Uudised
-
Tallinna külastab Taani mereväe õppelaevHomsest teisipäevani külastab Tallinna Taani mereväe miiniveeskaja-õppelaev Moen.
Laeva meeskond peab reedel, 31. oktoobril Eesti mereväelastega jalgpallivõistluse ning tutvub Mereväebaasiga. Laupäeval tutvuvad õppelaeva meeskonnaliikmed Tallinna vanalinnaga.
Koos Eesti miinitraaleriga Vaindlo viib Moen 3. ja 4. novembril läbi koostööharjutuse Naissaare lähistel. Eesti ja Taani mereväelased harjutavad lahingurivis sõitmist, teise laeva abistamist merel ning sideprotseduure. Koostööharjutuse lõpuks tutvuvad mõlema laeva meeskonnad ka Naissaarega. Moen lahkub Eesti vetest teisipäeval, 4. novembril.
Kuuekümnendatel ehitatud laev on 77 m pikk, 13 m lai, süvis 3,6 m ja veeväljasurve 1800 tonni. Laeva maksimumkiiruseks on 17 sõlme. Laeva meeskonna suuruseks on 123, neist ca 100 moodustavad kadetid.
Eesti ja Taani merevägede vahel toimib pikaajaline koostöö. Taani Kuningriik andis 29. märtsil 1994. aastal Eestile üle esimese mereväe laeva “Ahti”. 21. novembril 2000 andis Taani Eestile üle praeguse Eesti Mereväe lipulaeva “Admiral Pitka”, mis on aktiivses kasutuses peamiselt Balti miinitõrjeeskaadri BALTRON staabi- ja varustuslaevana.
Taani merevägi on olnud üks peamisi toetajaid mereväe haridussüsteemi arendamisel. Kaks Eesti mereväe ohvitseri on lõpetanud Taani Mereväeakadeemia, õpinguid jätkab kuus kadetti. 2003. aasta alguses käivitus taanlaste abiga loodud Mereväe Väljaõppe- ja Arenduskeskuse (MEVAK) esimene nooremallohvitseride kursus.
Taani oli ka Balti miinitõrjeeskaadri BALTRON loomise initsiaatoriks 1996. aastal. Eriti aktiivselt on Taani toetanud BALTRON'i sidespetsialistide väljaõpet ning Eestis asuva BALTRON'i sidekooli loomist ja tegevuse alustamist 1998. aastal.
Õppelaevaga on võimalik kõigil huvilistel tutvuda laupäeval ja pühapäeval kella 14.00 – 16.00 Tallinna Vanasadama kai nr. 21 (Admiraliteedi bassein) ääres. -
Kaitseväe juhataja autasustas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suursaadikutKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suursaadikut Sarah Squire' kaitseväe eriteeneteristiga.
Kaitseväe juhataja autasustas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suursaadikut panuse eest Eesti riigikaitse arengusse.
Suursaadik Sarah Squire ütles teeneteristi kättesaamise tseremoonial, et tal on suur au teenida Eestis ajal, mil Eesti kunagisest unistusest saada NATO liikmeks on saamas reaalsus. “Olen kindlasti mõtetes teiega, kui Eesti võetakse lõplikult vastu Põhja-Atlandi Allianssi,” ütles suursaadik.
Samuti hindas ta kõrgelt Eesti panust rahu loomisele ja tagamisele maailmas. “Eesti kaitseväelased aitavad luua uusi rahualasid,” rõhutas suursaadik Squire.
Kaitseväe eriteeneterist on asutatud kaitseväelaste ja tsiviilisikute riigikaitselises töös osutatud eriliste ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks.
Eesti Kaitsevägi teeb koostööd Suurbritanniaga juba 1994. aastast, mil kirjutati alla valitsustevahelisele vastastikuse mõistmise memorandumile kaitsealases koostöös. Suurbritannia on BALTDEFCOLi toetajariik ning saadab sinna ka õppejõude. Suurbritannia on olnud ka BALTBATi ja BALTRONi projekti toetaja.
-
Iraagis haavata saanud kaitseväelane saabus EestisseSellel nädalavahetusel saabus Eestisse 16. oktoobril Bagdadis rünnaku käigus haavata saanud kaitseväelane.
