Uudised
-
Lõpeb Balti riikide esimene kaitsekoostööprojektReedel, 26. septembril lõpetatakse Läti kaitsejõudude Adaži väljaõppekeskuses piduliku rivistusega Balti riikide esimene kaitsealane koostööprojekt Balti Pataljon (BALTBAT).
Pidulikul lõpetamistseremoonial osalevad Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
Oma eesmärgid täitnud ja ammendunud kaitsekoostööprojekti lõpetamisel ning koostööprojekti viimase ühisõppuse Baltic Eagle 2003 lõpetamistseremoonial osalevad kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajad, kaitseministeeriumide kõrged ametnikud ja Riiga akrediteeritud välisriikide kaitseatašeed. Lõpurivistusel annab Balti Pataljoni ülem major Raivo Lumiste väeosa lipu üle Läti Sõjamuuseumile.
Balti riikide kolmepoolse lepingu kohaselt oli kaitsekoostööprojekt BALTBAT kolme riigi ühine jalaväepataljon, mida võis kasutada rahvusvaheliste organisatsioonide mandaadiga ja vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale läbiviidavates rahuoperatsioonides ja regionaalse stabiilsuse tõstmise operatsioonides. BALTBAT koosnes kolme riigi ühisest staabist asukohaga Adažis, ühistest tagala- ja tugiüksustest ning Eesti, Läti ja Leedu riiklikest jalaväekompaniidest. Iga kompanii allus oma riigi võimuorganitele, minnes õppuste ajaks koos teiste kompaniidega pataljoniülema käsutusse. Igakülgse väljaõppe saanud BALTBAT-i üksused on osalenud NATO juhitud IFOR/SFOR missioonidel Bosnias ja ÜRO missioonil Liibanonis.
1994. aastal loodud kaitsealase koostööprojekti toetajariikideks olid Ameerika Ühendriigid, Holland, Norra, Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Taani.
Balti Pataljoni on juhtinud kaks Eesti kaitseväe ohvitseri – praegune Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman ning hetkel pataljoni ülema kohuseid täitev major Raivo Lumiste. Võrdsuse tagamiseks kolme riigi vahel vahetus pataljoniülem rotatsiooni korras iga kahe aasta tagant.
Balti riikide kaitsekoostöö jätkub tuleval aastal juba NATO ühtse planeerimise järgi. Kolme riigi kiirreageerimise väeosad, Eesti puhul Scoutspataljon, jätkavad väljaõpet ning osalemist rahvusvahelistel rahutagamisoperatsioonidel. -
Kaitseväe juhataja autasustas Šveitsi erukindralitKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas täna endist kaitseväe nõunikku Šveitsi erubrigaadikindralit Giuliano Crivelli't kaitseväe teenetemärgiga.
Kaitseväe juhataja autasustas Šveitsi brigaadikindralit seoses panuse eest Eesti riigikaitse arengusse. Endine Šveitsi kaitsejõudude mobilisatsiooniülem on olnud nõustaja Eesti kaitseministrile ja kaitseväele mobilisatsiooniküsimustes. Kahepoolne mobilisatsioonialane koostöö riikide vahel algas juba 1993. aastal.
Teenetemärgi üleandmisel Kaitsejõudude Peastaabis tänas viitseadmiral Kõuts erukindralit kaitsejõudude ülesehitamise toetamise eest.
Erubrigaadikindral Crivelli tänas osutatud tähelepanu eest ja märkis, et, kui Šveitsi tahab kunagi NATO liikmeks saada, on neil au paluda Eestilt nõustamisalast abi. “Te olete ära teinud suure töö liitumisprotsessis,” ütles Šveitsi erubrigaadikindral Giuliano Crivelli. Samas tunnustas erubrigaadikindral Eesti elanike kõrget kaitsetahet, mis on eeskujuks Šveitsile.
Kaitseväe teenetemärk on asutatud kaitseväe juhataja poolt Eesti rahvuslike kaitsejõudude ja Vabariigi 80. aastapäeva äramärkimiseks ning Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks. Teenetemärk on tänuks abi eest, innustuseks püüdlustes ja autasuks saavutuste eest. -
Keila koolilapsed tutvuvad elu-oluga Ämari LennubaasisTäna pärastlõunal külastavad Keila Gümnaasiumi 7 a klassi õpilased Ämari Lennubaasi.
