Uudised
-
Merevägi tähistab 85. aastapäevaMerevägi tähistab oma 85. aastapäeva 19. novembril kell 13.00 piduliku rivistusega ja väeosa lipu annetamisega Miinilaevade Divisjonile Mereväebaasis Tööstuse 54.
Lipu annab Miinilaevade Divisjonile üle Vabariigi President Arnold Rüütel. Tseremoonial osalevad kaitseminister Margus Hanson, Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman ning Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp.
Lipu annetab Kaitseliidu sadama malevkonna pealik ning Tele-2 Holding AS nõukogu esimees reserv-vanemleitnant Toomas Peek. Lipu on kujundanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Heraldikakomisjoni esimees Priit R. Herodes. Lipu kujundus osutab Miinilaevade Divisjoni ülesannetele miinitõrje alal.
Pärast tseremooniat külastab Vabariigi President Arnold Rüütel Eesti Mereväe lipulaeva Admiral Pitka.
Mereväebaasis korraldataval rivistusel osalevad Mereväe Staabi, Mereväebaasi ja Miinilaevade Divisjoni kaadrikaitseväelased ning ajateenijad, esimese vabariigi aegse mereväe veteranid ning Eesti Kaitseväe Orkester.
Merevägi loeb oma sünnipäevaks mereosakonna asutamise aastapäeva peastaabi juurde 1918. aastal. Vastloodud mereväe üksused kontradmiral Johan Pitka juhtimisel tegid aktiivselt koostööd Tallinna reidile saabunud Briti eskaadriga ning korraldasid alates 1918. aasta detsembrist dessante põhjarannikule. Vabadussõja käigus osalesid mereväe laevad võitlustes Riia all, dessantides Soome lahe idaosas, ning ka Peipsil.
Tänane Eesti merevägi taasasutati 1994. aastal. Praegu teenib mereväes kokku pea 500 kaadrikaitseväelast ning ajateenijat, mereväel on kaks väeosa – Mereväebaas ja Miinilaevade Divisjon. Viimasele allub kaks miinijahtijat, kaks miinitraalerit, kaks patrull-laeva, üks abilaev ning staabi-ja varustuslaev. Miinilaevade Divisjoni peaülesandeks on miiniotsimiste, -hävitamisoperatsioonide läbiviimine ning selleks vajaliku väljaõppe korraldamine ja tagamine.
Reedel, 21. novembril kell 13.00 toimub aastapäeva puhul Mereväebaasis lahtiste uste päev – huvilised saavad näha näidislahingut, tutvuda kaitseväes kasutusel olevate käsirelvadega, näha ajateenijate olmetingimusi ning külastada mereväe laevu ja muuseum-allveelaeva “Lembit”.
-
Peaminister: iseseisvuse kindlustamine ei ole kaotanud aktuaalsustPeaminister Juhan Parts rõhutas Eesti kaitseväele ja Kaitseliidule 85. aastapäeva puhul saadetud õnnitluses, et maailmas on võrreldes 1918. aastaga paljugi muutunud, kuid Eesti iseseisvuse kindlustamine pole kaotanud oma aktuaalsust.
“Järgmisel aastal ühineb Eesti maailma võimsaima kaitseorganisatsiooni NATO-ga ning saab seeläbi julgeolekugarantiid, mida meil pole olnud terve oma ajaloo vältel. Eesti kaitse muutub osaks NATO ühiskaitsest. NATO liikmelisus tähendab, et me ei ole enam oma riigi kaitsel üksi,” seisab peaministri õnnitluses.
Kaitseliit annetas täna pärastlõunal Tallinna Lauluväljakul kaitseväele 85. aastapäeva puhul üldlipu.
Lipu annetamise tseremoonial osalesid Vabariigi President Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma ja kaitseminister Margus Hanson.
Kaitseväe üldlipu kuldkollase lipukanga mõlemal küljel on kujutatud kolm sammuvat otsevaatavat lõvi. Kandelippu ääristavad lipukanga värvi narmad. Kolme lõviga vapi ajalugu Eestis ulatub tagasi 13. sajandisse, kui Taani kuningas annetas sellise vapi Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale. Heraldiliselt sümboliseerib kollane värv kulda ning lõvid on vapruse, õilsuse ja võimu kehastuseks.
