Uudised
-
Eesti Kaitsevägi ja Eesti Kunstimuuseum sõlmivad koostöö-memorandumiTeisipäeval, 2. detsembril sõlmivad Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Kaitsevägi koostöömemorandumi Väliskunstimuuseumis, Kadrioru lossis.
Koostöömemorandumi eesmärgiks on hoida ja arendada eesti rahvuskultuuri ning luua eeldused koostööks kunstiväärtuste kaitseks kriisiolukordades.
Viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul on koostöömemorandum märk selgest arusaamast, et rahvas ja riigikaitse on üks. “See on kinnitus tõsisest koostöötahtest kaitseväelaste silmaringi laiendamisel ja kultuuriinimeste osaluse suurendamisel riigikaitses,” ütles viitseadmiral Kõuts.
Eesti Kunstimuuseum kavatseb koostöömemorandumi järgselt korraldada kunstiloolisi loenguid kaitseväelastele tugevdades seeläbi nii ajateenijate kui kaitseväe teenistujate sidet eesti kultuuriga. Kaitsevägi ja
kunstimuuseum abistavad üksteist ka üldrahvalike ürituste korraldamisel.
Koostöömemorandumi üheks eesmärgiks on avardada kunstitöötajate riigikaitselisi teadmisi ja tutvustada neile erinevaid kaitseväe asutusi ning väeosi.
Eesti Kunstimuuseumi peadirektori Marika Valgu sõnul on muuseumi eesmärgiks olla avatud erinevatele organisatsioonidele ja sihtrühmadele. “Eesti Kunstimuuseum suunab sõlmitava koostöömemorandumi raames oma tegevuse ka uuele koostööpartnerile Eesti Kaitseväele,” ütles Marika Valk.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Eesti Kunstimuuseumi direktor Marika Valk kirjutavad koostöömemorandumile alla 2. detsembril Kadrioru lossis algusega kell 11.
-
Kaitsejõudude juhid said ülevaate kaitseväe struktuurireformist NATOga liitumiselKaitsejõudude kõrgem juhtkond arutas eile, 26. novembril Kaitsejõudude Peastaabis kaitseväe struktuurireformiga seonduvat.
“On äärmiselt tähtis, et juba enne NATO täisliikmeks saamist on meil selge nägemus, kuidas riigi sõjalise võimekuse eest vastutavaid struktuure alliansis arendada,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Kohtumisel andis peastaap ülevaate kaitseväe struktuuri reformimisest, mis on tihedalt seotud kaitseväe esmase prioriteedi, NATO liikmelisuse saavutamisega.
Samuti arutati, millised saavad olema väeliikide – maaväe, mereväe ja õhuväe funktsioonid pärast NATO täisliikmeks saamist ning millised võivad olla koostöö lähtekohad väeliikide ja Kaitseliidu vahel.
Kaitseliit andis ülevaate vabatahtliku organisatsiooni funktsioonidest ja ülesannetest pärast NATO ja Euroopa Liidu täisliikmeks saamist.
Töökohtumisel osalesid kaitseväe juhtkond, Kaitseliidu ülem ja Piirivalveameti peadirektor.
-
Mereväe laevad kahjutustasid miinidEesti mereväe laevad Sulev ja Wambola leidsid täna, 25. novembril igapäevase väljaõppe käigus Naissaare lähedalt kaks meremiini ning kahjutustasid need.
Miinijahtija Sulev leidis täna hommikul kell 10.15 Naissaarest idapool miinijahtimisväljaõppe käigus tõenäoliselt Saksa päritolu II maailmasõja aegadest pärit ankrumiini ning lõhkas selle. Miinijahtija Wambola leidis samast piirkonnast pärastlõunal analoogse ankrumiini ning lõhkas selle kell 15.40.
Mereväe staabiülema vanemleitnant Ahti Piirimägi sõnul viib merevägi miinijahtimisalast väljaõpet läbi just sellistes vetes, kus võib ka reaalseid miine leida.
