Uudised
-
Isad ja lapsed tutvuvad mehiste ametitegaTäna, isadepäeval, korraldavad Eesti jõustruktuurid Tartu Ülikooli spordihoones tasuta perepeo “Kõikide laste isadepäev”, kus isad ja lapsed saavad tutvuda vormikandjate töö, tehnika ja erivarustusega ning võtta osa paljudest võistlustest.
Perepäeval saavad 200 Lõuna-Eesti lastekodulast endale kaitseväelasest, politseinikust, päästjast, piirivalvurist või kaitseliitlasest isadepäevaisa, kellega koos üritusel liikuda ja võistlustest osa võtta.
Kella kümnest kuueni kestev tiheda programmiga perepidu pakub põnevaid tegevusi ja näitusi nii lastele kui täiskasvanutele. Isast ja lapsest koosnev võistkond saab osa võtta erinevatest võistlustest: täpsuslaskmine, relva lahtivõtmine ja kokku panemine, sõrmejälgede võtmine ja võrdlemine, võltspassi tuvastamine jpm. Osalejaid suunavad Eesti olümpiavõitjad ja maailmameistrid. Kindla arvu võistluspunktide läbijate vahel loositakse välja kaks peaauhinda – seikluslik perereis vees, maal ja õhus.
Külastajad saavad vaadata piirivalve, päästeameti, politsei ja kaitseväe demonstratsioonesinemisi, soomukeid, relvi, eritehnikat, lisaks pääste- ja politseiautosid ning muid liikureid. Lavale tulevad ka piirivalvekoerad, näitusele mootorpaat. Tartu naiskodukaitse pakub külastajatele kohapeal valmistatud sõdurisuppi.
Võistluste ja näituste taustaks teevad “Kõikide laste isadepäeval” muusikat Kaitseväe- ja Piirivalveorkester, Politseiorkester Mart Sanderiga, ansamblid Genialistid, Untsakad ja Ice Cream. Mudilaste tähelepanu köidavad Lõvi Leo, Nublu ja Prits.
Üritust korraldavad ja toetavad kaitseministeerium, siseministeerium, tantsustuudio Tokra, Budo klubi, spordiselts Kalev, Scoutspataljon, Rahuoperatsioonide keskus, Kaitseväe ühendatud õppeasutused, õhuvägi, kaitseliit, Kaitseväe lahingukool, JVÕK Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon, maanteeamet, Tartu Ülikooli kliinikumi verekeskus, Lastefond, Falck, Tallinna Piimatööstus, Hasartmängumaksu nõukogu, Kraft Foods, Ekton hulgikaubandus, Tartu linn, A. le Coq, Hansapank, Üliõpilasleht, Pereraadio, ajaleht Koit, Eesti Televisioon ja Tartu tarbijate kooperatiiv.
Lisainformatsioon:
-
Õhuväe ohvitser hindab Iraagis kaubakäitlus-meeskondaTäna varahommikul jõudis Eesti õhuväe ohvitser Tallili lennuväljale Iraagis, et hinnata ja analüüsida seal teeniva Eesti kaubakäitlusmeeskonna missiooni täitmist.
Eile Iraaki jõudnud Eesti kaitseväe ohvitseride meeskond hindab üldist olukorda missioonipiirkonnas, Eesti missiooniüksuste väljaõpet, moraali, varustuse ja relvastuse seisundit ning muid Iraagi missiooni täitmist mõjutavaid tegureid.
Hindamismeeskond teeb oma töö tulemustest ettekande ja esitab ettepanekud kaitseväe juhatajale.
Viieliikmelist ohvitseride meeskonda juhib operatiivstaabi vanemohvitser.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond CT-1 teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah' linnast loode suunas Tallili lennuväljal, USA lennuväebaasis.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA CENTCOM'ile (Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatus).
ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud 6-kuulisena. Eesti Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel USA ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta, alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
-
Ohvitserid hindavad Iraagis teenivate üksuste olukordaEile õhtul jõudis Bagdadi Eesti kaitseväe ohvitseride meeskond, kes peab hindama ja analüüsima Eesti missiooniüksuste olukorda.