Kaitseväe üldlipu kujundas Riigikantselei Heraldikanõukogu tegevliige, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Heraldikakomisjoni esimees Priit Herodes.
Lipu annetamise tseremooniale järgnes kaitseväelaste pidulik jalutuskäik läbi Tallinna kesklinna.
Kaitsevägi tähistab järgmiste nädalate jooksul oma 85. aastapäeva erinevate üritustega.
Kaitseväe meditsiiniteenistus tähistab oma 85. aastapäeva 21. novembril Eesti Tervishoiumuuseumis korraldatava konverentsiga ning samas muuseumis on alates 17. novembrist kahe nädala jooksul välja pandud kaitseväe meditsiiniteenituse tegemisi tutvustav fotonäitus.
Järgmisel nädalal tähistavad oma 85. aastapäeva Merevägi, Staabi- ja sideväljaõppekeskus Üksik-sidepataljon ning Jalaväe Väljaõppekeskus Pärnu Üksik-jalaväepataljon. Mereväebaasis ja Üksik-sidepataljonis on 21. novembril seoses aastapäevaga lahtiste uste päev. Väeliik ja mõlemad väeosad loodi 21. novembril 1918.
26. novembril korraldab Eesti Kaitseväe Orkester Estonia kontserdisaalis
Kodanikupäevale ja Eesti professionaalse sõjaväemuusika 85. aastapäevale pühendatud kontserdi.
Kaitseväe kaplaniteenistus ja Eesti Kaitseväe Orkester korraldavad 28. novembril Niguliste kirikus Vabadussõja algusele ja langenud Eesti sõjameeste mälestusele pühendatud kontsertjumalateenistuse. Samal päeval asetavad kaitseväelased Tallinnas Sõjaväekalmistul pärgi Vabadussõjas langenute kalmudele.
16. novembril 1918 otsustas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi, samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele. -
Kaitseväe juhataja: meie tegevuse absoluutne prioriteet on NATOKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts rõhutas täna õhtul Estonia Kontserdisaalis peetud Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu 85. aastapäeva kontsertaktusel oma kõnes, et kaitseväe tegevuse prioriteet on lõimumine NATOga.
„Eesti kaitseväe tegevuse absoluutne prioriteet on lõimumine NATO sõjalise struktuuriga,“ ütles kaitseväe juhataja.
Kaitseväe juhataja tänas oma aastapäeva kõnes naisi, mehi, sõdureid, kaitseliitlaseid, piirivalvureid, reservväelasi, ametnikke, poliitikuid, NATO liitlastest sõpru ning kolleege Skandinaaviamaadest, kes on oma tegevusega andnud panuse riigikaitse ülesehitamisse.
Kõneldes riigikaitse olemusest 21. sajandil, rõhutas viitseadmiral Kõuts, et riigikaitse ei ole vaid relvad ja sõdurid, vaid majandus, keskkond, tsiviilkaitse, sotsiaalsfäär, ühesõnaga kõik see, mida võib käsitleda sõnaga totaalkaitse. See on kaitse, mis kaitseb tervet elanikkonda psühholoogiliselt, kaitseb ka mittesõjaliste katastroofide eest ja seob ühiskonda.
Viitseadmiral Kõutsi sõnul võime Eesti valitsusasutuste, rahvaväe ja Kaitseliidu 85. aastapäevakuul tõdeda, et oleme ajaloolt piisavalt õppetunde saanud ja kogemuste võrra rikkamad ning valmis kandma NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi relvajõudude kohustusi.
Täna, 85 aastat tagasi 16. novembril 1918 kuulutas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus välja kutselistele sõjaväelastele ja arstidele kohustusliku ning teistele vabatahtliku mobilisatsiooni. Neli päeva varem, 12. novembril 1918, oli Ajutine Valitsus otsustanud luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganina loodi Peastaap kindralmajor Andres Larka juhtimisel. Veel päev varem, 11. novembril oli Ajutine Valitsus andnud seadusliku aluse Kaitseliidule.
