitsekolledžis õppuse ajal 34 kaitseväelast ja erinevate tsiviilstruktuuride esindajat.
Kokku osaleb mängus kolm brigaadi: Põhjabrigaad, mille staap asub Soomes, riikidevaheline brigaad, mille staap asub Rootsis ja Kagu-Euroopa brigaad, mille staap asub Rumeenias.
Riikidevahelisse brigaadi kuuluva Scoutspataljoni staap paikneb õppuse ajal Tartus Balti Kaitsekolledžis. Lisaks Eestile tegutsevad eritasandite juhtimiskeskused Soomes, Rootsis, Horvaatias, Iirimaal, Rumeenias ja Usbekistanis.
Õppusel Viking 03 osaleb kokku ligi 700 kaitseväelast ja 100 tsiviilisikut 26 riigist ning NATOst.
Õppust Viking korraldatakse juba kolmandat korda, varasemalt on analoogsed õppused läbi viidud 1999. ja 2001. aastal, iga korraga on osalejate arv ja ülesannete keerukusaste tõusnud. Eesti on osalenud kõigil eelnevatel õppustel.
Vaata ka . -
USA keskkonnakaitsjad tutvustavad ELi normeAmeerika Ühendriikide keskkonnaspetsialistid tutvustavad esmaspäevast kolmapäevani Eesti keskkonnaspetsialistidele Euroopa Liidu keskkonnanorme.
Neli Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise all töötavat keskkonnaspetsialisti tutvustavad seminari käigus USA Euroopa väekoondise poolt koostatud rohkem kui 300-leheküljelist juhisraamatut, kuhu on koondatud Euroopa Liidu keskkonna-alased õigusaktid ja neist tulenevad nõuded kaitsejõududele.
Üks seminari läbiviijatest tutvus eelnevalt Eesti vastavate seadustega ning annab seminari käigus ülevaate praeguste kehtivate seaduste vastavusest Euroopa Liidu nõuetega.
Kuna pärast liitumist Euroopa Liiduga järgmise aasta mais muutuvad ELi seadused ka Eestis kohustuslikuks, saavad Eesti keskkonnaspetsialistid seminari käigus teada, millised ELi direktiivid hakkavad nende tööd mõjutama.
Seminaril puudutatakse jäätmemajandust, veemajandust ning maa ja metsa kasutamist.
Seminarist võtab osa 35 inimest keskkonnaministeeriumist, Eesti Looduse Fondist, looduskaitseseltsist, Eesti Säästuinstituudist, Harjumaa keskkonnateenistusest, kaitseväe erinevatest väeosadest, Kaitseliidust, Piirivalvest ja Päästeametist. -
Kaitsevägi mälestab Vabadussõjas hukkunuidKaitsevägi mälestab täna Eesti Vabadussõja alguskuupäeval sõjas hukkunuid.
Kell 13.00 asetab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Sõjaväekalmistul Eesti sõjameeste kalmule pärja.
Kell 17.30 peavad kaitseväe kaplanid eesotsas kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmikuga Niguliste kirikus Vabadussõja algusele ja langenud Eesti sõjameeste mälestusele pühendatud tänu- ja mälestusteenistuse.
Samas musitseerib Eesti Kaitseväe Orkester peadirigent major Peeter Saani juhatamisel.
Selle aasta novembris tähistavad kaitsevägi ja Kaitseliit erinevate üritustega oma 85. aastapäeva.
Täna, 85 aastat tagasi kell 5.30 algas Punaarmee rünnak äsjamoodustatud Eesti rahvaväe Narva rinde vastu. 4. polgu pea 600 ja Kaitseliidu 150 võitlejat asusid esimestena võitlusse kodumaad rünnanud tugevate bolševistlike üksuste vastu.
Kuni lõpliku relvarahuni 3. jaanuaril 1920 pidi Eestimaa eest elu andma 3588 sõdurit, vigastada sai ligi 14 tuhat sõjameest.