Leitud lahingmiinide juurde toimetati allveerobotiga lõhkelaeng ning miinid hävitati lõhkamisega.
Pärast septembris Muuga lahel ja Juminda poolsaare lähedal läbi viidud rahvusvahelist miinitõrjeoperatsioon-õppust Open Spirit 2003 oli tänane miin juba kolmas Eesti mereväe poolt leitud ja kahjutustatud lõhkekeha.
Kokku on Eesti vetest miinitõrjeoperatsioonide käigus alates 1995. aastast leitud ja kahjutuks tehtud 251 miini ja 57 muud lõhkekeha. Samuti on merepõhjast avastatud 27 vrakki. -
Tallinnas kohtuvad Balti riikide kaitsejõude toetavad riigidTäna, 20. novembril kohtuvad Tallinnas Balti riikide kaitsevägede arengut toetava programmi BATSEA liikmesriigid, et täpsustada tulevasi koostöösuundi.
Kohtumisel kuulatakse ära ettekanded möödunud väljaõppealastest üritustest ning Balti riikide kaitsealaste prioriteetide arengutest.
BALTSEA (Baltic Security Assistant Forum, Balti julgeolekutoetuse foorum) koosneb riikidest, kes aitavad Balti riikidel arendada viite kaitsealast prioriteeti: mobilisatsioonivalmisolekut, väljaõpet, vastuvõtva riigi toetust, logistikat ja õhutõrjet.
BALTSEA põhieesmärgiks on tegevuse koordineerimine kaitsealaste prioriteetide elluviimiseks.
BALTSEA programmi alla kuuluvad ka kõik Balti riikide ühised kaitsealased koostööprojektid, millest suurimad on Balti Kaitsekolledž BALTDEFCOL, ühine õhuseiresüsteem BALTNET ja ühine miinitõrjelaevastik BALTRON.
BALTSEA programmi toetavad Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Holland, Šveits, Island, Poola ja Põhjala riigid. -
Mereväelased tutvustavad oma aastapäeval huvilistele MereväebaasiReedel, 21. novembril algusega kell 13 saavad Eesti Mereväe 85. aastapäeva raames huvilised külastada Mereväebaasi (Tallinn, Tööstuse tn 54). Oodatud on kõik, keda huvitab merevägi ja kaitseväeteenistus.
Avatud uste päev algab demonstratsioonesinemisega, mille käigus näidatakse külalistele lahingu läbiviimist. Külalistel on võimalus lähemalt tutvuda kaitseväes kasutusel olevate käsitulirelvadega ja ajateenijate olmetingimustega. Samuti saab külastada Miinisadamas seisvaid mereväe sõjalaevu ning muuseum-allveelaeva Lembit.
Avatud uste päev Mereväebaasis on sel aastal juba teine – aprillis külastas mereväge üle 300 huvilise. Mereväebaasis käis möödunud aastal ekskursioonil üle 50 õpilaste grupi koolidest ja noorsoo-organisatsioonidest riigikaitseõpetuse tundide raames ja ka iseseisvalt. Käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul on Mereväebaasi külastanud 21 ekskursiooni.
Mereväebaasi avatud uste päeva programm on sobilik nii neile, keda ees ootamas ajateenistus, kui ka noorematele ja vanematele huvilistele.
Merevägi tähistas kolmapäeval, 19. novembril piduliku rivistusega oma 85. aastapäeva, samas annetati Miinilaevade Divisjonile lipp.
Merevägi loeb oma sünnipäevaks mereosakonna asutamise aastapäeva peastaabi juurde 1918. aastal. Vastloodud mereväe üksused kontradmiral Johan Pitka juhtimisel tegid aktiivselt koostööd Tallinna reidile saabunud Briti eskaadriga ning korraldasid alates 1918. aasta detsembrist dessante põhjarannikule. Vabadussõja käigus osalesid mereväe laevad võitlustes Riia all, dessantides Soome lahe idaosas, ning ka Peipsil.