Kaitseväe juhataja -
Iraagis missiooniüksuste olukorda hinnanud ohvitserid Eestis tagasiTäna jõudis Eestisse tagasi kaitseväe ohvitseride meeskond, kes hindas pooleteist nädala jooksul Iraagis teenivate Eesti missiooniüksuste olukorda.
5. novembril Iraaki eestlaste missioonipiirkonda jõudnud meeskonna ülesandeks oli hinnata üldist olukorda missioonipiirkonnas, üksuste väljaõpet, moraali, varustuse ja relvastuse seisundit ning muid Iraagi missiooni täitmist mõjutavaid tegureid.
Hindamismeeskond teeb lähiajal oma töö tulemustest ettekande ja esitab ettepanekud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsile.
Viieliikmelist ohvitseride meeskonda juhtis operatiivstaabi vanemohvitser.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah' linnast loode suunas Tallili lennuväljal, USA lennuväebaasis.
ESTPLA-7 kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud raskerelvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
ESTPLA-7 ülesanneteks on patrullimine, objektide kaitse, konvoide saatmine ja läbiotsimisoperatsioonid. ESTPLA-7 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas Iraagi režiimi endises soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil, omaette majas. Maja on varustatud õhukonditsioneeridega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele.
ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud 6-kuulisena. Eesti Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel USA ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta, alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
Kaitseväe juhataja autasustas Kaitseliidu ülematKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas täna pärastlõunal seoses Kaitseväe ja Kaitseliidu 85. aastapäeva tähistamisega Kaitseliidu ülem major Benno Leesikut kaitseväe eriteeneteristiga.
Teeneteristi üleandmistseremoonial Tallinna Raekojas märkis viitseadmiral Kõuts ära Kaitseliidu maine järjekindlat kasvu ning sõjalise struktuuri visa arendamist.
“Kaitseliidu kõrge maine on tunnistuseks kaitseliitlaste heast ja mõtestatud teenistusest,“ ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. „Kaitseliidu eesmärgid ja sihid on selged ja rahvale arusaadavad.“
Samas autasustas kaitseväe juhataja kaitseväelasi, kaitseliitlasi, välisriikide sõjaväelasi ning suursaadikuid au- ja teenetemärkidega.
Silmapaistva panuse eest Eesti Kaitseväe taasloomisel ja arendamisel ning Kaitsejõudude Peastaabi juhtimisel autasustati endiseid peastaabi ülemaid Kaitsejõudude Peastaabi teeneteristiga.
Endist mereväe ülemat erumereväekapten Roland Leiti autasustati kaitseväe teenetemärgiga.
Samuti andis kaitseväe juhataja raekojas kätte kaitseväelastele, riigiametnikele ja välisriikide ohvitseridele Kaitseliidu ülema poolt antud Kaitseliidu Valgeristid ning eriklassi teenetemedalid.
Mälestusmedaliga “10 aastat taastatud kaitseväge” autasustas viitseadmiral Kõuts teiste hulgas suursaadikuid Jaak Jõerüüti, Margus Laidret, Tiit Matsulevitšit, Andres Ungat ja Mati Vaarmanni. Suursaadikud täitsid üheksakümnendatel aastatel muude kohustuste kõrval ka kaitseatašeede ülesandeid, luues oma tegevusega aluse kaitsealasele koostööle Eestile sõbralike riikidega.
Kaitsevägi tähistab järgmiste nädalate jooksul oma 85. aastapäeva erinevate üritustega. -
Kaitseväe juhataja autasustab ohvitsere ja suursaadikuidSeoses Kaitseväe ja Kaitseliidu 85. aastapäeva tähistamisega autasustab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts täna kell 14 Tallinna Raekojas kaitseväelasi, kaitseliitlasi, välisriikide sõjaväelasi ning suursaadikuid au- ja teenetemärkidega.
Silmapaistva panuse eest Eesti Kaitseväe taasloomisel ja arendamisel ning Kaitsejõudude Peastaabi juhtimisel autasustatakse endiseid peastaabi ülemaid kindralmajor Ants Laaneotsa ja kolonel Aarne Ermust Kaitsejõudude Peastaabi teeneteristiga.