Ämari Lennubaasi ülema kohusetäitja kapten Igor Kaldoja sõnul on väga oluline tutvustada väeosa ümbruskonnas elavatele inimestele väeosa tegemisi-toimetusi. “Näitame hea meelega huvilistele oma väeosa, et kõnelda neile oma ülesannetest ja tugevdada kontakte kohaliku elanikkonnaga,” ütles kapten Kaldoja.
Keila koolilapsed külastavad lennujuhtimiskeskust ja saavad uudistada Õhuväe helikoptereid ja lennukeid, kaitseväes kasutatavaid relvi ning lennubaasis kasutatavat tuletõrje- ja päästevarustust.
Sõjaväe Langevarjuklubi koolitusülem vanemveebel Janek Tauram tutvustab Keila Gümnaasiumi 7 a klassi õpilastele Sõjaväe Langevarjuklubi tegevust. Huvilised saavad uudistada langevarjurite varustust ja seda ka proovida.
Kaitseväe väeosad on noorteorganisatsioonide ja koolide seas muutunud populaarseks külastuskohaks.
Ämari Lennubaas loodi riiklike lennundusfunktsioonide täitmiseks 15. mail 1997. aastal. Üksuse üheks olulisemaks funktsiooniks on vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support) tagamine rahvusvaheliseks koostööks kõikide riiklike lennundusfunktsioonide täitmisel.
-
Eestlased sõjamängus Riia kaitselEsmaspäeval, 22. septembril asusid rahvusvahelise staabiõppuse Baltic Eagle 2003 liitlasjõude kujutavad Eesti, Läti ja Leedu üksused ning ühine Balti pataljon Läti maakaardil vasturünnakule, surudes lõunanaabritele mängult kallale tunginud vaenlast tagasi väljamõeldud Frontenau riigii piiri taha.
Riia lähistel Adaži jalaväe väljaõppekeskuses toimuva kümnepäevase kaardiõppuse eesmärk on harjutada sõjalist koostööd brigaadi ja pataljonide staapide ning toetavate üksuste vahel vastavalt NATO staabiprotseduuridele. Harjutatakse kolme liiki lahinguid- viivitus, kaitse ja rünnak.
Õppuste legendi järgi ründab väljamõeldud vaenulik riik Hazilia Frontenaud eesmärgiga vallutada viimase pealinn Riia ja strateegiline meresadam. Rünnatavale tulevad appi lähemad naaberriigid, kes moodustavad "vaenlase" tõrjumiseks ühise Balti brigaadi.
Õppustel osaleva Scoutspataljoni staabiülema kapten Vahur Murulaiu sõnul on sellised suuremad, brigaadi tasemel õppused eriti kasulikud just skautidele kui rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalejatele. "Ühises lahingutegevuses oma naabritega ei tulegi meelde, kes on eestlane, lätlane, leedulane või poolakas. Kõik me räägime inglise keelt, oleme kolleegid ja liitlased, nii et vahet pole," ütles Murulaid.
Baltic Eagle on traditsiooniks saanud Balti riikide kaitsevägede ühisõppus, kuhu kaasatakse ka teiste riikide sõjaväelasi ning vaatlejaid. Hindajatena tegutsevad tänavu Taani ja Rootsi ohvitserid, kes esitavad oma nägemuse seekordsest Balti koostööst ka NATO staapidele.
Tänavune Baltic Eagle jääb selle nime all viimaseks õppuseks, sest lõpeb ka Balti riikide esimene sõjalise koostöö projekt BALTBAT. Eesti, Läti ja Leedu jätkavad rahvusvahelist koostööd juba teistes vormides.
Eestist osaleb õppusel ligi 70 kaitseväelast Maaväe staabist, Scoutspataljonist, Üksik-sidepataljonist ja teistest väeosadest.
Baltic Eagle 2003 lõpeb piduliku rivistusega Adažis reedel. Lõpetamisele on oodatud kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajad, Riiga akrediteeritud kaitseatašeed ja teised kõrged külalised. -
Kaitseväe juhataja inspekteeris jalaväe väljaõppekeskustKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteeris täna Jõhvis jalaväe väljaõppekeskust Viru Üksik-jalaväepataljon.
Inspektsiooni eesmärgiks oli saada ülevaade väeosa infrastruktuurist, väljaõppetingimustest, personaliküsimustest ja probleemidest.
Saades ülevaate väeosa olukorrast ütles kaitseväe juhataja, et Viru pataljon on talle püstitatud ülesannetega antud ressursside raames hästi toime tulnud ning distsipliin väeosas on hea.