Meeskonna ülesandeks on hinnata üldist olukorda missioonipiirkonnas, üksuste väljaõpet, moraali, varustuse ja relvastuse seisundit ning muid Iraagi missiooni täitmist mõjutavaid tegureid. Hindamismeeskond teeb oma töö tulemustest ettekande ja esitab ettepanekud kaitseväe juhatajale.
Viieliikmelist ohvitseride meeskonda juhib operatiivstaabi vanemohvitser.
Kaks neljast pühapäeval, 2. novembril kergelt vigastada saanud kaitseväelasest on pöördunud tagasi teenistusse. Ülejäänud kaks taastuvad.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah' linnast loode suunas Tallili lennuväljal, USA lennuväebaasis.
ESTPLA-7 kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud raskerelvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Kolmekümne ühest kaitseväelasest koosneva ESTPLA-7 ülesanneteks on patrullimine, objektide kaitse, konvoide saatmine ja läbiotsimisoperatsioonid. ESTPLA-7 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas Iraagi režiimi endises soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil, omaette majas. Maja on varustatud õhukonditsioneeridega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA CENTCOM'ile (Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatus).
ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud 6-kuulisena. Eesti Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel USA ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta, alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda
-
Euroopa Liidu põhiliseks eesmärgiks on kriiside ennetamineEuroopa Liidu Sõjalise Komitee korralisel töökohtumisel osalenud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul on Euroopa Liit täiendavaks julgeolekutagatiseks Eestile.
Viitseadmiral Kõutsi sõnul sai kohtumisel selgeks, et EL on suuteline juhtima ja läbi viima julgeolekuoperatsioone.
“Siiski on Euroopa Liidu peamiseks eesmärgiks kriiside ennetamine,” ütles viitseadmiral Kõuts.
Liitumiskutse saanud riigid täpsustasid ka oma pakutavad sõjalised võimekused Euroopa Liidu sõjalise võimekuse koondandmebaasi tarvis. Eesti poolt pakutud panus on kergrelvastusega jalaväepataljon alates 2005. a, sõjaväepolitsei üksus, demineerimismeeskond, tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) spetsialistide grupp, kolm miinitõrjelaeva ning ohvitserid erinevatesse staapidesse.
Lääne-Euroopa Liidu peasekretär Javier Solana tutvustas kohtumisel Euroopa julgeolekustrateegia kavandit. Kavandis on kirjas ELi võimalikud julgeolekuriskid ning erinevad võimalused nendega võitlemises. Eriti tähtsustatakse dokumendis riikidevahelist koostööd, seda nii Euroopa sees kui ka üle maailma.
Sõjalise Komitee kohtumisel osalenud Euroopa Liidu liikmesriikide ja liitumiskutse saanud riikide kaitsevägede juhid kinnitasid komitee järgmise poole aasta tegevuskava, arutasid võimekuste saavutamist ning Euroopa Liidu uue sõjalise eesmärgi (Headline Goal) koostamist aastani 2010.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, iganädalaselt peetakse kohtumised sõjaliste esindajate tasemel.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee annab liikmesriikidele võimaluse konsultatsioonideks ning koordinatsiooniks sõjalistes küsimustes. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida Euroopa Liidu Sõjalise Staabi tegevust.
Kaitseväe juhatajat saatis visiidil Eesti alaline sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures kindralleitnant Johannes Kert ja sõjalise esindaja asetäitja EL juures major Tiia Sõmer.
1999. a lõpul võeti Helsingi Euroopa Ülemkogul vastu otsus, millega kiideti heaks Euroopa Liidu sõjaline peaeesmärk Headline Goal luua Euroopa Liidu kiirreageerimisjõud. Peaeesmärk nägi ette, et Euroopa Liit peab 2003. a olema võimeline lähetama 60 päeva jooksul kriisipiirkonda 50 000 kuni 60 000 inimest ning tagama missiooni ülalpidamine vähemalt ühe aasta vältel.