Peale täiendavaid meditsiinilisi uuringuid suunatakse missioonilt saabunud kaitseväelane ravijärgsele puhkusele.
Ülejäänud kaks samas rünnakus haavata saanut on paranenud ja jätkavad teenistuskohustuste täitmist Iraagis.
16. oktoobril kella 9 ja 10 vahel hommikul viskas tundmatu kurjategija ESTPLA-7 pooljao-suuruse patrulli suunas käsigranaadi F-1 haavates kolme kaitseväelast. Lisaks kaitseväelastele sai vigastusi ka iraaklasest tõlk.
Eesti rahutagajate kaheksameheline jagu sooritas rutiinset patrulli oma vastutuspiirkonnas jagunedes kaheks pooljaoks, kummaski neli meest. Kohe peale rünnakut tuli eestlaste teine pooljagu rünnaku alla sattunud kaaslastele appi.
23. oktoobril jalgsipatrullil haavata saanud kaitseväelane on paranenud ja jätkab teenistusülesannete täitmist üksuse juures.
Öist patrulli rünnati An Maria turu lähistel käsigranaadiga. Kohe pärast rünnakut kutsuti sündmuskohta julgestama Ameerika Ühendriikide sõjaväepolitsei patrull.
Eestisse saabunud jalaväerühma ESTPLA-7 kaitseväelane soovib jääda anonüümseks. -
Kaitsejõud on rahva silmis usaldusväärsuselt teisel kohalKaitsejõud jagab uuringufirma Saar Poll küsitlusandmete põhjal rahva seas usaldusväärsuselt Eesti Pangaga teist ja kolmandat kohta 71 %-ga.
Kõige usaldusväärsemaks riigiasutuseks osutus viimase uuringu tulemuste järgi Piirivalve 74 %-ga.
Seitse aastat tagasi usaldas kaitsejõude 46 % elanikkonnast.
Neljandal kohal on Saar Polli küsitlusandmete põhjal Eesti president 70 %-ga ja seitsmendal kohal politsei 57 %-ga.
Saar Polli küsitlus näitas, et usaldus mittepoliitiliste institustisoonide vastu on suurem kui poliitikaga seotud institutsioonide vastu.
-
Balti riikide kaitsevägede prioriteediks on NATO liikmelisusBalti riikide kaitsevägede juhatajatest koosnev Balti sõjaline komitee kinnitas täna Pärnus korralisel töökohtumisel omavahelise koostööplaani ning arutas NATOsse integreerumise protsessi.
“Balti riikide kaitsevägede esmaülesanne on käesoleval hetkel NATO liikmelisuse saavutamine,” ütles Eesti kaitseväe juhtaja viitseadmiral Tamo Kõuts.
Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Läti kaitseväe juhataja kontradmiral Gaidis Andrejs Zeibots ja Leedu kaitseväe juhataja kindralmajor Jonas Kronkaitis allkirjastasid järgmise aasta koostööplaani, arutasid tulevasi koostööplaane NATO raames ning jagasid kogemusi NATOsse integreerumisprotsessist.
Kohtumisel saadi ülevaade maavägede edasise koostöö kontseptsioonist, mille alusel on edaspidi plaanis ühised õppused.
Õhuvägede edasine koostöö seondub eelkõige ühise õhuseiresüsteemi BALTNET edasiarendamisega ning integreerumisega õhuseiresüsteemi NATINEADS. Samuti uuritakse õhuruumide ühise kontrolli teostamise võimalusi.
Merevägede osas jätkub koostöö Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON raames, kiideti heaks BALTRON'i 2004. aasta tegevusplaan.
Ühise projektina jätkub ka Balti Kaitsekolledži BALTDEFCOL arendamine, plaanis on kaasata projekti kolledži õppuritena üha rohkem riike.
Koostöö osas Kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpusega tõdeti, et on vaja tihendada kontakte ning lähimaks eesmärgiks on muuta kontaktohvitseride staatus korpuse staabis staabiohvitseride staatuseks.
Lisaks käimasolevatele ühistele kaitsealastele koostööprojektidele arutati ka lõppenud koostööprojektist BALTBAT saadud kogemuste jagamist Kazahstanile ja Uzbekistanile.