Pärastlõunal kohtus kaitseväe juhataja Ida-Viru maavanema Leo Raidmaga ning külastas Kaitseliidu Alutaguse Malevat.
Ligi kaheksasaja liikmega Kaitseliidu Alutaguse Malevas tutvustas malevapealik kapten Toomas Ilves kaitseväe juhatajale reservõppekogunemise tulemusi.
Kaitseväe juhataja on viimase kuu jooksul inspekteerinud juba Luurepataljoni, Üksik-sidepataljoni, Üksik-vahipataljoni, Scoutspataljoni, Rahuoperatsioonide Keskust, Lennubaasi, Õhuseirekeskust, Mereväebaasi ja Miinilaevade Divisjoni.
Kaitseväe juhatajat saatsid inspektsioonil Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid.
-
Kaitseväe juhataja inspekteerib Viru pataljoniKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteerib homme, 23. septembril Jõhvis jalaväe väljaõppekeskust Viru Üksik-jalaväepataljon.
Inspektsiooni eesmärgiks on saada ülevaade väeosa infrastruktuurist, väljaõppetingimustest, personaliküsimustest ja probleemidest.
Samas kohtub kaitseväe juhataja Ida-Viru maavanema Leo Raidmaga ning külastab Kaitseliidu Alutaguse Malevat.
Kaitseväe juhataja on viimase kuu jooksul inspekteerinud juba Luurepataljoni, Üksik-sidepataljoni, Üksik-vahipataljoni, Scoutspataljoni, Rahuoperatsioonide Keskust, Lennubaasi, Õhuseirekeskust, Mereväebaasi ja Miinilaevade Divisjoni.
Kaitseväe juhatajat saadavad inspektsioonil Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid.
-
Tagalapataljon kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksul kaitsejõudude võistkondadest parimLaupäeval, 20. septembril toimunud neljanda kindral Johan Laidoneri olümpiateateatejooksu võitis üldarvestuses Kalevi Kergejõustikukool, kes on pälvinud esikoha ka varasematel aastatel.
Viimsi mõisast Pirita olümpiapurje-spordikeskusesse kulgenud 6,5 kilomeetri pikkuse teatejooksu, kus oli 10 vahetust, läbis Kalevi Kergejõustikukool 16.54-ga. Teiseks tuli spordiklubi Marathon 17.48ga ja edukaima kaitsejõudude üksusena sai üldarvestuses 17.52ga kolmanda koha Kaitseväe Logistikakeskuse Tagalapataljon.
Kaitsejõudude võistkondade arvestuses saavutas esikoha Kaitseväe Logistikakeskuse Tagalapataljon, teise Piirivalveamet ja kolmandaks tuli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli võistkond.
Olümpiapurjespordikeskuses autasustasid kaitsejõudude võistkondi kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste.
Eesti Vabadussõja juht kindral Johan Laidoner oli spordiga tihedalt seotud. Aastatel 1924-1931 oli Laidoner Eesti Olümpiakomitee abiesimees, juhtides viimasel neljal aastal ka Eesti Spordi Keskliidu tööd. 1931-1934 täitis ta EOK esimehe kohustusi. 1934. aastal sai kindral Laidonerist üheksaks aastaks EOK esimees. -
Kindral Johan Laidoneri IV OlümpiateatejooksLaupäeval, 20. septembril kell 12.00 antakse Viimsi mõisa ees start traditsioonilisele kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksule, kuhu oodatakse osalema ligi 40 võistkonda üle Eesti.
Lisaks kaitsejõudude üksustele stardivad juba neljandat korda toimuvale teatejooksule ka erinevate õppeasutuste, spordiklubide ning firmade 10-liikmelised võistkonnad. Viimsi mõisast Tallinna Olümpiapurjekeskusesse kulgeval teatejooksul on 10 vahetust, iga jooksja läbib keskeltläbi 650 meetrit.
Võistlused avatakse kell 11.30, kui võistlejaid tervitavad kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste.
Parimad selgitatakse viies klassis: Eesti Kaitsejõudude üksused, põhikoolid, gümnaasiumid, noorkotkad-kodutütred ja spordiklubid. Kui kaitsejõudude ja spordiklubide võistkondades soolisi ega vanuselisi piiranguid pole, siis koolide võistkonnad peavad koosnema ainult õpilastest ja võistkonda peab kuuluma kolm tüdrukut. Parimaid koolivõistkondi autasustatakse Tallinna Haridusameti poolt rahalise auhinnaga.