Samuti annab kaitseväe juhataja raekojas kätte kaitseväelastele, riigiametnikele ja välisriikide ohvitseridele Kaitseliidu ülema poolt antud Kaitseliidu Valgeristid ning eriklassi teenetemedalid.
Mälestusmedaliga “10 aastat taastatud kaitseväge” autasustab kaitseväe juhataja teiste hulgas suursaadikuid Jaak Jõerüüti, Margus Laidret, Tiit Matsulevitšit, Andres Ungat ja Mati Vaarmanni. Suursaadikud täitsid üheksakümnendatel aastatel muude kohustuste kõrval ka kaitseatašeede ülesandeid, luues oma tegevusega aluse kaitsealasele koostööle Eestile sõbralike riikidega.
Endist mereväe ülemat erumereväekapten Roland Leiti autasustatakse kaitseväe teenetemärgiga.
Kaitsevägi tähistab järgmiste nädalate jooksul oma 85. aastapäeva erinevate üritustega.
Kaitseliit annetab pühapäeval, 16. novembril Tallinna Lauluväljakul kaitseväele 85. aastapäeva puhul lipu, tseremooniale järgneb kaitseväelaste pidulik jalutuskäik läbi Tallinna kesklinna.
Tallinna Lauluväljakul kell 13.30 algaval tseremoonial osalevad Vabariigi President Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Margus Hanson ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Jalutuskäik, millest võtab osa Jalaväe Väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon aukompanii, Kaitseliidu kompanii, Eesti Kaitseväe Orkester, Piirivalveorkester ja liputoimkonnad, kokku ligi 200 osalejat, läbib marsruudi Tallinna Lauluväljak – Pirita tee – Narva mnt – J.Vilmsi – K.Türnpuu – Odra – Filtri tee – Kaitsejõudude Peastaap.
Kaitseväe meditsiiniteenistus tähistab oma 85. aastapäeva 21. novembril Eesti Tervishoiumuuseumis korraldatava konverentsiga ning samas muuseumis on alates 17. novembrist kahe nädala jooksul välja pandud kaitseväe meditsiiniteenituse tegemisi tutvustav fotonäitus.
Järgmisel nädalal tähistavad oma 85. aastapäeva Merevägi, Staabi- ja sideväljaõppekeskus Üksik-sidepataljon ning Jalaväe Väljaõppekeskus Pärnu Üksik-jalaväepataljon. Mereväebaasis ja Üksik-sidepataljonis on 21. novembril seoses aastapäevaga lahtiste uste päev. Väeliik ja mõlemad väeosad loodi 21. novembril 1918.
26. novembril korraldab Eesti Kaitseväe Orkester Estonia kontserdisaalis Kodanikupäevale ja Eesti professionaalse sõjaväemuusika 85. aastapäevale pühendatud kontserdi.
Kaitseväe kaplaniteenistus ja Eesti Kaitseväe Orkester korraldavad 28. novembril Niguliste kirikus Vabadussõja algusele ja langenud Eesti sõjameeste mälestusele pühendatud kontsertjumalateenistuse. Samal päeval asetavad kaitseväelased Tallinnas Sõjaväekalmistul pärgi Vabadussõjas langenute kalmudele.
16. novembril 1918 otsustas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi, samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele.
Kaitseväe ja Kaitseliidu 85. aastapäev tähistamisega seotud üritused: -
Kaitseliit annetab kaitseväele lipuKaitseliit annetab pühapäeval, 16. novembril Tallinna Lauluväljakul kaitseväele 85. aastapäeva puhul lipu, tseremooniale järgneb kaitseväelaste pidulik jalutuskäik läbi Tallinna kesklinna.
Tallinna Lauluväljakul kell 13.30 algaval tseremoonial osalevad Vabariigi President Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Margus Hanson ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Jalutuskäik, millest võtab osa Jalaväe Väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon aukompanii, Kaitseliidu kompanii, Eesti Kaitseväe Orkester, Piirivalveorkester ja liputoimkonnad, kokku ligi 200 osalejat, läbib marsruudi Tallinna Lauluväljak – Pirita tee – Narva mnt – J.Vilmsi – K.Türnpuu – Odra – Filtri tee – Kaitsejõudude Peastaap.