-
Vahetus Eesti tsiviil-militaarkoostöö ohvitser KosovosKosovo NATO rahutagamisjõudude KFOR staabis vahetus Eesti tsiviil-militaarkoostöö (CMIC) ohvitser.
Kapten Vahur Parve vahetas välja pool aastat sel kohal teeninud kapten Meeme Kuninga.
Eesti tsiviil-militaarkoostöö ohvitseri ülesanneteks Kosovos on koostöö arendamine kohalike tsiviilstruktuuridega ning ÜRO ja kohaliku politsei vahel, KFORi üksuste nõustamine ning teabe kogumine kohalikelt elanikelt.
Kapten Kuningas jäi oma teenistusega Kosovos väga rahule. “Oli väga põnev töö, ka kohalikud elanikud toetasid NATO üksuste tegevust,” ütle Kuningas.
Missiooni pikkuseks Kosovos on kuus kuud.
Eestil on välismissioonidel praegu 76 kaitseväelast. Lisaks KFORi peakorteri tsiviil-militaarkoostöö ohvitserile teenib Kosovos ka 22 kaitseväelast mitmeotstarbelises sõjaväepolitseirühmas ESTPATROL-8 ja üks ohvitser Taani pataljonis staabis.
Bosnia-Hertsegoviinas teenib SFORi brigaadi staabis üks logistikaohvitser, Lähis-Idas UNTSO missioonil ÜRO sõjalise vaatlejana kaks ohvitseri, Makedoonias Euroopa Liidu juhitaval missioonil üks tsiviil-militaarkoostöö allohvitser, Afganistanis kuueliikmeline demineerimismeeskond ISAF-4 ning Iraagis 31-meheline jalaväerühm ESTPLA-7 ja 11-meheline kaubakäitlusmeeskond CT-1.
-
Kaitseväe juhataja osaleb Euroopa Liidu Sõjalise Komitee kohtumiselKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts sõidab teisipäeval, 4. novembril Brüsselisse, et osaleda Euroopa Liidu Sõjalise Komitee korralisel töökohtumisel.
4. – 5. novembrini osalevad Euroopa Liidu liikmesriikide ja liitumiskutse saanud riikide kaitsevägede juhid Sõjalise Komitee kohtumisel, millel kinnitatakse komitee järgmise poole aasta tegevuskava, samas arutatakse võimekuste saavutamist ning Euroopa Liidu uue sõjalise eesmärgi (Headline Goal) koostamist aastani 2010.
Liitumiskutse saanud riikidelt oodatakse oma sõjaliste võimekuste täpsustamist Euroopa Liidu sõjalise võimekuse koondandmebaasi tarvis.
Lääne-Euroopa Liidu peasekretär Javier Solana räägib kohtumisel võimalikest sõjalistest tagamõtetest Euroopa Liidu julgeolekustrateegias ning valitsustevahelise konverentsi tulemustest.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjaline Komitee korraldab kaitsevägede juhatajate tasandil kohtumisi kaks korda aastas, iganädalaselt peetakse kohtumised sõjaliste esindajate tasemel.
Euroopa Liidu Sõjaline Komitee annab liikmesriikidele võimaluse konsultatsioonideks ning koordinatsiooniks sõjalistes küsimustes. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida Euroopa Liidu Sõjalise Staabi tegevust.
Kaitseväe juhatajat saadab visiidil Eesti alaline sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures kindralleitnant Johannes Kert.
1999. a lõpul võeti Helsingi Euroopa Ülemkogul vastu otsus, millega kiideti heaks Euroopa Liidu sõjaline peaeesmärk Headline Goal luua Euroopa Liidu kiirreageerimisjõud. Peaeesmärk nägi ette, et Euroopa Liit peab 2003. a olema võimeline lähetama 60 päeva jooksul kriisipiirkonda 50 000 kuni 60 000 inimest ning tagama missiooni ülalpidamine vähemalt ühe aasta vältel.