Tänane Eesti Merevägi taasasutati 1994. aastal. Praegu teenib mereväes kokku pea 500 kaadrikaitseväelast ning ajateenijat, mereväel on kaks väeosa – Mereväebaas ja Miinilaevade Divisjon. Viimasele allub kaks miinijahtijat, kaks miinitraalerit, kaks patrull-laeva, üks abilaev ning staabi- ja varustuslaev. -
Üksik-sidepataljon tähistab 85. aastapäevaStaabi- ja sideväljaõppekeskus Üksik-sidepataljon tähistab homme, 21. novembril oma 85. aastapäeva.
Seoses 85. aastapäevaga ja tutvustamaks elu ning tegevust väeosas ootab Üksik-sidepataljon (Tallinn, Filtri tee 12) külla ajateenijate lähedasi ja sõpru-tuttavaid, kooliõpilasi ning sidepataljoniga seotud veterane.
Tänaseks on Üksik-sidepataljoni külastamiseks soovi avaldanud ca 450 huvilist, sealhulgas ligi 300 kooliõpilast Tallinna 21. Koolist, Tallinna Audentese Erakoolist, Jüri Gümnaasiumist, Tallinna Polütehnikumist, Tallinna Tehnikagümnaasiumist ja Tallinna Ehituskoolist.
Sidepataljoni aastapäevaüritused algavad kell 10 piduliku rivistusega, millel 41 sõduribaaskursuse läbinud ajateenijat annavad truudusetõotuse.
Kella 10.30-ks jagunevad külastajad gruppidesse ning külastavad erinevaid väljaõppepaiku pataljoni territooriumil. Huvilistele näidatakse pataljonis kasutatavat relvastust, sidetehnikat, meditsiinivarustust ja ajateenija riidevarustust. Samuti saavad külalised kätt proovida ajateenijate väljaõppes kasutatavatel õhupüssidel ja laskesimulaatoril.
Pataljoni ülema ülesandeid täitev staabiülem kapten Vitali Lokk korraldab veteranidele piduliku vastuvõtu.
Pärastlõunal esitavad väeosa sõdurikodus Üksik-sidepataljoni ajateenijad külalistele neli näidendit ning esineb Tallinna 21. Kooli ansambel.
Kell 14 esineb Üksik-sidepataljonis ansambel Blacky.
Algusega kell 19 viiakse läbi tõrvikutega jooks.
Eelmisel aastal külastas väeosa ligi 400 huvilist. Traditsiooniliselt võtavad üritusest osa Tallinna 21. Kooli õpilased.
Kõikidele külalistele pakutakse sõdurisuppi.
21. novembril 1918. aastal moodustati ülemleitnant Friedrich Olbrei juhtimisel Tallinna Traadita Telegraafijaam, millest hiljem kujunes Sidepataljon. Sidepataljon oli kaasaegse sidetehnikaga varustatud eliitväeosa, kus teenida oli auasi. Ajal, mil üldiseks miinimumnõudeks hariduse vallas oli seitse klassi, nõuti sideväe ajateenijatelt gümnaasiumiharidust.
1992. aastal moodustatud Kaitsejõudude Peastaabi sidekompanii baasil taasloodi 1993. aasta 29. oktoobril Vabariigi Valitsuse määrusega Üksik-sidepataljon. 1993. aasta oktoobris toodi pataljon Tallinna, Filtri tee “mäekasarmutesse”, kus Sidepataljon asus ka enne 1940. aasta sündmusi. -
Kaitseväe meedikud peavad konverentsiReedel, 21. novembril korraldab kaitseväe meditsiiniteenistus oma 85. aastapäeva puhul konverentsi ja on vaatamiseks välja pannud näituse kaitseväe tervishoiu ajaloost.
Eesti Tervishoiumuuseumis algusega kell 13 läbiviidaval konverentsil räägitakse kaitseväe meditsiiniteenistuse ajaloost ja loomisest. Ettekannetega esinevad , Põhja Riigikaitseosakonna arst-konsultant Vello Kronk ning teised meedikud.