Kaitsevägi tähistab järgmiste nädalate jooksul oma 85. aastapäeva erinevate üritustega.
Kaitseväe meditsiiniteenistus tähistab oma 85. aastapäeva 21. novembril Eesti Tervishoiumuuseumis korraldatava konverentsiga ning samas muuseumis on alates 17. novembrist kahe nädala jooksul välja pandud kaitseväe meditsiiniteenituse tegemisi tutvustav fotonäitus.
Järgmisel nädalal tähistavad oma 85. aastapäeva Merevägi, Staabi- ja sideväljaõppekeskus Üksik-sidepataljon ning Jalaväe Väljaõppekeskus Pärnu Üksik-jalaväepataljon. Mereväebaasis ja Üksik-sidepataljonis on 21. novembril seoses aastapäevaga lahtiste uste päev. Väeliik ja mõlemad väeosad loodi 21. novembril 1918.
26. novembril korraldab Eesti Kaitseväe Orkester Estonia kontserdisaalis Kodanikupäevale ja Eesti professionaalse sõjaväemuusika 85. aastapäevale pühendatud kontserdi.
Kaitseväe kaplaniteenistus ja Eesti Kaitseväe Orkester korraldavad 28. novembril Niguliste kirikus Vabadussõja algusele ja langenud Eesti sõjameeste mälestusele pühendatud kontsertjumalateenistuse. Samal päeval asetavad kaitseväelased Tallinnas Sõjaväekalmistul pärgi Vabadussõjas langenute kalmudele.
16. novembril 1918 otsustas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi, samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele. -
Eesti üksuste teenistus Iraagis kulgeb tavapäraseltKonfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil teeniv jalaväerühm ESTPLA-7 tegeleb aktiivselt patrullimise ja läbiotsimistega, kaubakäitusmeeskond CT-1 täidab logistika-alaseid ülesandeid.
Jalaväerühm ESTPLA-7 on 14. oktoobrist kuni 12. novembrini osalenud 57 jalgsi- või motoriseeritud patrullis, teostatud on seitse läbiotsimisoperatsiooni või läbiotsimise julgestamist. Operatsioonide käigus on vahistatud 19 isikut, on konfiskeeritud tulirelvi, käsigranaate, tankitõrje granaadiheitjaid ja improviseeritud lõhkekehi.
Möödunud kuu jooksul sai kolmes käsigranaadirünnakus viga kaheksa ESTPLA-7 kaitseväelast.
ESTPLA-7 jätkab patrullimist oma vastutusala piires, kust on likvideeritud Abu Ghuaraybi turg.
Kaubakäitlusmeeskond CT-1 tegeleb kauba kontrollimise ja käitlemisega, mingeid vahejuhtumeid ei ole meeskonnal esinenud.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal, USA lennuväebaasis.
ESTPLA-7 kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas Abu Ghuaraybi linnaosas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikke raskerelvi ja võidelda salakaubanduse vastu. USA liitlased on andnud ESTPLA-7 käsutusse kolm veoautot ja ühe maastikuauto.
Kolmekümne kahest kaitseväelasest koosnev jalaväerühm ESTPLA-7 on relvastatud automaatidega Galil SAR, kuulipildujatega MG-3, granaadiheitjatega Carl-Gustav, granaadiheitjatega AT4, püstolitega Browning ning käsigranaatidega.
ESTPLA-7 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas endises soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas. Maja on varustatud õhukonditsioneeridega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle US CENTCOMile (Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatus).
ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena. Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel USA ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta, alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
Kaitseväe juhataja osaleb NATO sõjalise komitee istungitelKaitseväe juhataja osaleb homme ja ülehomme Brüsselis NATO sõjalise komitee istungitel.
Homme, 12. novembril osaleb kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) 13. korralisel kaitseväe juhatajate tasemel kohtumisel.