Eesti poolt pakutud panus oli kergrelvastusega jalaväepataljon alates 2005. a, sõjaväepolitsei üksus, demineerimismeeskond, tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) spetsialistide grupp ning kolm miinitõrjelaeva. -
Neli Eesti kaitseväelast sai Iraagis kergelt haavataPühapäeva, 2. novembri hommikul said jalgsipatrullimise käigus kergelt haavata neli Iraagi pealinnas Bagdadis missioonil teenivat jalaväerühma ESTPLA-7 kaitseväelast.
2. novembri hommikul rünnati An Maria turu loodepoolses osas ESTPLA-7 15-liikmelist jalgsipatrulli kolme käsigranaadiga.
Rünnakus said kergelt vigastada neli kaitseväelast. ESTPLA-7 avas ründajate suunas käsitulirelvadest tule. Ründajaid ei tabatud. 2. pataljon, mille koosseisus ESTPLA-7 teenib, saatis toetuseks kohale tankipatrulli.
Haavata saanud kaitseväelastele osutati USA brigaadi meditsiinipunktis esmaabi, mille järel lubati nad tagasi kasarmusse taastuma. Jalaväerühma ESTPLA-7 ülema hinnangul on haavata saanud kaitseväelased valmis teenistusülesandeid täitma taas nädala või kahe pärast.
Kaitseväelaste vigastused ei ole eluohtlikud, nende lähedasi on juhtunust teavitatud.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
ESTPLA-7 kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud raskerelvad ja võidelda salakaubanduse vastu
Ameerika Ühendriigid on andnud ESTPLA-7 käsutusse kolm veoautot ja ühe maastikuauto HMMWV.
Kolmekümne kahest kaitseväelasest koosnev jalaväerühm ESTPLA-7 on relvastatud automaatidega Galil SAR, kuulipildujatega MG-3, granaadiheitjatega Carl-Gustav, granaadiheitjatega AT4, püstolitega Browning ning käsigranaatidega.
ESTPLA-7 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas Iraagi režiimi endises soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena. Vabariigi Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
Iiri kaitseminister tutvus rahusõdurite teenistusegaEestit külastav Iiri Vabariigi kaitseminister Michael Smith kohtus täna ennelõunal Paldiskis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ja tutvus Rahuoperatsioonide Keskusega.
Kaitseväe juhataja andis Iiri kaitseministrile ülevaate Eesti kaitseväe olukorrast ja tulevikuplaanidest, Rahuoperatsioonide Keskuse ülema kohusetäitja kapten Ove Voore tutvustas ministrile Rahuoperatsioonide Keskuse ülesandeid.
Iiri kaitseminister huvitus väga kaitseväe infrastruktuuri olukorrast ja arenguplaanidest.
Minister ja kaitseväe juhataja jälgisid ka Rahuoperatsioonide Keskuse allüksuse väliharjutust.
Iiri kaitseväes on 10500 elukutselist sõjaväelast, lisaks veel 12 tuhat reservväelast. Iiri kaitseväe üheks põhiliseks tegevuseks on osalemine erinevatel rahutagamismissioonidel, praegu on üle maailma erinevates pingekolletes 800 Iiri sõdurit. -
Eesti kaitseväelased osalevad Türgis NATO suurimal staabiõppuselNeliteist kaitseväe ohvitseri ja allohvitseri sõidavad pühapäeval, 2. novembril Türgi Vabariiki, et osaleda NATO suurimal staabiõppusel Allied Action 2003.
Eesti kaitseväelased tegutsevad 3. – 18. novembrini Istanbulis läbiviidaval õppusel rahvusvahelise ühendväekoondise staabis ning maaväe komponendi staabis. Eestlased täidavad operatiiv-, logistika-, informatsiooni-, analüüsi- ja personaliohvitseride ning allohvitseride ülesandeid.