Konverentsile on kutsutud lisaks kaitseväe meedikutele külalised sotsiaalministeeriumist ja erinevatest tervishoiuametitest.
Kaitseväe peaarsti kapten Andrus Remmelga sõnul oli kogu tervisekaitsealane tegevus juba Vabadussõja aegses Eesti armees väga olulise tähtsusega. “Ka tänapäeval on kõikide riikide kaitsevägedes sõdurite meditsiinilise teenindamise tagamine väga tähtsal kohal,” ütles kapten Remmelgas. “See annab sõduritele olulise turvalisuse tunde.”
Enne konverentsi algust, kell 11 asetavad kaitseväe meedikud Tallinnas sõjaväekalmistul pärja esimese kaitseväe peaarsti kindral Artur Lossmani hauale ja mälestavad hukkunud kaitseväe meedikuid. Mälestuspalve peab kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
Näitus kaitseväe tervishoiu ajaloost jääb avatuks kuni 30. novembrini.
21. novembrist 1918 määrati peastaabi ülema päevakäsuga nr 2 dr Mihkel Ostrov arstivalitsuse ülemaks. Seda päeva peetakse kaitseväe tervishoiuvalitsuse ja kogu kaitseväe sanitaarorganisatsiooni tegevuse alguseks.
-
Iraagis teenivate sõdurite meeleolu on heaIraagis teenivaid Eesti kaitseväelasi külastanud kaitseväe juhataja sõnul on Eesti sõdurite teenistusega rahul nii nad ise ja ka nende ülemad.
Eile Iraagis konfliktijärgsel stabiliseerimisoperatsioonil jalaväerühma ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna CT-1 kaitseväelastega kohtunud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles, et Eesti sõdurid on heas meeleolus ning nende ülemad kiidavad neid.
Kaitseväe juhataja kohtus ka Iraagi USA administratsiooni kõrge ametnikuga, kellega käsitleti nii hetkeolukorda Iraagis kui ka tulevikuväljavaateid. Viitseadmiral Kõutsi sõnul kiitis USA administratsiooni esindaja Eesti kaitseväelasi ning avaldas lootust, et Eesti jätkab oma missiooni Iraagis.
Kaitseväe juhatajat saatis tema Iraagi visiidil Kaitsejõudude operatiivülem kolonel Vello Loemaa.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
ESTPLA-7 kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud raskerelvad ja võidelda salakaubanduse vastu
Ameerika Ühendriigid on andnud ESTPLA-7 käsutusse kolm veoautot ja ühe maastikuauto HMMWV.
Kahekümne üheksast kaitseväelasest koosnev jalaväerühm ESTPLA-7 on relvastatud automaatidega Galil SAR, kuulipildujatega MG-3, granaadiheitjatega Carl-Gustav, granaadiheitjatega AT4, püstolitega Browning ning käsigranaatidega.
ESTPLA-7 kaitseväelased elavad Bagdadi Abu Ghuaraybi linnaosas endises soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM. -
Miinilaevade Divisjon sai lipuMerevägi tähistas täna pärastlõunal piduliku rivistusega oma 85. aastapäeva, samas annetati Miinilaevade Divisjonile lipp.
Lipu andis Miinilaevade Divisjonile üle Eesti riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President Arnold Rüütel. Lipu annetas Kaitseliidu sadama malevkonna pealik ning Tele-2 Holding AS nõukogu esimees reserv-vanemleitnant Toomas Peek.
“Eesti Merevägi on kinnitanud oma rahvusvahelist koostöövõimelisust eduka osalemise kaudu Balti Miinitõrjeeskaadris. See on eriti oluline, pidades silmas Eesti tulevast kuulumist NATO-sse,” ütles Vabariigi President Arnold Rüütel mereväe aastapäevarivistusel. “Mereväe ohvitserid on auga täitnud Balti Miinitõrjeeskaadris juhtivaid ametikohti ning saanud tunnustust meie liitlastelt.”