Balti sõjaline komitee kohtub reeglina kaks korda aastas, lisaks töökohtumistele arutavad kaitsevägede juhid koostööküsimusi ka igapäevaselt suheldes. -
Üks Iraagis haavatasaanutest taastub Euroopas16. oktoobril Bagdadis rünnaku käigus viga saanud Eesti kaitseväelase taastusravi jätkub Euroopas, ESTPLA-7 jätkab teenistust Iraagis.
Üks rünnakus viga saanud Eesti rahutagamisrühma ESTPLA-7 kaitseväelane jätkab teenistuskohustuste täitmist, teine on vigastusest hästi taastunud ning asub neil päevil teenistusse.
Nädal tagasi neljapäeval kella 9 ja 10 vahel hommikul viskas tundmatu kurjategija ESTPLA-7 pooljao-suuruse patrulli suunas käsigranaadi F-1 haavates kolme kaitseväelast.
Lisaks kaitseväelastele sai vigastusi ka iraaklasest tõlk.
Eesti rahutagajate kaheksameheline jagu sooritas rutiinset patrulli oma vastutuspiirkonnas jagunedes kaheks pooljaoks, kummaski neli meest. Kohe peale rünnakut tuli eestlaste teine pooljagu rünnaku alla sattunud kaaslastele appi.
Rünnakut pealt näinud inimesed edastasid võimudele võimaliku ründaja tundemärgid, kahtlusaluste tuvastamise ja otsimisega ning juhtunu uurimisega tegeleb Ameerika Ühendriikide sõjaväepolitsei. -
Eesti kaitseväelane sai Iraagis kergelt haavataTäna varahommikul sai patrullimise käigus kergelt haavata üks Iraagi pealinnas Bagdadis missioonil teeniv jalaväerühma ESTPLA-7 kaitseväelane.
Kaitseväelasele anti koheselt esmaabi ja tema vigastused ei ole eluohtlikud. Kaitseväelase lähedasi on juhtunust teavitatud.
Öist patrulli rünnati An Maria turu lähistel käsigranaadiga.
Kohe pärast rünnakut kutsuti sündmuskohta julgestama Ameerika Ühendriikide sõjaväepolitsei patrull.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
ESTPLA-7 kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud raskerelvad ja võidelda salakaubanduse vastu
Ameerika Ühendriigid on andnud ESTPLA-7 käsutusse kolm veoautot ja ühe maastikuauto HMMWV.
Kolmekümne kahest kaitseväelasest koosnev jalaväerühm ESTPLA-7 on relvastatud automaatidega Galil SAR, kuulipildujatega MG-3, granaadiheitjatega Carl-Gustav, granaadiheitjatega AT4, püstolitega Browning ning käsigranaatidega.
ESTPLA-7 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas Iraagi režiimi endises soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas. Maja on varustatud õhukonditsioneeridega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena. Vabariigi Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
-
Peastaabi ülem arutas rahvusvahelise üksuse ohvitseridega koostöövõimalusiTäna külastasid Kaitsejõudude Peastaapi Kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpuse staabi ohvitserid, kes tutvustasid kaitseväele koostöövõimalusi.
Kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpuse staabi (Headquarters Multinational Corps Northeast) ohvitseridega kohtus Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
Töökohtumisel arutati Eesti ohvitseride suuremat kaasamist korpuse staabi töösse. Möödunud aasta septembris avati Kirderegiooni mitmerahvuselise korpuse staabis Balti riikide esindus, praegu teenib korpuse staabis Eesti kaitseväe sideohvitserina kolonelleitnant Albert Helme.
Järgmisel aastal osaleb Eesti kaitsevägi korpuse korraldataval rahvusvahelisel õppusel.
Taani, Saksa ja Poola ohvitseridest koosnevat delegatsiooni juhtis korpuse staabi personaliosakonna ülem Taani kolonel Henning Meyer.
Rahvusvahelise üksuse ohvitserid külastavad oma visiidil kõiki Balti riike, kus tutvustavad korpuse staabis osalemise võimalusi.
Korpuse staap koondab enda alla ligi 200 sõjaväelast ja ametnikku.