“Allied Action on NATO õppustest kõige komplekssem kriisireguleerimisõppus, mida võib käsitleda NATO eksamina rahvusvahelise ühendväekoondise kontseptsioonile,” ütles õppusel osaleva Eesti kontingendi vanem kolonelleitnant Mart Mikkelsaar.
Õppuse Allied Action 2003 käigus harjutatakse läbi rahvusvahelise ühendväekoondise staabi kokkukutsumine, lähetamine missioonipiirkonda, täiendamine NATO ja NATO rahupartnerlusprogrammis Partnership for Peace (PfP) osalevate riikide personaliga ning nende kasutamine rahuoperatsiooni läbiviimisel. Õppuse käigus luuakse reaalsed sideühendused NATO alaliste staapidega ning harjutatakse info vahetamist.
Õppusel osaleb kokku ligikaudu 2500 kaitseväelast erinevatest NATO staapidest, 17 NATO liikmesriigist ja 15 partnerlusprogrammiga PfP ühinenud riigist.
Õppuse läbiviimiseks moodustatakse rahvusvaheline ühendväekoondis (Combined Joint Task Force, CJTF), mis sisaldab kolme väeliiki – maavägi, merevägi ja õhuvägi. Rahvusvahelise ühendväekoondise CJTF kontseptsioon võeti NATOs kasutusele 1994. aastal, täies mahus ei ole seda kasutatud praktiliselt ühelgi operatsioonil ega õppusel.
CJTF kontseptsioon on uudne ja väga funktsionaalne, kuna annab võimaluse efektiivselt juhtida operatsioone väljaspool NATO riikide territooriumi.
CJTF kontseptsioon võimaldab kasutada lühemat juhtimisahelat ning operatsioonijuhtide kohalolekut konkreetses missioonipiirkonnas, mis lihtsustab oluliselt operatsiooni läbiviimist.
Samas annab see võimaluse lähetada üksused piirkonda, kus vastuvõtjariigi toetus puudub või kus kohalik õhkkond on ebasõbralik NATO üksuste suhtes. Selline rahvusvaheline ühendväekoondis peab olema võimeline jääma operatsioonipiirkonda vähemalt kaheks aastaks.
NATO nägemuse järgi võib rahvusvahelise ühendväekoondise staap olla juhitud ka Euroopa Liidu poolt ning selles võivad osaleda nii NATO kui ka partnerriikide esindajad.
Sellel aastal viib õppuse läbi Liitlasvägede Põhja-Euroopa väejuhatus (AFNORTH), mille vastutuspiirkonda hakkab NATOga liitumisel kuuluma ka Eesti. -
Peaminister tutvus ScoutspataljonigaPeaminister Juhan Parts tutvus täna, 31. oktoobril Eesti kaitseväe kiirreageerimisüksuse Scoutspataljoni olukorra ja üksuse ees seisvate ülesannetega.
“Scoutpataljon on kaitseväe prioriteetseim üksus”, ütles peaminister Juhan Parts Paldiski garnisoni külastades. “Scoutspataljoni terviklik väljaarendamine on täna kaitseväe suurim väljakutse.”
Juhan Parts tunnustas Scoutspataljoni kaitseväelaste innukust ning eeskujulikku osalemist välismissioonidel. “Ka oma Euroopa kolleegidelt olen ma kuulnud vaid kiitvaid hinnanguid Eesti kaitseväelaste kohta,” ütles Parts.
Peaminister tutvus pataljoni töökorralduse ja koostöövalmidusega NATO struktuuridega, samuti sai peaminister ülevaate sõdurite teenistustingimustest ning varustusest ja relvastusest.
Peaministrile andsid ülevaate pataljoni olukorrast kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja pataljoni ülem kolonelleitnant Artur Tiganik. 1. jalaväebrigaadi ülem major Toivo Treima tutvustas pataljoni osalust brigaadis ja Scoutspataljoni moderniseerimiskavasid.
Kaitsejõudude Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülema kohusetäitja kolonelleitnant Indrek Sirel viis peaministri kurssi kaitsejõudude planeerimisprotsessi hetkeseisu, väljakutsete ja perspektiividega.