Vabariigi President avaldas oma sõnavõtus heameelt, et merevägi on edukalt osalenud rahvusvahelistel õppustel, avastanud ja teinud kahjutuks miine, mis on Eesti vetesse sattunud viimaste sõdade ajal. Miinide kahjutustamisega on merevägi andnud suure panuse, et Läänemeri muutuks puhtamaks ja siinsed mereteed turvalisemaks.
Lipu on kujundanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Heraldikakomisjoni esimees Priit R. Herodes. Lipu kujundus osutab Miinilaevade Divisjoni ülesannetele miinitõrje alal.
Tseremoonial osalesid kaitseminister Margus Hanson, Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman ning Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp.
Pärast tseremooniat külastas Vabariigi President Arnold Rüütel Eesti Mereväe lipulaeva Admiral Pitka, kus mereväe ohvitserid tutvustasid laeva võimekust.
Merevägi loeb oma sünnipäevaks mereosakonna asutamise aastapäeva peastaabi juurde 1918. aastal. Vastloodud mereväe üksused kontradmiral Johan Pitka juhtimisel tegid aktiivselt koostööd Tallinna reidile saabunud Briti eskaadriga ning korraldasid alates 1918. aasta detsembrist dessante põhjarannikule. Vabadussõja käigus osalesid mereväe laevad võitlustes Riia all, dessantides Soome lahe idaosas, ning ka Peipsil.
Tänane Eesti Merevägi taasasutati 1994. aastal. Praegu teenib mereväes kokku pea 500 kaadrikaitseväelast ning ajateenijat, mereväel on kaks väeosa – Mereväebaas ja Miinilaevade Divisjon. Viimasele allub kaks miinijahtijat, kaks miinitraalerit, kaks patrull-laeva, üks abilaev ning staabi- ja varustuslaev. Miinilaevade Divisjoni peaülesandeks on miiniotsimiste, -hävitamisoperatsioonide läbiviimine ning selleks vajaliku väljaõppe korraldamine ja tagamine.
Reedel, 21. novembril kell 13.00 toimub aastapäeva puhul Mereväebaasis lahtiste uste päev – huvilised saavad näha näidislahingut, tutvuda kaitseväes kasutusel olevate käsirelvadega, näha ajateenijate olmetingimusi ning külastada mereväe laevu ja muuseum-allveelaeva “Lembit”. -
Kaitseväe juhataja külastab Iraagis teenivaid Eesti üksusiKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tutvub homme, 19. novembril Eesti missiooniüksuste teenistusega Iraagis ning kohtub Ameerika Ühendriikide kaitseväelaste ja Iraagi USA poolse tsiviiljuhtkonnaga.
Viitseadmiral Kõuts inspekteerib konfliktijärgsel stabiliseerimisoperatsioonil Bagdadis teenivat jalaväerühma ESTPLA-7 ning Ameerika Ühendriikide lennuväebaasis Tallilis teenivat kaubakäitlusmeeskonda CT-1.
Kaitseväe juhataja kohtub ka Ameerika Ühendriikide pataljoni, mille koosseisu ESTPLA-7 kuulub, ülemaga. Lisaks on kohtumised Iraagis asuvate rahvusvaheliste ühisülesandega vägede (Combined Joint Task Force, CJTF) staabis ning USA tsiviiladministratsiooni ametnikega.
Kaitseväe juhatajat saadab visiidil Kaitsejõudude operatiivülem kolonel Vello Loemaa.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
ESTPLA-7 kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA armee üksustega, USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud raskerelvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Ameerika Ühendriigid on andnud ESTPLA-7 käsutusse kolm veoautot ja ühe maastikuauto HMMWV.
Kahekümne üheksast kaitseväelasest koosnev jalaväerühm ESTPLA-7 on relvastatud automaatidega Galil SAR, kuulipildujatega MG-3, granaadiheitjatega Carl-Gustav, granaadiheitjatega AT4, püstolitega Browning ning käsigranaatidega.
ESTPLA-7 kaitseväelased elavad Bagdadi Abu Ghuaraybi linnaosas endises soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena. Vabariigi Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.