Kirderegiooni mitmerahvuseline armeekorpus ei kuulu otseselt NATO struktuuriüksustesse, kuid on läbi liikmesmaade tihedalt seotud Liitlasvägede Põhja-Euroopa väejuhatusega (AFNORTH) kuna Saksamaa, Poola ja Taani on AFNORTH'i vastutuspiirkonnas. Liitlasvägede Põhja-Euroopa väejuhatuse vastutuspiirkonda hakkab NATOga liitumisel kuuluma ka Eesti.
Kolme NATO liikmesriigi korpuse staap loodi 1999. aastal pärast Poola NATO liikmeks saamist. Kirderegiooni mitmerahvuselise korpuse staap asub Szczecinis Balti barakkides, korpuse allüksused - Saksamaa 14. soomustatud grenaderide diviis, Poola 12. mehhaniseeritud diviis ja Taani mehhaniseeritud diviis aga liikmesriikides. Korpuse staap on valmis tegutsema kollektiivkaitse raames vastavalt Washingtoni lepingu artiklile 5, armeekorpus toetab rahvusvahelisi kriisireguleerimisoperatsioone sealhulgas rahutagamisoperatsioone ning viib läbi humanitaar- ja päästemissioone.
Kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpuse ülem kindralleitnant Zygmunt Sadowski külastas Eestit selle aasta juunis. -
Iraagis rahu tagavad Eesti sõdurid taastavad kooleBagdadis teeniva Eesti rahutagamisrühm ESTPLA-7 kaitseväelased juhivad koostöös ameeriklastega kohalike koolide taastamise projekte.
Eestlaste töö sisuks on objekt ära hinnata, koostöös USA tsiviilkoostöö meeskonna ja kooli juhtkonnaga vormistada projekt, esitada rahataotlus ja palgata taastamistöid tegev kohalik firma, kes taastab ja varustab kooli kõige vajalikuga.
Seejärel tuleb kontrollida tööde edenemist, vajadusel suunata ja korrigeerida ning lõpuks anda valmis asutus üle linnaosavalitsusele.
Eesti kaitseväelased taastavad oma vastutusalas asuvaid koole koostöös Ameerika Ühendriikide relvajõudude tsiviilkoostöö (civil affairs) meeskonnaga. Taastamine hõlmab lahingute käigus kahjustada saanud ja pärast sõda toimunud rüüstamisel tekkinud kahjusid.
Hooned taastatakse nende ennesõjaaegsesse seisukorda ja lisaks sisustatakse toetusfondidest taotletava raha eest ostetud asjadega.
Eesti üksuse vastutuspiirkonnas asuvad koolid ja ka teised hooned said möödunud sõja käigus päris palju kannatada, sest ümbruskonna strateegilisi objekte nagu rakettide ja soomukite tehased pommitati ja rünnati lahingtegevuse käigus.
Eelmisel kolmapäeval, 15. oktoobril avas Ameerika Ühendriikide maaväe 1. diviisi 270. soomuspataljoni ülema abi ainsa Eesti üksuse piirkonna lasteaia, mille taastamist juhtis ESPLA-7 ülema abi.
Abu Graibi lasteaia taastasid kohalikud ehitajad rahvusvaheliste abiorganisatsioonide rahade eest.
ESTPLA-7 ülema sõnul võtsid kohalikud elanikud taastatud lasteaia hästi vastu.
Lähiajal valmivad Al Muthana poistekool ja Abu Graibi tüdrukutekool, millel kallal tööd parasjagu käivad. Kokku on Eesti üksuse vastutusalas seitse taastamist ootavat kooli.
-
Balti sõjaline komitee kohtub PärnusKaitsevägede juhatajatest koosnev Balti sõjaline komitee kinnitab neljapäeval ja reedel Pärnus läbiviidaval kokkusaamisel omavahelise koostöö plaanid ning arutab NATOsse integreerumise protsessi.
Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Läti kaitseväe juhataja kontradmiral Gaidis Andrejs Zeibots ja Leedu kaitseväe juhataja kindralmajor Jonas Kronkaitis kinnitavad kolme Balti riigi vahelise järgmise aasta koostööplaani, arutavad võimalikke koostööplaane NATO raames ning jagavad kogemusi kaitsevägede NATOsse integreerumisel.
Viimati pidas Balti sõjaline komitee nõu veebruari lõpus Leedus.