Eesti Vabadussõja juht kindral Johan Laidoner oli spordiga tihedalt seotud. Aastatel 1924-1931 oli Laidoner Eesti Olümpiakomitee abiesimees, juhtides viimasel neljal aastal ka Eesti Spordi Keskliidu tööd. 1931-1934 täitis ta EOK esimehe kohustusi. 1934. aastal sai kindral Laidonerist üheksaks aastaks EOK esimees. Üheksa aastat rahvusliku olümpiakomitee tegevust juhtinud Johan Laidoner viis Eesti olümpiavõistkonna 1936. aasta Berliini mängude suurvõitudeni.
Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu peakorraldaja on Eesti Spordiselts Kalev, kaaskorraldajad Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Kaitsevägi, Kaitseliit ja Eesti Olümpiakomitee. Võistlust toetavad Postimees, AS Kalev, Tallinna Sadam, Eesti Spordileht, Tallinna linna haridusamet, Viimsi vald, Estonia Selts, Põltsamaa Felix, Viimsi Tervis SPA, Milstrand, Miiduranna Sadam, Saku Õlletehas, Esmar Ehitus ja Pakterminal.
AJAKAVA
20. september, Viimsi mõis
10.45 - võistkondade registreerimise algus
11.00 - orkester alustab mängimist
11.20 - võistlejate rivistamine
11.28 - võistlejate sissemarss
11.30 - pidulik avamine
11.40 - lipu heiskamine
11.43 - tõrviku süütamine
11.45 - avamise lõpp, stardieelne ettevalmistus
12.00 - start
orienteeruvalt kl 13.15 - autasustamine TOPi lipuväljakul. -
Kaitseväe juhataja tutvus Mereväe allüksuste seisukorragaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteeris täna, 18. septembril Mereväe allüksusi Mereväebaas ja Miinilaevadedivisjon.
Inspektsiooni eesmärgiks oli saada ülevaade väeosade infrastruktuurist, väljaõppetingimustest, personaliküsimustest ja probleemidest.
Mereväe allüksuste olukorrast andis ülevaate Mereväe Staabi ülem vanemleitnant Ahti Piirimägi. Saades ülevaate, kuidas on väeosad täitnud neile kaitseväe juhataja 2003. aasta direktiiviga püstitatud ülesandeid, tunnustas viitseadmiral Kõuts Mereväe arengut.
Kaitseväe juhataja on viimase kuu jooksul inspekteerinud juba Luurepataljoni, Üksik-sidepataljoni, Üksik-vahipataljoni, Scoutspataljoni, Rahuoperatsioonide Keskust, Lennubaasi ja Õhuseirekeskust.
Kaitseväe juhatajat saatsid inspektsioonil Kaitsejõudude Peastaabi ohvitserid.
-
Eesti kaitseväelased sõidavad Lätti staabiõppuseleTäna hommikul sõidab 65 kaitseväelast Läti Vabariiki, et osaleda Adažis jalaväe väljaõppekeskuses rahvusvahelisel staabiõppusel Baltic Eagle 2003.
Kolmapäeval algava kahenädalase õppuse põhieesmärgiks on harjutada NATO standarditele vastavaid staabiprotseduure brigaadi staabis ja pataljonide staapides. Õppusel harjutatakse kokku kolme erinevat lahinguliiki – viivituslahingut, kaitsele asumist ja rünnakut.
Scoutspataljoni ülema kolonelleitnant Artur Tiganiku sõnul on tegemist eelkõige koostööõppusega. “Staabid saavad harjutada otsuste langetamist ja ülesannete püstitamist ning allüksuste ülemad nende täitmist. Scoutspataljonile on harjutus tähtis, kuna tegutsetakse brigaadi koosseisus,” ütles kolonelleitnant Tiganik.
Staabirühmade ülesandeks on maastikul juhtimispunktide püstitamine.
Eestit esindavad õppusel Scoutspataljoni staap, staabirühm ja kompaniiülemad, Üksik-sidepataljoni side- ja staabirühm, ohvitserid Maaväe staabist ning vaatlejad. Õppusel osaleva Eesti kontingendi vanem on Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Artur Tiganik.
Õppusel osaleb ligi 350 kaitseväelast Lätist, Leedust, Eestist, Taanist, Rootsist, Poolast ja Suurbritanniast. Lisaks osalevad õppusel vaatlejatena Kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpuse staabi ohvitserid, kes hindavad õppust ja esitavad kokkuvõtted NATO struktuuridele.
Möödunud aastal korraldati Baltic Eagle Eestis.