Istungil antakse ülevaade EAPC ja NATO rahupartnerlusprogrammi Partnership for Peace (PfP) raamides ellu viidud sõjalise partnerluse aspektidest. Arutatakse ka terrorismivastase võitluse plaane ning kinnitatakse järgmise aasta tegevusplaan.
Teisipäeval osaleb kaitseväe juhataja koos teiste seitsme NATOsse kutse saanud riigi kaitsevägede juhatajatega ka NATO-Ukraina komitee istungil.
Neljapäeval, 13. novembril võtab viitseadmiral Kõuts osa NATO sõjalise komitee istungist.
Kaitseväe juhatajat saadavad kohtumistel Eesti NATO esinduse ja Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid.
NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad.
NATO Sõjaline Komitee koosneb liikmesriikide kaitsevägede juhatajatest, keda esindavad NATO peakorteris alaliselt sõjalised esindajad, Eesti puhul kindralleitnant Johannes Kert.
NATO Sõjalisel Komiteel (MC) on erinevad kohtumisformaadid: NATO MC, NATO-Ukraina, NATO-Vene, Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu EAPMC.
Kõikidel kohtumisformaatidel on kaks korda aastas kohtumine kaitsevägede juhatajate tasandil. Muul ajal toimuvad regulaarselt alalised kohtumised sõjalise esindaja tasemel.
-
Isadepäevapeol osales üle ootuste palju tartlasiJõustruktuuride poolt pühapäeval Tartus korraldatud isadepäeva perepeost võttis osa kuni 15 tuhat tartlast, kes said osaleda erinevatel võistlustel ning tutvuda vormikandjate teenistuse ja varustusega.
Ülikooli spordihallis peetud Tartu viimaste aastate kõige külastajaterohkema siseürituse, tasuta heategevusliku perepeo “Kõigi laste isadepäev” eesmärgiks oli pereväärtuste, eeskätt isa rolli väärtustamine.
“Eelkõige me püüdsime valmistada võimalikult paljudele lastele ja nende vanematele rõõmu huvitavatest tegevustest ja vahvatest esinejatest,” ütles ürituse peakorraldaja nooremleitnant Uku Arold Kaitsejõudude Peastaabist. “Nii palju rõõmsaid lapsi nähes võin öelda, et selle eesmärgi me Tartus ka täitsime.”
Teist aastat järjest peetud isadepäevapeo jaoks otsisid korraldajad ligi kahesajale Lõuna-Eesti lastekodulapsele ajutised isad politseist, kaitseväest, piirivalvest ja päästeametist, kes aitasid lastel peost ning võistlustest osa võtta. Kõigile lastekodulastele anti peolt lahkudes kaasa suur kommikott.
Peolised said osaleda erinevatel võistlustel, mis eeldasid isa ja lapse ühist pingutust. Teatud arvu võistluspunktide läbijad osalesid loosimistel. Võistlejate vahel loositi peaauhindadena välja kaks perereisi maal, merel ja õhus ning hulgaliselt lohutusauhindu.
Ühe peaauhinna võitis lastekodulaps, teise noor pere Tallinnast.
Kaitsevägi, piirivalve, päästeamet ja politsei tutvustasid oma organisatsioone tehnika, relvastuse ja varustuse näitustel. Kogu päeva jooksul võisid isadepäeva külastajad vaadata erinevate organisatsioonide esitlusi ja tuntud artistide esinemisi.
Külastajatele näidati päästeameti, politsei, kaitseväe, turvafirma Falck, spordiklubi Budo ja tantsuklubi Tokra demonstratsioonesinemisi, lisaks oli võimalik tutvuda erinevate organisatsioonide kasutatava tehnikaga. Vaatamiseks olid väljas soomukid, pääste- ja politseiautod ning muud erinevad liikurid, samuti relvad ning eritehnika.
Muusikat tegid isadepäeval Kaitseväe Orkester, Piirivalveorkester, Politseiorkester ja Mart Sander, Untsakad, Genialistid ning Ice Cream.
Tartu naiskodukaitse pakkus külastajatele kohapeal valmistatud sõdurisuppi.